2-19-18233/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Otsuse avaldamise aeg ja koht

22. oktoober 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18233

Tsiviilasi

S. M.’i hagi L. D.’i vastu müügilepingu alusel saadu

tagastamise ja kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

5 791,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Kohtuistung

Kohtuistungil osalenud isikud

Hageja: S. M. (isikukood xxx, elukoht xxx), lepinguline

esindaja advokaat Tatjana Dobolina (RISTAL KEBA

PARTNERID Advokaadibüroo, e-post: tatjana@ristal.ee)

Kostja: L. D. (isikukood xxx, elukoht xxx, e-post xxx),

lepinguline esindaja Indrek Põdra (ASIS Consult OÜ, e-

post: indrek@asisconsult.ee)

15.09.2020

Hageja S. M.

Hageja lepinguline esindaja advokaat Tatjana Dobolina

Kostja lepinguline esindaja Indrek Põdra

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hageja S. M.’i hagi kostja L. D.’i vastu müügilepingu alusel saadu tagastamise ja

kahju hüvitamise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista kostjalt L. D. hageja S. M.’i kasuks müügilepingu alusel saadud 4 500 eurot,

kahju summas 528 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 35,26 eurot.

3. Välja mõista kostjalt L. D. hageja S. M.’i kasuks viivis tasumata põhinõudelt (5 028 eurot)

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2019 kuni põhinõude täieliku

tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

4. Jätta hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ning 6% ulatuses hageja enda kanda.

5. Kostja menetluskulud jätta kostja enda kanda.

6. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks eraldi kohtumäärusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177 lõikes 2 sätestatud

korras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Juhul kui

apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib

apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.

Hageja nõue ja asjaolud

1. Hageja palub mõista kostjalt välja müügilepingu alusel saadud 4 500 eurot, kahju summas 828

eurot, sissenõutavaks muutunud viivis summas 36,20 eurot ja edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt

(5 328 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 21.11.2019

kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

2. Hageja S. M. ostjana ja kostja L. D. müüjana sõlmisid 06.08.2019 sõiduki Skoda Superb xxx

(edaspidi sõiduk) müügilepingu. Hageja tasus kostjale sõiduki eest 4 500 eurot ja sõiduk

vormistati hageja nimele. Sõiduki läbisõiduks oli müügi hetkel märgitud umbes 243 000 km.

3. Pärast müügilepingu sõlmimist ja umbes 300 km läbimist tekkis sõiduki mootoris rike. Hageja

pöördus vea tuvastamiseks eksperdi poole. Ekspert R. P. tehnilise ekspertiisi käigus selgus, et

sõiduki mootor vajab remonti nukkvõlli suure kulumi tõttu ja sõiduki odomeetri näitu on

muudetud vähemalt 94 786 km võrra. Ekspertiisiaktist nähtub, et sõiduki viimane läbisõit

Soomes, 08.03.2019 seisuga oli 339 474 km, sõiduki müügi hetkel oli vastav näit 244 486 km

ning ekspertiisi teostamise ajal 244 688 km. Hageja ei oleks sõidukit ostnud, kui ta oleks teadnud,

et sõiduki läbisõit on umbes 95 000 km suurem, kui hagejale müügieelsete läbirääkimiste ajal

avaldati.

Ekspert R. P. asub ekspertiisiaktist seisukohale, et mootoririke on tekkinud enne 06.08.2019

sõiduki üleandmist hagejale. Hageja hinnangul ei olnud tal võimalik mootori rikkega seotud

puudust visuaalselt tuvastada sõiduki ülevaatuse ajal enne müügilepingu sõlmimist, kuna vea

tuvastamiseks oli vaja eemaldada sõiduki mootori klapiajami kaan ning teostada

gaasijaotusmehhamismi vaatlus. Viidatud protseduuri teostas ekspert R. P. sõiduki ülevaatuse ajal

perioodil 18.08 – 25.09.2019, mil muuhulgas tuvastati, et sõiduki nukkvõll on silmnähtavalt

kulunud, sh esimese silindri klappe käitav nukkvõlli ekstsentrikute karastatud tööpind oli

sedavõrd kulunud, et nukkvõlli pöörlemisel eraldus nukkvõlli karastamata põhimikust

metallpuru. Kostja avaldas hagejale, et sõiduk on korras ega vaja remonti, kuid ekspertiisiaktist

selgus, et see on remontivajav ja sõidukõlbmatu. Sõiduki kasutuskõlbulikuks muutmise

remonttööde hind on 1 181,39 eurot.

4. Hageja esitas 11.10.2019 kostjale taganemisavalduse ja nõude kahju hüvitamiseks. Hageja ei

andnud kostjale puuduste kõrvaldamise täiendavat tähtaega puuduste kõrvaldamiseks, kuna

puuduste iseloomu tõttu (eelkõige muudetud odomeetri näit) ei olnud see mõistlik. Kostja vastas

hageja taganemisavalduses toodud nõuetele eitavalt ega olnud nõus hageja nõudeid kohtuväliselt

täitma.

5. Käesoleval ajal on sõiduk hoiul OÜ X territooriumil, kuhu see toimetati puksiiriga, kuna see ei

ole sõidukõlblik ja võib tekitada nii sõidukile kui ka liikluses kolmandatele isikutele veelgi

suuremat kahju.

6. Hageja leiab, et müüdud sõiduk ei vasta lepingutingimustele. Autol esinevad olulised varjatud

puudused – sõiduki läbisõit ei vastanud tegelikkusele, mistõttu esines sõiduki detailide liigne

kulumine. Sõiduki remondiks on tehtud hinnapakkumine summas 1 189,39 eurot, kuid sõiduki

läbisõiduga seotud puudust ei ole võimalik kõrvaldada.

7. Ekspert R. P. tuvastas ebaõige sõiduki odomeetri näidu 25.09.2019 ning hageja esitas kostjale

müügilepingust taganemise avalduse 11.10.2019. Hageja hinnangul on tegemist mõistliku ajaga

asja lepingutingimustele mittevastavusest teatamiseks.

8. Hageja palub tagastada sõiduki müügihinna summas 4 500 eurot, misjärel tagastab kostjale

koheselt sõiduki.

9. Lisaks palub hageja kostjalt kahju hüvitamist. Hageja on kandnud sõiduki keemilise puhastuse

kulud summas 300 eurot, kuna sõiduki üleandmise ajal oli sõiduk määrdunud. Arvestades, et

hageja sai sõidukit kasutada alla 300 km tagastab hageja sõiduki kostjale puhtana. Samuti kandis

hageja sõiduki omandiõiguse ümbervormistamisel registreerimise kulu summas 192 eurot.

Hageja ei oleks nimetatud kulu kandnud, kui ta oleks teadnud, et sõidukil esinevad hagis toodud

puudused. Lisaks esitab hageja kostja vastu kahjunõude summas 336 eurot, mis seisneb kulutuses

kohtueelsele õigusabiteenusele.

10. Hageja on arvestanud viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.10.2019,

kuna nõudis 11.10.2019 taganemisavalduses müügilepingu alusel üleantud raha tagastamist

hiljemalt 19.10.2019. Sissenõutavaks muutunud viivis moodustab 36,20 eurot. Lisaks palub

hageja mõista kostjalt välja edasiulatuv viivis alates 21.11.2019 kuni võlgnevuse täieliku

tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Kostja vastuväited

11. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu, palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud

hageja kanda.

12. Kostja hinnangul loobus hageja õigusest esitada sõiduki osas kostja vastu pretensioone, kui ta

loobus sõiduki ostueelse kontrolli teostamisest. Kostja ei olnud sõidukit müües teadlik, et sõiduki

nukkvõll on kulud ja odomeetri näitu on muudetud. Kostja andis hagejale võimaluse tutvuda

sõiduki tehnilise seisukorraga ning lasta sõidukit kontrollida spetsialistide juures, millest hageja

keeldus. Kostja selgitas hagejale, et sõiduk on üle 10 aasta vana ning lisaks 05.08.2019

registreerimiseelsele ülevaatusele sõidukile mingit kontrolli teostanud ei ole.

13. 06.08.2019 sõiduki ostu-müügileping ei sisaldanud kokkulepet sõiduki kvaliteedi osas,

mistõttu pidi sõiduk VÕS § 217 lg 1 ja § 77 lg 1 järgi vastama tavapärastele kasutatud sõidukite

nõuetele. Sõiduk vastas müügi hetkel tavapärastele kasutatud sõiduki nõuetele ehk asja

keskmisele kvaliteedile.

14. Esitatud hagiavaldusest ja sellele lisatud materjalidest ei nähtu, et kostja oli teadlik sõiduki

lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei avaldanud neid hagejale.

Sõiduk oli müügi hetkel kasutamiskõlbulik, ei olnud ohtlik hagejale ega kaasreisijatele ning

sõidukil ei olnud selle kasutamist takistavaid varjatud rikkeid või defekte.

15. Lepingust taganemise formaalsed ja materiaalsed eeldused ei ole täidetud. Hageja pöördus

sõidukiga remonti 1,5 kuu möödudes sõiduki üleandmisest.

16. Kuna kostja vaidleb vastu hageja müügilepingu alusel saadu tagastamise nõudele, leiab kostja,

et hagejal puudub õiguslik alus nõuda ka kahju hüvitamist. Kui hageja soovis endale soetatud

sõidukit puhastada, on see tema vaba tahe ning see ei kuulu tasumisele kostja poolt. Sõiduki

ülevaatusel teostatud fotodest nähtuvalt ei olnud sõiduk määrdunud. Seoses sõiduki omaniku

ümbervormistamisel registreerimise kuluga märgib kostja, et praktika kohaselt tasubki sõiduki

ostja sõiduki registreerimistasud. Pooltel puudus kokkulepe, et sõiduki registreerimistasud

kantakse pooleks või mõnel muul viisil. Ka hageja kahjunõue, mis tuleneb õigusteenuse

osutamisest summas 336 eurot, tuleb jätta rahuldamata.

Kohtu põhjendused

17. Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud tõendeid

kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud osaliselt ja tuleb rahuldada osaliselt.

18. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega

neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama

neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte

faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning

lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet

selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.

19. TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis

asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

7. Kohus juhindub antud asjas lahendamisel VÕS § 76 lg-st 1, mis sätestab, et kohustus tuleb täita

vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 76 lg 3 järgi loetakse kohustus täidetuks, kui see on

täidetud täitmiseks vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS

§ 100 järgi kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või

mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 4 alusel kui võlgnik

on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja taganeda lepingust või öelda leping üles. Vastavalt VÕS

§ 116 lg 1 võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat

kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2 p 1 kohaselt on olulise

lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb kahjustatud

lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja arvatud juhul,

kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja temaga sarnane

mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud.

8. Poolte vahel puudub vaidlus, et:

1) Hageja ja kostja sõlmisid 06.08.2019 sõiduki ostu-müügilepingu, mille alusel kostja müüs

hagejale sõiduki Skoda Superb xxx (tlk 7);

2) hageja tasus kostjale sõiduki eest 4 500 eurot ning sai sõiduki enda valdusesse;

3) sõiduki esmase ülevaatuse ajal 05.08.2019 Maanteeametis oli sõiduki läbisõiduks

fikseeritud 244 485 km (tlk 40);

4) hageja esitas kostjale 11.10.2019 taganemisavalduse ja nõude kahju hüvitamiseks (tlk 32-

34)

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas pärast sõiduki ostu-müügilepingu sõlmimist ilmnesid sõidukil

varjatud puudused, mille eest kostja vastutaks ning kas hageja oli õigustatud lepingust taganema,

nõudma kostjalt lepingu alusel makstud summa tagastamist ja kahju hüvitamist. TsMS § 370 lg 1

võimaldab ühes hagis esitada kostja vastu mitu erinevat nõuet ja neid võib koos menetleda, kui

kõik nõuded alluvad menetlevale kohtule ning lubatud on sama menetluse liik. Hageja on esitanud

lepingust taganemisele tuginedes ostuhinna tagastamise nõude summas 4 500 eurot koos

kahjunõudega summas 828 eurot (tlk 2).

Lepingust taganemine

10. VÕS § 217 lg 1 kohaselt peab ostjale üleantav asi vastama lepingutingimustele, eelkõige

koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. VÕS § 217 lg 2 p 1 kohaselt ei vasta asi

lepingutingimustele muuhulgas siis, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi. VÕS § 217 lg 2 p 2

järgi ei vasta asi lepingutingimustele, kui kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi

teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis

või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele,

muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse. Lisaks näeb VÕS § 77 lg

1 ette, et võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui

lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool

kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Seega tuleneb seadusest,

et kui pooled ei lepi lepingus kokku lepingulise kohustuse täitmise kvaliteeti, peab kvaliteet

vastama vähemalt keskmisele eeldatavale kvaliteedile sama liiki esemete puhul. Riigikohus on

osundanud, et kui ostetakse kasutatud asi, ei saa asja senisest tavapärasest kasutamisest tingitud

kulumine ja sellega kaasnevad puudused, mida uutel asjadel ei esine, endast kujutada

lepingutingimustele mittevastavusi. Kasutatud asjade puhul võib puudustega tegemist olla siis,

kui müüdud asjaga võrreldavatel kasutatud asjadel tavaliselt selliseid puudusi ei esine (RK 3-2-

1-23-10, p 12). Pooled ei vaidle sisuliselt selle üle, et kostja müüs hagejale kasutatud sõiduki.

Hageja võis eeldada, et sõidukil puuduvad sellised varjatud rikked või defektid, mis sõidukit

kasutada ei võimalda. Ostu-müügilepingust ei nähtu kokkulepe sõiduki kvaliteedi kohta, seega

sõiduk pidi vastama VÕS § 217 lg 1 ja § 77 järgi tavapärastele kasutatud sõiduki nõuetele.

11. VÕS § 116 lg 1 sätestab, et lepingupool võib lepingust taganeda, kui teine lepingupool on

lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg 2

kohaselt on olulise lepingurikkumisega eelkõige tegemist siis, kui kohustuse rikkumise tõttu jääb

kahjustatud lepingupool olulisel määral ilma sellest, mida ta õigustatult lepingust lootis, välja

arvatud juhul, kui teine lepingupool ei näinud kohustuse rikkumise niisugust tagajärge ette ja

temaga sarnane mõistlik isik ei oleks seda tagajärge samadel asjaoludel samuti ette näinud või kui

rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks lepingu täitmise vastu või kui kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu või

kui kohustuse rikkumine annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine

lepingupool ei täida kohustusi ka edaspidi või kui teine lepingupool ei täida oma ükskõik millist

kohustust täitmiseks antud täiendava tähtaja jooksul või teatab, et ta selle tähtaja jooksul kohustust

ei täida. VÕS § 116 lg 4 järgi ei ole üldjuhul lepingust taganemine kohustuse täitmiseks täiendavat

tähtaega andmata lubatud, kui kohustust rikkunud lepingupool kannaks teise lepingupoole

lepingust taganemise korral kohustuse täitmiseks või täitmise ettevalmistamiseks tehtud

kulutustega võrreldes ebamõistlikult suurt kahju. Siiski võib lepingust täiendavat tähtaega

andmata taganeda, kui rikuti kohustust, mille täpne täitmine oli teise lepingupoole huvi püsimise

eelduseks või kui teine lepingupool teatab, et ta oma kohustust ei täida. VÕS § 118 lg 1 järgi

kaotab taganemiseks õigustatud lepingupool õiguse lepingust taganeda, kui ta ei tee taganemise

avaldust mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta sai olulisest lepingurikkumisest teada või pidi

sellest teada saama või kui tema poolt määratud täiendav täitmise tähtaeg on möödunud. VÕS §

188 lg 2 kohaselt vabastab lepingust taganemine mõlemad lepingupooled nende lepinguliste

kohustuste täitmisest. Riigikohus on rõhutanud, et lepingust taganemiseks peab teine pool olema

lepingulist kohustust oluliselt rikkunud (RK 3-2-1-31-08, p 14). Lepingust taganemise

kehtivuseks peavad olema täidetud selle formaalsed ja sisulised eeldused, mis tähendab, et

vastaspoolele peab olema õigel ajal esitatud taganemise avaldus ning eksisteerib taganemist

õigustav põhjus (RK 3-2-1-34-13, p 14). Formaalseks eelduseks on õigel ajal ja nõuetekohase

taganemise avalduse esitamine (samas, p 14). Lisaks lepingust taganemise materiaalsete alustele

tuleb tõendada formaalsete eelduste täitmist.

12. VÕS § 116 lg 4 näeb ette, et lepingust taganemine kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114

nimetatud täiendavat tähtaega andmata ei ole üldjuhul lubatud. VÕS § 223 lg 3 järgi ei pea lõigetes

1 ja 2 juhul ostja määrama müüjale tema kohustuse täitmiseks VÕS §-s 114 nimetatud täiendavat

tähtaega ning võib muuhulgas lepingust taganeda. Taganemise õiguse esmaseks eelduseks on

müüdud asja lepingutingimustele mittevastavus (VÕS § 217, 77) ja müüja vastutus selle eest

(VÕS § 218).

13. Kohtu hinnangul on hageja tõendanud kostja poolt müügilepingu olulise rikkumise VÕS §

116 lg 2 mõttes. Hagiavaldusele lisatud ekspert Raul Põdersalu arvamusega (tlk 8-31) on

tõendatud, et sõiduki mootor vajab remonti klapiajami suure kulumi tõttu ning mootoririke ei ole

tekkinud pärast 06.08.2019 kui sõlmiti ostu-müügileping, millele järgnevalt on sõidukiga sõidetud

u 300 km, vaid see on arenenud pikema aja jooksul. Lisaks on eksperdi arvamusega tõendatud, et

sõiduki odomeetri näitu on muudetud vähemalt 94 786 km võrra väiksemaks (tlk 11). Riigikohtu

hinnangul on varjatud puudusteks lepingutingimustele mittevastavused, mida ostja ei võinud

avastada asja temalt eeldatava hoolsusega üldiselt väliselt üle vaadates (30.05.2017 otsus, nr 3-2-

1-46-17). Ekspertarvamuse põhjal võib selgelt järeldada, et tegemist ei ole puudustega, mida

hageja oleks saanud välise ülevaatuse käigus tuvastada.

VÕS § 223 lg 1 järgi loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui

asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub

õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast talle

lepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Kohtu hinnangul ei ole odomeetri näidu muutmist

94 786 km võrra väiksemaks võimalik parandada. Seega ei oleks ka hageja poolt kostjale

täiendava tähtaja andmine lepingurikkumise kõrvaldamiseks toonud soovitud tagajärge. Samuti

on hageja 15.09.2020 toimunud kohtuistungil märkinud, et ta ei oleks sõidukit ostnud, kui oleks

selle tegelikku läbisõitu teadnud, kuna niivõrd suure läbisõiduga võivad kaasneda ka teiste

detailide kulumisest tulenevad probleemid. Lisaks nähtub mootoririkke tekkest päras u 300 km

sõiduki kasutamist, et kostja müüs hagejale sõiduki, mida ei ole võimalik sihtotstarbeliselt

kasutada ning tegemist on kostjapoolse olulise lepingurikkumisega VÕS § 116 lg 2 p 2

tähenduses.

14. Kostja väitel ei olnud ta teadlik sõidukil esinevatest puudustest. Kohus märgib, et müüja

vastutuse hindamisel lepingust taganemise eeldusena ei ole VÕS § 101 esimese lause järgi

tähtsust, kas rikkumine on vabandatav VÕS § 103 mõttes. Lisaks sätestab VÕS § 218 lg 1

erinormina, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on

olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus

ilmneb hiljem. VÕS § 218 lg 3 sätestab, et müüja vastutab ka asja lepingutingimustele

mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut

ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest

tulenevalt. Eeltoodud sätetest tuleneb, et müüja vastutus ei sõltu sellest, kas või millises osas ta

ise oli või ei olnud sõiduki puudustest teadlik. Sõiduki oluliste ja varjatud defektide eest pidi kostja

müüjana vastutama ka siis, kui ta ise defektidest teadlik ei olnud ega omanud eriteadmisi sõidukite

mootorite või nende tehnilise seisundi osas. VÕS § 218 lg 4 näeb ette, et müüja ei vastuta asja

lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele

mittevastavust teadis või pidi teadma. Kostja müüjana ei saa vastutada nende sõiduki puuduste

eest, milliste olemasolust hageja sõiduki ostmisel teadis või pidi teadma. Samuti on Riigikohus

leidnud, et varjatud puudustest tulenevat müügieseme lepingutingimustele mittevastavuse riski

kannab müüja, st asi ei vasta lepingutingimustele ka juhul, kui müüja samuti puudustest ei teadnud

(25.05.2015 otsus, 3-2-1-50-15, p 18).

Kostja vastuväide, et hageja loobus oma õigusest esitada sõiduki osas pretensioone, kui ta loobus

sõiduki ostueelse kontrolli teostamisest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud. VÕS § 219 lg 1 seab

asja ülevaatamise kohustuse oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostjale.

Antud juhul soetas vaidlusaluse sõiduki füüsiline isik väljaspool majandus- või kutsetegevust.

15. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab ostja teatama asja lepingutingimustele mittevastavusest müüjale

mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või

pidi teada saama. Ekspert R. P. arvamus on koostatud 23.09.2019 ning hageja pöördus kostja

poole taganemisavalduse ja nõudekirjaga 11.10.2019. Kohtu hinnangul on tegemist mõistliku

ajaga VÕS § 220 lg 1 mõttes.

16. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hageja poolt lepingust taganemine on kehtiv ja

VÕS § 189 lg 1 alusel on hageja nõue müügisumma 4 500 euro nõudes põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

Kahju hüvitamine

17. Hageja nõuab kostjalt ka kahju hüvitamist summas 828 eurot. Tekkinud kahju seisneb sõiduki

keemilise puhastuse kuludest summas 300 eurot (tlk 41), sõiduki liiklusregistris registreerimise

eest summas 192 eurot (tlk 43) ja kohtueelsetest õigusabikuludest summas 336 eurot (tlk 44).

18. VÕS § 101 lg 1 p 3 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda

kahju hüvitamist. VÕS § 115 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos

kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lg 1 kohaselt kahju hüvitamise

eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles

ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS §

128 lg 3 kohaselt otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse

või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud

kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks

tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. Lepingu rikkumisega põhjustatud

kahju hüvitamise nõude rahuldamise eelduseks on see, et teine pool on lepingut rikkunud ja

vastutab selle eest, teisele poolele anti täiendav tähtaeg kohustuse tekkimiseks, kahju oli hõlmatud

rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga ja teisele poolele ettenähtav ning rikkumise kahju

vahel eksisteerib põhjuslik seos (RK 3-2-1-5-12, p 27).

19. Seega peavad lepingu rikkumisega põhjustatud kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks VÕS

§-de 115, 127 ja 128 alusel olema täidetud järgmised eeldused:

a) kostja on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1);

b) kostja vastutab lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1);

c) kostjale on antud täiendav tähtaeg kohustuse täitmiseks, v.a kui tegemist on olulise

rikkumisega, on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust või kui asjaolude

kohaselt on kahju kohe hüvitamine muul põhjusel mõistlik (VÕS § 115 lg-d 2 ja 3);

d) hagejale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 127 lg 1, § 128);

e) kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

f) kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

g) rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

20. Kohtu hinnangul on kõik eelnimetatud eeldused kahju hüvitamise nõude edukaks esitamiseks

eelnevates punktides analüüsitud ja täidetud. Põhjusliku seoses olemasolu kostja lepingu

rikkumise ja hagejale tekitatud kahju vahel on samuti tõendatud - kui kostja poleks lepingut

rikkunud, ei oleks hageja tehtud kulutused olnud asjata. Samas ei pea kohus põhjendatud kahjuks

sõiduki keemilise puhastuse kulusid summas 300 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduk oli

ostu hetkel niivõrd määrdunud, et selle kasutamiseks oleks olnud seda vaja keemiliselt puhastada.

Kohtu hinnangul on tegemist toredusliku kuluga tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 63 lg 3 mõtte

kohaselt, mis ei olnud kostjale ettenähtav ja seega ei kuulu väljamõistmisele. Ülejäänud osas, s.o

summas 528 eurot, on hageja kahju hüvitamise nõue põhjendatud ja kuulub kostjalt

väljamõistmisele.

Viivis

21. Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis summas 36,20 eurot ja

edasiulatuv viivis põhivõlgnevuselt (5 328 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 21.11.2019 kuni võlgnevuse täieliku täitmiseni.

22. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS

§ 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane

täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p 1 järgi on hagejal õigus nõuda

kohustuse rikkumise korral kohustuse täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 alusel võib võlausaldaja

võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sisse nõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla

summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

23. Kohus leiab, et kuna käesolevalt kuulub rahuldamisele hageja põhinõue summas 5 028 eurot

(4 500 + 528), kuuluvad kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud

viivised summas 35,26 eurot (vahemikul 20.10.2019 kuni 20.11.2019) ning viivised alates

21.11.2019 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni nõude kohase täitmiseni.

Menetluskulud

20. Kuna kohus rahuldas hagi osaliselt, siis juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga

163 lg 1 jätab kohus hageja menetluskulud 94% ulatuses kostja kanda ning 6% ulatuses hageja

kanda. Kostja menetluskulud jätab kohus tema enda kanda.

21. 24. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui

menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist. TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas

määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus leiab, et käesolevas asjas on

menetluskulude rahaline suurus otstarbekas kindlaks määrata eraldi kohtumäärusega pärast

käesoleva kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras.

22. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit

vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus

kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate

menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi

peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik