Legislator Case Law & Legislation
2-18-14354/32 AI generated

2-18-14354/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-18-14354/32
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu ČSOB Factoring, a.s. 7. veebruari 2020. a menetlusdokumendiga Jätta Harju Maakohtu 2. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

Legislator headnote

AI generated

2-18-14354/32 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: 7. veebruari 2020. a menetlusdokumendiga Jätta Harju Maakohtu 2. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

Keywords

AI generated
factoring agreement false statements regarding commercial business de facto contract hardship exception institution called upon to act statement of facts
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2020. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-18-14354

Kohtuasi

ČSOB Factoring, a.s. hagi Fassaadiplaat OÜ vastu

võlgnevuse 26 717.72 euro ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 2. septembri 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

ČSOB Factoring, A.S. apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

35 097 eurot 44 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

ČSOB

Factoring,

a.s.

(Tšehhi

Vabariigi

registrikood

45794278),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Stig Hendrikson

Kostja Fassaadiplaat OÜ (registrikood 12269641),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Martin Tamme

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu ČSOB Factoring, a.s. 7. veebruari 2020. a menetlusdokumendiga

esitatud tõendid.

2. Jätta Harju Maakohtu 2. septembri 2019. a otsuse resolutsioon muutmata, kuid

täiendada otsuse põhjendusi.

3. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

4. Apellatsioonimenetluse kulud jätta ČSOB Factoring, a.s. kanda.

5. Määrata, et Fassaadiplaat OÜ-l puuduvad hüvitamisele kuuluvad menetluskulud.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-18-14354

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. ČSOB Factoring, a.s. esitas 25. septembril 2018 Harju Maakohtule Fassaadiplaat OÜ vastu

hagi, milles palus kostjalt välja mõista võla 26 717.72 eurot, viivise 6242.30 eurot ja viivise

alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni seadusjärgses määras.

2. Hagiavalduse kohaselt on Topwet s.r.o. (müüja) ja kostja vahel võlasuhe. 2017. a kevadel

toimusid kostja ning tehase Cemvin, asukohaga Tšehhi Vabariik, esindaja vahel läbirääkimised

tsementkiudplaatide ostmiseks, pooled on ka varasemalt koostööd teinud. 4. aprillil 2017 esitati

kostjale kauba (CEMVIN tsementkiudplaadid) tarnimise eest arve nr FVFZ-10/2017 summas

12 348.72 eurot. Arvel oli märgitud, et tasuda tuleb hagejale. Pooled leppisid kokku Incoterms

EXW tarnetingimuste kohaldamises, mis tähendab, et müüja vastutab ainult selle eest, et kaup

oleks saadaval müüja territooriumil (tehases või vabrikus). Müüja ei vastuta kauba laadimise

eest ostja poolt kauba järele saadetud transpordivahendile ning ostja kannab kõik kauba

sihtkohta toimetamisega seotud riskid ja kulud. Saateleht väljastati 20. märtsil 2017. Kauba

vedajale üleandmist kinnitab ka rahvusvaheline saateleht, CMR.

3. 24. mail 2017 esitati kostjale kauba (CEMVIN tsementkiudplaadid) tarnimise eest arve nr

FVFZ-15/2017 summas 14 279 eurot. Arvel oli märgitud, et tasuda tuleb hagejale. Kaup anti

vedajale üle 23. mail 2017. Pooled leppisid kokku Incoterms DAP tarnetingimuste

kohaldamises, mis tähendab, et müüja on kauba tarninud, kui saabuval veovahendil maha

laadimiseks valmis kaup on antud ostja käsutusse nimetatud sihtkohas. Kaup anti üle 25. mail

2017. Kauba vastuvõtjaks oli kostjaga tihedalt seotud äriühing Stonerex OÜ, mille asukohad

kattuvad, juhatuses on sama isik ning osanikud on samad. Seega anti 25. mail 2017 kaup

kostjale üle.

4. Kostja on kauba kätte saanud, kuid on jätnud arved kogusummas 26 717.72 eurot tasumata.

Samuti pole kostja esitanud ühtegi pretensiooni eespool mainitud kauba tarne (sh kvaliteedi)

osas. 11. jaanuaril 2018 edastas hageja kostjale nõudekirja ning pankrotihoiatuse, paludes

võlgnevuse 26 717.72 eurot tasuda 10 päeva jooksul. 27. jaanuaril 2018 edastas kostja vastuse

nõudekirjale märkides mh, et kostjale ei ole teada, et tal oleks hagejaga mistahes lepingulisi

suhteid või võlgnevusi ning kostja võib vaid oletada, et väidetav nõue on seotud Cemvini tehase

praaktarnetega, mille osas on varasemalt toimunud ulatuslik suhtlus kostja ning Cemvini tehase

vahel otse ning hiljem on samas küsimuses toimunud suhtlus ka kostja ning IGK Services Eesti

OÜ vahel.

2-18-14354

5. Kostjale esitatud arve nr FVFZ-10/2017 maksetähtpäev oli 19. mai 2017, seega muutus

summa 12 348.72 eurot sissenõutavaks 20. mail 2017. Kostjale esitatud arve nr FVFZ-15/2017

maksetähtpäev oli 8. juuli 2017, seega muutus summa 14 279 eurot sissenõutavaks 9. juulil

2017. Topwet ja kostja sõlmisid müügilepingu, Topwet täitis omapoolse tarnekohustuse kostja

ees, tarnides kauba kostjale ning kostja on kauba vastu võtnud. Seega muutus ostuhind

sissenõutavaks. Kostja omapoolset kohustust ei täitnud.

6. Hageja ja Topwet s.r.o vahel on faktooringulepingust tulenev suhe, mille alusel Topwet

loovutas arvetest FVFZ-10/2017 ja FVFZ-15/2017 tulenevad rahalised nõuded hagejale, mis

oli ka arvetel kajastatud. Kostja oli teadlik faktooringu olemasolust.

7. Lisaks põhinõudele 26 717.72 eurot omandas hageja ka kõrvalnõuded summas 6242.30

eurot. Arvetel oli märgitud viivise määraks 0,05% päevas. Seega on hagejal kostja vastu hagi

esitamise seisuga rahaline nõue 32 960.02 eurot.

8. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja kokkuvõtlikult järgmist. Kostja ei ole

tõendanud, et talle tarnitud plaadid olid ebakvaliteetsed ega kokkulepet, mille kohaselt pidi hagi

esemeks olevad tasumata arved tasuma kolmas isik või et kostjale tarniti vale kaup. Väär on ka

kostja seisukoht, et ta ei soovinud tellida 8 mm plaate. Hageja on esitanud tõendid, millest

nähtuvalt on müügilepingust tulenev tarnekohustus kostja ees täidetud ja tasunõue on muutunud

sissenõutavaks.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

10. Topwet s.r.o on olnud kostjale toormaterjali (ehitusplaatide) tarnija. Kostja tegeleb

ehitusplaatide väärindamisega (värvimine, kivipuruga katmine) ja edasimüügiga. Kostja

toodang on tellimustoodang, st kostja ostab toormaterjalid sisse ja väärindab neid üksnes siis,

kui on olemas konkreetne projekt ja tellija. Hagi seondub YIT Rakennus OY Soome

objektidega. Hageja jätab mainimata, et Topwet s.r.o maksetingimuste tõttu otsustati

konkreetsel juhul, et Topwet s.r.o esitab arved ja kauba eest maksab YIT Rakkennus ning et

hageja tõi YIT Rakkennus Oy jaoks kostja tehasesse värvimiseks osalt valed plaadid (mida ei

olnud tellinud hageja ega YIT Rakennus Oy) ja osalt ebakvaliteetsed plaadid.

11. Hageja on esitanud e-kirjavahetuse valikuliselt ning ei ole seejuures esitanud e-kirjade faile.

Osa e-kirjade sisust on kustutatud ja ei anna täit pilti. Reaalne tellimus puudutas 12 mm

paksuseid plaate ning seda tingimusega, et need tarnitakse kostja juurde värvimiseks, kuid

nende eest tasub (ja kostja arusaamise järgi on ka tellijaks) YIT Rakennus Oy. See osa on e-

kirjavahetusest näha praegu vaid osaliselt. Kostja ei ole selliselt hagejaga lepingut sõlminud.

Kostjale teadaolevalt esitaski Topwet s.r.o arved YIT Rakennus Oy-le, kuid kostjale ei ole

teada, mis ulatuses need tasuti, põhjusel, et Topwet s.r.o ei suutnud tarnida õigeid plaate ning

tarnitud plaatidel oli ulatuslikult kvaliteediprobleeme. Selle kohta, et vaja oli 12 mm plaate ja

et nende tarnega on probleeme, on lisatud 20. aprilli ja 10. mai 2017. a e-kirjad. Ei kostja ega

kostja teada ka YIT Rakennus Oy ei soovinud 8 mm plaatide tarnimist. Hagi lisaks esitatud

2-18-14354

arvest nähtub aga, et esimese arve järgses tarnes oli 8 alust 8 mm plaati ning vaid 2 alust 12

mm plaati. Teisel arvel oli 4 alust 8 mm plaati ja 6 alust 12 mm plaati. Kostja soovis, et Topwet

s.r.o viiks 8 mm plaadi ära, aga Topwet s.r.o seda ei teinud. Plaadid on tänaseks osaliselt

utiliseeritud, aga osaliselt veel alles. Topwet s.r.o-l on jätkuvalt võimalik alles olev osa ära viia.

Vale kauba tarnimine (ja õige kauba mittetarnimine) tekitas seejuures ulatuslikke probleeme

YIT Rakennus Oy-ga, kuna vajalik kaup ei jõudnud õigel ajal objektile. Lisaks 12 mm plaatide

puudumisele oli suureks probleemiks ka Topwet s.r.o plaatide kvaliteet. See nähtub 7. aprilli ja

13. aprilli 2017. a e-kirjavahetusest.

12. Hageja poolt õige kauba mittetarnimine, osaliselt tarnitud õige kauba viibimine ning

kvaliteediprobleemid põhjustasid kostjale kahju lisakulude näol. Kui peaks ilmnema, et leping

tuleb lugeda sõlmituks kostja ja Topwet s.r.o vahel, mitte Topwet s.r.o ja YIT Rakennus Oy

vahel, soovib kostja esitada menetlusliku tasaarvestusavalduse seoses kantud kahjuga. Kuigi

Topwet s.r.o on oma nõude hagejale loovutanud, peab ka hageja arvestama kostja

vastuväidetega, mis tal algselt Topwet s.r.o-le olid. Kostja ei võtnud omaks, et on hageja

väidetud kauba tellinud.

13. Täiendavates vastuväidetes leidis kostja kokkuvõtlikult, et hageja ei ole tõendanud

tellimuse esitamist ega tellitud kauba üleandmist kostjale. Samuti ei ole tõendatud, et kaup oli

tellitud ja nõuetekohane. Lisaks on väidetav kaup osaliselt üle antud teisele isikule.

14. Kohtuistungil selgitas kostja, et ta pikaajaline lepingupartner oli Cemvin s.r.o. Mitmed

spetsifikatsiooni puudutavad dokumendid on koostanud Cemvin s.r.o. Kostjale teadaolevalt see

tehas müüdi ja alguses öeldi, et oli tegemist ettevõtte üleminekuga; siis kui tuli teemaks, et

kaubad on puudustega, öeldi, et nad sellest koostööst ei teagi midagi, see on uus äriühing.

Kostjale on olukord ebaselge, arvete ja saatelehtede järgi on igal dokumendil eraldi Tšehhi

äriühing. Topwet s.r.o, kellelt väidetavalt nõue on omandatud, on ainult arved esitanud. Kostja

väidab, et tal ei ole Topwet s.r.o-ga lepingut, et tõendamata on kõik lepingutingimused ja ka

kauba üleandmine. Osaliselt on see kaup tehasesse jõudnud, osaliselt on kostja plaate värvinud

ja need on edasi liikunud Soome YIT ehituse objektile. Kostjale pole teada, millal Cemvin s.r.o-

st sai Cemface s.r.o äriühing ja lõpuks Cemvinist sai Topwet s.r.o. Kostjal võib olla mingi

maksekohustus teatud plaatide ulatuses. Kostjal on viivisemäära 0,05% suhtes vastuväide, kuna

pooled ei ole viivise määras kokku leppinud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

15. Harju Maakohus jättis 2. septembri 2019. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

16. Hageja pole tõendanud müügilepingu sõlmimist kostja ja Topwet s.r.o vahel ning kauba

tarnimist Topwet s.r.o poolt kostjale. Hagiavalduse lisana esitatud e-kirjavahetusega on

tõendatud, et kostja pidas kauba saamiseks läbirääkimisi Cemvin s.r.o esindajaga EEga. Kostja

on kohtuistungil ja 23. mai 2019. a menetlusdokumendis kinnitanud, et ta oli lepingulistes

suhetes Cemvin s.r.o-ga. Hagi lisana esitatud e-kirjavahetusega ei ole tõendatud, millal

toimusid Cemvin s.r.o esindaja EE ja kostja läbirääkimised. Kostja esitatud e-kirjavahetusest

2-18-14354

nähtub, et Cemvin s.r.o esindaja EE suhtles AAiga ajavahemikul 7. aprill kuni 10. mai 2017. a

ja et AA saatis e-kirju xxxxx.ee aadressilt, millega ei ole tõendatud läbirääkimiste pidamine

Cemvin s.r.o ja kostja vahel. Hagi lisana esitatud e-kirjavahetus puudutab osaliselt kauba

võimalikku laadimist 26. kuni 27. juunil 2017.a, seega ei tõenda nimetatud kirjavahetus

käesolevas asjas esitatud nõuete aluseks olevaid asjaolusid.

17. Kostja ei ole väitnud, et ta on 2017. a märtsis saadud kauba eest Cemvin s.r.o-le tasunud,

kuid on kohtuistungil kinnitanud, et osaliselt on Cemvin s.r.o kaup tehasesse jõudnud ja kostjal

võib olla mingi maksekohustus teatud plaatide suhtes. Rahvusvahelise saatelehe nr cz c8775309

kohaselt on Cemface s.r.o. (cz 05604842) andnud 20. märtsil 2017. a tellimuse nr CEM/7/17

alusel vedajale UAB Darlaima üle kauba (CEMVIN tsementfiiberplaadid, 10 euroalust, nr 201-

211) maha laadimiseks kostjale. Pooled on üksmeelel selles, et tavaliselt korraldas kauba äraveo

tehasest kauba saaja, s.o kostja. Seega on usutav, et Cemvin s.r.o ja kostja olid esimese tarne

(20. märts 2017) osas kokku leppinud Incoterms EXW kohaldamises, s.o müüja vastutab ainult

selle eest, et kaup oleks saadaval müüja territooriumil (tehases või vabrikus); et müüja ei vastuta

kauba laadimise eest ostja poolt kauba järele saadetud transpordivahendile ning ostja kannab

kõik kauba sihtkohta toimetamisega seotud riskid ja kulud. Saateleht väljastati 20. märtsil 2017,

kauba vedajale üleandmist kinnitab rahvusvaheline saateleht. Seega on põhjendatud lugeda, et

kostja on 20. märtsi 2017. a saatelehe alusel kauba kätte saanud.

18. Rahvusvahelise saatelehe nr cz c8775314 kohaselt on Cemvin s.r.o (cz 05604842) andnud

23. mail 2017. a tellimuse nr CEM/13/17 alusel vedajale üle kauba (CEMVIN

tsementfiiberplaadid, 10 euroalust, nr 371-380) maha laadimiseks kostjale. Kostja ei ole vastu

võtnud rahvusvahelise saatelehega nr cz c 8775314 Cemvin s.r.o poolt saadetud kaupa, kuna

kaup on nimetatud saatelehe kohaselt väljastatud Stonerex OÜ-le. Äriregistri andmetel asub

Stonerex OÜ samal aadressil kostjaga ning mõlemal osaühingul on sama juhatuse liige ja

osanikud, kuid nimetatud kokkulangevustest hoolimata on tegemist kahe erineva äriühinguga

ja saatelehega nr cz c8775314 on tõendatud, et kaupa ei võtnud vastu kostja.

19. Hageja esitatud Cemvini spetsifikatsioonidest ja saatelehtedest nähtub, et Cemface s.r.o-l

ja Cemvin s.r.o-l on sama registrinumber (cz 05604842). Hageja ei ole tõendanud Topwet s.r.o

(registrinumber 27377377) ja Cemface s.r.o ja Cemvin s.r.o vahelist seost, sh Topwet s.r.o

õigust esitada kostjale arveid Cemface s.r.o ja Cemvin s.r.o (cz 05604842) poolt kostjale

saadetud kauba eest.

20. Kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et Topwet s.r.o ja kostja vahel oli sõlmitud müügileping,

puudub nõue, mida loovutada.

21. Hagiavalduse kohaselt on hageja ja Topwet s.r.o vahel faktooringulepingust tulenev suhe.

Kohtumenetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et kostjale oleks Topwet s.r.o arved nr FVFZ-

10/2017 ja FVFZ-15/2017, millelt nähtub Topwet s.r.o teade arvetest tulenevate nõuete üle

andmise kohta hagejale, kätte toimetatud enne koos hagiavaldusega kätte toimetamist. Seega ei

ole tõendatud võlasumma sissenõutavaks muutumise aeg ja viivise arvestuse põhjendatus.

Samuti ei ole tõendatud, et Topwet s.r.o ja kostja on kokku leppinud viivise määras 0,05%

2-18-14354

maksmata kogusummast päevas, mistõttu oleks hagi rahuldamise korral põhjendatud lähtuda

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivise määrast.

22. Kostja ei ole tõendanud talle tarnitud kauba puudusi, samuti ei ole täpsustanud, milline

konkreetne tarne oli puudustega. Kostja on esitanud kohtumenetluses vastandlikke seisukohti

tema lepinguliste suhete kohta Topwet s.r.o-ga, kuid esitatud tõenditest ei nähtu üheselt Topwet

s.r.o ja kostja vahel hagis märgitud tingimustel müügilepingu sõlmimine ja õigus esitada

Cemface s.r.o ja Cemvin s.r.o (cz 05604842) poolt müüdud kauba eest kostjale arveid. Kohtu

hinnangul Topwet s.r.o ja kostja vahel müügilepingu sõlmimine ei ole tõendatud; puudub ka

nõue, mida loovutada ning hageja nõuet ei saa rahuldada.

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel jäid menetluskulud hageja

kanda. Kostja on 23. mai 2019. a menetlusdokumendis avaldanud, et ei esita menetluskulude

hüvitamise nõuet.

Apellatsioonkaebus

24. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda või alternatiivselt saata asi uueks

läbivaatamiseks maakohtule.

25. Kaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti ja ühekülgselt hinnanud tõendeid,

jätnud kohaldamata vääralt materiaalõiguse ja rikkunud menetlusõigust.

26. Kohus on märkinud, et hagimaterjalidest nähtub, et kostjaga on suhelnud EE, kelle allkirjas

on märgitud esindatava ettevõttena Cemvin s.r.o. Kohus on aga tähelepanuta jätnud olulise

asjaolu, et EE esindas ka Topwet s.r.o-d, mis on näha ka e-kirjavahetusest. Hageja sõnul esindas

EE kontserni PF Group a.s, mille alla kuulusid ka Topwet s.r.o ja Cemvin s.r.o.

27. Hagile lisatud dokumentidest nähtub selgelt, et plaatide tarnijaks oli Topwet s.r.o ning

tarnest tulenevad nõuded on loovutatud hagejale. Kuigi hagile lisatud CMR saatelehtedest

nähtub, et plaatide saatjaks oli tehas Cemvin, ei muuda see võlasuhte olemust, kuna: a) rahaline

kohustus tuli täita hagejale, millest kostja oli teadlik; b) kostja on arvete aluseks olevad plaadid

kätte saanud ning c) kostja ei ole tõendanud lepingu rikkumist, kuid on sellele tuginenud; d)

kostja on ise kinnitanud, et tarnija oli Topwet s.r.o. Nii kohus kui ka kostja on kinnitanud, et

viimasel võib olla mingi maksekohustus plaatide osas.

28. Ekslik on kohtu käsitlus asjaolust, et osad plaadid tarniti valele isikule (Stonerex OÜ).

Hageja jääb selles osas oma varasemate seisukohtade juurde, leides, et kostja sai kogu kauba

kätte. Kostja ei ole ka esitanud vastuväidet, et ta ei ole kaupa kätte saanud, vaid vastupidi,

kinnitas 15. mai 2019. a istungil, et peab kauba eest tasuma. Lisaks on kostja ise kinnitanud 27.

aprilli 2017. a e-kirjas, et tasub esimese arve.

29. Maakohus on tõendeid vääralt hinnates leidnud, et poolte vahel puudub võlasuhe. Kostja

on ise kinnitanud, et Topwet s.r.o tarnis talle ehitusplaadid. Kohus oleks seega pidanud hindama

sisuliselt kostja vastuväiteid väidetavate kvaliteediprobleemide osas. Hageja on esitanud asja

2-18-14354

lahendamiseks kõik olulised tõendid, mis kinnitavad hageja nõuet kostja vastu. Kostja

vastuväited, eelkõige, et Topwet s.r.o ja kostja vahel ei olnud sõlmitud kirjalikku müügilepingut

ning hilisemad vastuväited osas, et kostja on teadmatuses, kellega tal on võlasuhe, on

pahausksed ning eksitavad. Seda enam, et kostja vastuväited hagile puudutasid ennekõike

väidetavaid puudusi tarnitud kaubal.

30. Kohtu seisukoht, et hageja pole tõendanud müügilepingu olemasolu Topwet s.r.o ja kostja

vahel on üllatuslik olukorras, kus kostja on kinnitanud, et Topwet s.r.o oli plaatide tarnija

(müüja). Maakohus ei juhtinud poolte tähelepanu asjaolule, et Topwet s.r.o ja kostja vahel ei

ole müügilepingust tulenevat võlasuhet. Seega jättis kohus menetlusõigust rikkudes pooltega

arutamata õigussuhte võimaliku kvalifikatsiooni.

Vastustaja seisukoht

31. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse

tühistamiseks. Ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

resolutsiooni muutmata, kuid täiendab maakohtu otsuse põhjendusi (TsMS § 657 lg 1 p 21).

33. Apellatsioonimenetluses vaidlevad pooled selle üle, kas hageja (faktoor) saab faktooringu

kliendiga (Topwet s.r.o) sõlmitud faktooringulepingu alusel nõuda kostjalt nõude täitmist, s.o

kostjale müüdud kauba eest raha maksmist. Mh on vaidlus selles, kas kostja on

faktooringuvõlgnik VÕS § 256 mõttes.

34. Faktooringuleping on VÕS § 256 järgi leping, millega üks isik (faktooringu klient)

kohustub

loovutama

teisele

isikule

(faktoor)

rahalise

nõude

kolmanda

isiku

(faktooringuvõlgnik) vastu, mis tuleneb lepingust, mille alusel faktooringu klient müüb

faktooringuvõlgnikule oma majandus- või kutsetegevuses eseme või osutab teenuse, faktoor

aga kohustub: 1) tasuma nõude eest ja kandma nõude täitmata jätmise riisikot või 2) andma

faktooringu kliendile nõude täitmise arvel krediiti, nõuet faktooringu kliendi jaoks valitsema ja

teostama sellest tulenevaid õigusi, muu hulgas korraldama nõudest tulenevat raamatupidamist,

ja nõude sisse nõudma. Esimesel juhul on tegemist ehtsa faktooringuga, mille puhul faktooringu

klient loovutab oma nõuded faktoorile ja faktoor kohustub nende eest maksma (müügilepingu

tunnustega leping), sh kannab faktoor ka nõude võlgniku poolt täitmata jätmise riisikot. Teisel

juhul on aga tegemist ebaehtsa faktooringuga, kus faktoor üksnes krediteerib nõuet ning

faktooringu klient loovutab nõude faktoorile üksnes krediidi tagamise eesmärgil. Praegusel

juhul on hageja (faktoor) esitanud nõude kolmanda isiku (kostja) vastu, mistõttu ei ole asja

lahendamise aspektist oluline eristada, kas tegemist on ehtsa või ebaehtsa faktooringuga.

2-18-14354

35. Selleks, et faktoor saaks nõuda faktooringu võlgnikult nõude täitmist, peab esmalt olema

faktooringu kliendil nõue tekkinud ja ta peab olema selle faktoorile loovutanud, s.o andnud

nõude käsutustehinguga faktoorile üle (VÕS § 164 jj, VÕS § 619 jj).

36. Maakohus on vaidlustatud otsuses jõudnud järeldusele, et faktooringu klient on praegusel

juhul Topwet s.r.o. Maakohtu järeldustest nähtub, et hageja pole tõendanud faktooringu kliendi

ja kostja vahel lepingulise suhte olemasolu, mis sisuliselt tähendab, et kostja ei ole VÕS § 256

mõttes käsitatav faktooringuvõlgnikuna. Hageja hinnangul on maakohus teinud üllatusliku

otsuse, jättes hagejale selgitamata tõendamiskoormise jaotuse. Kolleegium nõustub hageja

etteheitega.

37. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja on kohtumenetluse kestel oma seisukohti

muutnud. 22. veebruari 2019 vastuses hagile möönab kostja, et tal võib olla hageja ees rahaline

kohustus, kuid väidab, et hageja poolt tarnitud kaubal esinesid puudused (tl 52 ja pöördel). 15.

mai 2019 kohtuistungil muutis kostja oma seisukohta väites, et kostjal puudub lepinguline suhe

Topwet s.r.o-ga. Sellises olukorras oleks maakohus pidanud juhtima hageja tähelepanu

asjaolule, et kostja on esitanud menetluses uusi vastuväiteid ja andma hagejale tähtaja nendele

vastamiseks. Tsiviilasja materjalidest, sh 15. mai 2019 kohtuistungi protokollist ei nähtu, et

maakohus oleks seda teinud. TsMS § 436 lg 3 sätestab, et kohus võib tugineda otsust tehes

üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel

võimalik oma arvamust avaldada. Kohus peab arutama menetlusosalistega vaidlusaluseid

asjaolusid nii faktilisest kui õiguslikust küljest (TsMS § 351 lg 1, § 400 lg 5, § 436 lg 4). Asja

lahendamisel tuleb välja selgitada tähtsust omavad asjaolud ning selgitada pooltele neile antavat

õiguslikku hinnangut. Oluliste asjaolude väljaselgitamise kohustus tähendab, et kohus peab

andma menetlusosalistele võimaluse esitada oma seisukohad iga asjaolu kohta, mida kohus

peab otsuse tegemisel oluliseks. Maakohtu menetlus neile tingimustele ei vasta. Tsiviilasja

materjalidest nähtub, et 15. mai 2019 kohtuistungil lõppes kohtuasja sisuline arutamine.

Maakohus andis istungi lõpus pooltele tähtaja kohtuvaidluste teeside ja menetluskulude

nimekirjade esitamiseks kuni 23. maini 2019 (tl 8 pöördel). Seejärel tegi maakohus 2.

septembril 2019 otsuse.

38. Kuigi tegemist on menetlusõiguse normi olulise rikkumisega, on kolleegium seisukohal, et

praegusel juhul ei anna see kokkuvõttes alust maakohtu otsuse tühistamiseks, sest

ringkonnakohus saab apellatsioonimenetluses maakohtu eksimuse kõrvaldada. Selleks võtab

ringkonnakohus TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel vastu tõendid, mille hageja esitas ringkonnakohtule

7. veebruaril 2020 taotlusega (Topwet s.r.o tegevjuhi selgitus (tl 114-115) ja faktooringuleping

(tl 116-128)). Kostja vaidles tõendite vastuvõtmisele vastu. Kolleegiumi hinnangul tuleb

tõendid sõltumata kostja vastuväidetest vastu võtta, sest tõendeid ei saanud varem esitada kohtu

poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Kolleegiumi hinnangul ei ole põhjendatud

kostja vastuväited, mille kohaselt tuleks tõendite vastuvõtmisest keelduda, sest need ei ole

lubatavas vormis ega asjakohased. Tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses

sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte

nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks

lahendamiseks tähtsad asjaolud (TsMS § 229 lg 1). Nii kinnituskiri kui ka faktooringuleping on

2-18-14354

asjakohased tõendid, mis on vajalikud asja õigeks lahendamiseks. Uued tõendid ei ole mahukad

ja seejuures ei taotle hageja veel täiendavate tõendite kogumist. Seetõttu pole põhjendatud

kostja arvamus, et tõendite vastuvõtmine põhjustaks menetluse olulise viibimise täiendavate

tõendite kogumise vajaduse tõttu.

39. Järgnevalt hindab kolleegium, kas hageja nõue võib uusi tõendeid arvesse võttes, olla

tõendatud. Selleks, et hagejal saaks faktooringulepingust tulenevalt olla nõue kostja vastu,

peaks hageja tõendama, et kostja on faktooringuvõlgnik VÕS § 256 mõttes. Kostjat saab

käsitada faktooringuvõlgnikuna, kui hageja tõendab kostja ja faktooringu kliendi vahelise

kehtiva lepingulise suhte (nt müügilepingu) olemasolu. Hageja on kinnitanud, et on enda

hinnangul esitanud kõik olulised tõendid, mis kinnitavad hageja nõuet kostja vastu (hageja

apellatsioonkaebuse p 2.12).

40. Faktooringukoostöö lepingust (väljavõtteline tõlge tl 126-128) nähtub, et leping on

sõlmitud Topwet s.r.o ja hageja vahel 20. juulil 2012. Seega toetab esitatud leping hageja väiteid

ja maakohtu järeldust sellest, et hageja on faktoor ja faktooringu kliendiks on Topwet s.r.o.

Kuivõrd hageja nõuab kostjalt Topwet s.r.o arvete tasumist, tuleb järgnevalt kontrollida, kas

kostja ja faktooringu kliendi vahel oli kehtiv leping.

41. Topwet s.r.o tegevjuhi, RR kinnituskirjast (tl 115) nähtub, et äriühingut Topwet s.r.o

kasutati Cemvin s.r.o toodete eksportimiseks. Kõigi tarnete eest esitas arved Topwet s.r.o.

Kaupade saatjana märgiti mõnedes dokumentides Cemface ning kaubad märgistati kui Cemvin

Fibre Cement Boards (kiudtsementplaadid). See on RR kinnitusel standartne äritava.

42. Kolleegiumi hinnangul ei tõenda Topwet s.r.o tegevjuhi kinnituskiri, et kostja ostis

kiudtsementplaate Topwet s.r.o käest, s.o et kostjal oli sõlmitud müügileping faktooringu

kliendiga. Kinnituskiri ei selgita ka seda, millisel õiguslikul alusel oli Topwet s.r.o-l õigus

Cemvin s.r.o klientidele arveid esitada. Maakohus on vaidlustatud otsuses järeldanud sellise

seose puudumist ning kolleegium, arvestades asjas esitatud uusi tõendeid, nõustub maakohtu

järeldusega. Kui hageja soovis väita, et Cemvin s.r.o ja Topwet s.r.o vahelises praktikas on

tavaline, et Cemvin s.r.o toodete ostmisel sõlmib ostja müügilepingu tegelikult Topwet s.r.o-

ga, pidi hageja seda tõendama (TsMS § 230 lg 1). Hageja seda teinud ei ole.

43. Hageja väide, et kostja pidas läbirääkimisi Topwet s.r.o esindajaga ja seetõttu oli teadlik

lepingu sõlmimisest Topwet s.r.o-ga, on tõendamata. Ringkonnakohus nõustub selles osas

maakohtu põhjendustega ega korda neid. Maakohtule esitatud kirjavahetusest nähtub, et kostja

on EE’ga suhelnud, kuid EE on allkirjastanud e-kirjad valdavalt kui Cemvin s.r.o ärijuht (tl 8-

11). Vaid ühes e-kirjas (tl 12) on viide Topwet s.r.o-le üheskoos viitega muudele äriühingutele.

Millal ja kas see kiri on kostjale saadetud e-kirjast ei selgu.

44. Kolleegium ei nõustu hageja arvamusega, et hagejal on kostja vastu nõue, sest kostja oli

teadlik faktooringust ja kostja kinnitusest arve alusel Topwet s.r.o-lt plaatide kättesaamise

kohta. Ringkonnakohus selgitab, et ringkonnakohus ei kogu, uuri ega hinda uuesti esimese

astme kohtu menetluses kogutud, uuritud ja hinnatud tõendeid, välja arvatud juhul, kui pool

vaidlustab esimese astme kohtu otsuses vastava tõendi hindamise alusel tuvastatud asjaolu või

2-18-14354

vastava asjaolu tõendamise menetluse menetlusnormide olulise rikkumise tõttu ja

ringkonnakohus peab tõendi uut uurimist ja hindamist vajalikuks (TsMS § 652 lg 5).

Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on hinnanud kõiki maakohtu menetluses esitatud

tõendeid, sh elektroonilist kirjavahetust, millele hageja viitab, ja tõenditest tehtud järeldusi

kohaselt põhjendanud. Asjas esitatud tõendid ei võimalda kolleegiumi arvates teistsuguseid

järeldusi teha.

45. Praegusel juhul ei ole asjas tõendamist leidnud, et plaadid, mille kättesaamist kostja möönis,

on müünud kostjale Topwet s.r.o. Kuigi kostja vastuväited menetluses on olnud vastuolulised,

on kostja jäänud kokkuvõttes vastuväidete juurde, mille kohaselt puudub kostjal Topwet s.r.o-

ga müügileping ja kostja äripartneriks on olnud Cemvin s.r.o. Tõendeid hinnates vaatleb kohus

tõendeid kogumis. Hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes

nõudest. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu (TsMS § 232 lg 2). Saatelehtedelt cz c8775309 ja cz c8775314 nähtub (ning vaidlus

puudub), et kaupade saatjaks, s.o müüjaks, on märgitud Cemvin s.r.o (endise nimega Cemface

s.r.o). Topwet s.r.o on esitanud kauba eest arved nr FVFZ-15/2017 ja FVFZ-10/2017. Sellises

olukorras pidi hageja tõendama, millisel alusel esitab Topwet s.r.o arveid Cemvin s.r.o nimel.

Hageja pole seda teinud. Ka pole hageja tõendanud, et Cemvin s.r.o nimi on saatelehtedele

märgitud ekslikult. Seetõttu peab kolleegium nõustuma maakohtu järeldustega, et hageja pole

oma nõude aluseks olevaid asjaolusid tõendanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse

vastavate põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6).

46. Maksekohustuse olemasolu plaatide eest, mille kostja on kätte saanud, ei anna iseenesest

hagejale nõudeõigust kostja vastu. Seda põhjusel, et hageja nõue tuleneb faktooringulepingust,

mille ta on sõlminud Topwet s.r.o-ga (faktooringu klient). Olukorras, kus pole tõendanud, et

arvetel nr FVFZ-15/2017 ja FVFZ-10/2017 ja saatelehtedel nr cz c8775309 ja cz c8775314

kajastatud kauba müüs kostjale Topwet s.r.o, ei saa hagejal olla kostja vastu nõudeõigust VÕS

§ 256 lg § 101 lg 1 p 1 ja § 208 lg 1 alusel.

47. Ekslikuks ei saa pidada ka maakohtu järeldust, et 25. mail 2017 sai tellimuse nr CEM/13/17

kätte Stonerex OÜ (tl 26). Seda järeldust ei mõjuta asjaolu, et Stonerex OÜ ja kostja asukoht ja

juhatuse liige ning osanikud on samad. Tegemist on erinevate ühingutega (äriseadustiku § 135

ja § 42).

48. Nõustuda ei saa hageja seisukohaga, et kostja 27. aprilli 2017 e-kiri (tl 79) tõendab kostja

nõustumist arve nr FVFZ-15/2017 tasumisega. E-kirjast ei selgu, millise makse ja millise kauba

eest lubab kostja teha, s.t see e-kiri ei ole üheselt seostatav arvega nr FVFZ-15/2017.

49. Kokkuvõttes on kolleegium seisukohal, et apellatsioonimenetluses esitatud väited ei anna

alust maakohtu otsuse tühistamiseks.

2-18-14354

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

50. Kuna kolleegium jätab hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata, jäävad ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kostja ei esitanud menetluskulude

nimekirja. Seega määrab ringkonnakohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud

puuduvad.

(allkirjastatud digitaalselt)