2-20-106010/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. oktoober 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-106010

Tsiviilasi

OK Incure OÜ hagi K K vastu 3 000 euro nõudes

Tsiviilasja hind

3 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: OÜ OK Incure (registrikood 11542046, asukoht

Mustamäe 16, Tallinn 10617);

Hageja lepinguline esindaja: A L V (isikukood xxx, e-

post xxx);

Kostja: K K (isikukood xxx, tegelik elu- ja asukoht xxx).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt kostja K K suhtes, kuna kostja ei ole

kohtu poolt määratud tähtaja jooksul hagile vastanud.

2. Mõista kostjalt K Kilt (isikukood xxx) hageja OK Incure OÜ (registrikood

11542046) kasuks välja xxx ja kostja vahel 26.06.2019 sõlmitud laenulepingu

alusel põhivõlgnevus 2 000 eurot, intress 269,28 eurot (perioodi eest 29.06.2019-

09.10.2019) ja viivis (perioodi 10.10.2019-15.07.2020 eest) 122,50 eurot, kokku

2 391,78 eurot.

3. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

3.1.

Jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja kanda ja 20% ulatuses hageja

kanda.

3.2.

Mõista kostjalt K Kilt hageja OK Incure OÜ kasuks välja menetluskulu

hüvitamiseks 220 eurot.

3.3.

Kohustada kostjat tasuma menetluskuludelt (220 eurolt) hagejale viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates otsuse

jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

4. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

5. Avaldada tagaseljaotsuse resolutsioon väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Hageja võib esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada

kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja Harju Maakohtule 30 päeva jooksul

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest juhul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse

olemasolust, kui:

1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt;

2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt;

3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda kautsjonina summa, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot.

Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks menetlusabi taotletakse, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel

juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus

ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Kohtuotsuse selgitused

TsMS § 444 lg 3 järgi võib kohus teha tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Seetõttu

märgib kohus lühidalt vaid alljärgnevat:

1. OK Incure OÜ esitas 13.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse

võlgnikult 2 599,48 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 02.03.2020 võlgnikule

makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Sellest tulenevalt

lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 17.06.2020 määrusega maksekäsu kiirmenetluse

ja andis hageja nõude üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas Harju Maakohtule kostja vastu hagi 15.07.2020 (hagi täpsustuse 27.08.2020)

ja tasus hagilt riigilõivu kokku 275 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 92,38 eurot ja hagilt

182,62 eurot). Kohus võttis hagi 04.09.2020 määrusega menetlusse ning kohustas kostjat

hagile vastama 21 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

3. Nõude aluseks on xxx ja kostja vahel 26.06.2019 sõlmitud laenuleping, mille alusel sai

kostja krediiti limiidiga 3 000 eurot ning kohustus selle tagastama koos intressiga. Kostja

rikkus oma kohustusi, mistõttu ütles xxx. 09.10.2019 lepingu üles ning loovutas lepingust

tulenevad nõuded hagejale. Hageja nõuab kostjalt põhivõlgnevuse 2000 eurot, intressi

(perioodi 29.06.2019-09.10.2019) 269,28 eurot ja viivise (perioodi 10.10.2019-15.07.2020

eest) 730,72 eurot tasumist. Hageja nõuab kostjalt ka menetluskulude (riigilõivu) hüvitamist

ning menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

4. Hagiavaldus toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

(teate avaldamise kuupäev 07.09.2020, kättetoimetatuks lugemise kuupäev 23.09.2020).

Kostja ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks (14.10.2020) ega käesoleva ajani hagile vastanud.

5. Kohus leiab, et hagi tuleb tagaseljaotsusega rahuldada osaliselt – ulatuses, milles see on

hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

6. Kohus märgib, et hageja nõuab kostjalt viivist määras 0,132% päevas, s.o 47,85% aastas.

Lepingus kokkulepitud viivisemäär ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui 3 korda

(5,98 korda). Riigikohtu praktika kohaselt on VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 42 lg 1 järgi

eelduslikult tühine selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ebaproportsionaalselt suure viivise kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt ka Riigikohtu 14.06.2005 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-66-

05, p 24; tsiviilasjas nr 3-2-1-25-16, p 13). Kohtu hinnangul on seega tegemist kostjat kui

tarbijat ebamõistlikult kahjustava ja seetõttu tühise tüüptingimusega. Eelnevast lähtudes tuleb

kostjalt välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ehk perioodi

10.10.2019-15.07.2020 eest summas 122,5 eurot (2000 x 0,021918% x 83 + 2000 x 0,021858

x 197).

7. Eeldused otsuse kättetoimetamiseks avalikult TsMS § 317 alusel on täidetud.

8. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1). Menetluskulude rahalise suuruse määrab kohus menetluskulude

jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks sõltumata poolte sellekohasest

taotlusest, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid (TsMS § 174

lg 1).

9. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Riigilõivu tasumist 275

eurot on kontrollitud, tasutud riigilõivu suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Kuivõrd kohus

rahuldab hageja hagi ligikaudu 80% ulatuses, peab kohus TsMS § 163 lg-st 1 juhindudes

põhjendatuks jätta menetluskulud 80% ulatuses kostja ja 20% ulatuses hageja kanda. Seega

tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuludena 220 eurot (s.o 275 eurost 80%).

10. TsMS § 177 lg 4 ja hageja taotluse alusel mõistab kohus välja menetluskuludelt viivise

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

11. TsMS § 178 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust ja nende suurust

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus ja

suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise

vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

12. Kohus selgitab, et TsMS § 456 lg 3 järgi tagaseljaotsus jõustub, kui selle peale ei esitata

kaja ega apellatsioonkaebust või kui kaja jäetakse läbi vaatamata või rahuldamata või kui

jõustub ringkonnakohtu lahend apellatsioonkaebuse kohta.

13. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp, kohtunik