Legislator Case Law & Legislation
3-20-562/12 AI generated

3-20-562/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-20-562/12
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

Legislator headnote

AI generated

3-20-562/12 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: (HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada (HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

Keywords

AI generated
outpatient treatment medical necessity choice of hospital health coverage for cataract medical expenses cost-effectiveness of treatment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Otsuse tegemise aeg ja koht

27.10.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-562

Haldusasi

V.T.i kaebus Veterinaar- ja Toiduameti kohustamiseks

vaadata kaebaja 06.12.2019 taotlus uuesti läbi

Menetlusosalised

Kaebaja: V.T.

Vastustaja:

Veterinaar-

ja

Toiduamet,

esindaja

vandeadvokaat Jaanus Tehver

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.11.2020 (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 181 lg 1). Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 04.09.2019 märkas V.T., et tema kassil Kljukval (emane, sündinud 09.02.2015) on

terviseprobleemid (urineerimisprobleemid) ning V. T. pöördus kassiga Tallinnas asuvasse

Mustakivi Loomakliinikusse, kus veterinaararsti poolt teostati erinevaid veterinaartoiminguid

ning määrati diagnoosi kahtlustel (tsüstiiti ehk kusepõie põletik, stressitsüstiit, urolitiaas,

neerupuudulikkus) põhinev ravi. V.T. või tema elukaaslane käisid koos kassiga samas

loomakliinikus kassi terviseprobleemide püsimise tõttu ka 11.09.2019, 16.09.2019, 05.10.2019

ning 09.10.2019. Seejuures 07.09.2019 ja 02.10.2019 toimetas V.T. kliinikusse analüüsimiseks

kassi uriiniproovid. Mustakivi Loomakliinikus kontrolliti iga kord looma tervislikku seisundit

ja teostati täiendavaid uuringuid ja analüüse (sh uriiniuuringud, ultraheliuuring, vereuuringud)

ning nõustati loomaomanikke edasiste tegevuste osas. Viimasel visiidil, so 09.10.2019, pöördus

V.T.i elukaaslane Mustakivi Loomakliiniku veterinaararsti soovitusel kassiga vedelikteraapia

tegemiseks ja edasisteks uuringuteks loomakliinikusse Cat Clinic, kus kass vaadati

2(9)

veterinaararst Aleksandr Dedjulja poolt läbi ja teostati täiendavad uuringud (röntgenuuring,

ultraheliuuring, uriiniuuring) ning alustati raviga. Kassi seisund halvenes ja kass suri Cat Clinic

loomakliinikus 10.10.2019. Samal kuupäeval teostas Cat Clinic loomakliiniku veterinaararst

Aleksandr Dedjulja kassile lahangu, mille käigus tuvastati, et kassi surmani viis raskekujuline

pikaajaline interstitsiaalne neerupõletik.

2. V.T. esitas 06.12.2019 Veterinaar- ja Toiduameti (VTA) peadirektorile taotluse hinnangu

saamiseks Mustakivi Loomakliinikus osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. Taotluse

kohaselt ei ole Mustakivi loomakliiniku veterinaararstid suutnud kassile panna diagnoosi

rohkem kui kuu aega ja kass suri pärast korduvaid vastuvõtte, uuringuid, erinevate ravimite

manustamisi. V. T. hinnangul on kassi suma põhjuseks asjaolu, et õigel ajal ei määratud õiget

ravi. V.T. soovis alustada järelevalve menetlust, et tuvastada kelle süü oli, et kass suri ja kes

hüvitab tekitatud kahju (varaline kahju 800 eurot ja mittevaraline kahju).

3. VTA asus oma 25.02.2020 hinnangus nr 15.1-1/5095 seisukohale, et veterinaararst A.

Smutnaja on kõnealusel juhul osutanud veterinaarteenust kvaliteetselt, sest kassile tehtud

raviplaan, teostatud uuringud ning ravis kasutatud ravimite ja ravimsöötade valik oli asjakohane

ja kattis diagnoosina kahtlustatavate haiguste ravi. VTA selgitas, et kahju nõude (varaline kahju

800 eurot ja mitte varaline kahju) põhjendatust ja selle suurust puudutavad vaidlused

lahendatakse tsiviilkohtus.

4. V.T. esitas 26.03.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada VTA

25.02.2020 hinnangu nr 15.1-1/5095 ning saata taotlus hinnangu saamiseks VTA peadirektorile

uueks arutamiseks. Kohus võttis 04.05.2020 määrusega kaebuse kohustamisnõudes menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja palub kohustada VTA-d tema 06.12.2019 taotlust uuesti läbi vaatama. Kaebuse

(täiendavad seisukohad 04.05.2020 ja 29.06.2020) põhjendused on kokkuvõtvalt alljärgnevad:

1) VTA otsus on üksnes eksperdi kommentaar, mille küsimiseks võttis vastustaja lisaaega ja

viivitas seega otsuse tegemisega. VTA ei põhjendanud täiendavalt eksperdi kommentaare, vaid

nõustus asjatundjaga. See on menetlusõiguse rikkumine, kuna ka VTA, keda esindab

peadirektor, peaks andma oma selgitused ja põhjendused. Vastuse peaks andma VTA

peadirektor ja ainult täiendavalt kasutama eksperti.

2) Üks päev enne kassi surma viidi kass Mustakivi Loomakliinikusse, kui oli näha, et kass on

suremas ja vajas erakorralisi meetmeid. Mustakivi Loomakliinik ütles, et vaatavad kassi uuesti

läbi ja ravivad teda, kuid mõni tund hiljem keeldusid nad kassi uurimast ning veterinaararst

soovitas teisi erinevaid kliinikuid. Teisisõnu keeldus Mustakivi Loomakliinik 09.10.2019

jätkamast kassi uurimist ja ravi ning soovitati teist kliinikut. Seega tuleb võrrelda Mustakivi

Loomakliinikus ja Cat Clinic loomakliinikus osutatud teenuste kvaliteeti. Oluline on, et Cat

Clinic loomakliinikus oskas 09.10.2019 veterinaararst Dedjulja mõne tunni jooksul määrata

õiged diagnoosid ja ravi, kuid järgmisel päeval kassi süda peatus, sest Mustakivi Loomakliinik

ei suutnud panna lõplikke diagnoose ja määrata õiget ravi.

3) Eksperdi arvamus ei peegelda üldiselt kaebaja esitatud faktilisi asjaolusid ega ole

põhjendatud. Hinnangu kohaselt "ekspert leidis, et veterinaararsti poolt kassi poolt ette nähtud

raviskeem vastab diagnoosimise kahtlusele" ja seejärel järgmises lõigus "ekspert selgitas, et

diagnoosi suhtes esines kahtlusi, mis põhinevad looma uurimisel ja järelkontrolli" Seega teatas

ekspert kõigepealt, et raviskeem oli õige ja seejärel teatas, et esines kahtlusi. Kui on kahtlusi,

siis ei ole diagnoosi ja õiget ravi ei saa määrata.

3(9)

4) Kassile tehti biokeemia ja SDMA test 16.09.2019, kuigi oli vaja teha juba vastuvõtupäeval,

kuna oli ilmne, et kass on väga haige ja vaja on põhjalikke uuringuid. 02.01.2019 ja 05.10.2019

võeti uuesti uriini- ja vereanalüüsid, mille peale veterinaararst ütles, et välja kirjutatud ravi

antibiootikumide kujul aitas. Kaebaja ei nõustu, et oli üldse vaja antibiootikume või neid koos

teiste ravimitega, mida ei ole kunagi kassi jaoks välja kirjutatud või on vaja antibiootikumide

asemel vaja mitmeid teisi ravimeid ja protseduure, sh operatsiooni. Asjaolu, et otsustati

biokeemiat mitte teha, oli kaebaja arvates viga, mis põhjustas kassi surma. Kui oleks tehtud

biokeemia, siis oleks nähtud, et kass on kriitilises seisus.

5) VTA ei andnud kaebajale menetluses võimalust tutvuda Mustakivi Loomakliiniku vastusega

taotlusele ega andnud võimalust sellele vastata. Isegi pärast otsuse tegemist võttis rohkem kui

nädal (peale korduvat helistamist) aega, et VTA annaks kliiniku vastuse. Mustakivi

Loomakliiniku vastus sisaldab peaaegu igas reas väärinfot. Mustakivi Loomakliinik valetas, et

kassiga tegeles veterinaararst A. Smutnaja. Tegelikult tegeles kassiga koguaeg veterinaararst

Viktoria Leonova, kelle pilt oli Mustakivi Loomakliiniku veebilehel kuni VTA

järelevalvemenetluse alustamiseni. Peale seda kliinik kustutas oma veebilehelt kõikide töötajate

nimed ja fotod. Samuti valetab Mustakivi Loomakliinik, et teine kassi omanik oli ebaviisakas

ning seetõttu on kaebusele lisatud telefonikõnede salvestused ja nende stenogrammid.

Mustakivi Loomakliinik on valetanud palju selgitustes ja seetõttu palub kaebaja kohtul sekkuda

kas rahatrahviga või ettehoiatusega ning selgitada kliinikule, et haldusmenetluses ega

halduskohtus ei tohi valetada. Kaebaja eesmärk ei ole haldusmenetluses karistada Mustakivi

Loomakliinikut, vaid kaebaja soovib uurida ja kinnitada kliiniku rikkumised VTA kaudu ja

kaebaja kasutab seda üksnes üheks tõendiks tsiviilhagis.

6) Kaebaja on täitnud oma väidete tõendamise kohustuse ning peamiseks tõendiks on see, et

Cat Clinic loomakliinik tegi analüüsid ja määras õige ravi ühe päeva jooksul, mistõttu ilmselgelt

samamoodi pidi tegema ka Mustakivi Loomakliinik üks kuu tagasi või selgitama, et kassi

ravimine ei ole nende pädevuses ja soovitama muud kliinikut. Kaebaja käsitleb Cat Clinic

loomakliiniku arsti järeldusi eksperdi arvamusena, kuivõrd Cat Clinic loomakliinik on

spetsialiseerunud vaid kassidele, aga Mustakivi Loomakliinik kõikidele loomadele.

6. Vastustaja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

1) VTA peadirektori 25.02.2020 hinnang nr 15.1-1/5095 on õiguspärane. Toiming on kooskõlas

asjassepuutuva õigusega. VTA seisukohta on hinnangus kirjalikult põhjendatud ning ükski

kaebuses esitatud argument ei anna alust järeldada, et hinnang oleks kas faktilises või õiguslikus

osas ekslik.

2) VTA pöördus veterinaarteenuse kvaliteedi osas esitatud kaebaja pretensioonide põhjenduste

kohta ekspertarvamuse saamiseks Eesti Maaülikooli poole (vastavalt Eesti Maaülikooli ja VTA

vahelisele käsunduslepingule). Eesti Maaülikooli ülesandel andis ekspertarvamuse dr Merit

Villemson-Kavak, kes oli aastatel 2005-2016 EMÜ Veterinaarmeditsiini ja Loomakasvatuse

Instituudi veterinaarradioloogia ja väikeloomade sisehaiguste kursuse õppejõud. Ekspert hindas

veterinaararsti poolt kaebaja kassile osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi heaks (11.02.2020

ekspertarvamus). VTA peadirektoril ei olnud alust kahelda dr Villemson-Kavak’u pädevuses

kõnealuse arvamuse andmisel ega eksperdi antud hinnangute õigsuses. Tulenevalt VTA poolt

määratud eksperdi arvamusest ning asjaolust, et kaebaja poolt esitatud andmed ja tõendid ei

andnud alust tuvastada, et loomaarsti poolt veterinaarteenuse osutamisel oleks ilmnenud vigu

või minetusi, andis VTA peadirektor vastuseks kaebaja taotlusele hinnangu, mille kohaselt

osutati antud kaasuses veterinaarteenust kvaliteetselt.

4(9)

3) Kohustamisnõude esemeks ei saa olla, et kohus kohustaks vastustajat andma konkreetse

sisuga hinnangut (nt tuvastada, et loomaarst osutas veterinaarteenust ebakvaliteetselt ja/või

põhjustas looma surma). Mis tahes hinnang veterinaarteenuse kvaliteedile on oma olemuselt

eriteadmisi nõudev. Kohtu pädevuses on hinnata seda, kas VTA peadirektor järgis kõnealuse

toimingu tegemisel asjassepuutuvaid menetlusreegleid ning toimis kooskõlas asjassepuutuvate

materiaalõiguse normidega. Halduskohtu pädevuses ei ole anda sisuline hinnang sellele, kas

antud juhul osutati veterinaarteenust kvaliteetselt või ebakvaliteetselt. Kaebuses esitatud väited

ei anna alust järeldada, et vaidlustatud VTA peadirektori 25.02.2020 hinnang oleks

õigusvastane. Kehtiv õigus ei näe ette, et kui isik ei rahuldu tema taotluse alusel VTA

peadirektori poolt antava hinnanguga, siis on VTA kohustatud kaebaja taotlusel asja uuesti läbi

vaatama ja andma kaebajale sobiva hinnangu.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja vaidlustab VTA 25.02.2020 hinnangu nr 15.1-1/5095, milles VTA peadirektor asus

seisukohale, et kaebaja kassile osutati Mustakivi Loomakliinikus veterinaarteenust

kvaliteetselt.

8. Veterinaarkorralduse seaduse (VetKS) § 38 lg 4 kohaselt on isikul, kellele osutati

veterinaarteenust, õigus taotleda Veterinaar- ja Toiduameti peadirektori hinnangut osutatud

veterinaarteenuse kvaliteedi kohta. Kohus nõustub vastustajaga (vt 01.06.2020 vastus

kaebusele), et veterinaarteenuse kvaliteedi kohta antav hinnang ei ole käsitletav haldusaktina,

mille tühistamist saaks kohtus nõuda. Kõnealune hinnang ei reguleeri kaebaja õigusi ega

kohustusi, st hinnangul puudub regulatiivne toime. Vastustaja märgib õigesti, et kui kaebaja

hinnangul on veterinaararst põhjustanud talle veterinaarteenuse osutamise käigus kahju, on tal

õigus esitada veterinaararsti vastu kahju hüvitamise nõue maakohtule ning kahjunõude

esitamine ei eelda vastustaja hinnangu olemasolu. Siiski märgib kohus, et vastustaja on VetKS

§ 5 lg 1 kohaselt veterinaarjärelevalve teostaja ja veterinaarkontrolli tegija ning vastustajal lasub

riikliku järelevalve kohustus VetKS alusel sõltumata sellest, et samal ajal veterinaarteenuse

saajal õigus kasutada oma õiguste kaitseks tsiviilõiguslike meetmeid. Loomatauditõrje seaduse

ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE seletuskirjas on selgitatud, et

osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi all mõeldakse veterinaartoimingute vastavust

veterinaariaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele ja rahvusvaheliselt tunnustatud

veterinaararsti kutse-eetika normidele, nagu näiteks hea veterinaarne tava (lk 12)1.

Kuigi vastustaja hinnang veterinaarteenuse kvaliteedi kohta ei reguleeri kaebaja õigusi, annab

VetKS § 38 lg 1 kaebajale õiguse sellist hinnangut taotleda ning sellist hinnangut VetKS § 38

lg 4 alusel halduskohtus vaidlustada. Sellest ei järeldu aga, et olukorras, kus seadusandja on

ette näinud riikliku järelevalve ja andnud järelevalvajale kaalutlusõiguse, kas konkreetsel juhul

rakendada tema suhtes meetmeid, annaks üksikisikule õiguse nö tellida riiklikku järelevalvet

või võimaluse pädeva haldusorgani kaasabil tuvastada asjaolusid, millele vaidluse korral kohtus

tugineda. Siiski on isikul õigus nõuda riiklikult järelevalve teostajalt, et ka tema põhiõiguste

kaitse eesmärgil (PS § 13, § 14) sisse seatud riikliku järelevalve eesmärk realiseeruks.

Riigikohus on selgitanud, et „[i]sikul puudub subjektiivne õigus nõuda järelevalvemenetluse

algatamist või konkreetse meetme rakendamist kolmanda isiku suhtes, kui pädevus- ja

volitusnorm näevad järelevalveorganile ette kaalutlusõiguse nii järelevalvemenetluse

algatamiseks kui ka järelevalvemeetme rakendamiseks. Puudutatud isik (isik, kelle õigusi võib

kolmanda isiku õigusvastane tegevus rikkuda) võib aga nõuda, et järelevalveorgan otsustaks

1 Kättesaadav http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b768e89-14b1-40d1-9c71-

75e57d6b72c7/Loomataudit%C3%B5rje%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus

/.

5(9)

järelevalvemenetluse

algatamise

või

järelevalvemeetme

rakendamise

küsimuse

kaalutlusvigadeta, kui järelevalvet sätestav õigusnorm kaitseb ka tema õigushüve. [---].“ (Vt

RKHK 13.10.2010 otsus asjas 3-3-1-44-10, p 15). Kohus on seisukohal, et vastustaja teostab

VetKS § 38 kohase hinnangu andmisel veterinaarteenuse saaja algatusel riikliku järelevalvet,

arvestades, et hinnangu andmise käigus võivad selguda veterinaararsti poolt toime pandud

rikkumised, millest tulenevalt tuleb vastustajal otsustada järgnevate haldus- või

süüteomenetluste algatamine (VetKS § 393, VetKS § 27, VetKS § 261). Tegemist on seega

riikliku järelevalve menetluse käigus tehtava toiminguga, mille suhtes saab kaebaja nõuda, et

vastustaja viiks läbi nõuetekohase haldusmenetluse ja lähtuks hindamisel asjassepuutuvatest

tõenditest. Seejuures on vastustaja õigesti märkinud, et hinnang veterinaarteenuse kvaliteedile

on oma olemuselt eriteadmisi nõudev ning see asjaolu nähtub selgelt ka loomatauditõrje

seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE seletuskirjast2, millest

nähtuvalt on VTA-l õigus hinnangu andmiseks kutsuda kokku nõuandev komisjon ja kaasata

komisjoni töösse asjakohaseid eksperte (lk 12). Seetõttu ei ole halduskohtu pädevuses hinnata

vaidlusaluses hinnangus esitatud seisukohtade sisulist õigsust. See tähendab, et kohus ei hinda

haldusorgani asemel sisuliselt seda, kas veterinaararst on veterinaarteenust osutanud

kvaliteetselt või mitte.

9. Seejuures ei ole kaebajal õigust nõuda temale meelepärase sisuga hinnangu andmist või

konkreetse järelevalvemeetme rakendamist loomakliiniku suhtes. Kaebajal saab olla üksnes

õigus nõuda, et vastustaja hinnang on antud kooskõlas menetlusnormidega ning lähtub

kõikidest asjas tähtsust omavatest asjaoludest ja tõenditest, st et hinnang pole meelevaldne ja

vastuolus asjas kogutud tõenditega, mh ekspertide arvamusega. Seega, kui kaebaja leiab, et

hinnangu andmine ei ole kooskõlas faktiliste asjaolude ja asjas kogutud tõenditega, on kaebajal

õigus nõuda VTA kohustamist tema 06.12.2019 taotlust uuesti läbi vaatama, millise nõudena

ongi kohus kaebuse menetlusse võtnud ja käesoleva otsusega lahendab.

Kuigi kaebaja on kinnitanud, et tema eesmärk ei ole loomakliinikut karistada, on ta siiski

palunud kohtul määrata Mustakivi Loomakliinikule väidetava valetamise eest rahatrahv või

hoiatus (04.05.2020 menetlusdokument). Kuigi kohtumenetluse käigus on kaebajale antud

asjakohased selgitused, rõhutab kohus veelkord, et kaebajal ei ole õigust nõuda loomakliiniku

karistamist ning halduskohtul puudub ka selline karistamise pädevus. Kaebaja arvab ekslikult,

et käesoleval juhul on asjas vastustajaks ka loomakliinik (29.06.2020 menetlusdokument).

Halduskohtu pädevuses on avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine (HKMS §

4 lg 1). See tähendab, et käesoleval juhul puudutab vaidlus üksnes VTA poolt hinnangu andmist

ning selle vaidluse raames ei analüüsi ega hinda kohus loomakliiniku või loomaarsti tegevust

sisuliselt, st seda, kas loomakliinikus teostatud toimingud ja ravi oli kohane ja õigeaegne. Kohus

rõhutab veelkord, et veterinaarteenuse kvaliteedi all mõeldakse veterinaartoimingute vastavust

veterinaariaalastes õigusaktides sätestatud nõuetele ja rahvusvaheliselt tunnustatud

veterinaararsti kutse-eetika normidele, nagu näiteks hea veterinaarne tava. Õigusnormidest

tulenevalt on pädevus sellise hinnangu andmiseks vastustajal, kelle on õigus kaasata hinnangu

andmiseks ka eksperte. Kaebuse rahuldamise korral saab kohus kohustada VTA-d üksnes

hinnangut uuesti andma (sh tegemata ettekirjutust hinnangu sisu osas), mitte aga määrata

sanktsioone loomakliiniku või konkreetse loomaarsti suhtes. Kohus lisab, et vastustajal endal

on kohtuvälise menetlejana (VetKS § 393) õigus algatada veterinaararsti kohustuste täitmata

jätmise osas veterinaararsti suhtes väärteomenetlus ja karistada teda rahatrahviga kuni

2 „Näiteks võib kaasata Eesti Loomaarstide Ühingu Eetikakomisjoni esindajaid ja muid veterinaareksperte

erialaste küsimuste kohta nõu saamiseks“. Seletuskiri on kättesaadav veebiaadressilt

http://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/5b768e89-14b1-40d1-9c71-

75e57d6b72c7/Loomataudit%C3%B5rje%20seaduse%20ja%20sellega%20seonduvate%20seaduste%20muutmise%20seadus

/.

6(9)

200 trahviühikut (VetKS § 391 lg 1) või tunnistada vastava aluse esinemisel veterinaararsti

kutsetegevusluba kehtetuks (VetKS § 27) või see peatada (VetKS § 261), kuid käesoleval juhul

ei ole vastustaja vastavaid menetlusi algatanud ning nende menetluste algatamise vajadusele ei

viita ka vaidlustatud hinnang.

10. Kuivõrd asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas kaebaja elukaaslase käitumine Mustakivi

Loomakliinikus kassiga visiidil käies või kliinikusse helistades oli viisakas või mitte, jätab

kohus tähelepanuta kaebuse väited, mis puudutavad kaebaja kaaslase käitumist ja vestlusi

arstiga ning loomakliiniku/loomaarsti poolt selle kohta esitatud selgitusi. Sellest tulenevalt on

asjasse puutumatud ka kaebusele lisatud telefonivestluste salvestused/stenogrammid.

11. Kohus on seisukohal, et kaebaja kaebuses esitatud etteheiteid arvestades, ei ole alust

kaebuse rahuldamiseks ja vastustaja kohustamiseks hinnangu uueks andmiseks. Vastustaja on

veterinaarteenuse kvaliteedile hinnangu andmiseks kogunud vajalikud tõendid ning hinnangus

toodud järeldused on kooskõlas hinnangu andmise menetluses kogutud tõenditega.

12. Menetlusosaliste vahel ei ole vaidlust vaidlusaluses hinnangus esitatud kassi ravi käiku

kajastavates faktilistes asjaoludes.

13. Seega ei ole vaidlust selles, millal ja millised veterinaarsed toimingud kaebaja kassi

ravimiseks tehti ning vaidlus puudub ka eelkirjeldatud veterinaararsti soovituste ja ravi

määramise osas. Kaebaja arvates ei diagnoositud kassil esinenud haigust piisavalt õigeaegselt

ning seetõttu kass suri. Kaebaja on küll 04.05.2020 menetlusdokumendis asunud esmakordselt

seisukohale, et Mustakivi Loomakliinik valetas, et kassiga tegeles veterinaararst A. Smutnaja

(kes on VTA-le esitanud ka seletuskirja) ning tegelikult tegeles kassiga veterinaararst Viktoria

Leonova, kuid samas on kaebaja kohtule esitatud kaebuse faktilistes ajaoludes ise välja toonud,

et loomaga tegeles veterinaararst A. Smutnaja. Ka ei ole vaidlust, et VTA-le esitatud A.

Smutnaja seletuskiri, samuti kliinikus dokumenteeritud teave, olid kaebajal olemas kaebuse

esitamise hetkel, kuid kaebuses ei ole kaebaja tõstatanud küsimust selles, et veterinaarteenust

oleks osutanud teine veterinaararst. Samuti nähtub veterinaarteenust osutanud veterinaararsti

isik selgelt ka vaidlustatud VTA hinnangust, mis tugineb nii ekspertarvamusele kui

veterinaarteenuse osutamise käigus dokumenteeritud andmetele – sh haigusloo ja raviplaani

andmetele. Seetõttu on alusetud ja tõendamata kaebaja väited justkui oleks raviteenust osutanud

teine veterinaararst. Siiski märgib kohus, et sõltumata kliinikus teenust osutanud veterinaararsti

isikust, ei vaidle kaebaja, et Mustakivi Loomakliinikus teostati VTA hinnangus avaldatud

ravitoimingud ja uuringud. Samuti, ei vaidle kaebaja hinnangus kajastatud looma

terviseandmete üle. Teisisõnu puudub vaidlus osutatud raviteenuse sisu üle. Kaebaja ei ole

kokkuvõttes rahul osutatud veterinaarteenuse kvaliteediga ning on arvamusel, et vastustaja

hinnang pidanuks tuvastama kliinikus tema kassile teostatud ravi osas rikkumised. Seega ei

omanud VTA hinnangu andmisel ega oma ka kohtuasja lahendamisel sisulist tähtsust see,

milline konkreetne kliinikus tegutsenud veterinaararst kaebaja looma ravis.

14. VetKS ega ükski muu õigusakt ei reguleeri täpsemalt veterinaarteenuse kvaliteedi kohta

hinnangu andmise menetlust ega seda, milliseid asjaolusid või tõendeid hinnangu andmisel

arvestatakse. Kohtu hinnangul saavad olla hinnangu andmise aluseks nii teenuse saaja

selgitused, veterinaari selgitused kui veterinaaride dokumenteeritud teave looma ravimisel ja

ekspertarvamus. Antud juhul olidki vastustaja hinnangu andmise aluseks kaebaja esitatud

avaldus ja sellele lisatud dokumendid, veterinaararsti (A. Smutnaja) seletuskiri, Mustakivi

Loomakliinikust ja loomakliinikust Cat Clinic väljastatud kassi haigusloo väljavõtted ning Eesti

Maaülikooli eksperdi dr Merit Villemson-Kavak’i ekspertarvamus.

7(9)

Loomatauditõrje seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 922 SE

seletuskirjas on selgitatud, et VTA pädevuses on hinnangu andmiseks kutsuda kokku nõuandev

komisjon ja kaasata komisjoni töösse asjakohaseid eksperte erialaste küsimuste kohta nõu

saamiseks (vt lk 12). Käesoleval juhul on VTA enne hinnangu andmist pöördunud kaebaja

kassile osutatud veterinaarteenuse kohta eksperdi arvamuse saamiseks Eesti Maaülikooli poole

ning saanud asjakohase ekspertarvamuse.

15. Kohus leiab, et VTA poolt kogutud ja hinnangu andmise aluseks võetud tõendid, sh kaasatud

eksperdi arvamus, olid piisavad ja asjakohased veterinaarteenuse kvaliteedi hindamiseks.

Asjaolu, et VTA peadirektor nõustus hinnangu andmisel eriala eksperdi arvamusega, ei muuda

hinnangut nõuetele mittevastavaks või puudulikuks. Vaidlust ei saa olla selles, et

veterinaarteenuse kvaliteeti saab sisuliselt ja kompleksselt hinnata üksnes vastavaid eriteadmisi

omav asjatundja. Seetõttu ongi vajalik pädeva hinnangu andmiseks kaasata eksperte, kes

oskavad sisuliselt hinnata veterinaararsti poolt loomale pandud diagnooside, tehtud uuringute

ja määratud ravi asjakohasust ja piisavust. Vastustaja on seda õiguspäraselt ka teinud. Erinevalt

kaebajast, on kohus seisukohal, et eksperdi arvamusega nõustumine ei ole menetlusõiguse

rikkumine. Vaidlustatud hinnangust nähtub selgelt, et VTA on lisaks ekspertarvamusele

vaadanud läbi ka kaebuse esitaja esitatud avalduse ja sellele lisatud dokumendid, veterinaararsti

Aleksandra Smutnaja seletuskirja ning Mustakivi loomakliinikust ja loomakliinikust Cat Clinic

väljastatud kassi Kljukva haigusloo väljavõtted. Seega on VTA peadirektor andnud hinnangu

veterinaarteenuse kvaliteedile kõiki tõendeid ja asjaolusid kogumis hinnates. Kaebaja esile

toodud väited ei anna alust kahelda VTA poolt tõenditele viidates tehtud järeldustes, mille

kohaselt kassile tehtud raviplaan, teostatud uuringud ning ravis kasutatud ravimite ja

ravimsöötade valik oli asjakohane ja kattis diagnoosina kahtlustatavate haiguste ravi.

16. Kaebaja heidab vastustajale ette ka hinnangu andmisega viivitamist. VetKS § 38 lg 3

kohaselt annab VTA peadirektor veterinaarteenuse osutamise kvaliteedi kohta hinnangu 30

tööpäeva jooksul taotluse saamisest alates. VTA peadirektor andis kaebaja poolt 06.12.2019

esitatud taotluse alusel hinnangu 25.02.2020 ehk eelpool toodud tähtaega ületades. Samas

nähtub VTA peadirektori hinnangust, et VTA on kaebajat teavitanud ettenähtud

menetlustähtaja ületamisest seoses vajadusega eksperdi hinnangu järele. Vaidlust ei ole, et VTA

on hinnangu andmise raames küsinud eksperdilt hinnangu ning ekspertarvamus esitati VTA-le

11.02.2020. Kohus möönab, et 06.12.2019 esitatud taotluse osas oleks VTA võinud seaduses

ettenähtud tähtaega arvestades pöörduda eksperdi poole varem kui alles 14.01.2020. Samas ei

saa VTA poolt hinnangu andmiseks ettenähtud tähtaja ületamine iseenesest kaasa tuua uue

hinnangu andmise kohustust. Vaidlust ei ole, et kaebaja on saanud hinnangu halduskohtus

vaidlustada ning samal ajal oli tal võimalik ka ilma VTA peadirektori hinnangut taotlemata ja

seda halduskohtus vaidlustamata pöörduda kahjunõudega maakohtu poole. Seega kaebaja

õigusi eeltoodud viivitus iseenesest ei riiva.

17. Lisaks osundab kohus, et kaebaja on ekslikult tõlgendanud 11.02.2020 ekspertarvamuses

esitatud seisukohti. Erinevalt kaebaja poolt osundatust, ei nähtu kohtule, et ekspert oleks oma

arvamuses väitnud, et kassile pandud diagnoosi ja/või raviskeemi osas esineks kahtlusi. Ekspert

selgitas oma arvamuses, et „lõppdiagnoosi ei ole sageli võimalik esmase läbivaatuse ajal

panna, seega olid olemas diagnoosi kahtlused, mis tuginesid looma läbivaatusele ning ka

hiljem teostatud uuringutele“. Seejuures asus ekspert seisukohale, veterinaararsti pandud

diagnoosi kahtlused olid õiged ning kassile määratud raviskeem oli vastavuses diagnoosi

kahtlustega. Ekspert leidis, et tehtud raviplaan oli õige ja kattis diagnoosina kahtlustatavate

haiguste ravi. Seega järeldab kohus, et ravi määramise aluseks on algselt siiski diagnoosi

kahtlus (ja mitte kahtlus diagnoosis) ning käesoleval juhul on selgelt tuvastatud, et diagnoosi

kahtluse põhjal Mustakivi Loomakliinikus kassile määratud ravi kattis ka võimaliku

8(9)

püelonefriidi diagnoosi ravi. Seejuures nähtub, et kaebaja kassil selline diagnoos ka lõplikult

määrati (pikaajalise neerupõletiku fakt on tuvastatud Loomakliinik Cat Clinic veterinaararsti

A. Dedjulja lahanguprotokollist) ning kohese sobiva ravi määramist arvestades ei saa omada

tähtsust, millises konkreetses kliinikus lõplik diagnoos pandi. Asjaolu, et kaebaja ei nõustu

eksperdi arvamusega, ei muuda seda veel ebaõigeks. Kohtul puudub alus kahelda VTA poolt

kaasatud eksperdi (dr Merit Villemson-Kavak) kompetentsuses ja ekspertarvamuse

usaldusvääruses. Kaebaja ei ole esitanud andmeid, mis viitaksid ekspertarsti seisukoha õigsuse

kahtlusele (st tõendeid, mis viitaksid, et ekspertarvamuse järeldused oleks ebaõiged) ning kohtu

pädevuses ei ole eksperdi erialateadmistel põhineva hinnangu sisuline kontrollimine.

18. Kaebaja on kohtule esitanud Cat Clinic loomakliiniku 09.10.2019 erakorralise visiidi

väljavõtte ja 10.10.2019 lahangu protokolli, käsitledes seejuures dr A. Dedulja järeldusi

eksperdi arvamusena. Kaebaja leiab, et kuna Cat Clinic loomakliinikus suudeti kassile õige

diagnoos panna ja õige ravi määrata ühe päeva jooksul, siis pidanuks Mustakivi Loomakliinik

kassile samuti õige diagnoosi panema ja õige ravi määrama esimese vastuvõtu ajal, kuid seda

ei suudetud kuu aja jooksul (04.09.2019-09.10.2019) teha.

Kohus märgib, et asja materjalide, sh VTA poolt kaasatud eksperdi hinnangu, põhjal ei saanud

VTA asuda antud hinnangus seisukohale, et kassile oleks Mustakivi Loomakliinikus pandud

vale diagnoos ja määratud ebakohane raviskeem. Samuti puudus alus järeldada, et Mustakivi

Loomakliinikus ei ole perioodil 04.09.2019-09.10.2019 suudetud õiget (st diagnoosi kahtlustele

vastavat) ravi määrata. Nagu nähtub, on ekspert selgelt välja toonud, et ravimite valik oli õige,

esmaselt valitakse antibakteriaalne ravim empiiriliselt, hiljem kui ravi tulemusi ei anna, saab

täpsustada ravimi toimet vajadusel uriini külvi abil. Ka teostati valuravi ning toetavat

kuseteede põletike ravi toidulisandite ja eritoidu näol. Sel põhjusel ei ole põhjendatud kaebaja

etteheited, et loom suri diagnoosi määramise viibimise tõttu, samuti etteheited justkui oleks

määratud ebaõigeid ravimeid või pidanuks tegema täiendavaid analüüse. Eeltoodut ei saa

järeldada ka Cat Clinic loomakliiniku 09.10.2019 külastuse andmetest ega 10.10.2019 lahangu

tulemuse põhjal dr A. Dedulja poolt antud arvamusest. Kuigi kaebaja peab asjas tõendiks Cat

Clinic loomakliinikus kassiga tegelenud dr A. Dedulja seisukohti (käsitledes neid eksperdi

arvamusena), ei nähtu kaebaja poolt kohtule esitatud dokumentidest, et dr A. Dedulja oleks

teinud mistahes etteheiteid Mustakivi Loomakliinikus kassile osutatud veterinaartoimingute

osas või esitanud kassile varasemalt osutatud veterinaarteenuse kohta mistahes arvamuse, mis

oleks vastuolus VTA poolt kaasatud eksperdi hinnanguga. Cat Clinic loomakliiniku

erakorralisel visiidil kassi tervisliku seisundi kohta täheldatud andmed ja lahangu teostamise

järgselt esitatud järeldus ei tõenda, et VTA kaasatud ekspertarsti hinnang Mustakivi

Loomakliinikus osutatud veterinaarteenuse kvaliteedi osas oleks ebaõige ning seetõttu VTA

hinnang ebaõigete järeldustega.

VTA kaasatud ekspert on kinnitanud Mustakivi Loomakliiniku veterinaararsti pandud

diagnoosi kahtluste ja määratud raviplaani õigsust. Kohus osundab veelkord, et asja

materjalidest nähtub üheselt, et nii nagu kahtlustas 09.10.2019 Cat Clinic loomakliiniku

veterinaararst A. Dedulja kassil püelonefriiti, pandi sama diagnoosi kahtlus kassile 16.09.2019

ka Mustakivi Loomakliinikus. Lahangu protokollis on dr A. Dedulja märkinud: sepsise

tunnused, raskekujuline pikaajaline interstitsiaalne neerupõletik, mis viis kassi surmani.

Arvestades anamneesi, et kassil esinenud alumiste kuseteede põletikud hiljuti, siis on võimalik

bakterite sattumine kusejuhade kaudu neerudesse. Kohtule nähtub nii kaebuse kui vaidlustatud

hinnangu faktilistest asjaoludest, et Mustakivi Loomakliinikus kahtlustati kassil esmasel visiidil

(04.09.2019) tsüstiiti ehk kusepõie põletikku, stressitsüstiiti, urolitiaasi ja neerupuudulikkust.

Seejuures kasutati kassile määratud ravis nii antibakteriaalseid ravimeid, valuravimeid,

kuseteede põletiku korral kasutatavaid toetavaid toidulisandeid ja soovitati ka eritoitu kuseteede

9(9)

põletiku leevendamiseks. Nagu öeldud, VTA kaasatud eksperdi hinnangul oli raviskeem

kompleksne ja kattis ka võimaliku püelonefriidi diagnoosi ravi. Seega ei tõenda Cat Clinic

loomakliinikus visiidil tehtud järeldused ja/või teostatud lahangu andmed seda, et Mustakivi

Loomakliinikus ei pandud kassile õigeid diagnoosi kahtlusi ega määratud sobivat ravi.

Valdkonnateadmistega isikute kirjalikud arvamused ja hinnangud on kohtumenetluses

käsitatavad dokumentaalsete tõenditena (TsKMS § 293).

19. Kokkuvõttes leiab kohus, et VTA peadirektori 25.02.2020 hinnangut ei ole alust pidada

õigusvastaseks. Kaebaja esitatud väited ei võimalda järeldada, et hinnangu andmisel oleks

rikutud menetlusnorme, et olulised asjaolud oleks jäänud arvesse võtmata või et hinnang oleks

antud vastuolus asjas kogutud tõenditega ja meelevaldselt. Samuti ei ole kaebaja tõendanud, et

hinnangu aluseks võetud asjaolud ja seisukohad oleks sisuliselt ebaõiged. Pelgalt

mittenõustumine VTA peadirektori poolt ekspertarvamusele tugineva hinnanguga ei tähenda,

et see oleks õigusvastane. Kaebajal puudub alus nõuda endale meelepärase sisuga hinnangut.

Kaebus tuleb jätta rahuldamata.

20. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ei ole

menetluskulusid tõendavaid dokumente kohtule esitanud, mistõttu jäävad menetlusosaliste

menetluskulud nende enda kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)