2-20-1641/15 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.10.2020 Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-1641

Tsiviilasi

R H hagi Altimo OÜ vastu võlanõudes

Tsiviilasja hind

2 358 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja R H (isikukood xxxx), lepinguline esindaja

Tanel Riivits

Kostja

Altimo

OÜ

(registrikood

14100952),

lepinguline esindaja Jüri Asari

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada.

2. Välja mõista Altimo OÜ-lt R H kasuks põhivõlg 2000,86 eurot, perioodi

22.12.2019 kuni 29.01.2020 eest sissenõutavaks muutunud viivis 17,07 eurot ja

kohtueelsed õigusabikulud 180 eurot, kokku 2197,93 eurot.

3. Välja mõista Altimo OÜ-lt R H kasuks viivis põhinõudelt (2000,86 eurot)

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 määras alates 30.01.2020 kuni põhinõude

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta kõik menetluskulud kostja Altimo OÜ kanda.

5. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Apellatsioonkaebus

võidakse

lahendada

kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hageja esile toodud asjaoludel sõlmisid LHV Pank AS (LHV), Swedbank Liising AS

(Swedbank), hageja ja kostja 03.12.2019 sõiduki liisingulepingu lõpetamise kokkuleppe ja

müügilepingu. Lepingu alusel ostis hageja kostjalt sõiduki xxxx 21 900 euro eest ning LHV

tasus Swedbankile müügihinna. 04.12.2019 sai hageja sõiduki valduse. Enne lepingu

sõlmimist

kontrolliti

sõidukit

margiesinduses

xxxx,

mis

koostas

remonttööde

hinnapakkumise, et kõrvaldada sõiduki kulumisest tekkinud puudused. Sõidukil oli

teadaolevalt probleem EGR klapiga, mille pidi katma garantii. Hageja soovis, et sõiduk oleks

ideaalses tehnilises konditsioonis ning see oli oluline tingimus lepingus.

2. Pärast müügilepingu sõlmimist ilmnes, et sõidukil olev viga ei tulenenud EGR klapist, vaid

viga oli kuskil mujal ning sellest tingitud puuduste kõrvaldamist garantii ei katnud. Hageja

teavitas tekkinud probleemist A Git, kes oli kostja nimel sõiduki müüki korraldanud. Kostja

polnud nõus viga oma kuludega kõrvaldama. Hageja taganes müügilepingust 17.12.2019

LHV poolt kostjale esitatud taganemise avaldusega. Hageja esitas kostjale sõidukile tehtud

hooldus- ja remonttööde kulude hüvitamise nõude ning tagastas sõiduki kostjale. Hageja

taotleb lisaks kostjalt sõiduki hindamisakti vormistamisega kaasnenud kulu hüvitamist ning

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamist.

3. Hageja palub kostjalt välja mõista 2000,86 eurot, perioodi 22.12.2019 kuni 29.01.2020 eest

sissenõutavaks muutunud viivis 17,07 eurot ja kohtueelsed õigusabikulud 180 eurot. Samuti

palub hageja kostjalt välja mõista rahuldatud põhinõude summalt viivis VÕS § 113 määras

alates 30.01.2020 kuni põhinõude tasumiseni.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja ei vaidle vastu lepingu sõlmimisele, üleandmisele ja asjaolule, et enne lepingu

sõlmimist oli auto xxxx üle vaadatud ning tehtud hinnapakkumine remonttöödeks, mida

hageja nõustus kandma. Kostja väitel on tõendamata, et lepingueelne ning lepingujärgne xxxx

hinnapakkumine erineks. Kostja väitel on erisuseks lepingujärgses hinnapakkumises

kajastatud tööd, mille tegemiseks puudus vajadus.

5. Kostjale jääb arusaamatuks, missuguse vea olemasolu hageja kostjale ette heidab. Kuna

kostja pole spetsialist, telliti auto lepingueelne ülevaatus spetsialistidelt xxxx. Müügilepingu

kohaselt pidi sõiduk olema tavapärase kvaliteediga, mitte ideaalses korras. Sõiduk oli enne

lepingu sõlmimist üle vaadatud, mistõttu ei saanud sellel esineda puuduseid, mida polnud

hagejale teavitatud või mida hageja ei saanud sõiduki üle vaatamisel tuvastada. Hageja

nõudis, et kostja kannaks kulud seoses sõiduki parandamisega, kuid kostja keeldus sellest.

Pooled leppisid kokku, et sõidukit ei remondita enne selle tagasi andmist ning kostja

väljenduse põhjal ei andnud kostja nõusolekut kostja nimel asjaajamiseks. Kostja palus

sõiduki tagastada üleandmisele vastavas seisundis, kuid hageja pole lisatud varuosasid

demonteerinud. Kostja vaidleb vastu ka kohtueelsetele õigusabikuludele.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Hagiavaldus tuleb rahuldada.

7. Kostja taotleb hagejalt lepingust taganemise tõttu sõiduki hooldus- ja remonttöödega

kantud kulude hüvitamist summas 2000,86 eurot. Hageja on esitanud kostja vastu ka

viivisenõude ja kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõude.

8. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. LHV Pank AS (ostja), Swedbank Liising AS (müüja),

hageja (liisinguvõtja 2) ja kostja (liisinguvõtja 1) sõlmisid 03.12.2019 sõiduki liisingulepingu

lõpetamise kokkuleppe ja müügilepingu (tl 6-7). Nimetatud lepingu alusel ostis hageja kostjalt

sõiduki xxxx 21 900 euro eest ning LHV tasus Swedbankile müügihinna. Hageja sai sõiduki

valduse 04.12.2019 (tl 10-11 pöördel). Enne lepingu sõlmimist kontrolliti sõidukit

margiesinduses xxxx, mis koostas remonttööde hinnapakkumise, et kõrvaldada sõiduki

kulumisest tekkinud puudused (tl 13-15). Sõidukil oli teadaolevalt probleem EGR klapiga,

mille pidi katma garantii. Hageja viis 12.12.2019 sõiduki margiesindusse hooldus- ja

remontööde teostamiseks ning garantii korras remonditava vea likvideerimiseks. Xxxx esitas

17.12.2019 hagejale teostatud tööde eest arve summas 1353,86 eurot (tl 26). Hageja tasus

20.12.2019 nimetatud arve summas 1353,86 eurot (tl 30). Hageja esitas 17.12.2019 LHV

Pank AS-ile liisingulepingust taganemise avalduse (tl 19-20). AS LHV Pank esitas

17.12.2019 ostu-müügilepingust taganemise teatise (tl 21-22). Hageja tagastas sõiduki

kostjale 21.12.2019 (tl 29). Hageja esitas 07.01.2019 kostjale sõiduki hooldus- ja remonttööde

maksumuse ja sõiduki hindamisakti vormistamisega seotud kulude hüvitamist (tl 48-48

pöördel).

9. Kohus täitis 29.06.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas pooltele kohalduvat

õigust ja tõendamiskoormist (tl 101-102 pöördel).

10. Müügilepinguga kohustub üks isik (müüja) andma teisele isikule (ostja) üle asja ning

ostja kohustub tasuma müüjale ostuhinna ja võtma asja vastu (VÕS § 208 lg 1). Esitatud

asjaoludel vastas sõidukiga seotud leping müügilepingu tunnustele. Müügilepingu sõlmisid

LHV ja Swedbank. Liisingulepinguga kohustub liisinguandja omandama liisinguvõtja poolt

määratud müüjalt teatud eseme (liisinguese) ja andma selle liisinguvõtja kasutusse,

liisinguvõtja kohustub aga maksma liisingueseme kasutamise eest tasu (VÕS § 361).

Liisinguvõtja võib esitada otse müüja vastu liisinguandja kui ostja nõude, mis tekib sellest, et

müüja rikub liisinguandjaga sõlmitud müügilepingut (VÕS § 365 lg 1 ls 1). Hagejal oli

sõlmitud LHV-ga liisinguleping ning kostjal Swedbankiga liisinguleping. Hageja kui

liisinguvõtja oli VÕS § 365 lg 1 alusel õigustatud teostama müüja suhtes LHV ehk ostja

õiguseid. Kohtu hinnangul võib analoogia korras olla kostja õigustatud teostama ostja suhtes

Swedbanki ehk müüja õiguseid ja kohustusi.

11. Liisinguleping on krediidileping (VÕS § 401 lg 2). Tarbija võib tarbijakrediidilepingust

taganeda 14 päeva jooksul lepingu sõlmimisest põhjust avaldamata (TsMS § 409 lg 1). Kui

tarbija taganeb tarbijakrediidilepingust võib ta taganeda ka tarbijakrediidilepinguga seotud

müügilepingust (VÕS § 414 lg 2). Müügileping on tarbijakrediidilepinguga seotud mh kui

müügilepingu ese on tarbijakrediidilepingus sõnaselgelt kindlaks määratud (VÕS § 414 lg 1).

Seega oli tegemist tarbijalemüügiga VÕS § 208 lg 4 tähenduses.

12. Kostja müüs sõidukit oma majandus- või kutsetegevuses ja seetõttu kohalduvad

tarbijamüügi sätted. Käesoleval juhul on seega tegemist tarbija 14-päevase lepingust

taganemise õiguse kasutamisega. Kohtule esitatud avaldustega on tõendatud, et hageja

taganes lepingust liisingulepingust 17.12.2019 (tl 19-20). AS LHV Pank esitas 17.12.2019

ostu-müügilepingust taganemise teatise (tl 21-22). Kuna lepingust taganemine on esitatud

tähtaegselt, ei ole taganemiseks vajalik oluline rikkumine. Seega sai hageja lepingust

taganeda VÕS § 409 ja § 414 järgi.

13. Kui lepingupool võib seaduse või lepingu kohaselt lepingust taganeda, vabastab lepingust

taganemine mõlemad lepingupooled vastastikuste kohustuste täitmise kohustusest (VÕS

§ 188 lg 2). Taganemine ei mõjuta lepingust enne taganemist tekkinud õiguste ja kohustuste

kehtivust (VÕS § 188 lg 2). Kui üks pool on lepingust kehtivalt taganenud tekib pooltel õigus

nõuda teiselt poolelt lepingu alusel üleantu ja sellest saadud viljade ja kasu üleandmist (VÕS

§ 189 lg 1).

14. Kohus selgitas 29.06.2020 määrusega, et hageja peab tõendama, et ta on kulutusi teinud

ning et kulutused olid vajalikud või et kostja on kulutuste läbi rikastunud, sh et kulutused olid

kostjale kasulikud (tl 101-102 pöördel). Hageja on selgitanud, et teostas sõiduki hooldus ja

remonttööd omal initsiatiivil, küll aga olid hageja poolt kantud kulud sõiduki seisukohast

põhjendatud ja vajalikud. Hageja nõue koosneb kostja kaasabil soetatud varuosadest

(pidurisüsteemiosad ning õõtshoovad) 582 eurot ja xxxx poolt teostatud hooldus- ja

remonttöödest 1353,86 eurot ning sõiduki hindamisakti vormistamisega seotud kulud 65 eurot

15. Hageja nõue hindamisakti vormistamisega seotud kulu 65 euro osas võiks kuuluda

rahuldamisele VÕS § 191 lg 2 ls 1 alusel. Kui lepingupool tagastab eseme, peab teine

lepingupool hüvitama esemele tehtud vajalikud kulutused (TsMS § 191 lg 2 lause 1).

Kulutused on vajalikud, kui nendega säilitatakse eset või kaitstakse seda täieliku või osalise

hävimise eest (TsÜS § 63 p 1). Muud kulutused tuleb hüvitada vastavalt alusetu rikastumise

sätetele, kui teine pool on kulutuste läbi alusetult rikastunud (VÕS § 191 lg 2 ls 2).

16. VÕS § 191 lg 2 hüvitisenõude eeldus on, et lepingupool tagastab eseme või hüvitab selle

väärtuse. Kohus tuvastas eelneval, et lepingust on kehtivalt taganetud ning hageja on auto

kostjale tagastanud. Seega on täidetud VÕS § 191 lg 2 kohaldamise esmased eeldused.

Sõiduki hindamisakti vormistamisega seotud kulud 65 eurot on põhjendatud ja vajalikud

kulud. Hageja on nimetatud kulude kandmist ka tõendanud (tl 31-32). Juhul, kui pooled ei

oleks lepingut sõlminud, ei oleks hagejal vaja nimetatud kulusid kanda. Seega on

hindamisakti vormistamisega seotud kulude 65 euro näol tegemist vajalike kulutustega, mis

tuleb hagejale hüvitada.

17. Kohus leiab, et varuosade (pidurisüsteemiosad ning õõtshoovad) 582 euro ja xxxx poolt

teostatud hooldus- ja remonttööd 1353,86 euro nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS §

1042 lg 1 alusel. Teise isiku esemele õigusliku aluseta kulutusi teinud isik võib nõuda teiselt

isikult kulutuste hüvitamist ulatuses, milles isik, kelle esemele kulutusi tehti, on seeläbi

rikastunud, võttes muu hulgas arvesse, kas need kulutused on sellele isikule kasulikud ning

millised on olnud tema kavatsused eseme suhtes (VÕS § 1042 lg 1). Kulutuste tegijal ei ole

kulutuste hüvitamise nõudeõigust, kui 1) isik, kelle esemele kulutusi tehti, nõuab kulutusi

teinud isikult kulutustega tehtud parenduste äravõtmist ja parenduste äravõtmine on parendusi

rikkumata võimalik; 3) isik, kelle esemele kulutusi tehti, vaidles eelnevalt kulutuste

tegemisele vastu (VÕS § 1042 lg 2).

18. Hageja on selgitanud, et kulud varuosadele 582 tasus hageja sularahas otse kostjale (tl

107). Kostja oli teadlik varuosade tellimisest, kuna kosta tellis hageja soovil nimetatud

varuosad summas 582 eurot (tl 23-24). Kostja nimetatut vaidlustanud ka ei ole. Kostja oli

teadlik 29.11.2019 tehtud hinnapakkumisest ning töödest mida hageja teostama hakkab.

Kostja aitas hagejat ka vajalike varuosade soetamisel. Seega oli nimetatud kulude kandmine

kostjale ettenähtav.

19. Vaidlus puudub selles, et enne lepingu sõlmimist 29.11.2019 hinnapakkumises märgitud

tööd summas 1212,83 eurot olid vajalikud ja kasulikud. Seega oli kostja teadlik, et hagejal on

kavatsus parendada sõiduki seisukorda. Kostja leiab, et xxxx 17.12.2019 hinnapakkumises on

hageja poolt tellitud töid (kütusefilttri, õhuviltri, mikrofiltri vahetus ja mootoriõli vahetus) ja

mille tegemine ei olnud põhjendatud ega vajalikud summas 412,64 eurot. Hageja on

selgitanud, et teostas hooldus- ja remonttöid valdavalt margiesinduse 29.11.2019

hinnapakkumisele ja vastavalt sõidukiajaloole.

20. Kohtu hinnangul on hageja poolt teostatud hooldustööd vajalikud ning hageja teostas

tööd teadmises, et ta on sõiduki omanik. Sõiduki müügikuulutuse kohaselt on sõiduk

ideaalses tehnilises ja visuaalses seisukorras (tl 84-85). Ka ostueelse kontrolli tulemusena ei

tuvastatud sõidukil olulisi puudusi. Kohus nõustub hageja seisukohaga, et nimetatud asjaolud

lubasid hagejal eeldada, et sõiduk on ideaalses seisukorras ja pärast planeeritud hooldus-ja

remonttöid on võimalik seda sihtotstarbe kohaselt kasutada. Kostja sõnul oli sõidukil EGR

klapiga seonduv probleem ning see pidi saama likvideeritud margiesinduse poolt garantii

korras. Margiesinduses kostja poolt märgitud viga ei tuvastatud. Ka ostueelne kontroll ei

tuvastanud võimalikku EGR klapiga seonduvat probleemi. Hageja on selgitanud, et kui ta

oleks teadnud sõiduki tegelikku olukorda, siis ta ei oleks sõidukit ostnudki. Sõidukil avastatud

vea tõttu esitaski hageja lepingust taganemise avalduse. Sõiduki hooldus-ja remonttööde

käigus

tuvastas

margiesindus,

et

sõidukil

esineb

jahutusvedeliku

kadu

ning

väljalaskekollektor on jahutusvedelikuga kaetud (vt arve nr 520100032, tl 25 pöördel). Hageja

sõnul pidi tegeliku vea tuvastamine olema ajamahukas ning eeldama sõiduki mootori

demontaaži. Selleks hetkeks oli hageja kandnud juba varuosade ning sõiduki hooldus-ja

remontööde kulu. Kostja heidab hagiavalduse vastuses hagejale ette muuhulgas sõiduki

intensiivset kasutamist. Hageja selgitas, et kasutas sõidukit kuniks tekkis võimalus hooldus-ja

remonttööde teostamiseks.

21. Hageja on tõendanud, et teostas hooldus-ja remonttöid margiesinduse 29.11.2019

hinnapakkumisele ning sõiduki hooldusajaloole vastavalt, mille sisust oli kostja teadlik.

Sõiduk vajas hooldustööde teostamist lähima aja jooksul. Hageja on ka esile toonud, et

margiesindus ei juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et õlide ja filtrite vahetus on ebavajalik.

Kohus selgitas kostjale, et ostjal tuleb tõendada oma vastuväiteid, sh et ta on nõudnud

parandatud osade äravõtmist ja ära võtmine on võimalik ning et ta vaidles kulutuste

tegemisele vastu (tl 101-102 pöördel). Kostja nimetatut tõendanud ei ole. Kostja sai pärast

lepingust taganemist enda valdusesse oluliselt paremas seisukorras sõiduki võrreldes

müügilepingu sõlmimise hetke seisuga. Sellest tulenevalt loeb kohus kõik teostatud tööd

summas 1353,86 eurot vajalikuks ja kostja on hageja arvel alusetult rikastunud 1935,86 euro

võrra (582 eurot ja 1353,86 eurot).

22. Seega olid kõik hageja poolt sõidukile tehtud kulutused kostjale vajalikud ja kasulikud

ning tuleb summas 2000,86 eurot kostjalt välja mõista.

23. Hageja on esitanud kostja vastu sissenõutavaks muutunud viivisenõude perioodi

22.12.2019 kuni 29.01.2020 eest summas 17,07 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja

mõista viivis alates 30.01.2020 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg-1 sätestatud

määras. Rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivist, kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni (VÕS § 113 lg 1 ls 1).

TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivist, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult

mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude

täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana

kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus rahuldas hageja põhinõude

2000,86 eurot. Seega kuulub viivis väljamõistmisele rahuldatud põhinõudelt 2000,86 eurot

alates nõude sissenõutavaks muutumisest, so alates auto kostjale tagastamise järgmisest

päevast, so perioodi 22.12.2019 kuni 29.01.2019 eest summas 17,07 eurot. Samuti tuleb

hagejalt kostja kasuks välja mõista viivis põhinõudelt 2000,86 eurot alates 30.01.2010 kuni

põhinõude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

24. Järgmisena analüüsib kohus kohtueelsete õigusabikulude nõuet. Riigikohus on

kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS § 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1

alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10). Kui võlgnik rikub

kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1).

Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab

kohus, et kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju

hüvitatakse ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju

hüvitamine perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). VÕS § 128 lg-le 3 kohaselt otsene

varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest

tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses

kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Riigikohus on leidnud, et

advokaadi kaasamine kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning

samuti aitab see pooli valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks

vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (vt RKTKo nr 3-2-1-138-10, p

29).

25. Hageja on esitanud kostja vastu kahjunõude 180 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele. Kohus on seisukohal, et hageja kahjunõue on põhjendatud ja

kuulub rahuldamisele VÕS § 115 lg 1 ja VÕS § 128 lg 3 alusel. Riigikohus on jaatanud

kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna hüvitatavust. Kohus tuvastab, et hageja on

kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist 180 eurot koos käibemaksuga (tl 49).

Nimetatu on tõendatud Themis õigusbüroo arvega. Hageja on selgitanud, et talle osundati

kohtueelset õigusabi 1,3 tundi tunnihinnaga 115 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtule

esitatud 07.01.2019 nõudekirjaga on tõendatud kohtueelne pöördumine hageja esindaja poolt

kostja poole (tl 48-48 pöördel). Kohus peab osutatud õigusabi 1,3 tundi tunnihinnaga 115

eurot mõistlikuks ja põhjendatuks. Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt

aitab valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või

vähemalt mõistlikke kohtuväliseid toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse

staadiumis on vähemalt üldjuhul mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju

hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad. Seega tuleb 180 eurot kostjalt välja mõista.

MENETLUSKULUD

26. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Eeltoodust tulenevalt tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

27. Kooskõlas TsMS § 174 lõikega 4 määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS §

177 lõikes 2 sätestatud korras.

28. TsMS 178 lg 1 kohaselt menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik