2-20-7151/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-7151

Kohtuasi

VEi hagi LEi vastu abielu lahutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.09.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

LEi apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): VE (isikukood xxxxxxxxxx)

Kostja (apellant): LE (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda LEi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-7151

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

VE esitas 17.05.2020 Pärnu Maakohtule hagi LEi vastu abielu lahutamiseks. Hageja tõi esile,

et poolte abielulised suhted lõppesid detsembris 2019. Abielu taastada ei ole võimalik. Pooled

elavad eraldi, kuid abielu lahutamine kokkuleppel ei ole kostja vastuseisu tõttu andnud

tulemusi.

Maakohus kuulas pooled ära 15.06.2020 istungil. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Poolte

ühised tegevused ei ole lõppenud. Pooltel on ühised lapsed, hiljuti on soetatud uus auto. Otsus

lahutada on sündinud hageja hetkeemotsiooni ajendil ning võimalik on leppida, pöörduda

perenõustaja juurde. Hageja ei pidanud leppimist võimalikuks, otsus on kaalutletud ja sündinud

pikema perioodi jooksul. Kohus andis pooltele leppimisaja kolm kuud ning määras uue kohtu-

istungi aja.

16.09.2020 istungil jäi hageja endiselt oma nõude juurde ja kostja lahutusega ei nõustunud.

Kostja palus leppimiseks pikemat aega. Hageja täiendavat aega leppimiseks ei soovi, kuna

leppimine ei ole võimalik.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas hagi 16.09.2020 otsusega. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.

Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on

pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei

ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete

lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.

Abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Kohus andis pooltele

leppimisaja, kuid see ei andnud tulemusi, hageja soovib jätkuvalt abielu lahutada. Kohus asus

seetõttu seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

Kostja palub apellatsioonkaebuses määrata pooltele täiendav leppimisaeg. Maakohtu poolt

määratud kolmekuuline leppimisaeg ei olnud piisav, abielu on võimalik veel päästa.

Hageja teatas 23.10.2020 ringkonnakohtule, et soovib jätkuvalt abielu lahutamist. Viimase

kuu jooksul pole poolte suhetes toimunud muutusi, hageja ei soovi suhteid taastada ja on oma

eluga edasi läinud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja

kaebus tuleb tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioon-

kaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt

rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Apellatsioonkaebuses ei ole välja

toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.

Ekslik on kostja seisukoht, et käesolevas asjas oleks maakohus pidanud andma pooltele

pikema leppimisaja või seda kordama. PKS § 67 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus anda

2-20-7151

pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. See säte piirab kohtu määratava leppimisaja

maksimaalse kestuse, st kohtul ei ole kohustust määrata nii pikka aega. Samuti ei näe PKS ette

võimalust määrata korduvat leppimisaega. Kirjeldatud regulatsioon on põhjendatud, sest abielu

lahutamiseks esitatud hagi menetlemine ei tohi kesta ebamõistlikult kaua. Käesoleval juhul tegi

maakohus kõik mõistliku selleks, et pooli lepitada.

Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu.

Maakohus lähtus põhjendatult tõsiasjast, et abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa vastavat

tahet. Hageja avaldused maakohtule olid selged nii hagiavalduses kui ka 15.06 ja 16.09.2020

istungitel. Lisaks selgitas hageja ringkonnakohtule, et ei soovi suhteid taastada ning soovib

abielu lahutamist. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist.

Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse

järgi sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud

menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei

kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulusid. Kui kohus kostja kaebust

menetleks, peaks kostja tasuma sellelt ka seni veel tasumata riigilõivu.

Kostja õigusi ei ole antud juhul piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud

ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätaks kaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas

sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna

kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu, ei tõusetu küsimust selle tagastamisest.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav