2-19-10510/68 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 30.10.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-10510

Kohtuasi

Kohtu algatusel XX-le eestkostja määramine

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02.09.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Eesti Vabariik (Pärnu Maakohtu kaudu)

Puudutatud isik I XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Hannes Toodu

Puudutatud isik II CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik III QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Eestkosteasutused Kohila vald (Kohila Vallavalitsuse

kaudu) ja Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Pärnu Maakohtu 02.09.2020 määrus osas, milles maakohus määras XX-

le eestkostja (maakohtu määruse resolutsiooni lõigud 1-7). Teha tühistatud osas

uus määrus, millega jätta XX-le eestkostja määramata.

2. Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu määrus muutmata, kuid tühistada

maakohtu määrus menetluskulude väljamõistmise osas (maakohtu määruse

resolutsiooni lõik 8) ja mõista Eesti Vabariigilt välja maakohtu menetluskulud

1008 eurot XX kasuks.

3. Määruskaebus rahuldada.

4. Kohtumääruse resolutsiooni tervikteksti sõnastus:

4.1. Jätta määramata XX-le eestkostja.

4.2. Jätta ekspertiisikulud ja XX maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

Eesti Vabariigi kanda.

2-19-10510

4.3.Muud menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi kanda.

4.4. XX maakohtu menetluskulude suuruseks määrata 1008 eurot (käibemaksuga) ja

ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 444 eurot (käibemaksuga).

4.5.Välja mõista Eesti Vabariigilt XX kasuks menetluskulud 1452 eurot

(käibemaksuga).

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja

kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib esitada isik, kellele eestkostja määramist menetleti,

eestkostjaks määratu, samuti isiku, kellele eestkostja määramist menetleti, abikaasa, otseliinis

sugulane, isiku enda nimetatud lähedane isik (usaldusisik) või isiku elukohajärgne valla- või

linnavalitsus. Eestkostja ülesannete ringi osas võib eestkostetava nimel esitada määruskaebuse

ka eestkostja. Menetluskulude jaotuse ja suuruse kindlaksmääramise osas, mis jäeti riigi kanda,

võib määruskaebuse esitada Eesti Vabariik. Määruskaebust ei saa esitada pärast viie kuu

möödumist määruse teatavakstegemisest eestkostjale (TsMS § 532).

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline

taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei

peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud

tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse

lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja puudutatud isikute seisukohad

1. Pärnu Maakohus algatas 12.07.2019 määrusega XX-le (puudutatud isik I) eestkostja

määramise menetluse. Maakohtu menetluses oli puudutatud isiku I hagi kinnisasja võõrast

valdusest väljanõudmiseks (tsiviilasi nr 2-18-15946). Maakohtul tekkis kahtlus puudutatud

isiku I tsiviilkohtumenetlusteovõimes, mistõttu algatas kohus uue hagita menetluse puudutatud

isiku I eestkostevajaduse väljaselgitamiseks ja võimaliku eestkoste seadmiseks.

2. Maakohus määras 23.07.2019 määrusega puudutatud isikule I kohtupsühhiaatriaekspertiisi.

15.06.2020 määrusega kohaldati puudutatud isiku I suhtes sundtoomist, kuna puudutatud isik I

ei ilmunud vabatahtlikult eksperdi juurde.

3. Ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi 07.07.2020 akti nr 7.1-3/396 kohaselt esineb

puudutatud isikul I krooniline vaimuhaigus püsikululine paranoidne skisofreenia, mille tõttu ta

ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada.

Puudutatud isiku I vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ja teha tehinguid, v.a tavaeluga

kaasuvaid elementaarseid pisitehinguid. Ta ei ole võimeline aru saama abielu sõlmimise ja

muude perekonnaõiguslike tehingute õiguslikest tagajärgedest. Puudutatud isiku I vaimne

seisund ei võimalda tal teostada valimisõigust ega luba tal osaleda ära kuulamisel kohtuistungil,

kuid teda võib ära kuulata tavapärases keskkonnas ilma, et see kahjustaks isiku tervist.

2-19-10510

Puudutatud isiku I vaimne seisund ei luba tal anda seisukohta eestkoste määramise suhtes ning

eestkostja isiku suhtes. Puudutatud isiku I huve ei saa kaitsta volituste andmise või muude

abiliste kaudu ja ta vajab eestkostjat. Puudutatud isik I vajab eeskostjat ja eestkostja ülesannete

ring oleks tema esindamine kõikides sotsiaalsetes ja juriidilistes tehingutes tagamaks sellega

tema juriidilised õigused ja majanduslikud ning materiaalsed huvid. Arvestades uuritava

tervislikku seisundit ja iga, vajab ta eeskostet tähtajatult.

4. Maakohus kuulas puudutatud isiku I ära 03.08.2020 Kohilas tema elukoha lähedal asuvas

pargis. Puudutatud isik I saab riiklikku toetust ja saab enda väitel eluga hakkama, aga

tingimused normaalseks eluks puuduvad, puudub normaalne korter. Iga päev käib poes.

Pensionist maksab kõigepealt maksud. Üüri, vee ja prügi eest maksab ta omanikule,

elektrikulud maksab Eesti Energiale, veel maksab ka mobiiltelefoni eest. Makseid teeb

pangaautomaadis. Kütab korterit, puud muretseb ise, muru niidab naaber. Ravimitest tarvitab

südamerohtusid. Televiisor tal ei tööta, kuid ta loeb lehti. Tellib Postimeest, Päevalehte ja

Maalehte. Poliitikast midagi teab, raadio on lahti päev läbi. Teab, et Eesti Vabariigi peaminister

on Ratas, president on Kaljulaid. Alati on valimistel osalenud. Ametilt on olnud raamatupidaja.

Talle võiks olla abi toidu ja raskemate asjade toomisel. Trepist käimine on tal halb, tasakaalu

hoidmisega on väga suuri raskusi. Kepile ta ei saa toetuda, käed on nii valusad, tasakaaluhäired

on tugevad. Enam puudutatud isikul I külalisi ei käi. Kohila Vallavalitsus on tema suhtes

vaenulik. Põhja-Tallinna Valitsus võiks talle abiks olla. Leiab, et talle ei ole eestkostjat vaja.

5. Puudutatud isiku I esindaja hinnangul ei vaja puudutatud isik I teovõime piiramist ega

eestkostet. Ta vajab küll abi teatud asjade ajamisel, nagu enamus eakaid inimesi, ja nõustamist

ning ravi seoses põetava haigusega, kuid eeltoodu ei tähenda, et oleks vajalik määrata eestkoste.

Nii eestkosteasutuste kui ka puudutatud isikuga 11 aasta jooksul kokku puutunud

psühhoterapeudi hinnangul ei vaja isik teovõime piiramist. Ekspertiisiakti koostanud ekspert

puutus isikuga kokku ca 30 min pärast seda, kui ta oli politseiga toimetatud ekspertiisiasutusse.

Samuti on ekspertiisiaktis keskendutud vaimuhaigusele, kuid jäetud tähelepanuta, et teovõime

piiramiseks peaks esinema lisaks ka kestev võimetus aru saada oma tegudest ja neid juhtida.

6. Eestkosteasutuse Põhja-Tallinna Valitsuse hinnangul ei ole vajalik puudutatud isiku I üle

eestkoste seadmine ja eestkostja määramine. Puudutatud isik I on toimetulev inimene ja saab

enda elu korraldamisega hakkama, abi vajab ta üksnes kohtumenetluses ja seda on võimalik

lahendada talle riigi õigusabi korras esindaja määramisega.

7. Eestkosteasutuse Kohila Vallavalitsuse sotsiaaltöötajatel ei õnnestunud vaatamata

korduvatele kodukülastustele puudutatud isikuga I kontakti saada. Oma igapäevaste

toimingutega saab ta majarahva arvates rahuldavalt hakkama. Kohila Vallavalitsus asus

seisukohale, et puudutatud isikule I eestkoste seadmine ja eestkostja määramine ei ole vajalik.

8. Maakohus kuulas puudutatud isiku II arvamuse ära 18.08.2020 telefoni teel. Puudutatud

isik II avaldas, et puudutatud isikuga I on raske kontakti saada ja viimati suhtles temaga 5 aastat

tagasi. Puudutatud isik II ja puudutatud isik III on puudutatud isiku I lähimad sugulased.

Puudutatud isik II on vajadusel nõus olema eestkostja.

9. Puudutatud isik III kohtule kirjalikku arvamust ei esitanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Maakohus määras 02.09.2020 määrusega puudutatud isiku I eestkostjaks puudutatud isiku

II. Puudutatud isik I võib eestkostja nõusolekuta teostada vähetähtsaid igapäevaelu tehinguid

2-19-10510

oma kuusissetuleku ulatuses, eestkostja ülesanneteks määrati tehingute tegemine alates

ulatusest, mis ületab puudutatud isiku I kuusissetulekut, ja puudutatud isiku I esindamine

kohtuasjade ajamisel. Puudutatud isik I omab hääleõigust valimistel. Eestkostjal on

eestkostetava esindamise õigus. Eestkostjat kohustati esitama iga-aastaselt 02. septembriks

kohtule kirjalik aruanne eestkostetava vara valitsemise ja muude eestkostja ülesannete täitmise

kohta. Eestkoste lõpetamine või pikendamine tuleb otsustada 5 aasta pärast.

11. Puudutatud isik I saab oma igapäevaeluga hakkama, sh ta suudab arveid tasuda, poes käia,

ühistransporti kasutada ja arsti juures käia. Samas kinnitavad kohtumenetlused nr 2-08-415 ja

2-18-15946, et juba vähemalt 2009. aastast kuni käesoleva ajani on kohtunikel tekkinud

kahtlused puudutatud isiku I iseseisva toimetuleku ja tsiviilkohtumenetlusteovõime

olemasolus. Puudutatud isikul I on krooniline vaimuhaigus püsikululine paranoidne

skisofreenia, mille tõttu ta ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida ja oma elu

iseseisvalt korraldada. Tema vaimne seisund ei luba tal langetada otsuseid ja teha tehinguid, v.a

igapäevaseid pisitehinguid. Puudutatud isik I ei suuda kestvalt oma tegudest aru saada ega neid

juhtida, s.o ta ei ole oma psüühilise seisundi tõttu võimeline juba pikka aega iseseisvalt tegema

keerukamaid tehinguid ega osalema kohtumenetluses. Pärnu Maakohtu menetluses olev

tsiviilasi kinnitab, et riigi õigusabi korras, volituste andmise ega muude abiliste toel ei ole olnud

võimalik asja lahendada lõpuni. PKS § 203 lg 1 eeldused, s.o puudutatud isikul I vaimuhaiguse

diagnoosi olemasolu, millest tingituna ta on kestvalt võimetu aru saama oma tegudest ja neid

juhtima, on täidetud. Puudutatud isik I võib eestkostja nõusolekuta teha vähetähtsaid

igapäevaelu tehinguid oma kuusissetuleku ulatuses. Eestkostja ülesanneteks tuleb määrata

tehingute tegemine, mille ulatus ületab puudutatud isiku I kuusissetulekut, ning puudutatud

isiku I esindamine kohtuasjade ajamisel.

Määruskaebus

12. Puudutatud isik I esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja jätta

uue määrusega puudutatud isikule I eestkostja määramata. Alternatiivselt palub puudutatud isik

tühistada maakohtu määruse puudutatud isiku II eestkostjaks määramise osas ja määrata

eestkostjaks WW või GG.

13. Maakohus tugines ebaõigesti määruse põhjendustes eestkoste algatamise määrusele.

Eestkoste menetlus algatati 12.07.2019 määrusega ilmselgelt vääralt. Viide selle kohta, et

tsiviilasjas 2-18-15946 tekkis kohtunikul põhjendatud kahtlus puudutatud isiku teovõimes, on

ebaõige, kuna kohtunik ei näinud kordagi puudutatud isikut I ning puudutatud isik I ei esitanud

ise ühtki menetlusdokumenti kohtule. Tsiviilasja 2-18-15946 asjaoludest nähtub hoopis asjaolu,

et puudutatud isik I saab enda asjaajamistega hakkama, kuna ta pöördus lepingulise esindaja

poole murega, et tema asja kasutatakse õigusliku aluseta ning ei olda nõus valdust vabastama.

14. Puudutatud isik I viidi ekspertiisi politsei poolt, kuna ta ei olnud korduvatele kutsetele

vaatamata ekspertiisi ilmunud. Lepinguline esindaja teavitas, et puudutatud isik I ei ole nõus

ekspertiisi minema, kuna ta on seal varem käinud ja see on tema jaoks alandav. Ekspertiis kestis

ca 30 min ja ekspertiisiaktis on selgelt keskendutud isikul esinevale vaimuhaigusele ja

haigusloole. Tähelepanuta on jäetud see, et teovõime piiramiseks peaks lisaks vaimuhaigusele

esinema kestev võimetus aru saada oma tegudest või neid juhtida. Puudutatud isikule I on tehtud

3 korda psühhiaatriline ekspertiis, kus on leitud, et ta vajab eestkoste seadmist. Kohus on jätnud

eeskoste eelnevalt määramata, kuna vaatamata vaimuhaiguse põdemisele suudab isik oma

tegudest aru saada ja neid juhtida. Esindaja arvates on ekspertiisiasutuses süstemaatiline

väärarusaam seostest vaimuhaiguse põdemise ja teovõime vahel.

2-19-10510

15. Psühhoterapeudi EM arvates ei vaja puudutatud isik I eestkostet. EM arvamuse osas märkis

maakohus, et selles ei ole avaldatud arvamust keerukamate tehingute tegemise ja nendest

arusaamise võime kohta. Muus osas maakohus nõustus arvamuses tooduga. Kaebaja on

seisukohal, et kui arvamus ei sisalda seisukohta keerulisemate tehingute ja nendest arusaamise

kohta, siis see ei tõenda vastupidist – nagu isik ei saaks hakkama keerulisemate tehingutega või

saaks neist aru. Tegemist on hagita menetlusega ja kui maakohus leidis, et psühhoterapeuti

arvamuses on midagi puudu, siis tulnuks see välja selgitada.

16. Alternatiivselt palub kaebaja määrata eestkostjaks tema poolt nimetatud isik. Kaebaja on

välja pakkunud kaks isikut võimalikuks eestkostjaks. Kaebaja ei ole määratud eestkostjaga

suhelnud väga pikalt, s.t neil puuduvad lähedased suhted vaatamata sugulusele. Kaebaja leiab,

et kui kohtu arvates on tõesti vajalik temale eestkoste määramine, siis peaks ta saama ka kaasa

rääkida eestkostjaks määratava isiku valikus.

17. Kokkvõttes leiab kaebaja, et ta ei vaja eestkostet. Nagu enamus eakaid inimesi, vajab ta abi

teatud asjade ajamisel ja nõustamist ning ravi seoses põetava haigusega, kuid eeltoodu ei

tähenda, et oleks vajalik temale määrata eestkoste. Nii eestkosteasutuste kui ka puudutatud

isikuga 11 aasta jooksul kokku puutunud psühhoterapeudi hinnangul ei vaja isik teovõime

piiramist. Ekspertiisiakti koostanud ekspert puutus isikuga kokku ca 30 min peale seda, kui ta

oli politseiga toimetatud ekspertiisiasutusse.

Menetlusosaliste seisukohad

18. Puudutatud isik II ei nõustu puudutatud isiku I ettepanekuga määrata eestkostjaks WW või

GG.

19. Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu) palub määruskaebuse rahuldada.

20. Kohila vald (Kohila Vallavalitsuse kaudu) seisukohta ei esitanud.

Menetluse edasine käik

21. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

22. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 667 lg 2 teise lause ja § 656 lg 1 p 5 koostoimes §-ga 659 alusel tühistada materiaal- ja

menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu osas, milles maakohus määras puudutatud isikule I

eestkostja, ja teha uus määrus, millega jätta puudutatud isikule I eestkostja määramata.

Menetluskulude jaotuse osas jätta maakohtu määrus muutmata, kuid tühistada tuleb maakohtu

määrus osas, milles mõisteti menetluskulud välja Hannes Toodu kasuks. Taotluse kohaselt tuleb

menetluskulud hüvitada puudutatud isikule I. Määruskaebus tuleb rahuldada.

23. Esmalt vastab ringkonnakohus määruskaebuse väitele, et käesolev menetlus algatati

ebaõigesti. Tsiviilasja lahendades peab kohus TsMS § 204 lg 1 järgi kontrollima

menetlusosaliste tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja -teovõime olemasolu ega tohi lubada selle

puudumisel isikul menetluses osaleda. Kui kohtul on kahtlus füüsilisest isikust menetlusosalise

tsiviilkohtumenetlusteovõimes, võib ta TsMS § 204 lg 2 esimese ja teise lause järgi nõuda

isikult arsti arvamuse esitamist või korraldada ekspertiisi ning kui esitatud dokumendid ei

2-19-10510

kõrvalda kohtu kahtlust, algatab kohus menetlusosalisele eestkostja määramise menetluse.

Seega peab kohus algatama TsMS § 204 lg 2 järgi menetlusosalisele eestkostja määramise

menetluse, kui kohtul on kahtlus isiku tsiviilkohtumenetlusteovõimes, mistõttu võib isik vajada

eestkostet. Kohtu omal algatusel eestkostja määramise menetluse algatamise võimaluse näeb

ette ka PKS § 203 lg 1. Menetluse algatamine ei riku asjast puudutatud isiku õigusi, sest

eestkostja määramise menetluse eesmärgiks on kontrollida, kas isik on piiratud teovõimega ja

kas ta vajab eestkostet, sh tagada vajadusel isiku õiguste ja huvide kaitse. Kohtu omal algatusel

eestkostja määramise menetluse alustamine võib olla põhjendatud ka siis, kui isik ei vaja enda

arvates eestkostet. Eestkostja määramise menetlust alustatakse, et kontrollida, kas isik on

piiratud teovõimega, st kas ta suudab oma tegudest aru saada ja neid juhtida või mitte, ja kas ta

vajab piiratud teovõime tõttu eestkostet. Kui isik on piiratud teovõimega, ei pruugi ta

adekvaatselt hinnata enda eestkostevajadust (vt Riigikohtu 09.11.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-

2-1-87-11, p-d 16 – 17). Seega oli maakohtul õigus algatada puudutatud isikule I eestkostja

määramise menetlus, et kontrollida, kas puudutatud isiku I teovõime on piiratud ja kas ta vajab

seetõttu eestkostet. Samas ringkonnakohus rõhutab, et sellist menetlust ei saa algatada

kergekäeliselt, vaid kohus peab menetluse algatamisel kaaluma kõiki asjaolusid, mh ka seda,

kas puudutatud isiku õigusi saaks kaitsta lepinguline esindaja.

24. Asjas on vaidlus puudutatud isiku I eestkostevajaduse üle. Maakohus asus seisukohale, et

puudutatud isiku I huve ei ole võimalik kaitsta muul viisil kui tema teovõimet piirates ning

esineb alus eestkostja määramiseks. Määruskaebuse esitaja arvates määras maakohus

põhjendamatult puudutatud isikule I eestkostja, millega ringkonnakohus nõustub. Maakohus ei

ole puudutatud isikule I eestkostja määramise vajaduse üle otsustamisel jõudnud õigele

järeldusele.

25. Isikul, kes vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt ei

suuda oma tegudest aru saada või neid juhtida, on TsÜS § 8 lg 2 teise lause järgi piiratud

teovõime. Seejuures mõjutab täisealise isiku piiratud teovõime isiku tehtavate tehingute

kehtivust TsÜS § 8 lg 2 kolmanda lause järgi üksnes ulatuses, milles ta ei suuda oma tegudest

aru saada või neid juhtida. Seega võib isikul olla üksnes osaliselt piiratud teovõime, s.o osas,

milles ta vaimse tervise seisundi tõttu ei saa oma tegude tähendusest aru ega suuda arukalt

tegutseda. Neis küsimustes, kus isik saab oma tegude tähendusest aru ja suudab neid juhtida, ei

ole isiku teovõime piiratud, s.t neis küsimustes tuleb austada isiku õigust vabale eneseteostusele

ning selles osas võib isik iseseisvalt oma elu puudutavaid otsuseid vastu võtta ning iseseisvalt

õiguskäibes osaleda (vt ka Riigikohtu 11.05.2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-11, p 14).

26. Kui täisealine isik ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu

kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, s.t isik on piiratud teovõimega TsÜS § 8 lg 2

mõttes, määrab kohus tema õiguste ja huvide kaitseks talle PKS § 203 lg 1 järgi eestkostja.

Eestkostja määramiseks tuleb kohtul esmalt tuvastada, kas ja millises osas on isiku teovõime

piiratud, s.t millises osas ei suuda isik oma tegudest aru saada või neid juhtida ja vajab

eestkostet. Isiku eestkostevajaduse ja selle ulatuse tuvastab kohus asjas kogutud tõendite alusel.

Lisaks tuleb PKS § 203 lg 2 teise lause järgi arvestada isikule eestkostja määramisel ka seda, et

eestkoste ei ole vajalik, kui täisealise isiku huve saab kaitsta volituse andmise ning

perekonnaliikmete või muude abiliste vahendusel. Viidatud sättest tuleneb, et isegi juhul, kui

kohus tuvastab isiku piiratud teovõime, ei vaja isik hoolimata piiratud teovõimest eestkostet

osas, milles tema õigused ja huvid on kaitstud muul viisil, sh kui isik on volitanud kedagi oma

asju ajama ja/või tema perekonnaliikmed või muud abilised tagavad tema toimetuleku ja

heaolu. Seega tuleb eestkostja määramisele kui kõige äärmuslikumale abinõule eelistada

võimaluse korral muid abinõusid. Volituse andmisel peab täisealine isik saama aru volituse

tähendusest ja tagajärgedest, s.t olema volituse andmise ajal volitamise osas teovõimeline, et

2-19-10510

volitus kehtiks. Kui isik on kehtivalt volitanud kedagi enda asju ajama, peab kohus eestkostja

ülesannete määramisel seda arvestama. Kohtul peab tõendite alusel olema võimalik piisavalt

täpselt tuvastada, millises osas on isiku teovõime psüühikahäire tõttu piiratud ning millises osas

suudab isik hoolimata oma psüühikahäirest oma tegudest aru saada ja neid juhtida. Seejuures

peab kohus TsMS § 232 lg-te 1 ja 2 järgi hindama seadusest juhindudes kõiki tõendeid

igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette

kindlaksmääratud jõudu.

27. Isikule eestkoste seadmise üle otsustamine on kohtu kaalutlusotsus, millesse kõrgema astme

kohus saab sekkuda juhul, kui alama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire või rikkunud

oluliselt menetlusõiguse normi. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus rikkunud

menetlusõiguse norme tõendite hindamisel ja määruse põhjendamisel.

28. Maakohus on ekspertiisiaktile tuginedes õigesti tuvastanud puudutatud isiku I psüühilise

haiguse, kuid lähtunud puudutatud isiku I eestkoste vajaduse tuvastamisel üksnes

eksperdiarvamusest,

pidades

eestkosteasutuste

ja

puudutatud

isiku

I

pikaajalise

psühhoterapeudi arvamusi vähemkaalukateks. Eksperdiarvamus ei ole tõendina kohtule siduv.

Eksperdiarvamus on vaid üks tõend teiste hulgas, teaduslik dokument, mida tuleb kriitiliselt

analüüsida koos teiste tõenditega. Eksperdiarvamuse olemasolu ei tähenda, et kohus võib

loobuda teiste menetluslike tagatiste (isiku enda, tema lähedaste, kohaliku omavalitsuse

ärakuulamine, esindaja määramine) rakendamisest, v.a seaduses sätestatud erandjuhtudel.

Kohus ei tohi kohtule teatavaks saanud teabe analüüsimisse suhtuda ka pealiskaudselt.

(vt nt Riigikohtu 14.10.2020 määrus tsiviilasjas nr 2-20-2050, p 14 ja selles viidatud

kohtupraktika).

29. Ekspertiisiaktist nähtuvalt on ekspert möönnud, et esialgu kahtlustav ja ärev puudutatud

isik I muutus ekspertiisi käigus peetud vestluse ajal järjest usalduslikumaks. Trotslik suhtumine

ekspertiisi läbiviimisse on samas mõistetav, arvestades, et kuigi isik saab oma igapäevaelu

toimetustega iseseisvalt hakkama, on talle korduvalt eestkoste määramise eesmärgil määratud

ekspertiise ja tema suhtes kohaldati sundtoomist. Ekspert toob esile, et puudutatud isikul I

puudub haiguskriitika. Ringkonnakohtu hinnangul asjaolu, et puudutatud isik I suhtub ravisse

umbusklikult, tuleneb ilmselt tema psüühilisest haigusest. Seejuures ei ignoreeri puudutatud

isik I oma vaimse tervise probleeme, kuna ta on käinud Tallinna Psühholoogilise Kriisiabi

keskuses vastuvõttudel vastavalt vajadusele ja teatava regulaarsusega viimased 11 aastat.

Psühhoterapeudi EM hinnangul on tegemist eaka inimesega, kes oskab oma tervise

probleemidega arvestada, suudab iseseisvalt korraldada oma arstivisiite ja taastusravi,

orienteerub ühiskonna elus ja poliitikas ning omab selget arusaamist rahaasjadest, kuid vajab

oma east tulenevalt kohaliku omavalitsuse või Sotsiaalkindlustusameti toetavaid teenuseid

(tl 99). Psühhoterapeudi, kes on 11 aasta jooksul jälginud puudutatud isiku I käekäiku, arvamust

ei saa alahinnata. Ringkonnakohus rõhutab, et üksnes psüühikahäire olemasolu ei ole eestkoste

seadmiseks piisav, kui isik üldjoontes oma tegudest aru saab ja neid juhtida suudab.

30. Maakohus jättis piisava tähelepanuta ka eestkosteasutuste arvamused, mille kohaselt

puudutatud isik I on toimetulev inimene, kes eestkostet ei vaja. Kohalik omavalitsus saab anda

kohtule ülevaate isiku tegelikust olukorrast, sh sellest, millised on isiku sotsiaalsed suhted ja

kuidas tuleb isik igapäevaselt oma eluga toime. Samuti saab valla- või linnavalitsus avaldada

arvamust selle kohta, kas isik vajab kohaliku omavalitsuse arvates eestkostet ning kui vajab,

siis millises ulatuses. Tallinna linna arvamuse kohaselt saab puudutatud isik I hakkama

dokumentide vormistamisega, pangatoimingute sooritamisega, korteriga kaasnevate kulude

tasumisega, kinnisvara väljaüürimisega, poes käimise ja toidu valmistamisega, ravimite

soetamise ja manustamisega, arstide juures käimisega ja suudab majandada oma võrdlemisi

2-19-10510

väikese sissetuleku piires. Eestkosteasutuse hinnangul vajab puudutatud isik I abi üksnes

kohtumenetluses, kuid seda on võimalik lahendada talle riigi õigusabi korras esindaja

määramisega (tl 77).

31. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus puudutatud isiku I ärakuulamisel tuvastanud

asjaolusid, mille alusel oleks võimalik veenduda eestkoste seadmise vajaduses (tl 83).

Ärakuulamise protokollist nähtub, et puudutatud isik I orienteerub ajas ja ruumis õigesti, ta

mõistab raha väärtust ja valimisõiguse tähendust. Asjaolu, et puudutatud isik I ei soovi enda

sõnul suhelda naabrite ja Kohila Vallavalituse töötajatega, ei tähenda iseenesest, et ta ei ole

adekvaatne või on täielikult sotsiaalselt isoleerunud, nagu leidis ekspert (tl-d 57 pöördel ja 58).

Vajalikku abi on puudutatud isik valmis vastu võtma Tallinna linnalt (Põhja-Tallinna Valitsuse

kaudu). Lisaks märgib ringkonnakohus, et eakalt tervise probleemidega inimeselt ei saa nõuda

aktiivset suhtlemist ja naabritega läbikäimist. Nii ärakuulamise protokollist kui ka

psühhoterapeudi EM arvamusest nähtuvalt on puudutatud isik I piisaval määral huvitunud

poliitikast ja kultuurisündmustest, mistõttu on ülepaisutatud eksperdi hinnang, mille kohaselt

on puudutatud isik I sotsiaalselt irdunud ja eraklik.

32. Maakohtu tuvastatu järgi saab puudutatud isik I igapäevaeluga hakkama, kuid tema vaimne

seisund ei luba tal langetada otsuseid ja teha tehinguid, v.a tavaeluga kaasuvaid elementaarseid

pisitehingud. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu asja materjalidest selliseid asjaolusid, mis

põhjendaksid järeldust, et puudutatud isik I ei ole saanud hakkama oma elu korraldamisega ja

igapäevaelu toimingutest väljuvate otsuste langetamisega. Puudutatud isik I ei ole vastu võtnud

ebamõistlikke otsuseid või teinud ennast kahjustavaid tehinguid. Samuti pole ta väljendanud

soovi selliseid tehinguid teha. Maakohtu määruse põhjendustes on konkreetselt välja toodud

üksnes puudutatud isiku I abivajadus kohtumenetluses osalemises. Arusaamisvõimelisel ja

adekvaatsel isikul, isegi siis kui ta on kõrges eas, on õigus anda enda asjade ajamiseks volitus

või määrata oma vara saatus. Puudutatud isik I pöördus vandeadvokaadi poole murega, et tema

vara kasutatakse õigusliku aluseta. Seega oskab puudutatud isik I vajadusel ka keerukamates

küsimustes abi leida. Enda õiguste ja huvide kaitseks on puudutatud isik I võtnud endale

esindaja ka käesolevas menetluses. See süvendab veelgi enam kohtu veendumust selles, et

puudutatud isiku I teovõimet ei saa piirata, kuna vastupidine oleks ilmne isiku põhiõiguste

ja -vabaduste lubamatu riive.

33. Eeltoodust järeldub, et puudutatud isik I saab vaatamata oma kõrgele eale ja psüühilisele

haigusele oma tegudest aru ja suudab neid juhtida, sh on suuteline vastu võtma ka kaalukamaid

otsuseid, võimeline oma vara valitsema ja hakkama saama sotsiaalteenuste ja ravi korraldamise

ning enda esindamisega ametiasutustes ning adekvaatselt valima endale esindaja

kohtumenetluses osalemiseks. Senise põhjal puudub alus kahelda, et puudutatud isik I ei saaks

aru teist isikut volitades volituse tähendusest ja tagajärgedest. Menetluses kogutud teabest ei

tulene, et eestkoste seadmise eeldused on täidetud (PKS § 203).

34. Hagita menetluses kannab menetluskulud TsMS § 172 lg 1 järgi isik, kelle huvides lahend

tehakse, või kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud

kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane.

Muuhulgas võib kohus TsMS § 172 lg 3 järgi jätta isikule eestkostja määramise menetluse

kulud täielikult või osaliselt riigi kanda. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu lahendi

sisulises osas, ei ole põhjendatud maakohtu määrust tühistada menetluskulude jaotuse osas.

Ekspertiisikulude ja puudutatud isiku I menetluskulude jätmine riigi kanda on põhjendatud,

kuna käesolev asi algatati kohtu poolt. Samas on ebaõige puudutatud isiku I kulude hüvitamine

vandeadvokaat Hannes Toodule. Puudutatud isiku I esitas 26.08.2020 taotluse menetluskulude

hüvitamiseks, milles palus menetluskulud 1008 eurot välja mõista Eesti Vabariigilt, kuid

2-19-10510

taotlusest ei nähtu, et kulude väljamõistmist soovitakse lepingulise esindaja kasuks. Riigi

õigusabi puudutatud isikule I antud ei ole. Seega tuleb tühistada menetluskulude

väljamõistmine Hannes Toodule ja mõista menetluskulud välja Eesti Vabariigilt puudutatud

isiku I kasuks.

35. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtus kantud kõik menetluskulud tuleb jätta

TsMS § 172 lg 3 alusel riigi kanda, kuivõrd menetluse algatas kohus.

36. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist

esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus

ulatuses.

37. Puudutatud isik I esitas 20.10.2020 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt tekkisid tal

menetluskulud seoses õigusabi osutamisega 444 eurot koos käibemaksuga. Õigusabi seisnes

maakohtu määruse tutvumises ja määruskaebuse koostamises (3 tundi ja 5 minutit). Puudutatud

isiku I menetluskuludele vastuväiteid ei esitatud.

38. Kolleegiumi hinnangul on puudutatud isiku I esiletoodud toimingud vajalikud ja ajakulu,

arvestades määruskaebuse sisu ja mahtu, mõistlik. Esindaja teenuse tunnihinna osas leiab

kolleegium, et põhjendatuks ja õigusteenuse turuhinnale vastavaks saab pidada 120 eurot

(käibemaksuta). Seega kuulub riigilt puudutatud isiku I kasuks väljamõistmisele

menetluskuluna kokku 444 eurot (3 h 5 min x 120 x 1,2).

39. TsMS § 532 lg 1 ja § 696 lg-te 1 ja 3 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse

Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)