2-19-14754/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 20.10.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-14754

Kohtuasi

XX

(X)

avaldus

CC-le

(C)

lähenemiskeelu

kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 31.03.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Krista Paal

Puudutatud isik CC (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu määruskaebusele lisatud tõendid.

2. Harju Maakohtu 31.03.2020 määrus jätta muutmata.

3. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

4. Jätta määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud kaebuse esitaja, XX kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-19-14754

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 24.09.2019 Harju Maakohtule avalduse ja hiljem täpsustatud avaldused

puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu kohaldamiseks. Avaldaja palus kohaldada tema eraelu

ja tervise kaitseks puudutatud isikule lähenemiskeeld tähtajaga kolm aastat ning keelata

puudutatud isikul avaldajaga suhtlemine vahetult, sotsiaalmeedia ja elektroonilise sidevõrgu

vahendusel ning minna avaldajale lähemale kui 50m ja avaldaja igakordse viibimiskohale, sh

elu- ja töökohale, lähemale kui 100m.

2. Avaldusest nähtuvalt lahutati avaldaja ja puudutatud isiku abielu 26.09.2016, avaldaja ja

puudutatud isik elavad eraldi, avaldaja elab koos kolme lapsega (kellest kahe isa on puudutatud

isik) nende ühises kodus. Alates aprillist 2019 on puudutatud isiku käitumine muutunud

avaldajale, lastele ja nende varale väga ohtlikuks, vägivaldseks ning terve pere peab elama

suure hirmu, stressi ja pinge all. Peale abielu lahutamist kolis puudutatud isik ühisest kodust

välja, kuid alkoholi tarvitades naaseb sinna iganädalaselt ilma loata tagasi. Kui avaldaja

puudutatud isikut korterisse sisse ei lase, korraldab ta skandaali ja tungib lastelt saadud võtmete

abil korterisse sisse. Augustis 2019 rikkus puudutatud isik tahtlikult avaldaja kasutuses olnud

autode välisküljed (kriipis värvi). Samuti rikkus ta lapse ID-kaardi, mis muutus

kasutuskõlbmatuks. Puudutatud isik saadab avaldajale telefonis sõnumite, sotsiaalmeedias

Viberi kaudu ähvardusi ja roppusi.

Puudutatud isiku seisukoht

3. Ärakuulamisel selgitas puudutatud isik, et tal tekkisid äriga seoses probleemid, mistõttu

arestiti isiklik auto ja korter. Selleks, et pere ei satuks tänavale, vormistas ta need abikaasa

(avaldaja) nimele. Avaldaja võttis auto ära ja viskas puudutatud isiku korterist välja. Viimase

kolme aasta jooksul on nad kokku ja lahku kolinud. Lõplikult läksid lahku siis, kui avaldaja ei

lasknud teda poja sünnipäevale. Avaldaja suhtes on algatatud kriminaalasi, kuna lõi puudutatud

isikut vastu pead. Avaldaja ründas ka puudutatud isiku uut naist ja tekitas kehavigastusi, mille

tõttu algatati avaldaja suhtes teine kriminaalasi. Peale seda, kui avaldaja annulleeris Hispaania

maja broneeringu, võttis raha endale ja valetas lastele, et reis jäi ära puudutatud isiku pärast, ei

taha noorem laps enam isaga suhelda. Puudutatud isiku väitel kriimustas ta enda autot. Mööblit

ei ole ta lõhkunud. Kuigi avaldaja väidab, et korteris oli vägivald ja politsei käis kohal, siis pea

oli lõhki puudutatud isikul ja avaldajal ei olnud midagi viga. Avaldaja korteris VVV tänaval

käis puudutatud isik enda sõnul viimati 2019. a augustis. Puudutatud isik on enda sõnul avaldaja

telefoni blokeerinud, kuid avaldaja helistab laste telefonidelt temale, tema avaldajale helistada

ei saa, kuna avaldaja on tema telefoni blokeerinud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus jättis 31.03.2020 määrusega avalduse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda ning kulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja välja mõistmata.

5. Kohus tugines võlaõigusseaduse (VÕS) § 1055 lõike 1 teisele lausele. Riigikohus on lahendi

nr 3-2-1-91-14 punktis 17 juhtinud tähelepanu, et lähenemiskeeldu kohaldades peab kohus

arvestama juhtumi asjaolusid ja jälgima, et keeld ei riivaks adressaadi õigusi rohkem, kui see

on keelu eesmärgist tulenevalt proportsionaalne. Selleks tuleb kohtul kaitseabinõu valikul

hinnata selle sobivust (kas abinõu võimaldab ära hoida kannatanut ähvardavat isikuõiguste

rikkumist) ja vajalikkust (kas rikkumist oleks võimalik sama tõhusalt vältida mõne muu

2-19-14754

abinõuga, mis koormaks adressaati vähem) ning kaaluda ühelt poolt kahjustatud isikut

ähvardava isikuõiguste rikkumise tõenäosust ja raskust ning teiselt poolt keelust tuleneva

piirangu mõju adressaadile. Sh peab kohus ka lähenemiskeelu ruumilise ulatuse määramisel

silmas pidama juhtumi asjaolusid ja lähtuma proportsionaalsuse põhimõttest (vt ka Riigikohtu

lahend kriminaalasjas nr 3-1-1-59-10, punktid 7.2–7.3).

6. Avalduses ja selle täpsustustes ning täienduses (24.09.2019, 15.10.2019, 25.02.2020,

16.03.2020) tõi avaldaja esile järgmised sündmused:

 25.07.2019 tungis puudutatud isik avaldaja korterisse ning XXX maja parklaalal toimus

intsident avaldaja ja puudutatud isiku elukaaslase vahel;

 õhtul ja öösel vastu 28.08.2019 kõndis puudutatud isik ümber avaldaja maja, saatis

solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid ja tõmbas avaldaja autole sügava vao;

 augustis 2019 kahepäevase vahega kriipis puudutatud isik avaldaja kasutuses olnud

autode väliskülgi;

 10.09.2019 ründas puudutatud isik verbaalselt avaldajat ja väiksemat last;

 10.10.2019 õhtul kella 23 ajal, kui avaldaja puudutatud isikut korterisse ei lubanud,

lubas puudutatud isik korteri põlema panna;

 12.10.2019 oli puudutatud isik tarbinud ohtralt alkoholi, jõudis õhtul kell 20.51 avaldaja

maja juurde, soovis sisse saada ja seda saamata sõimas avaldajat ning terroriseeris

kõnedega telefoni teel, mh teatas avaldajale, et ta on näru, seetõttu ei maksagi elatist

lastele; järgmisel hommikul hakkas telefoniterror uuesti;

 01.02.2020 saatis puudutatud isik solvavaid ja ahistavaid sõnumeid;

 21.02.2020 saatis puudutatud isik oma ema sotsiaalmeedia (Viberi) kaudu häirivaid ja

avaldaja tervisele halvasti mõjuvaid sõnumeid;

 14.03.2020 saatis puudutatud isik Viberi kaudu sõnumeid ja teateid.

7. Toimunud sündmuste tõendamiseks on avaldaja esitanud kirja- ja sõnumivahetused,

haiguslood, politseile saadetud teate auto rikkumisest ja fotod autodest. Maakohus nõudis

01.10.2019, 11.10.2019 ja 17.10.2019 avalduse käiguta jätmiste määrustes avaldajalt

kirjavahetuse ja ähvarduste kohta tõlgete esitamist ning juhtis tähelepanu, et kohus võib jätta

võõrkeelse dokumentaalse tõendi tähelepanuta ja selle tagajärjeks võib olla avalduse

rahuldamata jätmine. Avaldaja on märkinud, et kuna tegemist on venekeelse räige sõimu,

ähvarduste ja roppustega, siis selle tõlkimine ei ole võimalik.

8. Kohus tugines tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 33 lõigetele 1 ja 3 märkides, et

puudutatud isik ei ole küll tõendite esitamisele vastu vaielnud, kuid dokumentide sisu peab

olema arusaadav ka kohtule, et veenduda, et lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud.

Kohus jättis tähelepanuta kõik avaldaja esitatud võõrkeelsed kirjavahetused, sõnumid ning teate

politseile, kuna nende sisu ei ole kohtule arusaadav.

9. 17.02.2020 menetlusdokumendi lisa pealkirjaga „13.08.2019 haiguslugu“ sisust nähtub, et

tegemist on 13.02.2019 toimunud esmase pöördumisega arsti poole seoses ärevushäiretega ning

patsiendile on välja kirjutatud ravimid. Samale menetlusdokumendile on lisatud 28.08.2019

lõplik kliiniline diagnoos, millest nähtub, et patsient on pöördunud plaaniliselt arsti poole;

30.09.2019 haiguslugu, millest nähtub, et patsient on pöördunud arsti poole telefoni teel kerge

depressiooniga kordusretsepti saamiseks ning 11.02.2020 haiguslugu, mille esimesest

leheküljest nähtub, et patsient on pöördunud arsti poole kerge depressiooniga telefoni teel

kordusretsepti saamiseks. Sama dokumendi teine lehekülg ei haaku sisult esimese leheküljega

ja on ilmselt mõne teise haigusjuhtumi osa. Esitatud tõenditest nähtub, et pingelise olukorra ja

pereprobleemide tõttu on avaldajal diagnoositud kerge depressioon. Avaldaja ärakuulamisel

2-19-14754

selgus, et lisaks väidetavale moraalsele vägivallale ja solvangutele avaldaja aadressil, on

avaldaja ja puudutatud isiku vaheliste sõnavahetuste põhjuseks vaidlused vara, elatise

mittemaksmise ja lastega suhtlemise korraldamise üle. Seega ei saa esitatud haiguslugudest

üheselt järeldada, et avaldaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks on temale puudutatud isiku

poolt saadetud väidetav räige sõim, ähvardused ja roppused.

10. Avaldaja on esile toonud, et puudutatud isik kõndis terve eelmise õhtu ja öö vastu

28.08.2019 ümber maja ning saatis avaldajale solvavaid ja ähvardavaid sõnumeid. Avaldaja

28.08.2019 haigusjuhtumiga on tõendatud, et puudutatud isiku käitumine põhjustas avaldajal

hommikul paanikahoo ja teadvuse kaotuse, mistõttu kutsuti avaldajale kiirabi. Avaldaja on esile

toonud, et 12.10.2019 terroriseeris puudutatud isik avaldajat telefoni teel. Tõendina on esitatud

telefonikõnede väljavõte. Nimetatud väljavõttest nähtub, et ajavahemikul kella 10.43-st kuni

kella 11.49-ni on tehtud 4 kõnet ning õhtul kaks kõnet. Olenevalt kõnede sisust võib kuut kõnet

päevas pidada häirivaks, seda eriti olukorras, kus pooltevahelised suhted on konfliktsed.

11. Avaldaja tõi esile, et puudutatud isik rikkus avaldaja kasutusse kuuluvate autode väliskülgi,

mille tõttu oli avaldaja sunnitud ühe sõidukitest võõrandama ja teise paigaldama tasulisse

parklasse. Puudutatud isik ei eitanud auto kahjustamist, kuid väitis, et see on tema auto.

Avaldusele lisatud fotodelt on küll näha, et kaks erinevat autot on saanud kahjustada, kuid

piltidelt ei nähtu autode registreerimisnumbreid ja neid ei ole esiletoodud ka avalduses, mistõttu

ei ole võimalik tuvastada, kelle omandisse autod sündmuste toimumise ajal kuulusid ja kes oli

nende autode kasutajaks. Maanteeameti liiklusregistri e-päringust nähtub, et seisuga 30.03.2020

ei ole avaldaja omandis ühtegi autot ning ta on ainult ühe auto, s.o Nissan QASHQAI reg/nr-

ga CCCCCC, kasutajaks. Nimetatud auto aga soetati 21.10.2019 menetlusdokumendi kohaselt

peale augustis toimunud sündmuseid. Seega ei ole tõendatud, et kahju said avaldaja omandis

või avaldaja kasutuses olnud autod.

12. Mööbli lõhkumist puudutatud isik omaks ei võtnud ja ka avaldaja ei ole selle kohta ühtegi

tõendit esitanud, mistõttu väide mööbli lõhkumisest on paljasõnaline.

13. Avaldaja korteris VVV tänaval käis puudutatud isik enda sõnul viimati 2019 augustis.

Avaldaja väited, et puudutatud isik on käinud avaldaja elukohas VVV tänaval ka hiljem, on

tõendamata.

14. Kuivõrd menetlusosalisteks ei ole avaldaja lapsed ega puudutatud isiku elukaaslane, jättis

kohus tähelepanuta järgmised asjasse mittepuutuvad tõendid: TT 07.09.2019 ja 10.09.2019

haigusjuhtumid ning tõend, et puudutatud isiku elukaaslane on vaadanud avaldaja

terviseandmeid. Samuti jättis kohus tähelepanuta kriminaalasjad nr 16231501549 ja

19231501612, kuna need ei tõenda puudutatud isiku vägivaldsust avaldaja suhtes.

15. Tulenevalt eeltoodust leidis kohus, et puudutatud isiku käitumist ööl vastu 28.08.2019 ning

12.10.2019 toimunud helistamisi võib pidada isiku õigusi rikkuvaks VÕS § 1055 lõike 1 teise

lause mõttes. Muid ebaviisakaid, solvavaid või ebatsensuurseid väljaütlemisi puudutatud isiku

poolt avaldaja kohta, ei ole avaldaja tõendanud. Samuti on tõendamata avaldajale kuulunud või

tema kasutuses olnud autode ja mööbli lõhkumine ning see, et puudutatud isik on peale 2019.

a augustikuud käinud avaldaja elukohas või selle läheduses.

16. Lähenemiskeelu kohaldamine nimetatud kahe episoodi tõttu ei ole aga proportsionaalne

abinõu. Eeltoodust lähtudes asus kohus seisukohale, et avaldus ei ole põhjendatud ega

tõendatud ning tuleb jätta rahuldamata.

2-19-14754

17. TsMS § 172 lõike 1 esimese lause alusel jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Toimikust nähtuvalt ei ole puudutatud isikul menetluskulusid tekkinud. Puudutatud isik võttis

ärakuulamisest osa isiklikult ning muid menetlustoiminguid ei ole ta käesolevas asjas teinud.

Määruskaebus

18. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uue

määruse, millega tema avaldus rahuldada ja jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

19. Maakohtu määrus on vastuolus VÕS § 1055 lõikes 1 ja TsMS § 477 lõikes 7 sätestatuga.

Kohus jättis lahendi tegemisel tähelepanuta avaldaja esitatud tõendid ja selgitused ning lähtus

puudutatud isiku tõendamata väidetest.

20. Kohus heitis avaldajale ette, et ta ei ole tõlkinud puudutatud isiku sõnumeid. Avaldaja on

selgitanud, et puudutatud isiku poolt Viberi kaudu saadetud sõnumid on mittetõlgitavad, kuna

eesti keeles ei ole need väljendatavad. Enamus sõnumeid on ropp venekeelne vanglažargoon,

mis ei ole eesti keelde tõlgitav. Kõnealused sõnumid on seksuaalsed ja vägivallaga ähvardavad.

Selliste kirjade tõlkimine on keeruline ja häiriv. Määruskaebuses on toodud näide 14.03.2020

kirjade tõlkest. Eriti aktiivseks läks puudutatud isiku poolt ähvardamine ja mõnitamine peale

maakohtu määruse kättesaamist. Kaebaja esitab uue tõendina 13.04.2020 kirjad.

21. Maakohus leidis, et avaldaja on vääralt tõlgendanud ja tõendanud oma tervislikku seisundit.

Avaldaja on depressioonis ja tal esinevad ärevushäired. Avaldaja ei suuda seoses närvilisusega

oma tegevusi juhtida. Seda kõike avaldaja perearst teab ja avaldaja ei pea igakordselt perearsti

või eriarsti vastuvõtule minema. Avaldaja kasvatab kolme last, puudutatud isik elatist ei maksa

(võlgnevus ca 22 tuhat eurot) ning ajutisel haiguslehel viibimine vähendab oluliselt avaldaja

toimetulekut ja laste ülalpidamist. Kohus kontrollis avaldaja digilugu ja avaldaja esitatud

epikriise ja leidis, et avaldajal on kerge depressioon, kuid see ei ole aluseks puudutatud isiku

suhtes lähenemiskeelu seadmiseks. Kohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja on suure

majandusliku, psüühilise ja vaimse surve all, mis on tingitud puudutatud isiku tegevusest ja

kuna avaldaja on pere ainuke toitja, ei saa ta lubada eriarstiabi või ravi.

22. Puudutatud isik ei ole kohtule esitanud mitte ühtegi vastuväidet, selgitust ega tõendit, mis

kinnitaksid ärakuulamisel väidetut. Mh ei ole tõendatud väide, et avaldaja lõi ta korterist/kodust

välja. Abikaasade vahel oli sõlmitud 2015. a abieluvaraleping, millega jäi kõnealune korter

avaldaja omandisse, avaldaja võttis üle korteriga seotud laenulepingu, tasus elusasemega seotud

kulud. Peale abieluvaralepingu sõlmimist jäi puudutatud isik töötuks ja keeldus avaldajat

toetamast. Poolte abielu lahutati, kuid puudutatud isik elas avaldaja eluruumis tasuta kuni 2018.

Puudutatud isiku pidevad mõnitamised, joomingud, tasuta avaldaja kulul elamine ja skandaalid

viisid avaldaja olukorda, kus ta palus puudutatud isikul korterist lahkuda. Puudutatud isik kolis

ajutiselt oma ema juurde, kuid jätkas pidevalt avaldaja ja laste terroriseerimist. Puudutatud isik

nõudis lastelt korteri võtmed ja tuli avaldaja koju ette teatamata ning reeglina alkoholijoobes.

Kohus isegi ei kontrollinud ega ei küsinud avaldajalt ärakuulamisel, millised on tema väited

puudutatud isiku esitatud väidetele.

23. Kohus leidis, et avaldaja ei tõendanud vara rikkumist ja kahjustamist. Avaldaja oli kohtule

esitanud tõendid, et puudutatud isik teadlikult ja tahtlikult kriipis/rikkus kaks avaldajale

kuulunud autot: KIA SPORTAGE, reg/nr-ga VVVVVV ja Nissan JUKE, reg/nr-ga TTTTTT.

Avalduses märkis avaldaja täpselt, millal puudutatud isik vara rikkus (augustis ja septembris

2019). Kohus jättis kontrollimata, kas avaldajale need autod sel ajal üldse kuulusid. Avalikult

kättesaadavast autoregistrist on näha, et omaniku vahetus toimus Nissan JUKE puhul

2-19-14754

24.09.2019 ja KIA SPORTAGE puhul 05.11.2019. Kohus, rikkudes TsMS § 477 lõiget 7, ei

selgitanud välja nimetatud sõidukite omandi kuuluvust.

24. Lisaks rikkus puudutatud isik avaldaja poja ID-kaardi, millise asjaolu jättis kohus

tähelepanuta.

25. Avaldaja palub tühistada määruse ka menetluskulude jaotuse osas. Kuna avaldaja peab

üksinda kasvatama ja ülal pidama kahte alaealist ja ühte täiskasvanud puudega last, on selline

koormis avaldajale majanduslikult väga raske kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

26. Puudutatud isik ei ole määruskaebuse osas seisukohta esitanud.

Menetluse edasine käik

27. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 31.03.2020 määrus on õige ja põhjendatud ning

määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks või tühistamiseks. Vastavalt TsMS

§-le 659 ja § 657 lõike 1 punktile 1 tuleb maakohtu määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruse põhjendustega ning TsMS §-st 659

ja § 654 lõikest 6 tulenevalt neid ei korda. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib

ringkonnakohus järgmist.

29. Esmalt otsustab kolleegium kaebaja esitatud täiendavate tõendite vastuvõtmise. TsMS

§ 662 lõike 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja tõendeid.

TsMS § 667 lõike 3 teise lause kohaselt võib määruskaebust läbivaatav kohus vajadusel koguda

uusi tõendeid. Ringkonnakohus võtab TsMS § 667 lõike 3 alusel tsiviilasja materjalidesse

määruskaebusele lisatud väljavõtte puudutatud isiku sõnumitest avaldajale.

30. Määruskaebuses leiab avaldaja, et kohus jättis ebaõigesti avaldaja väited ja tõendid

tähelepanuta (mh rikkus TsMS § 477 lõikes 7 sätestatut) ning lähtus puudutatud isiku

tõendamata väidetest. Kolleegium ei nõustu avaldajaga, et maakohus on asja lahendamisel

rikkunud hagita menetluses kohalduvat uurimisprintsiipi, hinnanud vääralt tõendeid ja jätnud

asjas tähtsust omavad väited või tõendid põhjendusteta tähelepanuta.

31. Esmalt leiab avaldaja, et kohus heitis ebaõigesti avaldajale ette asjas tõendina esitatud

puudutatud isiku poolt avaldajale saadetud sõnumite tõlkimata jätmist. TsMS § 32 lõikest 1

tuleneb, et kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub eesti keeles. TsMS § 33 lõike 1 teine

lause sätestab, et kui menetlusosalise kohtule esitatud dokumentaalne tõend ei ole eestikeelne,

nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde, v.a juhul, kui tõendi

tõlkimine on selle sisu või mahtu arvestades ebamõistlik ja teised menetlusosalised ei vaidle

muukeelse tõendi vastuvõtmisele vastu. Sama paragrahvi kolmanda lõike 3 järgi võib kohus

jätta dokumentaalse tõendi tähelepanuta, kui tõlget tähtpäevaks ei esitata. Avaldaja märgib

kaebuses, et teavitas kohut, et puudutatud isiku poolt rakenduse Viber kaudu saadetud sõnumid

on mittetõlgitavad, kuna enamus sõnumeid on ropp venekeelne vanglažargoon, mis ei ole eesti

keelde tõlgitav. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus kolmel korral – nii 01.10.2019,

2-19-14754

11.10.2019 kui ka 17.10.2019 puuduste kõrvaldamise määrustes – juhtinud avaldaja tähelepanu

venekeelsete sõnumite tõlgete esitamise vajadusele ning lisaks ka hoiatanud, et tõlke tähtaegselt

esitamata jätmisel võib kohus jätta tõendid tähelepanuta. Avaldaja on küll selgitanud

15.10.2019 menetlusdokumendis, et venekeelne tekst on oma ebasündsuse tõttu mittetõlgitav,

mistõttu

esitab

avaldaja

väljavõtted

muutmata

ja

tõlkimata

kujul.

16.03.2020

menetlusdokumendis on avaldaja täiendavalt märkinud, et kuna tegemist on venekeelse räige

sõimu, ähvarduste ja roppustega, siis selle tõlkimine ei ole võimalik. 17.10.2019 puuduste

kõrvaldamise

määruses

on

maakohus

täiendavalt

vastuseks

avaldaja

15.10.2019

menetlusdokumendis märgitule selgitanud, et kohtul puudub pädevus tõendeid tõlkida ja ka

kohtutõlgid ei tee tõendite tõlget ning et tõlkimata tõendid jäetakse tähelepanuta ja selle

tagajärjeks võib olla avalduse rahuldamata jätmine.

32. Kolleegiumi hinnangul on maakohus eeltooduga andnud avaldajale selgelt teada

võõrkeelsete tõendite tõlgete esitamise vajadusest ning kohtu nõude täitmata jätmise

tagajärgedest. Maakohus on täitnud oma seadusest tulenevat selgitamiskohustust ja andnud

avaldajale võimaluse puuduste kõrvaldamiseks TsMS § 3401 mõistes. Kohus märkis ka selgelt,

et kohtul endal puudub pädevus tõendeid tõlkida. Kuivõrd avaldaja osales menetluses

lepingulise esindaja vahendusel, pidi avaldajale olema arusaadav, et kui ta tõendite tõlkeid ei

esita, ei pruugi kohus neid tõendeid asja lahendamisel arvestada. Maakohus märkis vaidlustatud

määruses, et kuigi vastaspool ei ole tõendite vastuvõtmisele vastu vaielnud, on vajalik, et

dokumendi sisu oleks ka kohtule arusaadav. Kohtul ei ole võimalik tõendit hinnata, kui selle

sisu ei ole kohtule arusaadav. Kuivõrd tegemist on füüsiliste isikute vahelise eraelulise

vaidlusega, puudub asjas ka selline avalik huvi, mis kohustaks kohut uurimisprintsiibist

lähtuvalt ise tõendite tõlkimist korraldama. Eeltoodust tulenevalt jättis maakohus põhjendatult

asja lahendamisel tähelepanuta kõik avaldaja esitatud võõrkeelsed kirjavahetused, sõnumid ja

teate politseile. Kolleegium märgib täiendavalt, et juhul kui avaldajal ja/või tema esindajal ei

oleks olnud võimalik (vastavate oskuste või soovi puudumise tõttu) ise tõendeid tõlkida, on

alati võimalik lasta tõendid tõlkida professionaalsel tõlgil ja selleks rahaliste vahendite

puudumisel taotleda TsMS § 180 lõike 1 punkti 2 alusel menetlusabi menetlusdokumentide

tõlkekulude kandmiseks. Kuivõrd avaldajal oli lepinguline esindaja, ei saa maakohtule ka ette

heita menetlusabi taotlemise võimalusele viitamata jätmist.

33. Määruskaebuses on esitatud küll näitena maakohtule esitatud 14.03.2020 sõnumite tõlge ja

täiendava tõendina kaebusele lisatud 13.04.2020 sõnumite tõlge, kuid üksnes nende kahe päeva

sõnumite põhjal ei ole ringkonnakohtul piisavat alust nõustuda avaldajaga, et puudutatud isik

häirib pidevalt ebasündsate ja ähvardavate sõnumite saatmise teel avaldaja elu sellisel määral,

mis õigustaks puudutatud isiku suhtes lähenemiskeelu osaks oleva suhtlemiskeelu rakendamist.

34. Teiseks leiab avaldaja kaebuses, et maakohus on jätnud tähelepanuta, et avaldaja on suure

majandusliku, psüühilise ja vaimse surve all, mis on tingitud puudutatud isiku tegevusest ja

kuna ta on pere ainuke toitja, ei saa ta lubada eriarstiabi või ravi. Avaldaja ei nõustu kohtuga,

et on vääralt tõlgendanud ja tõendanud oma tervislikku seisundit. Kolleegiumi hinnangul ei ole

vaidluse all asjaolu, et avaldajal esineb kerge depressioon ja ärevushäired. Viidatu on

tuvastanud ka maakohus. Kohus aga leidis, et kuivõrd avaldaja ärakuulamisel selgus, et

avaldaja ja puudutatud isiku vaheliste sõnavahetuste põhjuseks on ka vaidlused vara, elatise

mittemaksmise ja lastega suhtlemise korraldamise üle, mis võivad samuti stressi ja sellega

kaasnevat ärevust ja depressiooni tekitada, ei saa esitatud haiguslugudest üheselt järeldada, et

avaldaja terviseseisundi halvenemise põhjuseks on üksnes temale saadetud räige sõim,

ähvardused ja roppused. Eeltoodust nähtuvalt ei ole maakohus märkinud, et avaldaja oleks ise

vääralt tõlgendanud oma tervislikku seisundit, vaid kohus on tõendeid hinnates jõudnud

2-19-14754

järeldusele, et tõenditest ei saa teha selget järeldust, et avaldaja terviseseisundi halvenemise on

põhjustanud puudutatud isiku poolt vaidlusaluste sõnumite saatmine.

35. Veel leiab avaldaja, et puudutatud isik ei ole kohtule esitanud ühtegi vastuväidet, selgitust

ega tõendit, mis kinnitaks tema ärakuulamisel öeldut ning et kohus jättis ebaõigesti andmata

avaldajale võimaluse esitada omapoolne seisukoht puudutatud isiku väidetele. TsMS § 199

lõike 1 punkti 6 järgi on menetlusosalisel õigus vaielda vastu teiste menetlusosaliste taotlustele

ja põhjendustele. Kuivõrd puudutatud isik ongi väljendanud käesolevas asjas oma seisukohta

üksnes suulisel ärakuulamisel, oli avaldajal seadusest tulenevalt õigus puudutatud isiku

väidetele vastata. Samas on avaldaja saanud kaebuses oma seisukohad ja vastuväited esitada,

seega ei ole tegemist sellise menetlusliku rikkumisega maakohtu poolt, mis annaks aluse

vaidlustatud määruse tühistamiseks. Lisaks nähtub maakohtu määrusest, et avaldus ei ole

rahuldamata jäetud mitte puudutatud isiku vastuväidete tõttu, vaid avalduse tõendamatuse tõttu.

36. Ka ei nõustu avaldaja kohtu hinnanguga, et ta ei ole tõendanud vara rikkumist ja

kahjustamist. Seoses avaldaja esiletoodud sõiduautode kahjustamisega leidis maakohus, et

avaldusele lisatud fotodelt on küll näha, et kaks erinevat autot on saanud kahjustada, kuid

piltidelt ei nähtu autode registreerimisnumbreid ja neid ei ole esiletoodud ka avalduses, mistõttu

ei ole võimalik tuvastada, kelle omandisse autod sündmuste toimumise ajal kuulusid ja kes oli

nende kasutajaks. Seega leidis kohus, et ei ole tõendatud, et kahju said avaldaja omandis või

kasutuses olnud autod. Määruskaebuses väidetakse, et avaldaja esitas maakohtule tõendid

autode KIA ja Nissan rikkumise kohta ning märkis avalduses, millal puudutatud isik vara

rikkus. Kaebaja leiab, et kohus jättis ebaõigesti välja selgitamata, millal, kas ja kellele märgitud

autod kuulusid. Kolleegium nõustub maakohtuga, et avaldusele lisatud fotodelt (t lk 4–6) ei

nähtu sõidukite registreerimisnumbrid, mistõttu ei saa fotode alusel lugeda tõendatuks avaldaja

väidetud

autode

kahjustamist.

Samuti

ei

ole

avaldaja

maakohtule

esitatud

menetlusdokumentides toonud esile sõiduki Nissan Juke registreerimisnumbrit, see on

esmakordselt esitatud määruskaebuses, mistõttu on põhjendamatu maakohtule ette heita

nimetatud sõiduki kuuluvuse kontrollimata jätmist liiklusregistrist.

37. Iseenesest on õige kaebuse väide, et maakohus ei ole vaidlustatud määruses käsitlenud

avaldaja väljatoodud seika seoses puudutatud isiku poolt avaldaja poja ID-kaardi rikkumisega.

Samas on kolleegium seisukohal, et viidatu näol ei ole eraldi ega koosmõjus teiste asjas

tõendatud juhtumitega (maakohtu tuvastatud puudutatud isiku käitumine ööl vastu 28.08.2019

ja 6 telefonikõnet 12.10.2016 ning määruskaebemenetluses täiendavalt tõendatud häirivate ja

ebasündsa sisuga sõnumite saatmine 14.03.2020 ja 13.04.2020) tegemist sellise olukorraga, mis

annaks alust avalduse rahuldamiseks. Ringkonnakohus märgib, et lähenemiskeelu puhul on

tegemist isiku õigusi piirava äärmusliku meetmega, mida kohtul ei ole võimalik ilma piisavalt

kaalukate põhjenduste ja tõenditeta kohaldada. Praegusel juhul nõustub kolleegium

maakohtuga, et asjas tõendatud juhtumeid arvestades ei saa pidada lähenemiskeeldu

proportsionaalseks abinõuks.

38. Kaebuses vaidlustab avaldaja ka menetluskulude tema kanda jätmise põhjusel, et

menetluskulude kandmine on talle majanduslikult väga raske, kuna ta peab üksinda kasvatama

ja ülal pidama kahte alaealist ja ühte täiskasvanud puudega last. Ringkonnakohus selgitab, et

kuigi menetluskulud jäid maakohtu määruse kohaselt avaldaja kanda, siis asja materjalidest

nähtuvalt puudutatud isikul menetluskulud puuduvad, seega ei tule avaldajal hüvitada

vastaspoolele menetluskulusid. Kui avaldaja pidas silmas seda, et sõltumata avalduse

rahuldamata jätmisest tuleks menetluskulud jätta hoopis puudutatud isiku kanda, siis selliseks

kulude jaotuseks antud juhul alus puudub. TsMS § 172 lõike 1 kohaselt kannab hagita

menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Sama sätte teise lause järgi, kui

2-19-14754

hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult

või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, mh siis, kui see

menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Praegusel juhul puuduvad

TsMS § 172 lõike 1 teises lauses sätestatud alused, mis õigustaksid menetluskulude puudutatud

isiku kanda jätmist. Ringkonnakohus märgib, et pöördudes kohtusse lepingulise esindaja

vahendusel peab menetlusosaline arvestama võimalusega, et ta ei saa oma õigusabikulusid

hüvitatud. Seda tuleks ka esindajal menetlusosalisele enne kohtusse pöördumist selgitada.

Juhul, kui avaldajal ei olnud majanduslikult võimalik lepingulist esindajat palgata, saanuks

taotleda kohtult riigi õigusabi korras advokaadi määramist (TsMS § 180 lõige 1 punkt 3).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

39. Määruskaebemenetlusega seotud menetluskulud tuleb kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

jätta samuti kaebuse esitaja kanda (TsMS § 171 lõige 1). Kuivõrd puudutatud isikul ei ole

menetluses esindajat ning ta ei ole ka määruskaebusele vastust esitanud, ei ole alust eeldada tal

määruskaebemenetluses

menetluskulude

tekkimist.

Eeltoodust

tulenevalt

puuduvad

määruskaebemenetluses kindlaksmääratavad menetluskulud.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/