2-19-18754/67 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 28.oktoober 2020.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-18754

Kohtuasi

BB avaldus YY ja tema alaealise lapse XX

suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 02.juuni 2020.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

BB määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja

(määruskaebues

esitaja):

BB

(isikukood

XXXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

advokaat Yulia Zaitseva (e-post:XXX)

Puudutatud

isik

I

(vastustaja):

YY

(isikukood

XXXXXXXXXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Eeva Mägi (e-post:XXX)

Puudutatud isik II (laps): XX (isikukood XXXXXXXXX,

elukoht

XXX),

esindaja

riigi

õigusabi

korras

vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (e-post:XXX)

Eestkosteasutused:

Haabersti Linnaosa Valitsus (registrikood 75014244,

aadress

Ehitajate

tee

109a/1,

Tallinn,

e-post:

haabersti@tallinnlv.ee)

Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus (registrikood 75017745,

aadress Niine tn 2, Tallinn, e-post: pohja@tallinnlv.ee)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 02.juuni 2020.a määruse resolutsioon jätta muutmata, kuid

täiendada määruse õiguslikke põhjendusi

2. BB määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Jätta BB ja YY menetluskulud nende endi kanda. Jätta XX-le riigi õigusabi korras

2-19-18754

õigusabi osutanud advokaadi kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. BB (avaldaja, ema) esitas 27.novembril 2019.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus

kindlaks määrata YY (puudutatud isik I, isa) ja XX (puudutatud isik II, laps) suhtlemise kord

ja esialgse õiguskaitse taotluse isa ja lapse suhtluskorra kindlaksmääramiseks kohtumenetluse

ajaks.

2. Avalduse kohaselt olid avaldaja ja puudutatud isik I abielus 2014-2019, neil on ühine laps

XX. Peale abielu lahutust elab laps emaga. Vanemate vahel on keerukad suhted. Lapse isa on

ühepoolselt kehtestanud suhtluskorra selliselt, et laps on isaga kõigil päevadel nädalas (v.a

neljapäeval), ööbib tema juures teisipäeval vastu kolmapäeva, reede vastu laupäeva ja laupäeval

vastu pühapäeva, mistõttu ema näeb last harva ja liiga vähe. Avaldaja on pakkunud lahendada

olukord kohtuväliselt, kuid tulemusteta. Avaldaja on teinud ettepaneku suhtluskorra

kokkuleppeks, puudutatud isik I on teinud omakorda ettepaneku, mis avaldajale ei sobi, kuna

see ei ole lapse huvides ja pakub lapsele pendeldamist.

3. Avaldaja palus kohtul määrata isa ja lapse suhtlemise kord, mille põhitingimuste kohaselt:

- laps viibib isaga paaris nädalatel esmaspäeval ja kolmapäeval alates 16.00 kuni 20.30 (isa

võtab lapse esmaspäeval ja kolmapäeval lasteaiast või koolist ning viib lapse ema juurde koju

tagasi hiljemalt sama päeva õhtul kella 20.30-ks). Isa juures ööbimist ei toimu;

- laps viibib isaga paaritutel nädalatel alljärgnevalt: kolmapäev võtab isa lapse lasteaiast kl

16.00 ning tagastab avaldajale kolmapäeval kl 20:30; laupäeval alates 10.00 kuni pühapäeva

kella 17.00-ni (isa võtab lapse kodust laupäeval kl 10.00 ning viib lapse ema juurde koju tagasi

hiljemalt pühapäeva õhtul kella 17.00-ks);

- ülejäänud päevadel viibib laps emaga.

Menetluse edasine käik

4. Harju Maakohus rahuldas ema esialgse õiguskaitse taotluse 16.detsembri 2019.a määrusega

ning reguleeris isa ja lapse suhtluskorda esialgse õiguskaitse korras kuni asjas tehtava

kohtulahendi jõustumiseni järgmiselt: - paaris nädala esmaspäeval ja kolmapäeval võtab YY

XX lasteaiast kell 16:00 ja tagastab lapse BB-le kell 20:30; - paaritul nädala laupäeval võtab

YY XX avaldaja juurest kell 10:00 ning tagastab lapse BB-le pühapäeval kell 17:00 (laps ööbib

isa juures ühe öö); - muudel päevadel on XX avaldaja BB-ga.

2-19-18754

5. Ärakuulamine toimus maakohtus 13.veebruaril 2020.a, kohus määras pooltele tähtaja

kompromissile jõudmiseks. Kompromissini pooled ei jõudnud.

6. Lapsele

määratud

esindaja

valmistas

ette

kompromisslepingu

projekti,

mille

allkirjastamisega ei olnud ema nõus. BB ei olnud nõus sellega, et laps on isa juures ka paaritu

nädala teisipäeval ja alates 03.04.2022.a paaritul nädalal kaks ööd. Avaldaja leidis, et lapse

vanematel ei pea olema lapse kasvatamisel ega lapsega suhtlemisel võrdsed õigused, vaid

suhtluskord peab olema määratud lähtudes lapse parimatest huvidest. Lapse elu peab olema

stabiilne ja turvaline, talle ei tuleks panna rasket emotsionaalset koormat, sest ööbimised nädala

sees isa juures mõjutaksid lapse harjumuspärast nädalarežiimi.

Kompromisslepingu kohaselt pidid pooled kokku leppima mh järgnevas: - paaris nädala

nädalavahetustel võtab isa lapse lasteaiast neljapäeva õhtul, laps veedab nädalavahetusel kolm

ööd isaga (isa peab kinni lapse päevakavast, sh viib lapse reedel lasteaeda, kindlustab lapsele

uneajad ja sooja toidu) ja ema võtab lapse pühapäeva õhtul kl 19 isa elukohast; - paaritul nädalal

võtab isa lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga ühe öö ja isa viib lapse kolmapäeva

hommikul lasteaeda, võtab lapse kolmapäeva õhtul ja viib lapse ema juurde kl 19-ks; - alates

03.04.2022 (kui X saab 5-aastaseks) võtab isa paaritul nädalal lapse teisipäeva õhtul lasteaiast,

laps on isaga kaks ööd, isa peab kinni lapse päevakavast ja režiimist sh viib lapse lasteaeda,

kust ema võtab lapse neljapäeva õhtul.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Puudutatud isik I (isa) palus jätta avalduse rahuldamata ning menetluskulud avaldaja kanda.

On oluline, et lapse elus jätkuks suhtlus isaga vähemalt selles mahus nagu see oli varasemalt.

Pärast lahutust 13.08.2019.a kehtis alates 22.08.2019 kuni esialgse õiguskaitse suhtluskorra

kehtestamiseni poolte vahel kokkulepe, mille järgi viibis laps isaga iga nädala teisipäeva, reede

ja laupäeva öö ning lisaks esmaspäeva (kuni 19.40) ja kolmapäeva õhtud (kuni 20.40)

ööbimiseta tulenevalt ema töögraafikust. Lisaks lepiti kokku, et ema soovi korral ööbib laps

mõned laupäevad ema juures. Avalduses toodud graafik oli kahepoolselt läbi räägitud ja

tingitud ema töögraafikust. Pakutu muudab radikaalselt lapse harjumuspärast suhtluskorda,

senise 50/50 graafiku asemel pakutakse isale võimalust last näha üks päev üle nädala ja üks

õhtu igal nädalal. Pakkumine ei ole lapse huvides. Kuna ema on valdavalt tööl siis, kui laps on

lasteaias ja peale lasteaia lõppu on ema töökohustusi täitmas, leppisid vanemad kokku lapsele

neljapäevase kodupäeva, et emal ja lapsel oleks kvaliteetaeg.

8. Eestkosteasutus Haabersti Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et suhtlus isaga peab andma

lapsele stabiilsustunde ning tema huvides on säilitada lahuselava isaga head suhted, suheldes

temaga regulaarselt ja mõistlikult. Suhtluskord peamiselt võiks olla järgnev: isa kohtub lapsega

igal paaritul nädalal reedest pühapäevani. Isa võtab laps reedel kellast 17.00 lasteaiast või ema

juurest kodust ja toob lapse pühapäeval kell 19.00 ema juurde; isa kohtub lapsega igal paaris

nädalal kolmapäeval ja neljapäeval ööbimisega. Isa võtab lapse kolmapäeval kell 17.00

lasteaiast või ema juurest kodust ja viib laps ema juurde koju tagasi neljapäeval kell 20.30.

9. Eestkosteasutus Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et kuna isa suudab tagada

lapsele turvalise keskkonna ja igakülgse, eakohast arengut toetava hoolitsuse, tagab tema

pakutud suhtluskord lapsele stabiilse ja vähem väsitava võimaluse isaga suhelda.

10. Lapsele määratud esindaja selgitas, et vanemad arutasid läbi tema koostatud

kompromissettepaneku, esitasid seisukohti ja ettepanekuid, mille tulemusena leppisid enam-

vähem kokku kõigis punktides, kuid allkirjastamiseni ei jõudnud. Esindaja oli seisukohal, et

2-19-18754

lapsel on õigus suhelda lahuselava vanemaga. Tundub mõistlik võtta kohtumäärusega

suhtluskorra reguleerimisel aluseks vanemate vahel läbi räägitud suhtluskord. Allkirjastamata

kokkulepe vastab lapse huvidele ja arengutasemele, laps suudab leppida olukorraga, et vanemad

elavad eraldi.

Maakohtu määrus ja põhjendused

11. Harju Maakohus rahuldas 02.juuni 2020.a määrusega ema avalduse osaliselt ning määras

isa ja lapse suhtluskorra alates kohtumääruse jõustumisest mh järgmistel tingimustel:

- isa võtab lapse iga kalendriaasta paaris nädala (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline

standard ISO 8601) neljapäeva õhtul, laps veedab nädalavahetusel kolm ööd isaga (isa peab

kinni lapse päevakavast, sh viib lapse reedel lasteaeda, kindlustab lapsele uneajad ja sooja

toidu) ja ema võtab lapse pühapäeva õhtul kl 19 isa elukohast;

- paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) võtab isa

lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga ühe öö ja isa viib lapse kolmapäeva hommikul

lasteaeda, võtab lapse kolmapäeva õhtul lasteaiast ja viib lapse ema juurde kl 19-ks;

- alates 03.04.2022 (kui X saab 5-aastaseks) võtab isa lapse paaritul nädalal (standard EVS-ISO

8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) teisipäeva õhtul lasteaiast, laps on isaga kaks

ööd, isa peab kinni lapse päevakavast ja režiimist, sh viib lapse lasteaeda, kust ema võtab lapse

neljapäeva õhtul.

Maakohus jättis kummagi vanema menetluskulud tema enda kanda ja kindlaks määramata,

lapsele riigi õigusabi osutanud advokaadi kulud riigi kanda.

12. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt juhindus kohus suhtluskorra kindlaksmääramisel

PKS § 143 lg-st 1, mille kohaselt on lapsel õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga ning

mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda oma lapsega isiklikult.

13. Lapsest lahus elava vanema õigus oma lapsega suhelda tuleneb seega vanema ja lapse

vastastikusest õigusest teineteisega suhelda. Kohus oli seisukohal, et hoolimata vanemate

õiguste ja kohustuste võrdsuse põhimõttest ei saa lahus elavale vanemale alati tagada

samasugust lapsega suhtlemise ja lapse kasvatamise õigust nagu see on lapsega koos elaval

vanemal, sest lastest lahus elamine vähendab paratamatult võimalust lapsega koos olla.

Vaatamata eeltoodule peavad vanemad ühe vanema lahuselu korral laste heaolu silmas pidades

kokku leppima, kuidas korraldada laste elu vanemate lahuselu korral parimal viisil nendes

küsimustes, milles neil ühine hooldusõigus säilib. Mõlemad vanemad peavad oma vanema

õigusi teostades silmas pidama lapse parimaid huve ja teostama vanema õigusi heas usus.

Lapsega koos elav vanem on kohustatud üldjuhul lubama lapsel lahus elava vanemaga suhelda

ning toetama igati lapse ja teise vanema kontakti, sh julgustama last teise vanemaga suhtlema

ja olema selles lapsele emotsionaalselt toeks. Vanem ei tohi ka kahjustada lapse loomupärast

suhet teise vanemaga. Käesoleval juhul on YY saanud oma lapsega suhelda kogu aja alates

tema ja BB suhete lõppemisest kuni käesoleva ajani, kuid vanemad vaidlevad selle üle, kui

palju on isal õigus lapsega koos aega veeta.

14. Vastavalt Riigikohtu 09.11.2011.a määruse 3-2-1-83-11 punktidele 21 ja 22 määrab kohus

vanema ja lapse suhtlemist korraldades vanema suhtlemisõiguse ulatuse ning täpsustab, mil

viisil peab vanema ja lapse suhtlemine PKS § 143 lõike 1 mõttes toimuma. Vältimaks vanemate

olemasolevaid ja tulevikus tekkida võivaid erimeelsusi, tuleb kohtul määrata võimalikult täpselt

vanema ja lapse suhtlemise viis, koht, aeg (sh kestus ja sagedus) ning lapse üleandmise kord.

Kohtu ülesandeks on vanema ja lapse suhtlemise korda reguleerides lõpetada vanemate

2-19-18754

vaidlused lastega suhtlemise korra, sh suhtlemise aegade üle, ning seetõttu peab vanema ja lapse

suhtlemist reguleeriv kohtulahend olema suhtlemise aegade osas täpne.

15. Kohus asus seisukohale, et käesoleval juhul on põhjendatud määrata isa ja lapse suhtlemise

kord kindlaks sarnaselt sellega, nagu tegi ettepaneku vanematele lapse esindaja, sest kohtu

hinnangul arvestab selline suhtluskord nii vanemate kui ka lapse huve ning kannab eesmärki,

et isa saaks edasi lapse elus osaleda, tema lasteaia ja kooli eluga kursis olla, teda õpetada,

tulevikus treeningutele viia ning et isa ja laps üksteisest ei võõrduks, vaid et vanemate vaheline

vaidlus suhtluskorra osas lõppeks.

16. Kohus ei nõustunud BB-ga selles, et nädalasisesed ööbimised isa juures mõjutavad lapse

tavapärast elurütmi, sest ka lapse isal tuleb lapse päevarežiimist kinni pidada, eriti kui arvestada

sellega, et hommikuseks lasteaeda minekuks tuleb vara tõusta. YY kinnitas kohtus

ärakuulamisel, et tema tööaeg on paindlik, mistõttu saab ta vajadusel kas lapse hiljem lasteaeda

viia ja sealt varem ära tuua, mistõttu ei pea laps seepärast, et ta isa juures ööbib, tingimata varem

üles ärkama. Nädalate määratlemisel millal laps on isaga ja millal emaga, kasutas kohus

standardit EVS-ISO 8601:2011, rahvusvahelist standardit ISO 8601, et vältida vanemate

edaspidiseid vaidlusi selles, millised on paaris ja millised paaritud nädalad aastas, mil isa

lapsega suhtleb.

Määruskaebus

17. Avaldaja (ema) esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada osaliselt,

so osas, milles maakohus määras, et alates 03.04.2022 (kui X saab 5-aastaseks) võtab isa lapse

paaritul nädalal (standard EVS-ISO 8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) teisipäeva

õhtul lasteaiast, laps on isaga kaks ööd, isa peab kinni lapse päevakavast ja režiimist, sh viib

lapse lasteaeda, kust ema võtab lapse neljapäeva õhtul ning teha uus määrus, millega määrata,

et alates 03.04.2022 kehtib alljärgnev suhtluskord: paaritul nädalal (standard EVS-ISO

8601:2011, rahvusvaheline standard ISO 8601) võtab isa lapse teisipäeva õhtul lasteaiast, laps

on isaga ühe öö ja isa viib lapse kolmapäeva hommikul lasteaeda, võtab lapse kolmapäeva õhtul

lasteaiast ja viib lapse ema juurde kl 19-ks. Muus osas palus avaldaja jätta kohtumääruse

muutmata ning menetluskulud puudutatud isiku I kanda.

18. Määruskaebuse põhjendustest nähtuvalt jääb kaebuse esitaja kõigi oma varasemate

seisukohtade juurde.

19. Lisaks on kaebaja seisukohal, et kohus ei ole arvestanud lapse huvidega – kui laps läheb

kooli, tekib tal lisakohustusi. Vahelduv suhtluskord ning pikad eemal viibimised oma vanemast

ei ole väikelapse huvides, sellega kaasneb lapsele suur koormus ja stress. Suhtluskorra

lahendamisel on määrava tähtsusega lapse huvid, mis jäeti kohtu poolt välja selgitamata ja

hindamata.

20. Määrusega muutis kohus lapse senist elukorraldust täielikult ja nägi ette, et alates

03.04.2022 peab laps hakkama elama paralleelelusid kahes erinevas elukohas. Lapse huvides

ei ole teha sedavõrd ulatuslikke ümberkorraldusi lapse elukorralduses. Kohtu poolt määratud

suhtluskorra puhul ei ole alates 03.04.22 lapsel enam ühte peamist elukohta, vaid jääb mulje, et

tal on kaks elukohta.

21. Nii noor laps vajab peale lasteaiapäeva taastumist rahulikus ja turvalises keskkonnas, so

emakodus. Määruskaebuse esitaja on seisukohal, et lapse huvides oleks isa juures ööbimine

2-19-18754

mitte kaks ööd, mis on lapsele liiga koormav, vaid üks öö. Lapse huvides oleks säilitada režiim,

kus alates 03.04.2022 kehtiks nn „vana režiim“.

22. Määratud suhtluskord ei taga lapsele stabiilse kodutunde tekkimist ning tekitab lapse

„pendeldamise“. Nii väike laps vajab võimalikult turvalist ja stabiilset keskkonda.

Kohtumääruses fikseeritud suhtluskord sisuliselt tähendab, et laps on sunnitud kohanema kahe

erineva olmeoluga, mis tekitab tal ebastabiilsust. Kohtu poolt pakutava suhtluskorra puhul

puuduks lapsel kodutunne.

23. Lapse elukoht on ema juures ning lapse elukohajärgne kool on Õismäel. Reeglina algab

koolipäev kell 8.00-8.30. Lapse isa elab Koplis. Tulenevalt kohtumääruse punktist 10, kinnitas

lapse isa kohtuistungil, et tema töögraafik on paindlik. Kuna lapse isa on riigiametnik, ei saa

tema töögraafik väga paindlik olla. Maakohus on jätnud olulised asjaolud /lapse isa tööaja

pikkus/ sisuliselt välja selgitamata. Kuivõrd lapse isa töögraafiku osas oli kahtlusi, oleks kohus

pidanud antud asjaolu välja selgitama. Kuna kohus ei ole seda teinud, on ta rikkunud

uurimispõhimõtet.

24. Lapse huvi, ennekõike tema psüühiline võime pidada vastu kahe paralleelse ja erineva elu

elamisele – on jäänud kohtu poolt analüüsimata ja keskendutud on peamiselt isa õiguste

tagamisele. Määruses ei ole jälgitav, kuidas jõudis kohus arusaamisele, et PKS § 123 lg 1 mõttes

on lapse huvides kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute õigustatud huve arvestades just selline

suhtluskord, kus keset töönädalat ööbib laps isa juures 2 ööd järjest.

25. Senises kohtupraktikas on välja kujunenud kindel seisukoht, et lapse arengu huvides on see,

et tal on üks kindel kodu. Seejuures tugineb kohtupraktika laste arengupsühholoogiale, mille

aluseks on kiindumussuhte teooria. Maakohtu poolt viidatud tunnustatud ekspertide PV, SR ja

TV kokkuvõttes vanemlike oskuste diagnostika kohta kiindumussuhte hindamisel, on

selgitatud, et kahe keskuse süsteem lõhub lapse psüühikat ja on lastepsühhiaatrite hinnangul

parem vanematele kui lastele, sest laps jääb selle juures nö „õhku rippuma“, suutmata kusagil

juurduda, seda isegi siis, kui vanemad elavad nii lähestikku, et tuttavad, sõbrad jms jääksid

samaks.

26. Eesti kohtupraktikas on olnud seni kindel seisukoht, et lapsel peab olema üks kodu,

vahelduv elukorraldus ei ole lapse huvides. Lapse huvides on arvestada siiani kehtinud lapse

elukorraldusega.

Menetlusosaliste seisukohad

27. Puudutatud isik I (isa) palus jätta määruskaebuse rahuldamata ning kulud avaldaja kanda.

Määruskaebuse väited on põhistamata ja paljasõnalised. Tunnustatud ekspertide seisukohtade

kokkuvõte ei sisalda ema väidet, et kahe keskuse süsteem lõhub lapse psüühikat ja on parem

vanematele kui lastele. Jagatud vanemlust on tunnustanud mitmed riigid, sh Tšehhi,

Prantsusmaa, Inglismaa, Belgia, Rootsi. Sellistes peredes on ka laste heaolu võrreldav

lahutamata vanemate peres kasvavate laste omaga. Ema pole toonud ühtki tõendit väite

tõenduseks, et vahelduv suhtluskord ei ole lapse huvides ning sellega kaasneb lapsele suur

koormus ja stress. Ka lapse esindaja toetas kohtumääruses sisalduvat suhtluskorda. Ema jätab

selgitamata, kuidas asjaolu et alates 03.04.2022.a kahe ööbimise lisamine isa juures ühes kuus

on lapse elus ulatuslike ümberkorralduste tegemine ja pole seetõttu lapse huvides. Ema ise elab

juba praegu lapsega vahelduvalt ema kodus ja oma elukaaslase kodus. Arusaamatuks jääb,

kuidas paaris nädalatel on lapse huvides olla isaga kolm ööd, kuid paaritul nädalal kaks ööd

2-19-18754

oleks liiast. Laps kasvab, tema vajadused muutuvad ja kohus on seda määruses õigesti

arvestanud.

28. Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus oli seisukohal, et kohtumäärus tagab lähedase suhtluse

mõlema vanemaga ega ole lapsele koormav, kuna laps saab ka isa juures puhata ning palus jätta

määruskaebuse rahuldamata.

29. Haabersti Linnaosa Valitsus toetas määruskaebust ja leidis, et see on põhjendatud.

Määruses pole märgitud, millised tingimused või sündmused peavad toimuma, et kahe aasta

pärast kindlaks määratud suhtlemisgraafik muutub. Lapsele kujuneb 2022 aastaks stabiilne

eluviis ja harjumuspärane elulaad, seega ei ole hetkel põhjust suhtluskorra muutmiseks aastast

2022. Suhtlus isaga peab lapsele andma stabiilsustunde.

30. Lapsele määratud esindaja leidis, et kohtumääruse muutmiseks alust ei ole. Suhtluskorra

määramine on tulevikkus suunatud nõue. Muutunud asjaoludel on vanematel võimalik läbi

rääkida või uuesti kohtusse pöörduda. Võimatu on prognoosida, milline on õiguslik ja eluline

olukord aastal 2022. On õige, et laps on hetkel väike ja vajab stabiilsust, eakohast elukorraldust

ja soovitavalt ühte kodu, aga laps kasvab, muutub tublimaks ja tugevamaks. Aprillis 2022 saab

laps 5-aastaseks ja võib olla selleks ajaks valmis isaga pikemalt aega veetma. Kui kujuneb, et

muutuv elukorraldus on selgelt üle jõu käiv, saab vanemate kokkuleppe või uue menetluse

käigus kohtumäärusega seatud korda muuta.

Menetluse edasine käik

31. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Tallinna Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud Harju

Maakohtu määruse resolutsiooni muutmiseks alust ei ole, kuid TsMS §-le 659 ja § 657 lg 1 p 1

ja p 2¹ alusel tuleb täiendada kohtumääruse õiguslikke põhjendusi vastavalt käesolevale

määrusele. Määruskaebuses esitatud väited määruse tühistamiseks alust ei anna ning

määruskaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu

määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt põhjendusi ei korda. Vastuseks

määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

33. Esmalt osundab ringkonnakohus, et on seadusest tulenevalt seotud määruskaebuse piiridega

ning kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust üksnes vaidlustatu piires, st üksnes osas, mis

reguleerib lapse ja isa vahelist suhtlemist paaritutel nädalatel alates lapse 5-aastaseks saamisest.

Vaidlustamata osas on maakohtu määrus jõustunud, seega TsMS § 457 lg-st 1 ja § 463 lg-st 2

tulenevalt täitmiseks kohustuslik.

34. Määruskaebusmenetluses vaieldakse edasi selle üle, kas lapse suhtlus isaga peaks alates

tema 5-aastaseks saamisest suurenema. Sealjuures on avaldaja ja tema elukoha eestkosteasutus

sellele vastu, suhtlusmahu suurendamist toetavad lapse isa, lapsele määratud esindaja ning isa

elukoha kohalik omavalitsus.

35. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määruse muutmiseks puudub seaduslik alus,

kuna lapse ema on jätnud põhistamata kaebuse põhiväited selle kohta, et ühe ööbimise lisamine

2-19-18754

isa juures kalendrikuu paaritutel nädalatel on last liigselt koormav, temale emotsionaalset

stressi ja ebastabiilsust tekitav ning võtab temalt kodutunde.

36. TsMS § 253 kohaselt on väite põhistamine kohtule väite põhjendamine selliselt, et

põhjenduse õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks. Põhistamiseks kohustatud isik

võib kasutada selleks kõiki seadusega lubatud tõendeid, samuti tõendusvahendeid, mida ei ole

seaduses tõendiks loetud või mis ei ole tõendile ettenähtud protsessuaalses vormis, muu hulgas

allkirjastatud kinnitust, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Ringkonnakohus selgitab, et kuigi

hagita menetluses kehtib TsMS § 477 lg-te 5 ja 7 järgi uurimispõhimõte ja kohtu roll tõendite

kogumisel on aktiivsem kui hagimenetluses, ei võta see menetlusosalistelt täielikult ära lahendi

tegemiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise kohustust (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 20.detsembri 2017.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 2-17-4751, p 14).

37. Eeltoodust tulenevalt tulnuks emal määruskaebuse edukuse tagamiseks kohtu ette tuua

tõendid, mis näitavad, et lapsele võib suhtlusmahu suurendamine isaga alates tema 5-aastaseks

saamisest osutuda koormavaks ja stressirohkeks.

38. Alust maakohtu määruse muutmiseks ei anna ka olemasolevad tsiviilasja materjalid,

kuivõrd nendest ei nähtu, et lapsel oleks seni tekkinud kahes kodus elamisega (sh ööbimisega

isa juures) kohanemisraskusi. Lapse ema ei ole ka maakohtu menetluses esitanud tõendeid selle

kohta, et nädalasisesed isa juures ööbimised tekitavad lapsele emotsionaalset stressi. Lapsega

kohtunud lastekaitse spetsialistid ei ole lapsel väidetavat vähest kohanemisvõimet ja stressi

täheldanud ega sellele tähelepanu juhtinud. Vastupidiselt on esile toodud, et laps tunneb ennast

mõlema vanemaga vabalt ja on viibinud mõnikord lasteaia päeva järgselt ka ema töö juures

tantsuteatris (I kd tlk 27 pöördel). Lapse esindaja on olnud seisukohal, et tema poolt

väljapakutud suhtluskord on lapsele sobiv, tema huve (sh suhtlemisvajadust lahus elava isaga),

arengutaset ja kohanemisvõimet arvestav (I kd tlk 30 pöördel). Eelnevalt kirjeldatu viitab

ringkonnakohtu hinnangul lapse heale kohanemisvõimele mistõttu puudub alus maakohtu

määruse muutmiseks.

39. Selleks ei anna iseseisvat alust ka määruskaebuses esitatud väited selle kohta, et

arengupsühholoogia ja senise kohtupraktika kohaselt peab lapsel olema üks kodu.

40. Ringkonnakohus juhib tähelepanu, et maakohus ei ole vaidlustatud määruse põhjendustes

viidanud ega tuginenud vanemlike oskuste diagnostika hindamisvahendite esmasele analüüsile,

mistõttu ei käsitle nimetatud dokumendis avaldatud seisukohti ka ringkonnakohus. Lisaks

eelnevale on määruskaebuse esitaja ekslikult aru saanud senisest kohtupraktikast.

Ringkonnakohus osundab, et Riigikohtu viimaste seisukohtade kohaselt tuleb igas vanema ja

lapse suhtluskorra kindlaksmääramise asjas lapse parimate huvidega kooskõlas olev suhtlemise

kestus ja suhtlemise viis välja selgitada üksikjuhtumi põhiselt. Pigem oleks ekslik võtta

kõikides vanema ja lapse suhtluskorra asjades vaikivalt eelduseks see, et laps peaks lahuselava

vanemaga kohtuma üle nädala nädalavahetusel. Kohtute diskretsiooni piiridesse mahub

võimalus määrata suhtluskord kindlaks selliselt, et laps viibib vaheldumisi kahe nädala kaupa

kummagi vanema juures (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 07.detsembri 2018.a kohtumäärus

tsiviilasjas nr 2-17-3347, p-d 22 ja 23). Ka Riigikohtu varasemates seisukohtades on asutud

seisukohale, et suhtluskorra kindlaks määramine sõltub eelkõige menetlusosaliste vastavatest

ettepanekutest ning iga konkreetse asja eripäradest, suhtlemiskorra regulatsioon peab tagama

lahus elava vanema ja lapse suhtlemisõiguse määral, mis vastab lapse huvidele ja tagab lapsele

õiguse säilitada ühest vanemast lahuselu korral isiklikud suhted ja kontakt mõlema vanemaga

(vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 21.märtsi 2007.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 3-2-1-13-07, p 33).

2-19-18754

41. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ja maakohtule ei ole ette heidetav ka asjas

oluliste asjaolude välja selgitamata jätmine.

42. Ringkonnakohus on seisukohal, et kuivõrd ema ei esitanud tõendeid lapse väidetava

stressilangemise kohta isa juures ööbimistest tulenevalt ning ükski teine menetlusosaline ei ole

lapsel sellest tingitud kohanemisraskuste esinemist ka kinnitanud, ei pidanudki maakohus lapse

kohanemisvõimet eraldi hindama hakkama. Lapse kooliminekuga kaasnevate lisakohustustega

arvestamata jätmist ei saa maakohtule aga ette heita, arvestades, et vaidlustatud määruse

resolutsioonist järelduvalt on suhtluskord määratud ajaks mil laps käib lasteaias. Ka

ärakuulamise protokollist nähtuvalt on arutluse all olnud suhtluskorra määramine kuni lapse

kooliminekuni (I kd, tlk 127 pöördel). Kuivõrd ärakuulamisel selgitas maakohus välja, et isa

töögraafik on paindlik (I kd, tlk 127 pöördel), ei ole maakohtule ka selles osas uurimisprintsiibi

rikkumine ette heidetav.

43. Maakohtu määruse muutmiseks ei anna alust ka ema väited selle kohta, et kohus on lapse

senist elukorraldust täielikult muutnud ja teinud selles ulatuslikke ümberkorraldusi.

44. Ringkonnakohus märgib, et tsiviilasja materjalid ei võimalda jaatada väidet, et lapsel on

olnud välja kujunenud elukorraldus. Ärakuulamisel selgitas ema ise, et elati kaootiliselt, laps

suhtles isaga avalduses esitatud graafiku alusel alates 20.08.2019.a kuni 16.12.2019.a esialgse

õiguskaitse kohtumääruseni (I kd, tlk 126 ja 126 pöördel). Arvestades eeltoodut ning asjaolu,

et tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laps probleemideta kohanenud nii vanemate lahuselu,

kahe erineva kodu kui ka erinevate suhtlusmahtudega, ei saa nõustuda väitega, et määrus on

last paralleelelude ja kahe erineva olmeoluga kohanema sundiv. Ühtlasi puudub alus nõustuda

väitega, et maakohtu määrus muudab lapse elukorraldust ulatuslikult, arvestades, et laps saab

alates 5-aastaseks saamisest isa juures ööbimiseks juurde ainult kaks ööd kalendrikuus.

45. Ka ei ole maakohtu määrus lapse huvidega vastuolus, arvestades, et konkreetsel juhul on

lapse huvides suhtlemine lahus elava vanemaga määral, mis ei tekita lapsel temast

võõrandumist, vaid võimaldab isiklike suhete jätkumist ja arengut. Ka Riigikohus on

rõhutanud, et suhtlusõiguse esmaseks eesmärgiks on tagada vanema ja lapse isiklike suhete

tekkimine ja jätkumine eelkõige siis, kui üks vanem ei ela lapsega koos (vt Riigikohtu

tsiviilkolleegiumi 19.novembri 2011.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-11, p 21). Kuivõrd

ema ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et maakohtu määratud suhtluskorra alusel

väljakujuneva elukorralduse muutmine oleks alates lapse 5 aastaseks saamisest kohtu määratud

viisil last kahjustav, puudub alus nõustuda väitega, et maakohus ei ole lapse huvidest lähtunud.

46. Nõustuda tuleb määruskaebuse esitajaga siiski selles, et maakohus on rikkunud

põhjendamiskohustust, jättes märkimata, mille alusel kohus leidis, et lapse huvides on

suhtluskord, mille kohaselt ta ööbib alates 5- aastaseks saamisest isa juures nädala sees kaks

ööd. Lisaks saab maakohtule ette heita ka eksimust menetluse juhtimisel, arvestades, et

tsiviilasja materjalidest ja kohtute infosüsteemist ei nähtu, et kohus oleks emale kätte

toimetanud või nähtavaks teinud lapse esindaja lõpliku seisukoha 19.maist 2020.a. Siiski ei

anna ka eelnimetatud eksimused maakohtu määruse tühistamiseks alust, kuivõrd ema on

määruskaebuse esitamisega saanud võimaluse määruse vaidlustamiseks ning soovi korral uute

tõendite esitamiseks ning maakohtu eksimuse põhjendamiskohustuse rikkumisel saab

ringkonnakohus ise parandada, täiendades maakohtu määruse õiguslikke põhjendusi järgnevalt

(p 47).

47. Kohus märgib, et teeb PKS § 123 lg 1 kohaselt lapsesse puutuvaid asju läbi vaadates

esmajoones lapse huvidest lähtuva lahendi, arvestades kõiki asjaolusid ja asjaomaste isikute

2-19-18754

õigustatud huvi. Kohus on seisukohal, et kuna vanemad on saanud koos lapsele määratud

esindajaga läbi arutada tema poolt ette valmistatud suhtluskorra kokkuleppe, mida esindaja on

lapsele sobivaks pidanud ning ema ei ole esitanud tõendeid väite kohta, et selline suhtluskord

on lapsele rasket emotsionaalselt koormust tekitav, tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on laps

kohanenud vanemate lahuselu ning kahe koduga (sh ööbimistega isa juures) ning eelduslikult

suurenevad nii lapse kohanemisvõime kui soov suhelda lahus elava vanemaga tema kasvades,

on lapse huvides määrata suhtluskord selliselt, et esialgu ööbib laps isaga kalendrikuu paaritutel

nädalatel ühe öö, so teisipäeval vastu kolmapäeva ja alates lapse 5-aastaseks saamisest kaks

ööd, so teisipäeval vastu kolmapäeva ja kolmapäeval vastu neljapäeva.

48. Ringkonnakohus peab oluliseks juhtida menetlusosaliste tähelepanu sellele, et PKS § 143

lg-st 2¹ tulenevalt on vanematel alati õigus kohtu poolt määratud suhtluskorda kokkuleppel

muuta ning see kehtib ka kohtu poolt määratud suhtluskorra kohta. Kui kohtulahendis sätestatud

lapse ja lahus elava vanema suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse

huvidele, peab vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema

ja lapse suhtlemise korda. PKS § 123 lg 2 kohaselt on üksnes kohus pädev hindama ja

otsustama, kas suhtlemise kord vastab PKS § 123 lg 1 mõttes lapse huvidele.

49. Lisaks märgib ringkonnakohus, et vaidlustatud maakohtu määrus ei ole suhtluskorra osas

täitedokumendiks, kuna vanema ja lapse suhtlemist reguleeriva kohtulahendi täitmise kohta on

seaduses sätestatud erikord, mille kohaselt tuleb enne suhtlemist reguleeriva kohtulahendi

sundtäitmist alustada kohtulahendi rikkumise korral kohtulikku lepitusmenetlust TsMS § 563

alusel. Kui lepitusmenetlus ebaõnnestub, saab kohus TsMS § 563 lg 7 p 1 alusel mh määrata,

milliseid sunnivahendeid tuleb suhtlemist reguleeriva kohtumääruse täitmise tagamiseks

rakendada. Täitemenetlust saab TsMS § 563 lg 8 järgi alustada üksnes sellise kohtumääruse

alusel, millega kohus on lepitusmenetluse ebaõnnestumise järel määranud, milliseid

sunnivahendeid tuleb rakendada (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 29.oktoobri 2014.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-14, p 20 ja Riigikohtu üldkogu 12.detsembri 2013.a

kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13, p 61).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. TsMS § 172 lg 3 alusel jätab ringkonnakohus lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja

kulud Eesti Vabariigi kanda. Muud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1

alusel menetlusosaliste endi kanda, kuna see on vaidluse asjaolusid arvestades õiglane.

Ringkonnakohus määrab lapsele riigi õigusabi korras määratud esindaja õigusabikulud kindlaks

eraldi määrusega.

51. Määrusele võib tulenevalt TsMS § 178 lg 1 esimesest lausest ja § 696 lg 3 esimesest lausest

määruskaebuse esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/