2-19-117829/23 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-117829

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-117829

Tsiviilasi

TYZENEGY DOPUNSKI OÜ hagi H. V. , A. V. ja L.

H. i vastu solidaarselt 2500 euro, viivise 662,15 euro ja

täiendava viivise nõudes ja KIMBUTAJA OÜ hagi H.

V. ja A. V. vastu solidaarselt 2500 euro, viivise 1000

euro ja täiendava viivise nõudes

Tsiviilasja hind

TYZENEGY DOPUNSKI OÜ hagi puhul 3362,15 eurot

KIMBUTAJA OÜ hagi puhul 3700 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja I TYZENEGY DOPUNSKI OÜ (registrikood:

12862304; asukoht: Veneküla tee 14, Veneküla, Rae vald,

Harju maakond)

Hageja II KIMBUTAJA OÜ (registrikood: 14497429;

asukoht Veneküla tee 14, Veneküla, Rae vald, Harju

maakond)

Hagejate seaduslik esindaja P. J. (e-post: XXX)

Hagejate lepinguline esindaja A.-P. P. (APPLEX

Õigusbüroo; e- post: XXX)

Kostja I H. V. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja II A. V. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja III L. H. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat R. V. (e-

post: XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta TYZENEGY DOPUNSKI OÜ hagi L. H. i vastu läbi vaatamata.

2. Jätta TYZENEGY DOPUNSKI OÜ ja KIMBUTAJA OÜ hagid H. V. ja A. V. vastu

rahuldamata.

3. Jätta H. V. , A. V. ja L. H. i menetluskulud TYZENEGY DOPUNSKI OÜ kanda 50%

ulatuses ja KIMBUTAJA OÜ kanda 50% ulatuses.

4. Jätta TYZENEGY DOPUNSKI OÜ ja KIMBUTAJA OÜ menetluskulud nende endi

kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast

kohtuotsuse jõustumist.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 632 lg 1).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 633 lg 7).

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja poolte seisukohad

1. TYZENEGY DOPUNSKI OÜ esitas kohtule hagi H. V. , A. V. ja L. H. i vastu solidaarselt

2500 euro, viivise 662,15 euro ja täiendava viivise nõudes ja KIMBUTAJA OÜ esitas kohtule

hagi H. V. ja A. V. vastu solidaarselt 2500 euro, viivise 1000 euro ja täiendava viivise

nõudes.

2. Hagiavalduse kohaselt 06.06.2015 sõlmis H. V. (kostja I) TYZENEGY DOPUNSKI OÜ

(varasemalt General Security Group OÜ, hageja I) asutamislepingu ning võttis endale kohustuse

tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul, kuid mitte hiljem, kui

äriseadustiku (ÄS) § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 08.06.2015 kandis Tartu

maakohtu registriosakond hageja I äriregistrisse ning kostja I ja A. V. (kostja II) said hageja

ühisosanikeks ning kostja I sai juhatuse liikmeks. Kostja I ja kostja II on abikaasad ning hageja I

osa oli abikaasade ühisvaraks. L. H. (kostja III) on hageja I juhatuse liige alates 02.01.2017 kuni

käesoleva ajani. Hageja I esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt

06.06.2016. Hageja I osakapitali sissemakset ei ole tasutud. Hageja I hinnangul on kostjad I, II ja

III hageja I esmase kapitaliseerimise nõude osas solidaarselt vastutavad.

3. Hagiavalduse kohaselt 28.09.2013 sõlmis kostja I Security Group OÜ asutamislepingu ning

võttis endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali sissemakse 1 aasta jooksul,

kuid mitte hiljem, kui ÄS § 1401 lõikes 2 nimetatud tingimuse saabumisel. 07.10.2013 kandis

Tartu maakohtu registriosakond Security Group OÜ äriregistrisse ning kostja I ja kostja II

said Security Group OÜ ühisosanikeks ning kostja I sai juhatuse liikmeks. Kostja I ja kostja II

on abikaasad ning Security Group OÜ osa oli abikaasade ühisvaraks. Security Group OÜ

esmase kapitaliseerimise nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 28.09.2014. Security Group

OÜ osakapitali sissemakset ei ole tasutud. 11.07.2019 loovutas Security Group OÜ esmase

kapitaliseerimise põhi- ja kõrvalnõued hagejale II.

4. 27.07.2020 esitasid kostjad taotluse aegumise vastuväite alusel vaheotsuse tegemiseks, mis

oleks võrdsustatav lõppotsusega.

Kostjad lähtuvad hagiavalduses märgitust, mille kohaselt hageja I esmase kapitaliseerimise

nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 06.06.2016 ning hageja II esmase kapitaliseerimise

nõue muutus sissenõutavaks hiljemalt 28.09.2014.

Kostjad leiavad, et mõlemad haginõuded on aegunud. Sissemakse tasumise nõue on tavaline

nõue, mis aegub kolme aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest (TsÜS § 146 lg 1, § 147).

Nõnda on põhistatud K. S. , U. V. , A. V. ja M. V. oma teoses „Ühinguõigus I.

Kapitaliühingud“, 2015, lk 277.

Kostjad leiavad ka, et kostja II kostja I abikaasana ning kostja III hageja I juhatuse liikmena ei

saa vastutada esmase kapitaliseerimise eest, vaid vastutada saab üksnes osanik.

5. Hagejad leiavad, et osakapitali sissemakse kohustus tuleneb seadusest ning tegemist on

seadusest tuleneva nõudega, mille aegumistähtaeg on TsÜS § 149 kohaselt kümme aastat

selle nõude sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Isegi kui asuda seisukohale, et osakapitali sissemaksekohustuse aegumisele tuleb kohaldada

TsÜS § 146 toodud tehingust tuleneva nõude aegumise tähtaegu, tuleb kohaldada samuti 10

aastast aegumise tähtaega, sest asutaja on oma kohustust hagejate kapitaliseerimisel rikkunud

TsÜS § 146 lg 3 mõttes tahtlikult. Olles ise hageja asutaja, ainus juhatuse liige ja osakapitali

sissemaksekohustuse täitma kohustatud isikuks, on hageja sissemaksekohustuse täitmata

jätmine asutaja ja juhatuse liikme poolt üksnes tahtlik isikliku kohustuse täitmisest

hoidumine.

Kui asuda seisukohale, et osakapitali sissemaksekohustuse aegumisele ei kohaldu TsÜS § 149

või 146 lg 3, ei ole hagejate nõue asutaja ja juhatuse liikme vastu aegunud, sest juhatuse

liikme vastu suunatud nõude aegumise tähtaeg on 5 aastat (TsÜS § 37 lg 4 ja ÄS § 187 lg 3).

6. Kostjad ei nõustu, et hageja nõude puhul on tegemist seadusjärgse nõudega. Kostjad jäid

seisukohale, et tegemist on tehingust tuleneva nõudega.

Antud juhul ei saa lugeda sissemakse tasumise kohustuse rikkumist tahtlikuks rikkumiseks

TsÜS § 146 lg 4 mõistes. Kostjad viitasid Riigikohtu 16.09.2009 lahendi tsiviilasjas 3-2-1-79-

09 väljendatud seisukohale, et TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud kümneaastase aegumistähtaja

kohaldamine eeldab, et lepingupool rikkus oma kohustust tahtlikult heade kommete vastaselt.

Ainuüksi kohustuse täitmata jätmine (ka tahtlikult) ei ole aegumise instituudi eesmärke

arvestades TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks piisav.

Praegusel juhul ei ole hagejad esitanud mitte mingeid asjaolusid, mille põhjal saaks teha

järeldust, et kostjad käitusid tahtlikult heade kommete vastaselt.

Hagide näol ei ole tegemist juhatuse liikme rikkumisest tulenevate nõuetega ja OÜ-le

Kimbutaja ei ole omandanud loovutuse teel juhatuse liikme rikkumisest tulenevat kahjude

hüvitamise nõuet vaid ÄS § 1401 lg 2 järgi tuletatud nõuet esmaseks kapitaliseerimiseks.

Kui hagejad leiavad, et nende nõude puhul on tegemist juhatuse liikme vastutusest tuleneva

nõudega, siis on tegemist hagide aluste muutmisega, millega kostjad nõus ei ole. Samuti

tuleks sellisel juhul OÜ Kimbutaja nõue üldse läbi vaatamta jätta, sest sellist nõuet see

äriühing omandanud ei ole.

Samuti ei ole hagejad sõnagagi kirjeldatud ega esile toonud, mida nad juhatuse liikmetele ette

heidavad (sealjuures ei ole kostja A. V. olnud üldse juhatuse liige, mistõttu tuleks ka tema

vastane nõue jätta läbi vaatamata), st millistele rikkumistele nad tuginevad.

Juhatuse liikme rikkumise puhul algab aegumine rikkumisest enesest, mistõttu ei mahuks

selline nõue (kui see üldse esitataks) samuti aegumistähtaja sisse.

7. 26.10.2020 esitasid kostjad taotluse, milles kordasid oma taotlust kontrollida kostjate esindaja

esindusõigust kostja III esindusõiguse osas ja nõuda kostja III esindajalt välja asjakohane

volikiri. Samuti palusid hagejad kontrollida, kas kostjate väide või tuginemine osakapitali

sissemakskohustuse nõude aegumisele on vastuolus hea usu põhimõttega. Kui kohus peaks

asuma seisukohale, et osakapitali sissemaksekohustuse nõue on kostjate osas aegunud,

paluvad hagejad kohtul hagi rahuldada TsÜS § 37, ÄS § 187 lg 2 alusel, kuna kostjad ei ole

hageja juhatuse liikmetena tähtaegselt maksma pannud hageja esmase kapitaliseerimise nõuet

iseendi, s.o kostjate osas ning on seeläbi tekitanud hagejale kahju.

KOHTU SEISUKOHT

8. Kohus märgib esmalt seoses hagejate taotlusega kostjate esindaja esindusõiguse

kontrollimiseks kostja III esindusõiguse osas, et kostjad on esitanud kohtule volikirja, millega

kostja III andis kostjale I volituse sõlmida enda nimel kliendileping Advokaadibürooga Lillo

& Lõhmus tema esindamiseks tsiviilasjas nr 2-19-117829. Samuti on kostjad esitanud kohtule

kostja I kinnituse, mille kohaselt ta on sõlminud kostja III antud volituse alusel OÜ-ga

Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus kliendilepingu kostja III esindamiseks tsiviilasjas nr 2-19-

117829. Kohtu hinnangul puudub alus kostjate esindaja esindusõiguses kostja III osas

kahelda.

9. Pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib hageja muuta hagi eset või

alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kohus nõustub hagi muutmisega üksnes mõjuval

põhjusel, eelkõige kui senises menetluses esitatud faktiväited ja tõendid võimaldavad

muudetud hagi lahendada eeldatavasti kiiremini ja säästlikumalt (TsMS § 376 lg-d 1, 2).

Kohus on seisukohal, et osakapitali sissemakse tasumise nõude asemel kahju nõudmine

seoses sellega, et kostjad ei ole hageja juhatuse liikmena tähtaegselt maksma pannud hageja

esmase kapitaliseerimise nõuet, on käsitletav hagi muutmisena. Kostjad on 22.09.2020

seisukohas märkinud, et kui hagejad leiavad, et nende nõude puhul on tegemist juhatuse

liikme vastutusest tuleneva nõudega, siis on tegemist hagide aluste muutmisega, millega

kostjad ei nõustu. Kuna kostjad hagi muutmisega nõus ei ole, on selleks vajalik kohtu

nõusolek. Kohus hagi muutmisega ei nõustu, kuna see venitaks asja menetlemist. Kostjad on

taotlenud aegumise kohaldamise taotluse suhtes vaheotsuse tegemist ning nõude aegumise

korral on kohtul võimalik teha asjas lõppotsus.

10. Kostjad märkisid 22.09.2020 seisukohas ühtlasi, et kui hagejad leiavad, et nende nõude puhul

on tegemist kahju hüvitamise nõudega, siis tuleks hageja II nõue üldse läbi vaatamata jätta,

sest sellist nõuet hageja II omandanud ei ole. Kostjad märkisid ka, et kostja II ei ole üldse

olnud juhatuse liige, mistõttu tuleks ka tema vastane nõue jätta läbi vaatamata. TsMS § 423 lg

2 p 1 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb et hageja õiguste rikkumine ei

ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja

esitatud faktiliste väidete õigsust. Hagiavaldusest nähtuvalt kostja II omandas Security Group

OÜ esmasest kapitaliseerimisest tulenevad nõuded loovutamise teel. Kohus nõustub

kostjatega, et kui hageja II ei ole omandanud kahju hüvitamise nõuet Security Group OÜ

juhatuse liikmete vastu, siis hageja II nõue tuleks jätta läbi vaatamata. Kohus nõustub ka, et

kuna kostja II ei ole olnud ei hageja I ega Security Group OÜ juhatuse liige, siis ei saa ta

vastutada juhatuse liikmena osaühingutele kahju tekitamise eest, mistõttu tuleks ka nõuded

kostja II vastu jätta läbi vaatamata.

11. Poole taotlusel võib kohus teha vaheotsuse aegumise kohaldamise taotluse suhtes, mis on

edasikaebamise tähenduses samane lõppotsusega. Aegumise kohaldamata jätmisel teeb kohus

selle kohta vaheotsuse ja jätkab menetlust. Kui kohus leiab, et nõue on aegunud, teeb ta

lõppotsuse ja asja edasi ei menetle (TsMS § 449 lg-d 1, 3).

12. Kohus leiab, et hagejate nõuded kostjate I ja II vastu on aegunud, mistõttu teeb nende suhtes

asjas lõppotsuse ning asja edasi ei menetle. Hageja I nõude osas kostja III vastu leiab kohus,

et hagi tuleb jätta läbi vaatamata.

13. Hagejad on esitanud kohtule hagid hageja I ja Security Group OÜ osakapitali sissemaksete

tasumiseks.

14. ÄS § 140 lg 2 kohaselt asutajad peavad tasuma osa eest täielikult enne osaühingu

äriregistrisse kandmise avalduse esitamist, kui asutamislepinguga ei ole ette nähtud teisiti.

Pooled ei vaidle selle üle, et kostja I sõlmis 06.06.2015 hageja I asutamislepingu ning et

28.09.2013 sõlmis kostja I Security Group OÜ asutamislepingu. Mõlemad osaühingud asutati

sissemakset tegemata ning osakapitali suurus oli 2500 eurot, mille eest kostja I kohustus

tasuma täielikult ühe aasta jooksul, kuid kõige hiljem ÄS § 1401 lõikes 2 või 3 nimetatud

nõude esitamisel.

15. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja I leiab, et kostja III vastutab osaühingu sissemakse tasumise

eest solidaarselt kostjatega I ja II, kuna kostja III on hageja I juhatuse liige alates 02.01.2017.

Hageja I ei selgitanud, kust tuleneb kostja III kohustus osakapitali sissemakse tasumiseks.

Hageja I viitas küll juhatuse liikme kohustusi ja vastutust reguleerivatele sätetele (ÄS § 187 lg

1, TsÜS § 37 lg 1, ÄS § 187 lg 2), kuid ei kvalifitseerinud oma nõuet kostja III vastu (ega ka

teiste kostjate vastu) kahju hüvitamise nõudena. Kostja III kohta märkis hageja I, et ta ei ole

täitnud oma kohustusi korraliku ettevõtja hoolsusega, kuna on jätnud kinnitamata ja registrile

esitamata kõik hageja I majandusaasta aruanded. Hagiavaldusest ei nähtu, kuidas aruannete

esitamata jätmise tagajärjel saanuks hagejale I tekkida kahju osakapitali sissemaksele vastavas

summas. Kohus on seisukohal, et nõue kostja III vastu on alusetu, ning tuleb jätta läbi

vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel, kuna hageja õiguste rikkumine ei ole hagiavalduses

hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud

faktiliste väidete õigsust.

16. Hagejad leiavad, et kostja II vastutab osaühingute sissemaksete tasumise eest solidaarselt

kostjaga I, kuna nad on abikaasad ning osaühingute osad olid seega nende ühisvaraks. Kuigi

osaühingud on asutanud üks abikaasa, siis abikaasade solidaarkohustus saab tuleneda

perekonnaseaduse § 33 lg-st 1. Kohus peab võimalikuks teha asjas vaheotsuse aegumise

kohaldamise taotluse suhtes, ilma sisuliselt hindamata, kas kostja II vastutab osaühingute

sissemaksete tasumise eest solidaarselt kostjaga I.

17. Pooled vaidlevad selle üle, kas osamakse sissemakse nõude aegumisele tuleb kohaldada TsÜS

§-is 146 toodud tehingust tuleneva nõude aegumistähtaegasid, või TsÜS §-is 149 toodud

seadusest tuleneva nõude aegumistähtaega. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva

nõude aegumistähtaeg on üldjuhul kolm aastat. Nõude aegumistähtaeg on kümme aastat, kui

kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult TsÜS § 146 lg 4). TsÜS § 149 esimese lause

kohaselt seadusest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kümme aastat selle nõude

sissenõutavaks muutumisest, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

18. Õiguskirjanduses on selgitatud, et tehingulisteks nõueteks on TsÜS § 146 mõttes ka nn

ühinguõiguslikud juriidilise isiku sisesuhtel või põhikirjal põhinevad nõuded. Sätet

kohaldatakse kõigile tehingust tulenevate nõuete aegumisele, olgu nende aluseks tehing ise

või seadus (P. V., I. K., V. K., M. K.. Tsiviilseadustiku üldosa seadus. Kommenteeritud

väljaanne. Tallinn 2010, lk 470). Samuti on õiguskirjanduses selgitatud, et sissemakse

tasumise nõue on tavaline nõue, mis aegub kolme aasta jooksul sissenõutavaks muutumisest

(TsÜS 146 lg 1, § 147) (K. S. , U. V. , A. V. ja M. V. . Ühinguõigus I. Kapitaliühingud. Juura

2015, lk 277).

19. Eeltoodule tuginedes leiab kohus, et osaühingu sissemakse tasumise nõude puhul on tegemist

tehingust tuleneva nõudega, mille aegumisele tuleb kohaldada TsÜS §-s 146 toodud

aegumistähtaegasid.

20. Hagiavalduse p 1.3. kohaselt saabus kostja I ja kostja II kohustus TYZENEGY DOPUNSKI

OÜ esmase kapitaliseerimise osas hiljemalt 06.06.2016 ning Security Group OÜ

kapitaliseerimise osas hiljemalt 28.09.2014. Kohus loeb tuvastatuks, et osakapitali sissemakse

tasumise nõuded muutusid sissenõutavaks hiljemalt hagiavalduses toodud asjast, s.o ühe aasta

möödumisel nende asutamisest.

21. Vaidlus puudub selles, et TsÜS § 146 lg-s 1 nimetatud kolmeaastane aegumistähtaeg olnuks

hagi esitamise ajaks möödunud. Hageja I hagi kostja I vastu saab lugeda esitatuks maksekäsu

kiirmenetluse avalduse esitamisest 27.06.2019 vastavalt TsMS § 486 lg-le 2, ülejäänud nõuete

puhul on hagi esitamise ajaks 27.09.2019. TsÜS § 146 lg-s 1 sätestatud aegumistähtaja

järgmiseks pidanuks hageja I esitama maksekäsu kiirmenetluse avalduse või hagiavalduse

hiljemalt 05.06.2019 ning hageja II hiljemalt 27.09.2017. Seega tuleb hinnata, kas kohustatud

isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hagejate hinnangul olles ise hageja asutaja, ainus

juhatuse liige ja osakapitali sissemaksekohustuse täitma kohustatud isikuks, on hageja

sissemaksekohustuse täitmata jätmine asutaja ja juhatuse liikme poolt üksnes tahtlik isikliku

kohustuse täitmisest hoidumine.

22. Tahtluse sisustamisel selle sätte kontekstis on Riigikohus juhindunud VÕS § 104 lg-st 5, mille

järgi tahtlus on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või

lõpetamisel ning sätte kohaldamiseks ei piisa üksnes väitest, et võlgnik oma kohustust

tahtlikult ei täitnud (vt Riigikohtu 17. märtsi 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-09, p 14;

16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11). VÕS § 1045 lg 1 p 8 järgi on

kahju tekitamine lepinguvälises suhtes õigusvastane mh eelkõige siis, kui kahju tekitati heade

kommete vastase tahtliku käitumisega. Riigikohus on leidnud, et ka TsÜS § 146 lg-

s 4 ettenähtud tahtlust tuleb sisustada analoogiliselt. Seega on kohustuse tahtliku

rikkumisega TsÜS § 146 lg 4 tähenduses tegemist juhul, kui lepingupool soovib õigusvastast

tagajärge

ja

käitub

tahtlikult

heade

kommete

vastaselt.

Eeltoodust

tulenevalt

kohaldub TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud aegumistähtaeg nõuetele, mis tulenevad lepingupoole

tahtlikust heade kommete vastasest teost, kui viimane soovib õigusvastase tagajärje saabumist

(Riigikohtu 16. septembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-79-09, p 11).

Hagejad ei ole toonud välja asjaolusid, millest nähtuks kostjate tahe hagejaid heade kommete

vastaselt kahjustada.

23. Olukorras kus osakapitali sissemaksekohustuse aegumisele ei kohaldu ei TsÜS § 149 ega §

146 lg 4, leiavad hagejad, et hagejate nõue asutaja ja juhatuse liikme vastu ei ole aegunud,

sest juhatuse liikme vastu suunatud nõude aegumistähtaeg on 5 aastat (TsÜS § 37 lg 4 ja ÄS §

187 lg 3). TsÜS § 37 lg 4 kohaselt juriidilise isiku juhtorgani liikme vastu esitatava nõude

aegumistähtaeg on viis aastat kohustuse rikkumisest. ÄS § 187 lg 3 kohaselt juhatuse liikme

vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat, kui osaühingu põhikirjas või kokkuleppel

juhatuse liikmega ei ole ette nähtud muud aegumistähtaega.

24. Kohus on seisukohal, et TsÜS § 37 lg 4 ja ÄS § 187 lg 3 osaühingu sissemakse tasumise

nõude puhul ei kohaldu, kuna reguleerivad juhtorgani ja juhatuse liikme vastutust ning

juhtorgani ja juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaega. Osakapitali sissemakse

tasumise kohustus on osaühingu osanikul.

25. 26.10.2020 esitatud seisukohas palusid hagejad kontrollida, kas nõude aegumisele tuginemine

võib olla vastuolus hea usu põhimõttega (TsÜS § 138). Kohus leiab, et aegumise vastuväite

esitamist ei saa üldjuhul pidada hea usu põhimõttega vastuolus olevaks. Hagejad ei ole välja

toonud asjaolusid, mis annaks alust asuda teistsugusele seisukohale.

26. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et hagejate nõuded kostjate I ja II vastu aegusid TsÜS §

146 lg 1 järgi kolme aasta möödumisel nende sissenõutavaks muutumisest.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

27. Arvestades hageja I nõude osalist läbivaatamata jäämist ning ülejäänud osas hagide

rahuldamata jäämist, jätab kohus juhindudes TsMS § 168 lg-st 2 ja 162 lg-st 1 kostjate

menetluskulud kummagi hageja kanda võrdsetes osades. Hagejate menetluskulud jäävad

hagejate endi kanda.

28. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei

takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause

kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei

määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud

korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on menetluskulude rahaline suurus otstarbekas

kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177

lõikes 2 sätestatud korras.

29. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik