2-20-7151/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKeelduda LEi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-
Legislator headnote
AI generated2-20-7151/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda LEi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht
28. oktoober 2020, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-7151
Kohtuasi
VEi hagi LEi vastu abielu lahutamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Pärnu Maakohtu 16.09.2020 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
LEi apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): VE (isikukood xxxxxxxxxx)
Kostja (apellant): LE (isikukood xxxxxxxxxx)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda LEi apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle
esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-
osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
2-20-7151
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
VE esitas 17.05.2020 Pärnu Maakohtule hagi LEi vastu abielu lahutamiseks. Hageja tõi esile,
et poolte abielulised suhted lõppesid detsembris 2019. Abielu taastada ei ole võimalik. Pooled
elavad eraldi, kuid abielu lahutamine kokkuleppel ei ole kostja vastuseisu tõttu andnud
tulemusi.
Maakohus kuulas pooled ära 15.06.2020 istungil. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Poolte
ühised tegevused ei ole lõppenud. Pooltel on ühised lapsed, hiljuti on soetatud uus auto. Otsus
lahutada on sündinud hageja hetkeemotsiooni ajendil ning võimalik on leppida, pöörduda
perenõustaja juurde. Hageja ei pidanud leppimist võimalikuks, otsus on kaalutletud ja sündinud
pikema perioodi jooksul. Kohus andis pooltele leppimisaja kolm kuud ning määras uue kohtu-
istungi aja.
16.09.2020 istungil jäi hageja endiselt oma nõude juurde ja kostja lahutusega ei nõustunud.
Kostja palus leppimiseks pikemat aega. Hageja täiendavat aega leppimiseks ei soovi, kuna
leppimine ei ole võimalik.
Maakohtu otsus
Maakohus rahuldas hagi 16.09.2020 otsusega. Menetluskulud jäid tsiviilkohtumenetluse
seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda.
Perekonnaseaduse (PKS) § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on
pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei
ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt PKS § 67 lg 2 abielusuhete
lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi.
Abielu taastamine ei ole võimalik ilma mõlema poole vastava tahteta. Kohus andis pooltele
leppimisaja, kuid see ei andnud tulemusi, hageja soovib jätkuvalt abielu lahutada. Kohus asus
seetõttu seisukohale, et poolte abielu tuleb lahutada.
Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
Kostja palub apellatsioonkaebuses määrata pooltele täiendav leppimisaeg. Maakohtu poolt
määratud kolmekuuline leppimisaeg ei olnud piisav, abielu on võimalik veel päästa.
Hageja teatas 23.10.2020 ringkonnakohtule, et soovib jätkuvalt abielu lahutamist. Viimase
kuu jooksul pole poolte suhetes toimunud muutusi, hageja ei soovi suhteid taastada ja on oma
eluga edasi läinud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja
kaebus tuleb tagastada selle esitajale. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioon-
kaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt
rahuldada. Käesoleval juhul on tegemist sellise olukorraga. Apellatsioonkaebuses ei ole välja
toodud ühtegi väidet, mis annaks alust maakohtu otsuse tühistamiseks või muutmiseks.
Ekslik on kostja seisukoht, et käesolevas asjas oleks maakohus pidanud andma pooltele
pikema leppimisaja või seda kordama. PKS § 67 lg 3 teise lause kohaselt võib kohus anda
2-20-7151
pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja. See säte piirab kohtu määratava leppimisaja
maksimaalse kestuse, st kohtul ei ole kohustust määrata nii pikka aega. Samuti ei näe PKS ette
võimalust määrata korduvat leppimisaega. Kirjeldatud regulatsioon on põhjendatud, sest abielu
lahutamiseks esitatud hagi menetlemine ei tohi kesta ebamõistlikult kaua. Käesoleval juhul tegi
maakohus kõik mõistliku selleks, et pooli lepitada.
Abielu lahutamata jätmiseks ei anna alust üksnes asjaolu, et kostja lahutusega ei nõustu.
Maakohus lähtus põhjendatult tõsiasjast, et abieluline kooselu eeldab mõlema abikaasa vastavat
tahet. Hageja avaldused maakohtule olid selged nii hagiavalduses kui ka 15.06 ja 16.09.2020
istungitel. Lisaks selgitas hageja ringkonnakohtule, et ei soovi suhteid taastada ning soovib
abielu lahutamist. Abielu ei ole võimalik säilitada, kui üks abikaasadest soovib selle lahutamist.
Ringkonnakohus hindas kaebuse väiteid ja vastas neile. Kaebust ei saaks kehtiva õiguse
järgi sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel kaebuse perspektiivi hindamine on põhjendatud
menetlusökonoomilistel kaalutlustel, sest perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei
kaasne apellandile kohustust hüvitada vastaspoole menetluskulusid. Kui kohus kostja kaebust
menetleks, peaks kostja tasuma sellelt ka seni veel tasumata riigilõivu.
Kostja õigusi ei ole antud juhul piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks menetlusse võetud
ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätaks kaebuse rahuldamata.
Ringkonnakohus kontrollis maakohtu otsuse seaduslikkust, vastas kostja väidetele ja koostas
sisuliste põhjendustega lõpplahendi. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus
keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud
jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal
apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. Kuna
kaebuselt ei ole tasutud riigilõivu, ei tõusetu küsimust selle tagastamisest.
Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus
tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega
tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb
TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS
§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav