2-18-11555/61 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-18-11555

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. oktoober 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu

Kohtuasi

XX hagi Diapol Granite OÜ, QQ ja CC vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise

kahju hüvitamise ja rikkumisest hoidumise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. septembri 2019 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Diapol Granite OÜ, QQ ja CC apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Hageja apellatsioonkaebuse hind 12 500 eurot

Kostjate apellatsioonkaebuse hind 7500 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin-Johannes

Raude

Kostja I Diapol Granite OÜ (registrikood 10613494)

Kostja II QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate lepinguline esindaja vandeadvokaat Meree

Punab

Menetluse liik

05. oktoober 2020, avalik kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 23. septembri 2019 otsus muutmata.

2. Jätta XX apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Diapol Granite OÜ ja CC apellatsioonkaebus rahuldamata.

4. Jätta QQ apellatsioonkaebus läbi vaatamata.

5. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 01.08.2018 Harju Maakohtule hagi Diapol Granite OÜ (kostja I),

QQ (kostja II) ja CC (kostja III) vastu ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju

hüvitamise ja rikkumisest hoidumise nõudes.

2. Hageja palub kohustada kostjaid I ja II saatma hagiavalduses nimetatud e-posti

aadressidele inglise ja eesti keeles 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise

sisuga e-kirja: „Diapol Granite OÜ ja QQ avaldasid 27.06.2018 e-kirjas järgmised faktiväited:

Diapol Granite OÜ omandas Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli; XX oli kriminaaluurimise

all. Nimetatud väited on valed.“. Samuti palub hageja kohustada kostjat I ja III saatma

hagiavalduses nimetatud e-posti aadressidele 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest

järgmise sisuga e-kirja: „Diapol Granite OÜ ja CC avaldasid 03.07.2018 e-kirjas järgmised

faktiväited: Diapol Granite OÜ omandas Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli; XX oli

kriminaaluurimise all; XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st; XX riisus Diapol Granite OÜ

vara. Nimetatud väited on valed.“. Hageja palub kohustada kostjaid I ja II solidaarselt hüvitama

hagejale mittevaralise kahju 3000 eurot ning kostjaid I ja III solidaarselt hüvitama hagejale

mittevaralise kahju 3000 eurot. Hageja palub keelata kostjatel eelnevalt nimetatud ebaõigete

faktiväidete tulevikus avaldamine mistahes viisil ja keeles.

3. Hagiavalduse kohaselt tegutsesid hageja ja kostja II varasemalt ühises ettevõttes kostjas

I. Pärast hageja lahkumist kostjast I ning uue ettevõtte Nerostein OÜ asutamist, on kostja II

asunud hagejat mitmel viisil ründama. Kostja II saatis 27.06.2018 kostja I nimel hageja

klientidele ja koostööpartneritele laimukirja, mis sisaldab au teotavaid ja majanduslikult

kahjulikke ebaõigeid faktiväiteid ning ebakohaseid väärtushinnanguid. Kostja I jurist (kostja

III) saatis 03.07.2018 Nerostein OÜ töötajatele laimukirja, mis sisaldas samuti mitmeid au

teotavaid

ja

majanduslikult

kahjulikke

ebaõigeid

faktiväiteid

ning

ebakohaseid

väärtushinnanguid. Laimukirjad mõjutavad oluliselt hageja ja tema ettevõtte tegevust, kirjade

eesmärk on kahjustada hagejat ja tema ettevõtet, et selle kaudu võtta üle viimase kliendid,

koostööpartnerid ja töötajad.

4.

27.06.2018 ja 03.07.2018 e-kirjades sisalduv väide „Diapol Granite OÜ omandas

Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli“ on ebaõige faktiväide, kuna kostja I ei omandanud

õiguslikku kontrolli Nerostein OÜ üle. Kostjate väitel saavutas kostja I Nerostein OÜ üle

kontrolli sellega, et kohus arestis hagi tagamise korras hagejale kuuluva 58%-lise osa kostja I

kasuks. Hagi tagamise korras osa arestimise tagajärjeks on ainult see, et hageja ei saa Nerostein

OÜ osa käsutada. Väide on hageja au teotav, kuna see jätab hagejast mulje, et ta ei ole täitnud

enda kohustusi kostja I ees ja on sellest tulenevalt kaotanud kontrolli enda vara üle.

5.

27.06.2018 ja 03.07.2018 e-kirjades sisalduv väide: „XX oli kriminaaluurimise all“ on

ebaõige faktiväide. Hageja ei ole kunagi olnud kriminaaluurimise all kahtlustatavana ega

süüdistatavana. Ei saa olla vaidlust selles, et nimetatud väide teotab hageja au.

6.

03.07.2018 e-kirjas sisalduvad väited „XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „XX

riisus Diapol Granite OÜ vara“ on ebaõiged faktiväited, mis teotavad hageja au. Kuna ebaõiged

faktiväited on eelduslikult ka õigusvastased, on täidetud mittevaralise kahju hüvitamise

eeldused.

7. Kostjad avaldasid hageja kohta e-kirjades õigusvastaselt ka ebakohase väärtushinnangu,

mille kohaselt võib kostja I poolt esitatud hagi hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ Acolades

vastu „takistada Nerostein OÜ äritegevust“.

Kostjate vastuväited

8. Kostjad vaidlesid hagile vastu. Väide - „Diapol Granite OÜ omandas Nerostein OÜ üle

õigusliku kontrolli“ - ei käi hageja, vaid Nerostein OÜ kohta. Samuti ei sisalda see faktiväidet,

vaid hinnangut, millel on piisav faktiline baas. Lisaks ei sisalda vaidlusalune hinnang endas

midagi ebasünnist. Isegi kui kohus peaks asuma seisukohale, et tegu on faktiväitega, on tegu

sisuliselt õige väitega, mistõttu hageja selle ümberlükkamist nõuda ei saa.

9. Kostjad ei nõustu sellega, et väide hageja kriminaaluurimise all olemisest on ebaõige

väide. Isiku seisundit, kelle tegevust kostja I juhatuse liikmena uuritakse kriminaalmenetluse

raames, ei ole võimalik hinnata kuidagi teistmoodi kui ainult kriminaaluurimise all olevana.

Laused „XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ vara“,

sisaldavad endas hinnanguid, ega kuulu seega ümberlükkamisele. Kriminaalmenetluse

lõpetamise faktile tuginedes ei ole võimalik põhistada ei seda, et hageja ei varastanud raha

kostjast I, ega seda, et hageja ei ole pannud toime kostja I vara osas riisumist. Korraliku ettevõtja

hoolsusega tegutsenud hageja poleks esitanud endale kuuluva OÜ Acolades nimel kostjale I

fiktiivseid arveid teenuste eest, mida kostja I tegelikult ei saanud. Samuti poleks hageja hoolsa

juhatuse liikmena lubanud ega korraldanud selliste arvete tasumist. Hageja käitumise tulemusel

tekkis kostjal I ulatuslik kahju.

10. Hageja kahjunõue on tõendamata. Samuti nõuab hageja endale väidetavalt tekkinud

mittevaralise kahju eest hüvitist kaks korda. Lisaks ei ole kostjad avaldanud hageja suhtes

ebakohast väärtushinnangut. Kostjate hinnangul puudub hageja õiguste kahjustamise oht ka

tulevikus ning hageja nõue edasisest rikkumisest hoidumiseks tuleb jätta rahuldamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Harju Maakohus jättis 23.09.2029 otsusega rahuldamata hagi kostjate I ja II vastu

ebaõigete andmete ümberlükkamise, mittevaralise kahju hüvitamise ja rikkumisest hoidumise

nõudes. Kostjate I ja III vastu esitatud hagi rahuldas maakohus osaliselt. Maakohus rahuldas

hageja nõude kostjate I ja III kohustamiseks saata kohtuotsuses märgitud e-posti aadressidele 7

päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest järgmise sisuga e-kiri: „Diapol Granite OÜ ja

CC avaldasid 03.07.2018 e-kirjas järgmised faktiväited: a) XX varastas raha Diapol Granite

OÜ-st; b) XX riisus Diapol Granite OÜ vara. Nimetatud väited on valed.“. Maakohus keelas

kostjatel I ja III järgmiste väidete tulevikus avaldamine mistahes viisil ja keeles: „a) „XX

varastas mistahes ajal enne 01.08.2018 raha Diapol Granite OÜ-st“; b) „XX riisus mistahes ajal

enne 01.08.2018 Diapol Granite OÜ vara“. Maakohus kohustas kostjaid I ja III solidaarselt

hüvitama hagejale mittevaralise kahju 500 eurot. Kostja II menetluskulud jättis maakohus hageja

kanda. Teiste menetlusosaliste kulud jäeti nende endi kanda.

12. Maakohtu arvates ei ole hageja tõendanud, et 27.06.2018 ja 03.07.2018 kirjades

avaldatu Nerostein OÜ üle väidetava õigusliku kontrolli omandamise kohta sisaldaks väidet

hageja suhtes. Sellest saab järeldada vaid väidet Nerostein OÜ kohta. Kuna hageja ei ole

tõendanud, et kostjad oleks avaldanud väidet hageja suhtes, siis ei pidanud kohus vajalikuks

hinnata poolte väiteid ja tõendeid selle kohta, kas avaldatud andmed võiksid olla ebaõiged või

kas väidetu võiks olla hoopis väärushinnang. Ka väidetav väärtushinnang oleks sel juhul ikkagi

avaldatud Nerostein OÜ suhtes, mitte hageja suhtes. Seega ei kuulu hageja nõue selles osas

rahuldamisele.

13. Pooled vaidlevad selle üle, kas 27.06.2018 ja 03.07.2018 e-kirjades esitatud väide selle

kohta, et „XX oli kriminaaluurimise all“ on ebaõige faktiväide. Pooled ei vaidle, et hagejat ei ole

tunnistatud kahtlustatavaks ega süüdistatavaks kostja I esitatud kuriteokaebuse alusel. Tuvastatud

on, et Põhja prefektuuri 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määruses on märgitud, et

kriminaalasjas alustati menetlust KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel kostja I endise juhatuse liikme hageja

suhtes. Pooled ei vaidle, et kostja I esitatud kuriteokaebuse kohaselt kandis kostja I ajavahemikul

14.01.2011-01.11.2013 Acolades OÜ-le üle raha kokku summas 603 377,10 eurot selgitustega

„vastavalt arvele“ ning et kuriteokaebuse kohaselt oli ülekanded teinud hageja, olles üheaegselt

kostja I ja Acolades OÜ juhatuse liige. Kuna kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest nähtub, et

hageja suhtes oli alustatud kriminaalmenetlus selgitamaks välja hagejale etteheidetava teo toime

panemine ja see kriminaalmenetlus oli hiljem lõpetatud, siis on kostjad tõendanud, et avaldatud

väide, et hageja oli kriminaaluurimise all, on õige.

14. Maakohus leidis, et 03.07.2018 e-kirjas esitatud väidete - „XX varastas raha Diapol Granite

OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ vara“ - puhul on tegemist ebaõigete faktiväidetega. Kohtu

arvates mõistlik kõrvalseisja sisustab väljendeid „varastama“ ja „riisuma“ eelkõige

karistusõiguslikult. Kostja väidet, et korraliku ettevõtja hoolsusega tegutsedes poleks hageja

korraldanud arvete tasumist teenuste eest, mida kostja I tegelikult ei saanud, ning mille tulemusel

halvenes kostja I varaline olukord 456 285,50 euro võrra, ei saa vaid kostjate arvamusele ja arvete

loetelule tuginedes lugeda tõendatuks. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid nagu hageja oleks

teostanud viidatud summas ülekandeid ilma, et kostja I oleks teenuseid vastu saanud. Seega ei ole

tõendatud, et hageja on kostjast I võtnud ilma õigusliku aluseta välja raha. Eeltoodust tulenevalt on

põhistatud hageja väide, et kostjate poolt avaldatud väited, et „XX varastas raha Diapol Granite

OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ vara“ on ebaõiged ja hagejal on õigus nõuda ebaõigete

andmete ümberlükkamist.

15. Maakohus hindas, kas kostjad on avaldanud hageja suhtes ebakohase väärtushinnangu,

mille kohaselt võib kostja I poolt esitatud hagi hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ Acolades

vastu takistada Nerostein OÜ äritegevust. Kuigi hageja leiab, et väidetav väärtushinnang teotab ka

hageja au, sest see viitab, et hageja väidetava ebaseadusliku tegevuse ja tema vastu esitatud hagi

tõttu ei suuda ka talle kuuluv äriühing enda kohustusi täita, ei ole hageja väide põhistatud.

Asjaõigusseaduse § 6 lg 2 kohaselt juriidilise isiku vara ega juriidiline isik ei saa kuuluda teistele

isikutele. Väide, mida hageja peab väärushinnanguks, viitab vaid äriühingule. Kuna kohus ei

tuvastanud, et eelnimetatud väärtushinnang oleks avaldatud hageja suhtes, siis ei ole tõendatud

hageja väide, et sellise väärtushinnangu avaldamisega juriidilise isiku suhtes saaks hagejal kui

füüsilisel isikul tekkida kahju.

16. Kohus on tuvastanud, et kostjad I ja III on avaldanud hageja suhtes 03.07.2018 kirjas

ebaõigeid andmeid ja kuigi ei ole tõendatud hageja väide, et neid ebaõigeid andmeid oleks hageja

suhtes avaldatud ka 26.06.2018 kirjas, siis on hageja põhistanud, et kostjad on ikkagi alustanud

hageja suhtes valeväidete avaldamist juba 25.10.2016. Seega on põhistatud hageja väide, et on

tõenäoline, et kostjad võivad ilma kohtu otsuseta hageja suhtes ebaõigeid väiteid avaldada.

Lähtudes eeltoodust tuleb kostjaid I ja III keelata hageja suhtes avaldamast väiteid nagu hageja

oleks mistahes ajal enne 01.08.2018 varastanud või riisunud kostja I vara.

17. Maakohus hindas kahju hüvitamise eelduseid ja tuginedes Riigikohtu praktikale, leidis et

isikule kuritegude toimepanemise omistamine on igal juhul tema au teotav. Kostjad ei ole

tõendanud, et nende avaldatud väited, et hageja on varastanud ja riisunud kostja I vara, oleksid

tõesed. Võttes arvesse kohtupraktikat, kus sarnaste kaasuste puhul on välja mõistetud hüvitisi 100

-10 000 eurot, siis on kohtu arvates põhjendatud mõista hagejale välja mittevaralise kahju

hüvitamiseks 500 eurot kostjatelt I ja III solidaarselt.

Hageja apellatsioonkaebus

18. Maakohtu otsusele esitas 23.10.2019 apellatsioonkaebuse hageja, kes palub maakohtu

otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega

hagi rahuldada.

19. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei nõustu hageja maakohtu seisukohaga, mille kohaselt

võib väitest, et kostja I omandas kontrolli Nerostein OÜ üle, järeldada väidet üksnes Nerostein

OÜ suhtes. VÕS § 1047 lg 4 on rakendatav ka juhul, kui esitatakse kaudseid asjaolusid, millest

mõistlikult saab järeldada mingeid otseseid fakte, mis käivad hageja kohta. Hageja hinnangul

ei saa olla vaidlust, et mõistliku inimese arusaama järgi avaldasid kostja andmeid mitte ainult

Nerostein OÜ kohta, vaid ka hageja kohta. Kostjate väide kostja I poolt Nerostein OÜ üle

kontrolli omandamise kohta on vale.

20. Maakohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et hageja oli kriminaaluurimise all.

Kriminaalmenetlust ei alustata mitte eeldatavasti kuriteo toimepannud isiku suhtes, vaid

süüteofakti suhtes. Olukorras, kus hagejat ei ole kunagi kahtlustatavaks ega süüdistatavaks

tunnistatud, oli maakohtu poolt vastuoluline pidada õigeks kostjate väiteid, et hageja oli

kriminaaluurimise all.

Kostjate apellatsioonkaebus

21. Kostjad palusid 23.10.2019 esitatud apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse tühistada

osas, milles hagi kostjate I ja III vastu rahuldati ning jätta nimetatud osas hagi rahuldamata.

Alternatiivselt paluvad kostjad tühistatud osas saata asi tagasi esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks.

22. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus rikkunud otsuse seaduslikkuse ja

põhjendatuse nõuet. Maakohus seadis ühest küljest hagi rahuldamise/rahuldamata jätmise

eelduseks lausete „XX varastas raha Diapol Granite OÜ-st“ ja „XX riisus Diapol Granite OÜ

vara“ osas asjaolu, kas hageja tekitas kostjale I kahju või mitte ja leidis, et kostjad ei kahju

tekitamist tõendanud. Teisalt jättis kohus rahuldamata kostjate 27.06.2019 taotluse liita

käesolev tsiviilasi Harju Maakohtu menetluses oleva tsiviilasjaga nr 2-18-8561, kus pooled just

selle asjaolu (hageja poolt kostjale I kahju tekitamine) üle seniajani vaidlevad. Maakohtu

tegevusest ei selgu, kuidas oleksid kostjad saanud asjaolu, et hageja on kostjale I tekitanud

kahju, tõendada, kui hagisid ei liidetud. Maakohus on ebaõigesti jätnud hagid liitmata.

23. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostjad ei ole tõendanud väidet, et hageja teostas

kostja I kontolt ülekandeid ilma tegelikkuses teenuseid vastu saamata. Maakohus on jätnud

kostjate esitatud tõendid põhjendamatult tähelepanuta. Kostjad on hageja poolt kahju tekitamise

väite tõendamiseks esitanud kohtule nii alusetute maksete tabelid kui ka kostja I arvelduskonto

väljavõtted. Kostjad on esitanud kohtule ka osad ülekannete aluseks olnud arved, kust nähtub,

et enamik arveid ei sisalda mistahes selgitust, milliseid teenuseid kostjale I nende alusel

väidetavalt osutati, ülejäänud ülekannete kohta arved puuduvad. Maakohtu seisukoht, et kohus

ei saa vaid kostjate arvamusele ja arvete loetelule tuginedes lugeda tuvastatuks, et hageja

halvendas kostja I majanduslikku olukorda, on vastuolus kohtupraktikaga. Kostjad ei saa

tõendada negatiivset asjaolu, st seda, et kostja I ei ole arvetel märgitud rahasummade ulatuses

teenust saanud. Lisaks on maakohus ebaõigesti väited varastamise ja riisumise kohta lugenud

faktiväideteks.

24. Maakohus on vääralt kohaldanud ka VÕS § 1055, kuna selle kohaldamiseks puuduvad

eeldused. Hageja ei ole tõendanud, et kostjad on vaidlusaluseid lauseid kolmandatele isikutele

avaldanud pärast vaidlusaluseid kirju. Maakohus on vääralt kohaldanud materiaalõigust,

rahuldades hageja nõude mittevaralise kahju hüvitamiseks.

Vastused apellatsioonkaebustele

25. Pooled vaidlevad teineteise apellatsioonkaebustele vastu. Lisaks palus hageja jätta

kostja II apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

26. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata ning hageja ja kostjate I

ja III apellatsioonkaebused rahuldamata (TsMS § 657 lg 1 p 1). Kostja II apellatsioonkaebus

tuleb jätta läbi vaatamata (TsMS § 643 lg 1, § 637 lg 1 p 6). Kuna kostja II vastu esitatud hagi

jättis maakohus rahuldamata, siis puudub kostjal II õiguslik huvi selle vaidlustamiseks.

Ringkonnakohtu istungil nõustus kostjate esindaja, et kostja II apellatsioonkaebus tuleb jätta

läbi vaatamata.

27. Hageja leiab, et kostjad esitasid hageja kohta ebaõige väite, et Diapol Granite OÜ

omandas Nerostein OÜ üle õigusliku kontrolli. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see

väide ei käi hageja kohta, vaid Neurostein OÜ kohta. Asjaolust, et hageja on Neurostein OÜ

osanik, ei saa teha järeldust, et väide käib hageja kohta. Seda ei saa käsitleda ka hageja suhtes

kaudse asjaolu esitamisena, millest saab järeldada mingeid otseseid väiteid hageja kohta.

Äriühing on eraldiseisev juriidiline isik. Väide, millega seonduvalt hagi esitatakse, peab käima

hageja enda, mitte kolmanda isiku kohta. Seega jättis maakohus selles osas põhjendatult hagi

rahuldamata.

28. Hageja leiab, et kostjad esitasid tema kohta ebaõige väite, et ta oli kriminaaluurimise

all. Ringkonnakohus märgib, et 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise määrusest (I kd tl

104-105), Riigiprokuratuuri 20.02.2018 määrusest (I kd tl 205-207) ja Tallinna

Ringkonnakohtu 05.04.2018 määrusest (I kd tl 102-104) nähtub, et kriminaalasjas alustati

menetlust KarS § 201 lg 2 p 2 tunnustel selles, et kostja I kandis OÜ-le Acolades üle raha kokku

603 377,10 eurot. Kuriteokaebuse kohaselt oli alust arvata, et ülekanded tegi hageja ning tal

puudus seaduslik alus ülekannete tegemiseks. Kuigi 15.01.2018 kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse kohaselt kuulati hageja üle tunnistajana, oli eeltoodud dokumentidest nähtuvalt

kriminaalmenetluses väljaselgitamisel muuhulgas küsimus, kas hageja tegevuses esinevad

kuriteo tunnused. Lisaks tuleb avaldatud faktiväiteid võtta sellisena, nagu need on, st kohus

peab vaidluse korral tuvastama, mida hageja mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele

avaldas (vt Riigikohtu 21.12.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10, p 21). Kuna

kriminaalmenetluse raames kontrolliti võimaliku kuriteokoosseisu ilmnemist hageja tegevuses,

siis ei saa vaidlusalust väidet pidada ebaõigeks.

29. Hageja on seisukohal, et kostjad I ja III esitasid tema kohta ebaõiged väited, et hageja

varastas raha kostjast I, ning et hageja riisus kostja I vara. Ringkonnakohtu hinnangul leidis

maakohus õigesti, et tegemist on faktiväidetega, mitte väärtushinnangutega. Väited varastamise

ja riisumise kohta on esitatud kontekstis, millest mõistlik inimene võib järeldada fakte hageja

kohta. Lisaks on Riigikohus leidnud, et kui isiku kohta avaldatakse, et ta on toime pannud

kuritegusid, siis ei ole tegemist mitte arvamuse avaldamisega, vaid asjaolu, st faktiväite

avaldamisega (Riigikohtu 18.02.2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 10). Kostjate I ja III

arvates on need väited põhjendatud, kuna hageja tekitas kostjale I kahju seoses sellega, et hageja

korraldas kostja I poolt OÜ-le Acolades arvete tasumist teenuste eest, mida kostja I tegelikult

ei saanud. Samuti leiavad kostja I ja III, et maakohus oleks pidanud käesoleva tsiviilasja liitma

tsiviilasjaga nr 2-18-8561, kus on vaidlus hageja poolt kostjale I kahju tekitamise üle.

Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus menetlusnorme, kui jättis taotluse menetluste

liitmiseks rahuldamata. Tsiviilasjad on oma sisult olulises osas erinevad ning nende liitmine ei

oleks kiirendanud ega lihtsustanud tsiviilasjade menetlemist. Kostjatel I ja III oli võimalik oma

väidete kinnitamiseks esitada tõendeid ka käesolevas tsiviilasjas. Käesolevas tsiviilasjas on

kostjad I ja III esitanud kostja I poolt OÜ-le Acolades tehtud maksete tabeli, kostja I

arvelduskonto väljavõtted ja osad ülekannete aluseks olnud arved (I kd tl 36 – 50).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole arvelduskonto väljavõtted ja arved piisavad, et lugeda

tõendatuks kostjate I ja III väiteid, et hageja varastas ja riisus kostja I vara. Lisaks on 15.01.2018

kriminaalmenetluse lõpetamise määruses märgitud, et kriminaalmenetluses tehti kindlaks, et

kostja I vahenditest tehti OÜ-le Acolades ülekandeid reaalselt osutatud teenuste eest.

Kolleegiumi hinnangul on maakohus viidatud väidete osas põhjendatult hagi rahuldanud.

30. Hagiavalduses on hageja tuginenud veel sellele, et kostjad avaldasid hageja kohta

ebakohase väärtushinnangu, et kostja I poolt hageja ja temale kuuluva äriühingu OÜ Acolades

vastu esitatud hagi võib „takistada Nerosteini äritegevust“. Maakohus leidis, et see väide ei ole

esitatud hageja suhtes, vaid Nerostein OÜ suhtes ning selle väite avaldamisega ei saa tekkida

kahju hagejale. Kuigi hageja on apellatsioonkaebuses avaldanud, et vaidlustab otsuse

rahuldamata jäänud osas, ei ole apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, miks on maakohtu otsus

selles osas ebaõige. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et see väärtushinnang ei ole esitatud

hageja suhtes ega saa rikkuda hageja õigusi.

31. Maakohus on keelanud kostjatel I ja III avaldada väiteid, et hageja on mistahes ajal enne

01.08.2018 varastanud või riisunud kostja I vara. Kostjate I ja III hinnangul ei ole VÕS § 1055

lg 1 eeldused selle nõude rahuldamiseks täidetud. Kolleegium ei nõustu kostjatega. VÕS § 1055

lg 1 sätestab, et kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase

tekitamisega ähvardatakse, võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava

käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist. Maakohus on õigesti viidanud, et

kostja I on esitanud väite hageja poolse riisumise kohta juba 25.10.2016 (II kd tl 30). 03.07.2018

e-kiri on saadetud paljudele isikutele. Pärast 03.07.2018 e-kirja on sõnumivahetuses

koostööpartneriga kostja I 28.07.2018 avaldanud, et hageja on kurjategija (I kd tl 201-204).

Seega rahuldas maakohus põhjendatult hageja nõude kostja I ja III kohustamiseks ülalviidatud

väidete avaldamise lõpetamiseks.

32. Maakohus kohustas kostjaid I ja III solidaarselt hüvitama hagejale mittevaralise kahju

summas 500 eurot. Maakohus leidis põhjendatult, et väited varastamise ja riisumise kohta on

hageja au teotavad ning seetõttu õigusvastased. Samuti pole alust muuta maakohtu poolt

kindlaksmääratud mittevaralise kahju suurust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Kuna hageja ja kostjate I ja III apellatsioonkaebused jäävad rahuldamata ning kostja II

apellatsioonkaebus läbi vaatamata, siis tuleb menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus

jätta menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 171 lg 1). Sealjuures ei anna kostja II

apellatsioonkaebuse läbivaatamata jätmine alust teistsuguseks menetluskulude jaotuseks.

Kostjad esitasid apellatsioonkaebuse ühes menetlusdokumendis samade põhjendustega,

mistõttu ei tekitanud kostja II apellatsioonkaebus hagejale täiendavaid menetluskulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Krista Kirspuu, Imbi Sidok-Toomsalu