2-20-4819/40 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-4819

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. oktoober 2020, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

XXi hagi YYi vastu elatise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17. augusti 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

XXi apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

2250 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja (apellant) XX (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Peeter Malve

Kostja (vastustaja) YY (isikukood xxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Margus Venesaar

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta asja juurde võtmata YYi poolt ringkonnakohtule esitatud WW Swedbank AS

konto väljavõte.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17. augusti 2020 otsus osas, milles maakohus jättis

osaliselt rahuldamata XXi hagi YYi vastu elatise väljamõistmiseks ja menetluskulude

jaotuse osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi maakohtu poolt

rahuldamata jäetud osas ja jaotada menetluskulud teisiti.

3. Parandada maakohtu otsuses ilmne ebatäpsus kohtuotsuse resolutsioonis märgitud

täitmise korras ja asendada nimi YY nimega XX.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

5. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus mõistis YYilt välja elatise XXi

kasuks 250 euro suuruses summas kuni õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid

mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

6. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

6.1. Hagi rahuldada.

6.2.Välja mõista YYilt elatis XXi kasuks 500 euro suuruses summas alates 28.06.2020

kuni õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks

saamiseni.

6.3. Väljamõistetud elatis tuleb tasuda XXi arveldusarvele nr EExxxxxxxxxx

iga kuu eest ette hiljemalt iga ülalpidamise kuu 10. kuupäevaks selgitusega

„elatis“.

7. Maakohtus ja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud jäävad kostja YYi

kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast otsuse

jõustumist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX esitas 28.03.2020 Harju Maakohtule hagi YYi vastu 500 euro suuruse elatise

väljamõistmiseks alates 28.03.2020 kuni 28.06.2021. Elatis tuleb tasuda iga kuu eest ette

hiljemalt kuu 10. kuupäevaks hageja arvelduskontole nr EExxxxxxxxxx selgitusega „elatis“.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt kinnitas Harju Maakohus 24.01.2006 tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx

poolte vahel kompromissi, mille järgi kohustus kostja tasuma hagejale elatist 1500 krooni kuus

kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o kuni 28.03.2020. Tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy jäeti Harju

Maakohtu 29.10.2010 otsusega kostja hagi elatise vähendamiseks rahuldamata ja rahuldati

hageja vastuhagi elatise suurendamiseks alates 26.03.2010 193,33 euroni kuus. Kohtuotsus

jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 10.02.2011 otsusega. Harju Maakohtu 01.03.2016 määrusega

tsiviilasjas nr w-ww-wwwww kinnitati poolte vaheline kompromiss, mille kohaselt kohustus

kostja tasuma hagejale perekonnaseaduses (PKS) sätestatud miinimummääras elatist kuni

hageja täisealiseks saamiseni.

3. Kostja ei ole tundnud huvi hageja tegemiste vastu, ei ole osalenud tema kasvatamises ja

ülalpidamist on saanud hageja kostjalt vaid kohtulahendite alusel. Hageja elab oma ema ja

vanaemaga ning lõpetab Xxxxxxxxxkoolis gümnaasiumi alles 2021. aastal. Hagejal puuduvad

vajalikud teadmised ja oskused töötamiseks, mistõttu ei ole ta võimeline iseseisvalt ennast ülal

pidama.

4. Hageja vältimatud igakuised kulud on järgmised: Xxxxxxxxxkoolis õppimise tõttu

haridusele 630 eurot, toidule 150 eurot, eluasemele kasutuseelisena 130 eurot ja

kommunaalkuludeks 41,60 eurot, elektrile 10,66 eurot, televisioonile ja internetile 10 eurot,

mobiiltelefonile 11,90 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalatsitele 30 eurot ning

taskurahale 30 eurot - kokku 1064,16 eurot kuus.

Kostja vastuväited

5. Kostja oli nõus tasuma hagejale elatist 150 eurot kuus, mis koosneb ümardatuna pooles

ulatuses hagiavalduses märgitud kostja igakuistest vältimatutest kulutustest eluaseme

kommunaalkuludele (41,60 eurot), elektrile (10,66 eurot), televisioonile ja internetile

(10 eurot), mobiiltelefonile (11,90 eurot), hügieenitarvetele (20 eurot), riietele ja jalanõudele

(30 eurot) ning taskurahale (30 eurot).

6. Põhjendamatud on hageja kulutuse haridusele, sest keskharidust on võimalik omandada ka

tasuta munitsipaalkoolis.

7. Kasutuseelise nõudmine eluasemekuluna ei ole põhjendatud.

8. Hageja on elujõuline, terve ja aktiivne täisealine mees, kel on võimalik teenida sissetulekut

suveperioodil, sest täiskasvanu kohustus on ise endale elatist teenida.

9. Kostja igakuine sissetulek on 630 eurot (bruto) ning nõutavas summas elatise tasumine

kahjustaks kostja enda ülalpidamist ja toimetulekut. Kostjal on kulud enda eluasemele ja

toidule.

10. Menetluskulude kostja kanda jätmine ei ole põhjendatud, sest hagejal oli võimalik pöörduda

kostja poole ka kohtuväliselt, mida ta aga teinud ei ole.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise 250

euro suuruses summas alates 28.03.2020 kuni hageja õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis,

kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Elatis tuleb tasuda YYi arveldusarvele nr

EExxxxxxxxxx iga kuu eest ette hiljemalt iga ülalpidamise kuu 10. kuupäevaks selgitusega

„elatis“. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

12. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja on hageja isa. Hageja jätkab pärast täiskasvanuks saamist

õpinguid Xxxxxxxxxkoolis ja ta on oma ema ülalpidamisel. Kostja ei ole hagejat, kes jätkas

täiskasvanuks saades õpinguid keskhariduse omandamiseks, ülal pidanud. Kuni hageja

täisealiseks saamiseni tasus kostja hagejale elatist 292 eurot kuus.

13. Hageja täiskasvanuks saamise ajal ja pärast täiskasvanuks saamist jätkas hageja õpinguid

Xxxxxxxxkooli 11. klassis, mistõttu on põhjendatud arvata, et ta jätkab nimetatud koolis

õpinguid kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Hagejal on õigus saada kostjalt elatist kuni õpingute

lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

14. Tõendatud on, et Xxxxxxxxxkooli ühe kuu õppemaksu kulu on 630 eurot. Arvestades seda,

et hageja alustas varasemalt õpinguid erakoolis ja vanemad on seda talle võimaldanud, siis ei

ole põhjendatud kostja vastuväide, et hageja võiks omandada edaspidi keskharidust tasuta

munitsipaalkoolis. Tegemist on vajaliku kuluga.

15. Vaidlus puudub selle üle, et hageja elab koos ema ja vanaemaga emale kuuluvas eluruumis,

mistõttu saab hageja eluaseme vajaduse kulu hinnata kasutuseelise väärtuse kaudu

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 62 lg 1 mõttes. Pooled ei vaidle, et analoogse korteri

üürihind on 500 eurot kuus. Kuna korterit kasutab kolm inimest, on selle kasutamisest saadava

kasutuseelise väärtuseks 130 eurot kuus.

16. Pooled ei vaidle selle üle, et hagejal kulub kuus toidule 150 eurot, eluasemega seotud

kommunaalteenustele 41,60 eurot, elektrile 10,66 eurot, televisioonile ja internetile 10 eurot,

mobiiltelefonile 11,90 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot, riietele ja jalanõudele 30 eurot ning

taskurahale 30 eurot. Hageja igakuised põhjendatud ja vajalikud kulud on kokku 1064,16 euro

suuruses summas (630 + 150 + 130 + 41,60 + 10,66 + 10 + 11,90 + 20 + 30 + 30).

17. Kostja igakuine töötasu on 588,06 eurot (neto). Kostja pangakonto väljavõtted ei luba

arvata, et tema töötasu oleks teistsugune. Kuigi kostja pangakontole laekuvad märkimisväärsed

summad lähetusrahade näol, s.o. keskmiselt 1840,32 eurot kuus, ei saa lähetusrahasid

võrdsustada kostja töötasuga, sest need on seotud vaid tööülesannete täitmisel tekkivate

lisakulude katmisega, mis kuuluvad eelduslikult kandmisele. Samas on võimalik kostja

lähetusrahasid arvesse võttes järeldada, et kostja lähetuses oleku ajal on tema enda

ülalpidamiseks vajalikud kulud siiski kantud suuremas osas lähetuskulude arvel. Kostjal on

võimalik oma töötasust tasuda hagejale ülalpidamiseks 250 eurot ilma, et peaks arvama, et

kostja enda ülalpidamine oleks kahjustatud (PKS § 102 lg 1). Hageja ei ole tõendanud, et kostja

oleks tulenevalt oma varanduslikust olukorrast võimeline tasuma hageja ülalpidamiseks 500

eurot kuus.

18. Kuna eelnevalt on tuvastatud, et hageja vajadused on suuremad kui tema vanemate

võimalused, siis on põhjendatud eeldada, et ka täisealine hageja teeb endast kõik oleneva, et

tagada enda ülalpidamiseks vajalike vahendite olemasolu osas, milles hageja vanemad

ülalpidamiskohustust täita ei saa.

19. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 445 lg 1 alusel on põhjendatud märkida, et

hagejal on õigus saada elatist kuni õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid mitte kauem

kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Vastavalt hageja taotlusele tuleb väljamõistetav elatis kanda

hageja YYi arveldusarvele nr EExxxxxxxxxx iga kuu eest ette, hiljemalt iga ülalpidamise kuu

10. kuupäevakaks selgitusega „elatis“.

20. Kuna hagi rahuldati osaliselt, jäävad menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel

menetlusosaliste endi kanda.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi jäeti rahuldamata ja teha uus

otsus, millega hagi täielikult rahuldada. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda või

vähemalt määrata menetluskulude kandmine proportsioonis hagi rahuldatud ulatusega.

22. Maakohus kohaldas kostja taotlusel ebaõigesti PKS § 102 lg-t 1 ja leidis põhjendamatult, et

kostja töötasu ei võimalda tal hageja nõutud ulatuses elatist tasuda.

23. Kostja pangakonto väljavõtetega on tõendatud, et suure osa oma sissetulekust saab ta

tööandja poolt makstavate päevarahadena, mida ei maksustata nagu töötasu ja mida praktikas

laialdaselt kasutatakse. Kostja ei kulutanud välismaal viibides päevarahadest suurt midagi ära.

Päevarahad tuleb lugeda kostja sissetulekuks. Maakohus jättis päevarahad kostja varalise

seisundi hindamisel suures osas arvesse võtmata, viitamata materiaalõiguslikule alusele,

rikkudes sellega kohtuotsuse põhjendamise kohustust.

24. Kohus ei arvestanud, et töötasu ei pruugi olla vanema ainus sissetulekuallikas.

Ülalpidamiskohustuse hindamisel tuleb selgitada välja, milline on vanema üldine varaline

olukord ja millest see koosneb – kas selleks on kinnisvara, töötasu, päevarahad või muud

sissetuleku liigid. Kohus ei hinnanud kostja varalise seisundi hindamisel peale töötasu midagi

ja tegi otsuse ainult nn palgapõhiselt, mis ei ole kooskõlas ülalpidamiskohustuste täitmist

reguleerivate põhimõtetega.

25. Eluliselt ei ole usutav, et kostja käib xxxxxxxxx välisreisidel miinimumpalga eest. Sellist

palka teeniks kostja ka Eestis mistahes lihttöödel. Maakohus jättis tähelepanuta hageja väite, et

kostja hoiab kunstlikult oma ametlikku töötasu madalal, et maksta oma pojale elatist nii vähe

kui võimalik. Ka varasemates elatise asjades tuvastas kohus, et kostja esitas kohtule ebaõigeid

andmeid oma sissetulekute kohta.

26. Lisaks on maakohus ebaõigesti otsusesse märkinud, et elatis tuleb tasuda YYi ehk kostja

arveldusarvele.

Vastus apellatsioonkaebusele

27. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

28. Samas ei ole kostja nõus maakohtu seisukohaga, et samaväärse korteri üürihinnaks on 500

eurot ja hageja poolt korteri kasutamisest saadava kasutuseelise väärtus on 130 eurot kuus.

Samasuguse korteri saab üürida ka 300 euroga. Lisaks sellele tuleb arvestada asjaolu, et hageja

elab oma emale kuuluvas korteris. Üldteada on asjaolu, et ükski ema ei nõua lapselt üüri

tasumist. Seetõttu ei ole kasutuseelise määramine põhjendatud, millega kostja palub

ringkonnakohtul arvestada.

29. Hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta õpib ka 2020/2012 õppeaastal

Xxxxxxxxkoolis.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Kostja esitas ringkonnakohtule koos vastusega apellatsioonkaebusele uue tõendi - WW

Swedbank AS konto väljavõtte. Ringkonnakohus ei võta seda asja juurde ja tagastab selle, kuna

see ei ole apellatsioonimenetluses asjakohane. Tõend kajastab elatise maksmist pärast

maakohtu otsuse tegemist ja seetõttu otsuse sisu ei mõjuta.

31. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles kohus mõistis hageja kasuks välja igakuise

elatise suurusega 250 eurot kuni hagejate õpingute lõpetamiseni Xxxxxxxxkoolis, kuid mitte

kauem kui hageja 21-aastaseks saamiseni. Selles osas on maakohtu otsus jõustunud.

32. Maakohtu otsus on vaidlustatud osas, milles kohus jättis hagi osaliselt rahuldamata, samuti

menetluskulude jaotuse osas. TsMS § 651 lg 1 alusel kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni

korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on

edasi kaevatud. Lisaks sellele palus hageja parandada maakohtu otsuses ilmse ebatäpsuse ja

märkida otsuse resolutsioonis, et väljamõistetud elatis tuleb tasuda XXi, mitte kostja YYi

arveldusarvele.

33. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel vaidlustatud

osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi ka osas,

milles maakohus jättis selle rahuldamata ja jaotab menetluskulud teisiti. Apellatsioonkaebus

rahuldatakse. Samuti parandab ringkonnakohus ilmse ebatäpsuse kohtuotsuse täitmise korras.

34. Maakohtus ei olnud vaidlust selle üle, et kostja on hageja isa, hageja jätkas pärast

täiskasvanuks saamist õpinguid Xxxxxxxxkoolis, ta on oma ema ülalpidamisel ja kostja ei ole

pärast hageja täiskasvanuks saamist teda ülal pidanud. Samuti ei olnud vaidlust selle üle, et

hageja elab koos ema ja vanaemaga emale kuuluvas eluruumis ning hagejal kulub kuus toidule

150 eurot, eluasemega seotud kommunaalteenustele 41,60 eurot, elektrile 10,66 eurot,

televisioonile ja internetile 10 eurot, mobiiltelefonile 11,90 eurot, hügieenitarvetele 20 eurot,

riietele ja jalanõudele 30 eurot ning taskurahale 30 eurot.

35. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selle üle, kas hageja elatisehagi kuulub rahuldamisele

suuremas ulatuses, kui otsustas maakohus. Samuti tuleb anda hinnang kostja vastuses esitatud

vastuväitele, et eluruumi kasutuseelise arvestamine hageja kuluna ei ole põhjendatud ja sellele,

et hageja ei ole esitanud tõendit selle kohta, et ta jätkab 2020/2021 õppeaastal õppimist

Xxxxxxxxkoolis.

36. Ringkonnakohtu hinnangul tuvastas maakohus õigesti, et hageja igakuiste põhjendatud ja

vajalike kulude suurus on 1064,16 eurot, millest põhilise osa, s.o 630 eurot, moodustab

Xxxxxxxxkooli ühe kuu õppemaks. Selles osas ei korda ringkonnakohus maakohtu otsuse

põhjendusi.

37. Vastuseks kostja vastuväitele eluruumi kasutuseelise arvestamise kohta hageja kuluna

märgib ringkonnakohus, et lapse, sh täiskasvanuks saanud lapse eluasemevajaduse ulatuse ja

rahalise väärtuse saab määrata kindlaks eluaseme kasutamisest saadava varaliselt hinnatava

eelise (kasutuseelise) väärtuse kaudu, kuna laps saab vanema kasutuses olevas eluruumis elades

kasutuseeliseid TsÜS § 62 lg 1 mõttes. Korteri kasutuseelise väärtuse saab TsÜS § 65

kohaldades määrata kindlaks eluruumi kasutamisest saadava eelise kohaliku keskmise

turuhinna järgi, s.o eluruumi üürimisel saadava üüri järgi. Nii saab kohus määrata ka

kasutuseelise väärtuse, mille saab laps vanema eluaset kasutades. Sellise eluruumi kasutuseelise

väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas,

arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on

ühiskasutuses (vt nt Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-69-13, p-d 20 ja 21 ning selles viidatud

lahendeid).

38. Hageja tõendas kinnisvaraportaali City24.ee väljavõttega, et samas piirkonnas on

võrreldava eluruumi keskmine üürihind vähemalt 500 eurot kuus (tlk 22). Kuna eluruumi

kasutab kolm inimest, on põhjendatud hageja tuginemine sellele, et antud juhul on temale

langevas osas kasutuseelise väärtus 130 eurot kuus. Kostja ei esitanud maakohtus konkreetseid

vastuväiteid kasutuseelise suuruse kohta. Paljasõnaline on apellatsioonimenetluses esitatud

kostja väide, et samaväärse korteri saab üürida ka 300 euro eest kuus. Kasutuseelise väärtuse

määramisel ei oma tähtsust asjaolu, kas hageja ema nõuab hagejalt üüri maksmist või mitte.

39. Vastuseks kostja vastuväitele selle kohta, et hageja ei ole tõendanud asjaolu, et ta jätkab

2020/2021 õppeaastal õppimist Xxxxxxxxkoolis, märgib ringkonnakohus, et maakohus tegi

otsuse enne uue õppeaasta algust. Maakohus tuvastas, et pärast täiskasvanuks saamist jätkas

hageja õpinguid Xxxxxxxxkooli 11. klassis ja leidis, et on põhjendatud arvata, et ta jätkab

nimetatud koolis õpinguid kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Ringkonnakohus nõustub selle

seisukohaga. Kuigi kostja tugineb tõendi puudumisele, ei väida ta samas, et hageja õpinguid

2020.a sügisest ei jätkanud. Seega on tõendi puudumisele tuginemine sisutühi.

40. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu seisukohaga, et kostjal on võimalik tasuda

hagejale elatist 250 eurot kuus ilma, et kostja enda ülalpidamine oleks kahjustatud.

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus käesolevas asjas kohtu ette toodud asjaolude ja

tõendite alusel PKS § 102 lg-t 1 ebaõigesti, kui arvestas otsuse tegemisel üksnes kostja

netotöötasu suurust (588,06 eurot kuus).

41. Maakohus tuvastas, et kostja pangakontole laekuvad märkimisväärsed summad

lähetusrahadena, s.o keskmiselt 1840,32 eurot kuus. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et

lähetusraha ei ole käsitletav töötasuna. Lähetuskulu on töölepingu seaduse (TLS) § 40 lg 2

tähenduses hüvitis, mille sisuks on töölähetusega kaasnevate kulude hüvitamine ja välislähetuse

korral lisaks päevaraha maksmine. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et tema tööandja

Trans.TG OÜ on lähetuskulude ülekandmisel teinud kirje komandeering/majandus ning toonud

eraldi välja hüvitatavad parkla- ja kütusekulud. Parklakulud on väga väikesed summad (kõige

suurem summa on olnud 20 eurot), ühel korral on hüvitatud laevapileti kulu 50 eurot ja ühel

korral kütusekulu 30 eurot. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, et tal oleks olnud lisaks

pangaülekannetel märgitud töölähetusega kaasnevatele kuludele muid selliseid kulusid. Samuti

nähtub kostja pangakontolt, et välislähetuses olles on tema tegelikud kulud olnud väga

väikesed.

42. Kuna pangaülekannetel on konkreetsed töölähetusega kaasnevad kulud eraldi välja toodud,

on ülejäänud osas ringkonnakohtu hinnangul tegemist kostjale makstud päevarahaga.

Ringkonnakohus leiab, et päevaraha tuleb lugeda kostja sissetulekuks, mida tuleb elatise

suuruse määramisel arvestada. Seda seisukohta toetab täitemenetluse seadustiku (TMS) § 130

lg 1¹, mille kohaselt loetakse täitemenetluses sissetulekuks muu hulgas võlgniku päevaraha.

TMS § 131 lg 1 järgi ei ole tegemist sissetulekuga, millele ei saa sissenõuet pöörata.

Ringkonnakohtu hinnangul puudub alus käsitleda päevaraha kui sissetulekut täitemenetluses ja

elatisehagi lahendamisel erinevalt.

43. Arvestades maakohtu tuvastatut, et kostja on saanud lähetuskulude hüvitist keskmiselt

1840,32 eurot kuus, millest TLS § 2 lause 1 järgi hüvitatud kulud ei ületa üheski kuus 100 eurot,

on lisaks palgale suurusega 588,06 eurot kuus kostja sissetulekuks päevarahad vähemalt

1740,32 euro suuruses summas kuus, s.o kokku 2328,38 eurot kuus (neto). Kostja sissetulek on

piisavalt suur selleks, et maksta hagejale elatist nõutud suuruses kuni õpingute lõpetamiseni.

Eeltoodud asjaoludel tuleb hagi rahuldada ka osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata.

44. Ringkonnakohus parandab maakohtu otsuse resolutsioonis ilmse ebatäpsuse kohtuotsuse

täitmise korra osas selliselt, et asendab nime YY nimega XX, kelle arveldusarvele tuleb elatis

tegelikult tasuda.

45. Kuna ringkonnakohus muudab hagi rahuldamise ulatust, tuleb TsMS § 173 lg 3 järgi muuta

ka menetluskulude jaotust. Hagi rahuldamise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud

menetluskulud TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda. Menetluskulude rahalise suuruse määrab

TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav