3-20-562/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja
Legislator summary
AI generated(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
Legislator headnote
AI generated3-20-562/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Halduskohus
Kohtunik
Kristina Maimann
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.10.2020, Tallinn
Haldusasja number
3-20-562
Haldusasi
V.T.i kaebus Veterinaar- ja Toiduameti kohustamiseks
vaadata kaebaja 06.12.2019 taotlus uuesti läbi
Menetlusosalised
Kaebaja: V.T.
Vastustaja:
Veterinaar-
ja
Toiduamet,
esindaja
vandeadvokaat Jaanus Tehver
Asja läbivaatamise vorm
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse
avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.11.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku
(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada
vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale
kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva
(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses
märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS
§ 182 lg 1 p 9).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1. 04.09.2019 märkas V.T., et tema kassil Kljukval (emane, sündinud 09.02.2015) on
terviseprobleemid (urineerimisprobleemid) ning V. T. pöördus kassiga Tallinnas asuvasse
Mustakivi Loomakliinikusse, kus veterinaararsti poolt teostati erinevaid veterinaartoiminguid
ning määrati diagnoosi kahtlustel (tsüstiiti ehk kusepõie põletik, stressitsüstiit, urolitiaas,
neerupuudulikkus) põhinev ravi. V.T. või tema elukaaslane käisid koos kassiga samas
loomakliinikus kassi terviseprobleemide püsimise tõttu ka 11.09.2019, 16.09.2019, 05.10.2019
ning 09.10.2019. Seejuures 07.09.2019 ja 02.10.2019 toimetas V.T. kliinikusse analüüsimiseks
kassi uriiniproovid. Mustakivi Loomakliinikus kontrolliti iga kord looma tervislikku seisundit
ja teostati täiendavaid uuringuid ja analüüse (sh uriiniuuringud, ultraheliuuring, vereuuringud)
ning nõustati loomaomanikke edasiste tegevuste osas. Viimasel visiidil, so 09.10.2019, pöördus
V.T.i elukaaslane Mustakivi Loomakliiniku veterinaararsti soovitusel kassiga vedelikteraapia
tegemiseks ja edasisteks uuringuteks loomakliinikusse Cat Clinic, kus kass vaadati
2(9)
veterinaararst Aleksandr Dedjulja poolt läbi ja teostati täiendavad uuringud (röntgenuuring,
ultraheliuuring, uriiniuuring) ning alustati raviga. Kassi seisund halvenes ja kass suri Cat Clinic
loomakliinikus 10.10.2019. Samal kuupäeval teostas Cat Clinic loomakliiniku veterinaararst
Aleksandr Dedjulja kassile lahangu, mille käigus tuvastati, et kassi surmani viis raskekujuline
pikaajaline interstitsiaalne neerupõletik.
2. V.T. esitas 06.12.2019 Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektorile taotluse hinnangu
saamiseks Mustakivi Loomakliinikus osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. Taotluse
kohaselt ei ole Mustakivi loomakliiniku veterinaararstid suutnud kassile panna diagnoosi
rohkem kui kuu aega ja kass suri pärast korduvaid vastuvõtte, uuringuid, erinevate ravimite
manustamisi. V. T. hinnangul on kassi suma põhjuseks asjaolu, et õigel ajal ei määratud õiget
ravi. V.T. soovis alustada järelevalve menetlust, et tuvastada kelle süü oli, et kass suri ja kes
hüvitab tekitatud kahju (varaline kahju 800 eurot ja mittevaraline kahju).
3. VTA asus oma 25.02.2020 hinnangus nr 15.1-1/5095 seisukohale, et veterinaararst A.
Smutnaja on kõnealusel juhul osutanud veterinaarteenust kvaliteetselt, sest kassile tehtud
raviplaan, teostatud uuringud ning ravis kasutatud ravimite ja ravimsöötade valik oli asjakohane
ja kattis diagnoosina kahtlustatavate haiguste ravi. VTA selgitas, et kahju nõude (varaline kahju
800 eurot ja mitte varaline kahju) põhjendatust ja selle suurust puudutavad vaidlused
lahendatakse tsiviilkohtus.
4. V.T. esitas 26.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VTA
25.02.2020 hinnangu nr 15.1-1/5095 ning saata taotlus hinnangu saamiseks VTA peadirektorile
uueks arutamiseks. Kohus võttis 04.05.2020 määrusega kaebuse kohustamisnõudes menetlusse.
MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
5. Kaebaja palub kohustada VTA-d tema 06.12.2019 taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse
(täiendavad seisukohad 04.05.2020 ja 29.06.2020) põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:
1) VTA otsus on üksnes eksperdi kommentaar, mille küsimiseks võttis vastustaja lisaaega ja
viivitas seega otsuse tegemisega. VTA ei põhjendanud täiendavalt eksperdi kommentaare, vaid
nõustus asjatundjaga. See on menetlusõiguse rikkumine, kuna ka VTA, keda esindab
peadirektor, peaks andma oma selgitused ja põhjendused. Vastuse peaks andma VTA
peadirektor ja ainult täiendavalt kasutama eksperti.
2) Üks päev enne kassi surma viidi kass Mustakivi Loomakliinikusse, kui oli näha, et kass on
suremas ja vajas erakorralisi meetmeid. Mustakivi Loomakliinik ütles, et vaatavad kassi uuesti
läbi ja ravivad teda, kuid mõni tund hiljem keeldusid nad kassi uurimast ning veterinaararst
soovitas teisi erinevaid kliinikuid. Teisisõnu keeldus Mustakivi Loomakliinik 09.10.2019
jätkamast kassi uurimist ja ravi ning soovitati teist kliinikut. Seega tuleb võrrelda Mustakivi
Loomakliinikus ja Cat Clinic loomakliinikus osutatud teenuste kvaliteeti. Oluline on, et Cat
Clinic loomakliinikus oskas 09.10.2019 veterinaararst Dedjulja mõne tunni jooksul määrata
õiged diagnoosid ja ravi, kuid järgmisel päeval kassi süda peatus, sest Mustakivi Loomakliinik
ei suutnud panna lõplikke diagnoose ja määrata õiget ravi.
3) Eksperdi arvamus ei peegelda üldiselt kaebaja esitatud faktilisi asjaolusid ega ole
põhjendatud. Hinnangu kohaselt "ekspert leidis, et veterinaararsti poolt kassi poolt ette nähtud
raviskeem vastab diagnoosimise kahtlusele" ja seejärel järgmises lõigus "ekspert selgitas, et
diagnoosi suhtes esines kahtlusi, mis põhinevad looma uurimisel ja järelkontrolli" Seega teatas
ekspert kõigepealt, et raviskeem oli õige ja seejärel teatas, et esines kahtlusi. Kui on kahtlusi,
siis ei ole diagnoosi ja õiget ravi ei saa määrata.
3(9)
4) Kassile tehti biokeemia ja SDMA test 16.09.2019, kuigi oli vaja teha juba vastuvõtupäeval,
kuna oli ilmne, et kass on väga haige ja vaja on põhjalikke uuringuid. 02.01.2019 ja 05.10.2019
võeti uuesti uriini- ja vereanalüüsid, mille peale veterinaararst ütles, et välja kirjutatud ravi
antibiootikumide kujul aitas. Kaebaja ei nõustu, et oli üldse vaja antibiootikume või neid koos
teiste ravimitega, mida ei ole kunagi kassi jaoks välja kirjutatud või on vaja antibiootikumide
asemel vaja mitmeid teisi ravimeid ja protseduure, sh operatsiooni. Asjaolu, et otsustati
biokeemiat mitte teha, oli kaebaja arvates viga, mis põhjustas kassi surma. Kui oleks tehtud
biokeemia, siis oleks nähtud, et kass on kriitilises seisus.
5) VTA ei andnud kaebajale menetluses võimalust tutvuda Mustakivi Loomakliiniku vastusega
taotlusele ega andnud võimalust sellele vastata. Isegi pärast otsuse tegemist võttis rohkem kui
nädal (peale korduvat helistamist) aega, et VTA annaks kliiniku vastuse. Mustakivi
Loomakliiniku vastus sisaldab peaaegu igas reas väärinfot. Mustakivi Loomakliinik valetas, et
kassiga tegeles veterinaararst A. Smutnaja. Tegelikult tegeles kassiga koguaeg veterinaararst
Viktoria Leonova, kelle pilt oli Mustakivi Loomakliiniku veebilehel kuni VTA
järelevalvemenetluse alustamiseni. Peale seda kliinik kustutas oma veebilehelt kõikide töötajate
nimed ja fotod. Samuti valetab Mustakivi Loomakliinik, et teine kassi omanik oli ebaviisakas
ning seetõttu on kaebusele lisatud telefonikõnede salvestused ja nende stenogrammid.
Mustakivi Loomakliinik on valetanud palju selgitustes ja seetõttu palub kaebaja kohtul sekkuda
kas rahatrahviga või ettehoiatusega ning selgitada kliinikule, et haldusmenetluses ega
halduskohtus ei tohi valetada. Kaebaja eesmärk ei ole haldusmenetluses karistada Mustakivi
Loomakliinikut, vaid kaebaja soovib uurida ja kinnitada kliiniku rikkumised VTA kaudu ja
kaebaja kasutab seda üksnes üheks tõendiks tsiviilhagis.
6) Kaebaja on täitnud oma väidete tõendamise kohustuse ning peamiseks tõendiks on see, et
Cat Clinic loomakliinik tegi analüüsid ja määras õige ravi ühe päeva jooksul, mistõttu ilmselgelt
samamoodi pidi tegema ka Mustakivi Loomakliinik üks kuu tagasi või selgitama, et kassi
ravimine ei ole nende pädevuses ja soovitama muud kliinikut. Kaebaja käsitleb Cat Clinic
loomakliiniku arsti järeldusi eksperdi arvamusena, kuivõrd Cat Clinic loomakliinik on
spetsialiseerunud vaid kassidele, aga Mustakivi Loomakliinik kõikidele loomadele.
6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.
1) VTA peadirektori 25.02.2020 hinnang nr 15.1-1/5095 on õiguspärane. Toiming on kooskõlas
asjassepuutuva õigusega. VTA seisukohta on hinnangus kirjalikult põhjendatud ning ükski
kaebuses esitatud argument ei anna alust järeldada, et hinnang oleks kas faktilises või õiguslikus
osas ekslik.
2) VTA pöördus veterinaarteenuse kvaliteedi osas esitatud kaebaja pretensioonide põhjenduste
kohta ekspertarvamuse saamiseks Eesti Maaülikooli poole (vastavalt Eesti Maaülikooli ja VTA
vahelisele käsunduslepingule). Eesti Maaülikooli ülesandel andis ekspertarvamuse dr Merit
Villemson-Kavak, kes oli aastatel 2005-2016 EMÜ Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse
Instituudi veterinaarradioloogia ja väikeloomade sisehaiguste kursuse õppejõud. Ekspert hindas
veterinaararsti poolt kaebaja kassile osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi heaks (11.02.2020
ekspertarvamus). VTA peadirektoril ei olnud alust kahelda dr Villemson-Kavak’u pädevuses
kõnealuse arvamuse andmisel ega eksperdi antud hinnangute õigsuses. Tulenevalt VTA poolt
määratud eksperdi arvamusest ning asjaolust, et kaebaja poolt esitatud andmed ja tõendid ei
andnud alust tuvastada, et loomaarsti poolt veterinaarteenuse osutamisel oleks ilmnenud vigu
või minetusi, andis VTA peadirektor vastuseks kaebaja taotlusele hinnangu, mille kohaselt
osutati antud kaasuses veterinaarteenust kvaliteetselt.
4(9)
3) Kohustamisnõude esemeks ei saa olla, et kohus kohustaks vastustajat andma konkreetse
sisuga hinnangut (nt tuvastada, et loomaarst osutas veterinaarteenust ebakvaliteetselt ja/või
põhjustas looma surma). Mis tahes hinnang veterinaarteenuse kvaliteedile on oma olemuselt
eriteadmisi nõudev. Kohtu pädevuses on hinnata seda, kas VTA peadirektor järgis kõnealuse
toimingu tegemisel asjassepuutuvaid menetlusreegleid ning toimis kooskõlas asjassepuutuvate
materiaalõiguse normidega. Halduskohtu pädevuses ei ole anda sisuline hinnang sellele, kas
antud juhul osutati veterinaarteenust kvaliteetselt või ebakvaliteetselt. Kaebuses esitatud väited
ei anna alust järeldada, et vaidlustatud VTA peadirektori 25.02.2020 hinnang oleks
õigusvastane. Kehtiv õigus ei näe ette, et kui isik ei rahuldu tema taotluse alusel VTA
peadirektori poolt antava hinnanguga, siis on VTA kohustatud kaebaja taotlusel asja uuesti läbi
vaatama ja andma kaebajale sobiva hinnangu.
KOHTU PÕHJENDUSED
7. Kaebaja vaidlustab VTA 25.02.2020 hinnangu nr 15.1-1/5095, milles VTA peadirektor asus
seisukohale, et kaebaja kassile osutati Mustakivi Loomakliinikus veterinaarteenust
kvaliteetselt.
8. Veterinaarkorralduse seaduse (VetKS) § 38 lg 4 kohaselt on isikul, kellele osutati
veterinaarteenust, õigus taotleda Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori hinnangut osutatud
veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. Kohus nõustub vastustajaga (vt 01.06.2020 vastus
kaebusele), et veterinaarteenuse kvaliteedi kohta antav hinnang ei ole käsitletav haldusaktina,
mille tühistamist saaks kohtus nõuda. Kõnealune hinnang ei reguleeri kaebaja õigusi ega
kohustusi, st hinnangul puudub regulatiivne toime. Vastustaja märgib õigesti, et kui kaebaja
hinnangul on veterinaararst põhjustanud talle veterinaarteenuse osutamise käigus kahju, on tal
õigus esitada veterinaararsti vastu kahju hüvitamise nõue maakohtule ning kahjunõude
esitamine ei eelda vastustaja hinnangu olemasolu. Siiski märgib kohus, et vastustaja on VetKS
§ 5 lg 1 kohaselt veterinaarjärelevalve teostaja ja veterinaarkontrolli tegija ning vastustajal lasub
riikliku järelevalve kohustus VetKS alusel sõltumata sellest, et samal ajal veterinaarteenuse
saajal õigus kasutada oma õiguste kaitseks tsiviilõiguslike meetmeid. Loomatauditõrje seaduse
ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE seletuskirjas on selgitatud, et
osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi all mõeldakse veterinaartoimingute vastavust
veterinaariaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele ja rahvusvaheliselt tunnustatud
veterinaararsti kutse-eetika normidele, nagu näiteks hea veterinaarne tava (lk 12)1.
Kuigi vastustaja hinnang veterinaarteenuse kvaliteedi kohta ei reguleeri kaebaja õigusi, annab
VetKS § 38 lg 1 kaebajale õiguse sellist hinnangut taotleda ning sellist hinnangut VetKS § 38
lg 4 alusel halduskohtus vaidlustada. Sellest ei järeldu aga, et olukorras, kus seadusandja on
ette näinud riikliku järelevalve ja andnud järelevalvajale kaalutlusõiguse, kas konkreetsel juhul
rakendada tema suhtes meetmeid, annaks üksikisikule õiguse nö tellida riiklikku järelevalvet
või võimaluse pädeva haldusorgani kaasabil tuvastada asjaolusid, millele vaidluse korral kohtus
tugineda. Siiski on isikul õigus nõuda riiklikult järelevalve teostajalt, et ka tema põhiõiguste
kaitse eesmärgil (PS § 13, § 14) sisse seatud riikliku järelevalve eesmärk realiseeruks.
Riigikohus on selgitanud, et „[i]sikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse
algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja
volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse
algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib
kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks
1 Kättesaadav http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b768e89-14b1-40d1-9c71-
75e57d6b72c7/Loomataudit%C3%B5rje%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus
/.
5(9)
järelevalvemenetluse
algatamise
või
järelevalvemeetme
rakendamise
küsimuse
kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. [---].“ (Vt
RKHK 13.10.2010 otsus asjas 3-3-1-44-10, p 15). Kohus on seisukohal, et vastustaja teostab
VetKS § 38 kohase hinnangu andmisel veterinaarteenuse saaja algatusel riikliku järelevalvet,
arvestades, et hinnangu andmise käigus võivad selguda veterinaararsti poolt toime pandud
rikkumised, millest tulenevalt tuleb vastustajal otsustada järgnevate haldus- või
süüteomenetluste algatamine (VetKS § 393, VetKS § 27, VetKS § 261). Tegemist on seega
riikliku järelevalve menetluse käigus tehtava toiminguga, mille suhtes saab kaebaja nõuda, et
vastustaja viiks läbi nõuetekohase haldusmenetluse ja lähtuks hindamisel asjassepuutuvatest
tõenditest. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et hinnang veterinaarteenuse kvaliteedile
on oma olemuselt eriteadmisi nõudev ning see asjaolu nähtub selgelt ka loomatauditõrje
seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE seletuskirjast2, millest
nähtuvalt on VTA-l õigus hinnangu andmiseks kutsuda kokku nõuandev komisjon ja kaasata
komisjoni töösse asjakohaseid eksperte (lk 12). Seetõttu ei ole halduskohtu pädevuses hinnata
vaidlusaluses hinnangus esitatud seisukohtade sisulist õigsust. See tähendab, et kohus ei hinda
haldusorgani asemel sisuliselt seda, kas veterinaararst on veterinaarteenust osutanud
kvaliteetselt või mitte.
9. Seejuures ei ole kaebajal õigust nõuda temale meelepärase sisuga hinnangu andmist või
konkreetse järelevalvemeetme rakendamist loomakliiniku suhtes. Kaebajal saab olla üksnes
õigus nõuda, et vastustaja hinnang on antud kooskõlas menetlusnormidega ning lähtub
kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest ja tõenditest, st et hinnang pole meelevaldne ja
vastuolus asjas kogutud tõenditega, mh ekspertide arvamusega. Seega, kui kaebaja leiab, et
hinnangu andmine ei ole kooskõlas faktiliste asjaolude ja asjas kogutud tõenditega, on kaebajal
õigus nõuda VTA kohustamist tema 06.12.2019 taotlust uuesti läbi vaatama, millise nõudena
ongi kohus kaebuse menetlusse võtnud ja käesoleva otsusega lahendab.
Kuigi kaebaja on kinnitanud, et tema eesmärk ei ole loomakliinikut karistada, on ta siiski
palunud kohtul määrata Mustakivi Loomakliinikule väidetava valetamise eest rahatrahv või
hoiatus (04.05.2020 menetlusdokument). Kuigi kohtumenetluse käigus on kaebajale antud
asjakohased selgitused, rõhutab kohus veelkord, et kaebajal ei ole õigust nõuda loomakliiniku
karistamist ning halduskohtul puudub ka selline karistamise pädevus. Kaebaja arvab ekslikult,
et käesoleval juhul on asjas vastustajaks ka loomakliinik (29.06.2020 menetlusdokument).
Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS §
4 lg 1). See tähendab, et käesoleval juhul puudutab vaidlus üksnes VTA poolt hinnangu andmist
ning selle vaidluse raames ei analüüsi ega hinda kohus loomakliiniku või loomaarsti tegevust
sisuliselt, st seda, kas loomakliinikus teostatud toimingud ja ravi oli kohane ja õigeaegne. Kohus
rõhutab veelkord, et veterinaarteenuse kvaliteedi all mõeldakse veterinaartoimingute vastavust
veterinaariaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele ja rahvusvaheliselt tunnustatud
veterinaararsti kutse-eetika normidele, nagu näiteks hea veterinaarne tava. Õigusnormidest
tulenevalt on pädevus sellise hinnangu andmiseks vastustajal, kelle on õigus kaasata hinnangu
andmiseks ka eksperte. Kaebuse rahuldamise korral saab kohus kohustada VTA-d üksnes
hinnangut uuesti andma (sh tegemata ettekirjutust hinnangu sisu osas), mitte aga määrata
sanktsioone loomakliiniku või konkreetse loomaarsti suhtes. Kohus lisab, et vastustajal endal
on kohtuvälise menetlejana (VetKS § 393) õigus algatada veterinaararsti kohustuste täitmata
jätmise osas veterinaararsti suhtes väärteomenetlus ja karistada teda rahatrahviga kuni
2 „Näiteks võib kaasata Eesti Loomaarstide Ühingu Eetikakomisjoni esindajaid ja muid veterinaareksperte
erialaste küsimuste kohta nõu saamiseks“. Seletuskiri on kättesaadav veebiaadressilt
http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b768e89-14b1-40d1-9c71-
75e57d6b72c7/Loomataudit%C3%B5rje%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus
/.
6(9)
200 trahviühikut (VetKS § 391 lg 1) või tunnistada vastava aluse esinemisel veterinaararsti
kutsetegevusluba kehtetuks (VetKS § 27) või see peatada (VetKS § 261), kuid käesoleval juhul
ei ole vastustaja vastavaid menetlusi algatanud ning nende menetluste algatamise vajadusele ei
viita ka vaidlustatud hinnang.
10. Kuivõrd asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kaebaja elukaaslase käitumine Mustakivi
Loomakliinikus kassiga visiidil käies või kliinikusse helistades oli viisakas või mitte, jätab
kohus tähelepanuta kaebuse väited, mis puudutavad kaebaja kaaslase käitumist ja vestlusi
arstiga ning loomakliiniku/loomaarsti poolt selle kohta esitatud selgitusi. Sellest tulenevalt on
asjasse puutumatud ka kaebusele lisatud telefonivestluste salvestused/stenogrammid.
11. Kohus on seisukohal, et kaebaja kaebuses esitatud etteheiteid arvestades, ei ole alust
kaebuse rahuldamiseks ja vastustaja kohustamiseks hinnangu uueks andmiseks. Vastustaja on
veterinaarteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks kogunud vajalikud tõendid ning hinnangus
toodud järeldused on kooskõlas hinnangu andmise menetluses kogutud tõenditega.
12. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust vaidlusaluses hinnangus esitatud kassi ravi käiku
kajastavates faktilistes asjaoludes.
13. Seega ei ole vaidlust selles, millal ja millised veterinaarsed toimingud kaebaja kassi
ravimiseks tehti ning vaidlus puudub ka eelkirjeldatud veterinaararsti soovituste ja ravi
määramise osas. Kaebaja arvates ei diagnoositud kassil esinenud haigust piisavalt õigeaegselt
ning seetõttu kass suri. Kaebaja on küll 04.05.2020 menetlusdokumendis asunud esmakordselt
seisukohale, et Mustakivi Loomakliinik valetas, et kassiga tegeles veterinaararst A. Smutnaja
(kes on VTA-le esitanud ka seletuskirja) ning tegelikult tegeles kassiga veterinaararst Viktoria
Leonova, kuid samas on kaebaja kohtule esitatud kaebuse faktilistes ajaoludes ise välja toonud,
et loomaga tegeles veterinaararst A. Smutnaja. Ka ei ole vaidlust, et VTA-le esitatud A.
Smutnaja seletuskiri, samuti kliinikus dokumenteeritud teave, olid kaebajal olemas kaebuse
esitamise hetkel, kuid kaebuses ei ole kaebaja tõstatanud küsimust selles, et veterinaarteenust
oleks osutanud teine veterinaararst. Samuti nähtub veterinaarteenust osutanud veterinaararsti
isik selgelt ka vaidlustatud VTA hinnangust, mis tugineb nii ekspertarvamusele kui
veterinaarteenuse osutamise käigus dokumenteeritud andmetele – sh haigusloo ja raviplaani
andmetele. Seetõttu on alusetud ja tõendamata kaebaja väited justkui oleks raviteenust osutanud
teine veterinaararst. Siiski märgib kohus, et sõltumata kliinikus teenust osutanud veterinaararsti
isikust, ei vaidle kaebaja, et Mustakivi Loomakliinikus teostati VTA hinnangus avaldatud
ravitoimingud ja uuringud. Samuti, ei vaidle kaebaja hinnangus kajastatud looma
terviseandmete üle. Teisisõnu puudub vaidlus osutatud raviteenuse sisu üle. Kaebaja ei ole
kokkuvõttes rahul osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga ning on arvamusel, et vastustaja
hinnang pidanuks tuvastama kliinikus tema kassile teostatud ravi osas rikkumised. Seega ei
omanud VTA hinnangu andmisel ega oma ka kohtuasja lahendamisel sisulist tähtsust see,
milline konkreetne kliinikus tegutsenud veterinaararst kaebaja looma ravis.
14. VetKS ega ükski muu õigusakt ei reguleeri täpsemalt veterinaarteenuse kvaliteedi kohta
hinnangu andmise menetlust ega seda, milliseid asjaolusid või tõendeid hinnangu andmisel
arvestatakse. Kohtu hinnangul saavad olla hinnangu andmise aluseks nii teenuse saaja
selgitused, veterinaari selgitused kui veterinaaride dokumenteeritud teave looma ravimisel ja
ekspertarvamus. Antud juhul olidki vastustaja hinnangu andmise aluseks kaebaja esitatud
avaldus ja sellele lisatud dokumendid, veterinaararsti (A. Smutnaja) seletuskiri, Mustakivi
Loomakliinikust ja loomakliinikust Cat Clinic väljastatud kassi haigusloo väljavõtted ning Eesti
Maaülikooli eksperdi dr Merit Villemson-Kavak’i ekspertarvamus.
7(9)
Loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE
seletuskirjas on selgitatud, et VTA pädevuses on hinnangu andmiseks kutsuda kokku nõuandev
komisjon ja kaasata komisjoni töösse asjakohaseid eksperte erialaste küsimuste kohta nõu
saamiseks (vt lk 12). Käesoleval juhul on VTA enne hinnangu andmist pöördunud kaebaja
kassile osutatud veterinaarteenuse kohta eksperdi arvamuse saamiseks Eesti Maaülikooli poole
ning saanud asjakohase ekspertarvamuse.
15. Kohus leiab, et VTA poolt kogutud ja hinnangu andmise aluseks võetud tõendid, sh kaasatud
eksperdi arvamus, olid piisavad ja asjakohased veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks.
Asjaolu, et VTA peadirektor nõustus hinnangu andmisel eriala eksperdi arvamusega, ei muuda
hinnangut nõuetele mittevastavaks või puudulikuks. Vaidlust ei saa olla selles, et
veterinaarteenuse kvaliteeti saab sisuliselt ja kompleksselt hinnata üksnes vastavaid eriteadmisi
omav asjatundja. Seetõttu ongi vajalik pädeva hinnangu andmiseks kaasata eksperte, kes
oskavad sisuliselt hinnata veterinaararsti poolt loomale pandud diagnooside, tehtud uuringute
ja määratud ravi asjakohasust ja piisavust. Vastustaja on seda õiguspäraselt ka teinud. Erinevalt
kaebajast, on kohus seisukohal, et eksperdi arvamusega nõustumine ei ole menetlusõiguse
rikkumine. Vaidlustatud hinnangust nähtub selgelt, et VTA on lisaks ekspertarvamusele
vaadanud läbi ka kaebuse esitaja esitatud avalduse ja sellele lisatud dokumendid, veterinaararsti
Aleksandra Smutnaja seletuskirja ning Mustakivi loomakliinikust ja loomakliinikust Cat Clinic
väljastatud kassi Kljukva haigusloo väljavõtted. Seega on VTA peadirektor andnud hinnangu
veterinaarteenuse kvaliteedile kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates. Kaebaja esile
toodud väited ei anna alust kahelda VTA poolt tõenditele viidates tehtud järeldustes, mille
kohaselt kassile tehtud raviplaan, teostatud uuringud ning ravis kasutatud ravimite ja
ravimsöötade valik oli asjakohane ja kattis diagnoosina kahtlustatavate haiguste ravi.
16. Kaebaja heidab vastustajale ette ka hinnangu andmisega viivitamist. VetKS § 38 lg 3
kohaselt annab VTA peadirektor veterinaarteenuse osutamise kvaliteedi kohta hinnangu 30
tööpäeva jooksul taotluse saamisest alates. VTA peadirektor andis kaebaja poolt 06.12.2019
esitatud taotluse alusel hinnangu 25.02.2020 ehk eelpool toodud tähtaega ületades. Samas
nähtub VTA peadirektori hinnangust, et VTA on kaebajat teavitanud ettenähtud
menetlustähtaja ületamisest seoses vajadusega eksperdi hinnangu järele. Vaidlust ei ole, et VTA
on hinnangu andmise raames küsinud eksperdilt hinnangu ning ekspertarvamus esitati VTA-le
11.02.2020. Kohus möönab, et 06.12.2019 esitatud taotluse osas oleks VTA võinud seaduses
ettenähtud tähtaega arvestades pöörduda eksperdi poole varem kui alles 14.01.2020. Samas ei
saa VTA poolt hinnangu andmiseks ettenähtud tähtaja ületamine iseenesest kaasa tuua uue
hinnangu andmise kohustust. Vaidlust ei ole, et kaebaja on saanud hinnangu halduskohtus
vaidlustada ning samal ajal oli tal võimalik ka ilma VTA peadirektori hinnangut taotlemata ja
seda halduskohtus vaidlustamata pöörduda kahjunõudega maakohtu poole. Seega kaebaja
õigusi eeltoodud viivitus iseenesest ei riiva.
17. Lisaks osundab kohus, et kaebaja on ekslikult tõlgendanud 11.02.2020 ekspertarvamuses
esitatud seisukohti. Erinevalt kaebaja poolt osundatust, ei nähtu kohtule, et ekspert oleks oma
arvamuses väitnud, et kassile pandud diagnoosi ja/või raviskeemi osas esineks kahtlusi. Ekspert
selgitas oma arvamuses, et „lõppdiagnoosi ei ole sageli võimalik esmase läbivaatuse ajal
panna, seega olid olemas diagnoosi kahtlused, mis tuginesid looma läbivaatusele ning ka
hiljem teostatud uuringutele“. Seejuures asus ekspert seisukohale, veterinaararsti pandud
diagnoosi kahtlused olid õiged ning kassile määratud raviskeem oli vastavuses diagnoosi
kahtlustega. Ekspert leidis, et tehtud raviplaan oli õige ja kattis diagnoosina kahtlustatavate
haiguste ravi. Seega järeldab kohus, et ravi määramise aluseks on algselt siiski diagnoosi
kahtlus (ja mitte kahtlus diagnoosis) ning käesoleval juhul on selgelt tuvastatud, et diagnoosi
kahtluse põhjal Mustakivi Loomakliinikus kassile määratud ravi kattis ka võimaliku
8(9)
püelonefriidi diagnoosi ravi. Seejuures nähtub, et kaebaja kassil selline diagnoos ka lõplikult
määrati (pikaajalise neerupõletiku fakt on tuvastatud Loomakliinik Cat Clinic veterinaararsti
A. Dedjulja lahanguprotokollist) ning kohese sobiva ravi määramist arvestades ei saa omada
tähtsust, millises konkreetses kliinikus lõplik diagnoos pandi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu
eksperdi arvamusega, ei muuda seda veel ebaõigeks. Kohtul puudub alus kahelda VTA poolt
kaasatud eksperdi (dr Merit Villemson-Kavak) kompetentsuses ja ekspertarvamuse
usaldusvääruses. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, mis viitaksid ekspertarsti seisukoha õigsuse
kahtlusele (st tõendeid, mis viitaksid, et ekspertarvamuse järeldused oleks ebaõiged) ning kohtu
pädevuses ei ole eksperdi erialateadmistel põhineva hinnangu sisuline kontrollimine.
18. Kaebaja on kohtule esitanud Cat Clinic loomakliiniku 09.10.2019 erakorralise visiidi
väljavõtte ja 10.10.2019 lahangu protokolli, käsitledes seejuures dr A. Dedulja järeldusi
eksperdi arvamusena. Kaebaja leiab, et kuna Cat Clinic loomakliinikus suudeti kassile õige
diagnoos panna ja õige ravi määrata ühe päeva jooksul, siis pidanuks Mustakivi Loomakliinik
kassile samuti õige diagnoosi panema ja õige ravi määrama esimese vastuvõtu ajal, kuid seda
ei suudetud kuu aja jooksul (04.09.2019-09.10.2019) teha.
Kohus märgib, et asja materjalide, sh VTA poolt kaasatud eksperdi hinnangu, põhjal ei saanud
VTA asuda antud hinnangus seisukohale, et kassile oleks Mustakivi Loomakliinikus pandud
vale diagnoos ja määratud ebakohane raviskeem. Samuti puudus alus järeldada, et Mustakivi
Loomakliinikus ei ole perioodil 04.09.2019-09.10.2019 suudetud õiget (st diagnoosi kahtlustele
vastavat) ravi määrata. Nagu nähtub, on ekspert selgelt välja toonud, et ravimite valik oli õige,
esmaselt valitakse antibakteriaalne ravim empiiriliselt, hiljem kui ravi tulemusi ei anna, saab
täpsustada ravimi toimet vajadusel uriini külvi abil. Ka teostati valuravi ning toetavat
kuseteede põletike ravi toidulisandite ja eritoidu näol. Sel põhjusel ei ole põhjendatud kaebaja
etteheited, et loom suri diagnoosi määramise viibimise tõttu, samuti etteheited justkui oleks
määratud ebaõigeid ravimeid või pidanuks tegema täiendavaid analüüse. Eeltoodut ei saa
järeldada ka Cat Clinic loomakliiniku 09.10.2019 külastuse andmetest ega 10.10.2019 lahangu
tulemuse põhjal dr A. Dedulja poolt antud arvamusest. Kuigi kaebaja peab asjas tõendiks Cat
Clinic loomakliinikus kassiga tegelenud dr A. Dedulja seisukohti (käsitledes neid eksperdi
arvamusena), ei nähtu kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest, et dr A. Dedulja oleks
teinud mistahes etteheiteid Mustakivi Loomakliinikus kassile osutatud veterinaartoimingute
osas või esitanud kassile varasemalt osutatud veterinaarteenuse kohta mistahes arvamuse, mis
oleks vastuolus VTA poolt kaasatud eksperdi hinnanguga. Cat Clinic loomakliiniku
erakorralisel visiidil kassi tervisliku seisundi kohta täheldatud andmed ja lahangu teostamise
järgselt esitatud järeldus ei tõenda, et VTA kaasatud ekspertarsti hinnang Mustakivi
Loomakliinikus osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi osas oleks ebaõige ning seetõttu VTA
hinnang ebaõigete järeldustega.
VTA kaasatud ekspert on kinnitanud Mustakivi Loomakliiniku veterinaararsti pandud
diagnoosi kahtluste ja määratud raviplaani õigsust. Kohus osundab veelkord, et asja
materjalidest nähtub üheselt, et nii nagu kahtlustas 09.10.2019 Cat Clinic loomakliiniku
veterinaararst A. Dedulja kassil püelonefriiti, pandi sama diagnoosi kahtlus kassile 16.09.2019
ka Mustakivi Loomakliinikus. Lahangu protokollis on dr A. Dedulja märkinud: sepsise
tunnused, raskekujuline pikaajaline interstitsiaalne neerupõletik, mis viis kassi surmani.
Arvestades anamneesi, et kassil esinenud alumiste kuseteede põletikud hiljuti, siis on võimalik
bakterite sattumine kusejuhade kaudu neerudesse. Kohtule nähtub nii kaebuse kui vaidlustatud
hinnangu faktilistest asjaoludest, et Mustakivi Loomakliinikus kahtlustati kassil esmasel visiidil
(04.09.2019) tsüstiiti ehk kusepõie põletikku, stressitsüstiiti, urolitiaasi ja neerupuudulikkust.
Seejuures kasutati kassile määratud ravis nii antibakteriaalseid ravimeid, valuravimeid,
kuseteede põletiku korral kasutatavaid toetavaid toidulisandeid ja soovitati ka eritoitu kuseteede
9(9)
põletiku leevendamiseks. Nagu öeldud, VTA kaasatud eksperdi hinnangul oli raviskeem
kompleksne ja kattis ka võimaliku püelonefriidi diagnoosi ravi. Seega ei tõenda Cat Clinic
loomakliinikus visiidil tehtud järeldused ja/või teostatud lahangu andmed seda, et Mustakivi
Loomakliinikus ei pandud kassile õigeid diagnoosi kahtlusi ega määratud sobivat ravi.
Valdkonnateadmistega isikute kirjalikud arvamused ja hinnangud on kohtumenetluses
käsitatavad dokumentaalsete tõenditena (TsKMS § 293).
19. Kokkuvõttes leiab kohus, et VTA peadirektori 25.02.2020 hinnangut ei ole alust pidada
õigusvastaseks. Kaebaja esitatud väited ei võimalda järeldada, et hinnangu andmisel oleks
rikutud menetlusnorme, et olulised asjaolud oleks jäänud arvesse võtmata või et hinnang oleks
antud vastuolus asjas kogutud tõenditega ja meelevaldselt. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et
hinnangu aluseks võetud asjaolud ja seisukohad oleks sisuliselt ebaõiged. Pelgalt
mittenõustumine VTA peadirektori poolt ekspertarvamusele tugineva hinnanguga ei tähenda,
et see oleks õigusvastane. Kaebajal puudub alus nõuda endale meelepärase sisuga hinnangut.
Kaebus tuleb jätta rahuldamata.
20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna
kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole
menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste
menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).
(allkirjastatud digitaalselt)