2-20-131095/12 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

26. oktoober 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-131095

Tsiviilasi

R.O. hagi A.S. vastu võla väljamõistmiseks

Menetlustoiming

hagi menetlusse võtmise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R.O; registrikood XXX; asukoht XXX.

Hageja esindaja: V.S.

e-post XXX

Kostja: A.S; isikukood XXX; elukoht XXX.

RESOLUTSIOON

1. Jätta R.O. hagi A.S. vastu võla väljamõistmiseks menetlusse võtmata.

2. Jätta põhinõude 372 euro 78 sendi, intressi nõude 51 euro 56 sendi ja viivise nõude 35 euro

55 sendiga seotud menetluskulud A.S. (S.) kanda. Jätta R.O. ülejäänud nõuetega seotud

menetluskulud R.O. kanda.

3. Mõista A.S. (S.) R.O. kasuks välja menetluskulu 41 eurot 60 senti.

4. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

5. Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 15 päeva määruse määruskaebuse

esitajale kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD

R.O. (hageja) esitas 19. augustil 2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

A.S. (kostja) võla väljamõistmiseks.

Pärnu Maakohus tegi 2. septembril 2020 kostjale makseettepaneku. Makseettepanek toimetati

kostjale e-toimiku vahendusel kätte 14. septembril 2020.

Kostja esitas 14. septembril 2020 nõudele vastuväite.

Pärnu Maakohus lõpetas 29. septembril 2020 maksekäsu kiirmenetluse ja andis hageja nõude

kostja vastu üle Tartu Maakohtu Tartu kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis 30. septembril 2020 kostja vastuväite käiguta ja andis kostjale 14 päeva

määruse kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so täpsustamaks, milliseid kostja

vastu esitatud nõudeid kostja tunnistab.

Kostja esitas 30. septembril 2020 täpsustatud vastuväite.

Tartu Maakohus andis 1. oktoobril 2020 kostjale uue tähtaja vastuväite täpsustamiseks.

Kostja esitas 1. oktoobril 2020 täpsustatud vastuväite. Kostja märkis vastuväites selgelt,

milliseid nõudeid kostja tunnistab.

Tartu Maakohus tegi 5. oktoobril 2020 määrusena maksekäsu. Tartu Maakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks Ü.O. ja A.S. vahel 25. juunil 2019 sõlmitud laenulepingu nr XXX alusel välja

459 eurot 89 senti (sealhulgas põhinõue 372 eurot 78 senti, intress alates 25. juunist 2019 kuni

14. juulini 2020 summas 51 eurot 56 senti ja viivis alates 15. juulist 2020 kuni 19. augustini

2020 summas 35 eurot 55 senti). Tartu Maakohus otsustas jätkata ülejäänud nõude osas

menetlust hagimenetluses.

Tartu Maakohus jättis 5. oktoobril 2020 hagi käiguta ning andis hagejale 14 päeva määruse

kättetoimetamisest alates puuduste kõrvaldamiseks, so nõude ja selle põhjenduse esitamiseks

hagiavaldusele ettenähtud vormis, hageja nimel hagiavalduse esitanud isiku esindusõiguse

kohta tõendite esitamiseks ja täiendava riigilõivu tasumiseks vastavalt hagi hinnale. Hageja sai

Tartu Maakohtu 5. oktoobri 2020 määruse e-toimiku vahendusel kätte 7. oktoobril 2020.

KOHTU SEISUKOHT

Asja hagimenetluse korras menetlev kohus kohustab TsMS § 487 lg 1 järgi avaldajat esitama

oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul, kui

maksekäsu kiirmenetluse avaldus ei vasta hagiavalduse nõuetele. Hageja ei esitanud kohtu

poolt antud tähtaja jooksul nende nõuete põhjendusi, mille osas ei tehtud maksekäsku ja mida

kostja ei tunnista. Need nõuded tuleb jätta TsMS § 487 lg 3 alusel menetlusse võtmata.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt esindab hagejat lepinguline esindaja. Lepingulise

esindaja volitust tõendab TsMS § 221 lg 2 järgi volikiri, mis esitatakse kohtule. Lepinguliseks

esindajaks ei saa samas olla iga isik, kellele hageja on volikirja andnud. Kohtus võib lepinguline

esindaja olla isik, kes vastab TsMS § s 218 sätestatud nõuetele. Hageja ei ole kohtu poolt antud

tähtaja jooksul esitanud hageja lepingulise esindaja esindusõiguse kohta tõendeid, sh volikirja

ega tõendeid selle kohta, et hageja lepinguline esindaja vastab TsMS §-s 218 lepingulisele

esindajale sätestatud nõuetele. Hagi tuleb jätta TsMS § 371 lg 1 p 12 alusel menetlusse

võtmata.

Hagiavalduse esitamisel tasutakse riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 järgi riigilõivu lähtuvalt

hagihinnast RLS lisa 1 järgi või kindla summana. Maksekäsu kiirmenetluse hagimenetluseks

ülemineku korral tuleb TsMS § 147 lg 5 kohaselt tasuda hagilt täiendav riigilõiv ulatuses, mis

ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel tasutud riigilõivuga. Kui kostja

tunnistab nõuet osaliselt ning maksekäsu kiirmenetlusest läheb hagimenetlusse üle ainult kostja

poolt tunnistamata nõude osa, tuleb TsMS § 147 lõikest 5 juhinduvalt tasuda hagilt täiendav

riigilõiv ulatuses, mis ei ole kaetud maksekäsu kiirmenetluses tunnistamata nõudeosale vastava

riigilõivuga.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning TsMS § 124 lg 1, § 133, ja § 134 lg 1 järgi on hageja

nende nõuete hind, mille kohta ei tehtud maksekäsku ja mida kostja ei tunnista, 263 eurot

31 senti. RLS lisa 1 järgi tuleb kuni 350 eurose hagi hinnaga hagilt tasuda riigilõivu 75 eurot.

Kostja tunnistas nõudeid 459 euro 89 sendi ehk ligikaudu 64% ulatuses. Maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivust 45 eurost kuulub seega 64% arvestamisele kostja poolt

tunnistatud ja maksekäsuga välja mõistatud nõudeosa katteks ning 36% kostja poolt

tunnistamata ja hagimenetluses menetletava nõudeosa katteks. Hageja on seega tasunud kostja

poolt tunnistamata ja hagimenetluses menetletava nõudeosa katteks riigilõivu 16 euro 20 senti.

Asja materjalidest ega kohtute infosüsteemist ei nähtu, et hageja oleks riigilõivu juurde tasunud.

Nõuded, mille osas ei tehtud maksekäsku ja mida kostja ei tunnista, tuleb jätta

TsMS § 371 lg 1 p 10 alusel menetlusse võtmata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Kohus tegi põhinõude 372 euro 78 sendi, intressi nõude 51 euro 56 sendi ja viivise nõude

35 euro 55 sendi osas määrusena maksekäsu. Nende nõuetega seotud menetluskulud tuleb jätta

TsMS § 172 lg 9 järgi kostja kanda. Kuna kohus jättis hageja ülejäänud nõuded menetlusse

võtmata, tuleb nendega seotud menetluskulud jätta TsMS § 168 lg 1 alusel hageja kanda.

Asja materjalide kohaselt tasus hageja maksekäsu kiirmenetluses riigilõivu 45 eurot. Hageja

nõudest 64% ulatuses on tehtud maksekäsk ning 36% ulatuses on jäetud nõue maksekäsu

kiirmenetluse hagimenetluseks ülemineku järgselt menetlusse võtmata. Maksekäsu

kiirmenetluses tasutud riigilõivust 64% tuleb seega jätta kostja kanda ja 36% hageja enda kanda.

Kohus määrab lisaks riigilõivule TsMS § 4842 järgi maksekäsus hageja menetluskulude katteks

20 eurot. Arvestades maksekäsuga rahuldatud nõude ulatust, määrab kohus hageja

menetluskulude katteks 12 eurot 80 senti (20*0,64). Muid menetluskulusid TsMS § 4842

viimase lause järgi ei hüvitata.

Kostjalt tuleb hageja kasuks seega välja mõista hageja menetluskulud summas 41 eurot 60 senti

[(45* 0,64) + 12,80].

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik