2-13-56711/230 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. oktoober 2020.a Tallinnas

Tsiviilasja number

2-13-56711

Tsiviilasi

Rimi Eesti Food AS hagi T Ee vastu kahju hüvitamise

nõudes

Tsiviilasja hind

Hagi hind 817 072,74 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Rimi Eesti Food AS (registrikood: 10263574,

asukoht Põrguvälja tee 3, Pildiküla küla, Rae vald, 75301

Harju maakond)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Martti PeetS

(e-post: menetlus@tgsbaltic.com)

Kostja: T E (isikukood: xxx, elukoht xxx)

Kostja lepingulised esindajad: vandeadvokaat Jüri Leppik

(e-post: menetlus@leppik.ee) ja vandeadvokaat Helvia

Räägel e-post: menetlus@advokaadiburoo.ee)

Asja arutamine

13.07 ja 14.07.2020 toimunud kohtuistungitel

RESOLUTSIOON

1. Keelduda asja juurde võtmast hageja poolt 31.08.2020 esitatud tõendeid.

2. Jätta läbi vaatama AS Rimi Food AS põhinõue summas 219 069 eurot ja osaliselt

sissenõutavaks muutunud viivisenõue ning lõpetada eelviidatud nõuete osas

menetlus käesolevas tsiviilasjas.

3. Hagi rahuldada osaliselt.

4. Mõista kostjalt T E’lt välja hageja Rimi Eesti Food AS kasuks kahjuhüvitis summas

350 933 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 82 069,56 eurot ning

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna

põhinõudelt summas 350 933 eurot alates 21.10.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule

asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses,

kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi

kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses

sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu

tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi

taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei

välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluse käik

1. Rimi Eesti Food AS esitas 06.1.2014 T E’e ja E C OÜ vastu hagi kahju hüvitamise nõudes

summas 612 108 eurot ja viivise nõudes. Hageja suurendas menetluse käigus oma põhinõuet

summas 73 600 euro võrra ja viivisenõuet. 26.05.2015 määrusega võttis kohus haginõude

suurendamise menetlusse. Pärast nõude suurendamist hageja nõudis T E’lt ja E C OÜ

solidaarselt põhinõude 685 708 eurot väljamõistmist koos seadusjärgse viivisega.

29.11.2016 esitas hageja kohtule taotluse kaasata menetlusse kostjana OÜ S E. 06.01.2017

määrusega kaasas kohus menetlusse kostjana OÜ S E. 27.01.2020 määrusega võttis kohus

vastu hageja loobumise hagist OÜ S E vastu ja menetlusse jäi Rimi Eesti Food AS hagi T

E ja E C OÜ vastu. Rimi Eesti Food AS ja E C OÜ esitasid 07.02.2020 kohtule taotluse,

mille kohaselt Rimi Eesti Food AS võta kaaskostja E C OÜ vastu esitatud hagi tagasi.

19.06.2020 määrusega kohus lõpetas menetluse Rimi Eesti Food AS hagis E C OÜ

(likvideerimisel) vastu. 01.02.2020 esitas hageja kohtule taotluse nõude vähendamiseks.

Hageja taotluse kohaselt vähendatud põhinõude suuruseks on 466 639 eurot, millele

lisandub VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivisenõue.

Hageja nõue ja põhjendused

1. T E (edaspidi kostja) töötas Rimi Eesti Food AS (edaspidi hageja või Rimi) õiguseelneja

juures alates 12.10.1998. Alates 14.02.2005 töötas kostja hooldusjuhi ametikohal. Alates

2007. aastast täitis kostja hageja juures projektijuhi ülesandeid ning viis läbi

ehitustöövõttudega ja – tarnetega seotud hankeid. Kostja kui projektijuhi ülesannete hulka

kuulus vastavalt ametijuhendile hageja kaupluste või muude hageja tegevuseks vajalike

rajatiste avamise, ümberkujundamise ja/või rekonstrueerimise arendusprojektide juhtimine

(ametijuhendi p 3 ja 4.1), projektide eelarvestamine ning tegelike kulude ja investeeringute

kontroll (ametijuhendi p 4.2), projektide teostamisega seotud varade ja teenuste ostmise

korraldamine, lepingute läbirääkimine (ametijuhendi p 4.6) jne. 23.04.2012 sõlmisid hageja

ja kostja töölepingu uues redaktsioonis ning kostja jätkas töötamist projektijuhi ametikohal.

Töölepingu järgi pidi kostja oma tööülesannete täitmisel lähtuma töölepingust,

ametijuhendist, hageja töökorralduslikest dokumentidest ning hageja poolt antavatest

korraldustest ja juhistest. Töölepingu p-s 6.2.1 määratleti ärisaladused, mida kohustus

hoidma. Ärisaladusena määratleti muuhulgas teave tööandja poolt sõlmitavate lepingute

sisu kohta ning tööandja juures töötamise ajal kogutud, saadud, hangitud igasugune teave,

mida tööandja ei avalda üldiseks kasutamiseks. Kokkuvõtlikult tegeles kostja 2005-2006.

aastal Rimi hooldustööde juhtimisega ning alates 2007. aastast Rimi kinnisvaraprojektide

(Rimi kaupluste ehitamine, ümberkujundamine, renoveerimine, remontimine jne)

korraldamise, juhtimisega ja järelevalvega. Hageja ja kostja vaheline töösuhe lõppes

02.12.2013.

2. Hangete korraldamise protseduur on hageja juures reguleeritud ja kirja pandud vastavas

hankejuhendis, mida on viimati uuendatud 01.11.2012. Hankejuhendis sätestatud

protseduurireeglid kehtivad kõikide hageja omatarbeks mõeldud kaupade, kinnisasjade

ehituse, põhIa ja teenuste ostmise puhul. Hankejuhend ei rakendu nende kaupade

sisseostmisele,

mis

on

mõeldud

edasimüümiseks.

Hankejuhendis

sätestatud

protseduurireeglid on kohustuslikud hangete puhul, milles väärtus on vähemalt 50 000

EUR. Kaupade ja teenuste puhul, mille väärtus jääb vahemikku 10 000 – 50 000 EUR, ning

mille sisseostmiseks puudub raamleping kindla tarnijaga, on vastutaval osakonnal kohustus

küsida võrdlemiseks vähemalt 2-3 erinevat pakkumist ning esitada võrdluse ülevaade

vastutavale isikule.

3. Kostja, kes täitis alates 2007. aastast hageja juures projektijuhi ülesandeid, oli volitatud ja

kohustatud viima läbi ehitustöövõttudega ja –tarnetega seotud hankeid. Kostja oli seejuures

kohustatud järgima hangete korraldamise protseduurireegleid. Kostja viis läbi kogu

ehitusalase hanke n-ö algusest lõpuni ning ühtlasi vastutas kogu hanke protseduuri eest.

Tema ülesandeks oli muuhulgas komplekteerida nimekiri potentsiaalsetest tarnijatest,

edastada tarnijatele/töövõtjatele ettepanekuid hankel osalemiseks ja pakkumiste

esitamiseks, koostada kokkuvõtlik ülevaade kõigist pakkumistest, valida välja parim

pakkumine

ning

esitada

see

kinnitamiseks

hankekomisjonile.

Hankekomisjoni

kokkukutsumine oli samuti kostja ülesandeks. Ühtlasi oli kostja ise üheks hankekomisjoni

liikmeks. Tööülesannetest lähtuvalt oli kostjal seega ligipääs kõigile hageja hangetega

seotud dokumentidele. Kostjal oli ülevaade kõigist hankega seotud eelarvelistest

piirangutest ja pakkumiste sisulistest nõuetest. Lisaks oli kostjal ülevaade kõigist esitatud

pakkumistest ja nende sisust.

4. Kostja oli tööülesannete täitmisel kohustatud pidevalt järgima hageja varalisi huve, sh viima

hanked läbi eesmärgiga tagada parimad tingimused hageja jaoks ehk ausa konkurentsi

tingimustes minimaliseerida hageja kulutused projektidele. Teisalt, mitte alati ei kehti

hageja hangetel madalaima hinna põhimõte, vaid pakkumise edukus võib sõltuda ka

mitmetest erinevatest kriteeriumidest. Kriteeriumid on seejuures kohati subjektiivsed ning

kahe sarnase pakkumise puhul ei pruugi alati otsustavaks olla objektiivsed aspektid nagu

hind. Kuna parima pakkumise valib samuti välja hanke eest vastutav töötaja, võimaldas

kostja positsioon kostjal eelistada teatud tarnijaid viisil, mis ei ärataks osakonnajuhis ega

hankekomisjonis kahtlusi. Osakonnajuhi ja hankekomisjoni kinnitus või heakskiit on küll

nõutav teatud hanke etappides, nagu potentsiaalsete tarnijate nimekirja, pakkumiste sisu

kokkuvõtte, parima pakkumise jne kinnitamine ja/või heakskiit, kuid kinnitus ja/või

heakskiit jäetakse andmata juhul kui mingi pakkumine ei vasta hanke nõuetele. Seega, nii

kaua kui pakkumine vastab hanke nõuetele, saab hanke eest vastutav töötaja valida selle

võitjaks. Seda isegi juhul, kui võitjaks valitud pakkumine ei olnud kõige odavam.

5. Hageja on ettevõttesiseste reeglitena 15.11.2007 kinnitanud ja kehtestanud dokumendi

„Ärieetika poliitika“ ja seda täpsustava ja täiendava dokumendi „Rimi Balticu ärieetika

poliitika juhised“, mis sisaldavad eeskätt juhiseid juhtidele ja töötajatele selle kohta, kuidas

käituda igapäevases töös suhetes tarnijate, konkurentide ja teiste välispartneritega ning mis

tuginevad arusaamale, et Rimi gruppi tuleb juhtida kasumlikult ja kooskõlas heade

tavadega. Hageja ärieetika poliitika eeskirjad kohustavad juhte ja töötajaid järgima ettevõtte

huve seoses kasumlikkuse ja heade tavadega, keelavad ametiseisundi kasutamist omakasu

eesmärgil ettevõtte, tarnijate või klientide kulul, kohustavad oma äritegevust ja isiklikke

toiminguid teostama eetiliselt vastutustundlikul viisil, mis välistab nii otsese kui kaudse

huvide konflikti Rimi Balticuga, keelavad konfidentsiaalse teabe avaldamise ja kasutamise

omakasu või eelise kindlustamise eesmärgil jne.

6. Viimati on kostja täitnud ja allkirjastanud ärieetika küsimustiku 06.02.2013. Kostja kinnitab

selles, et on viimase 12 kuu jooksul järginud ärieetika poliitika kohustuslikke eeskirju, pole

avaldanud konfidentsiaalset teavet ning on täitnud küsimustiku täpselt. Kostja on

küsimustikus kinnitanud, et viimase 12 kuu jooksul pole tal olnud rahalisi huve

organisatsioonis, mis konkureerib Rimiga, müüb kaupu mõnele Rimi tarnijale või ostab

temalt ja saab mõjutada Rimi otsust kõnealuste tarnijate suhtes ning et ta pole osutanud

teenuseid mis tahes muule ettevõttele või üksikisikule peale tööandjaettevõtte, mille eest ta

oleks saanud mis tahes vormis tasu.

7. 2013.a juulis algatas hageja kostja suhtes sisejuurdluse, kuivõrd olid tekkinud tõsised

kahtlused, et kostja võib olla kuritarvitanud oma tööpositsiooni hageja juures, saades selle

eest ebaseaduslikke makseid, ning tekitanud oma ebaseadusliku tegevusega hagejale kahju.

Kahtluste tekkimise ajendiks olid mitmed asjaolud kogumis, kuid muuhulgas kostja töötasu

suurusele mittevastav laiav ja kulutav elustiil (nt iga-aastased korduvad suusareisid eriti

kallitesse kuurortidesse, kallite bränditoodete ja –riietuse kasutamine, kostja poolt

avaldatud plaan osta väga kallis uus sõiduauto firma nimele) ning avalikest andmebaasidest

(äriregistrist) nähtuv info selle kohta, et kostja on esitanud ärieetika küsimustikku täites

hagejale valeinformatsiooni ning et kostja on alates 2006. aastast teeninud ulatuslikku

müügitulu läbi temale ainuisikuliselt kuuluva äriühingu, millel puuduvad töötajad ning

mille tegevusala kattub kostja töövaldkonnaga Rimis.

8. Nimelt nähtub äriregistri infosüsteemist, et 06.06.2006 registreeris kostja äriühingu E C OÜ

(ülal ja edaspidi nimetatud ka E). Kostja on E ainus osanik ja juhatuse liige. E

tegevusvaldkonnaks on märgitud kinnisvara haldus tasu eest või lepingu alusel.

Majandusaastaaruannete kohaselt tuleneb E käive konsultatsiooni-, kinnisvarahaldus- ja

projektijuhtimisteenuste osutamisest. Samas pole El majandusaasta aruannete järgi olnud

kunagi ühtegi töötajat ning tööjõukulud puuduvad täielikult, sh pole kunagi tasu makstud

T.E.-le kui ainsale juhatuse liikmele. Majandusaruannete järgi puuduvad ka mistahes

otseselt põhitegevusega seonduvad kulud – märgitud on ainult „mitmesugused

tegevuskulud“. Ilma ühegi töötajata on E äriregistrile esitatud majandusaastaaruannete järgi

aastatel 2006-2012 teeninud müügitulu kokku 539 023 EUR. Seejuures on ainukeseks Ega

seotud isikuks kostja, kes on E asutamisest saadik olnud täiskohaga tööl hageja juures, kus

ta on tegelenud samuti projektijuhtimisega kinnisvara valdkonnas.

9. Hageja poolt algatatud sisekontrolli raames tuvastati, et kostja on oma kohustusi hageja

suhtes pikaajaliselt ja järjepidevalt omakasu saamise eesmärgil tahtlikult rikkunud.

Muuhulgas on kostja rikkunud konfidentsiaalsus- ja lojaalsuskohustust ning hangete

korraldamise protseduurireegleid.

10. Kostja on küsinud ning temale kuuluva 06.06.2006 registreeritud nö ühemeheühingu E C

OÜ (edaspidi E) kaudu võtnud vastu makseid Rimi tarnijatelt/töövõtjatelt, kes on

vastutasuks võitnud kostja poolt korraldatud Rimi hanke või saanud ilma hanketa endale

kostja poolt juhitava projekti teostamise lepingu. Kostja rikkumised on alguse saanud juba

vähemalt 2006.a ning uusi rikkumisi on toime pandud igaaastaselt ja järjepidevalt. Perioodil

28.07.20016-04.07.2013 on kostja poolt juhitud projektidega seoses kostja ühemehefirmale

Ele makstud altkäemaksu vähemalt summas 638 081 eurot. Kostja andis Rimi

alltöövõtjatele juhiseid muuta Rimile esitatud hinnapakkumisi keskmiselt paarituhande

euro võrra suuremaks, et kindlustada alltöövõtja valimine konkreetse objekti alltöövõtjaks.

Kuna suurenesid hinnapakkumised, suurenesid ka vastavalt ka Rimi poolt makstud arved.

Kostja on nimetatud summa ulatuses võtnud raha Rimi lepingupartneritelt seoses töödega,

mida lepingupartnerid on Rimile teinud ja mille eest Rimi on neile tasunud. Hageja arvates

tuleb sellisel juhul eeldada, et tegemist oli altkäemaksuga ning tehingu hind, mida Rimi

lepingupartneritele maksis, oli mõjutatud altkäemaksust ning seetõttu on Rimi kandnud

VÕS § 128 lg 3 mõttes vastavas ulatuses otsest varalist kahju.

11. Kostja tegutses kõigil objektidel Rimi projektijuhina. Kuigi alltöövõtjad on arveid esitanud

Ele, ei osutanud E tegelikkuses Rimi objektidel mingeid teenuseid. Kostja viibis Rimi

objektidel Rimi projektijuhina ning suhtles projektijuhi ametikohuseid täites ka

alltöövõtjatega. Kostja suhtles hankijatega, võttis hinnapakkumised ja kinnitas tellimused.

Kostja valmistas ette hankedokumentide sisu ning hankijad saatsid pakkumised kostjale.

Kostjal ei olnud õigust pakkuda Rimi objektidel tarnijatele konsultatsiooniteenust. Kõik

tööd, mis objektil tehti ja kõik konsultatsioonid seoses objektil teostatud töödega olid kostja

tööülesanded. Kostja ülesandeks oli iga objekti puhul kogu projekti koordineerimise

algusest lõpuni. Kostja tööülesannete hulka kuulus ka hanke võitja nõustamine objektil.

12. Hageja on seisukohal, et ülalkirjeldatud faktilised asjaolud annavad hagejale õiguse esitada

kahjuhüvitisnõude kostja vastu. Hageja kahjuhüvitisnõue kostja vastu põhineb eelkõige

TLS § 74 lg-l 1 ja VÕS §-l 115.

13. Hageja leiab, et kostja on oma kohustusi rikkunud tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes.

Ametipositsiooni omakasu eesmärgil ärakasutamine ning konfidentsiaalse informatsiooni

müümine toimus järjepidevalt ja süstemaatiliselt vähemalt alates 2006. aastast. Kostja

tegevuses väljendub selge soov teenida hageja arvelt ebaseaduslikku tulu ning teadlikkust

sellest, et tema tegevus on keelatud ja tekitab hagejale kahju. Kostjate õigusvastane tegevus

on tekitanud hagejale kahju seeläbi, et hageja on pidanud tasuma tarnijatele/töövõtjatele

rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma olukorras, kus oleks toiminud aus konkurents tarnijate

vahel, st kus kostja poleks vastutasu eest teatud tarnijaid eelistanud, kus tarnijatel

puudunuks kostjalt saadud konfidentsiaalne ja salastatud informatsioon ning kus E poleks

võtnud vastu altkäemakseid tarnijatelt. Seega on kostjad oma tegevusega tekitanud hagejale

otsest varalist kahju VÕS § 128 lg 2 mõttes.

14. Kostja tegevus on võimaldanud tarnijatel muuta kostjale edastatud esialgsete pakkumiste

hinda kõrgemaks. Kostja müüdud informatsioon võimaldas tarnijatel tõsta pakkumisi

selliselt, et pakkumised jäid hageja eelarve piiridesse ning olid seega hagejale

vastuvõetavad. Kui kostja poleks konfidentsiaalset informatsiooni müünud, poleks tarnijad

teadnud hageja hangete eelarveid ega konkurentide pakkumisi. Järelikult väljendub

hagejale tekitatud kahju ühelt poolt selles, et tarnijad esitasid põhjendamatult kõrgeid

pakkumisi, kui kostja poolt teatavaks tehtud hageja hangete eelarved ning konkurentide

pakkumiste hinnad seda võimaldasid.

15. Teisalt võimaldas kostja tarnijatel vähendada oma pakkumisi, kui ilmnes, et konkurendid

on paremaid pakkumisi esitanud. Valdavas osas juhtudel väljusid tarnijad projekti

teostamisel lõpuks pakkumise piiridest. Ehitushangete juures reeglina pole tellijal muud

valikut kui lisanduvad kulud töövõtjale hüvitada, kuna vastasel juhul oleks ohtu seatud

projekti tähtaegne valmimine. Seega võimaldas kostja vastutasu eest tarnijatel hange igal

juhul võita ning hiljem vajadusel väidetavalt töö teostamise ajal tekkinud suurenenud

kulutusi näidates soovitud tulu siiski hageja arvelt välja teenida.

16. Järelikult väljendub hagejale tekitatud kahju teiselt poolt selles, et hageja on teatud juhtudel

pidanud teenuste ja kaupade eest maksma põhjendamatult palju seeläbi, et tarnijad on

võitnud hankeid kostjalt saadud informatsiooni tõttu moonutatud pakkumistega. Ehk hanke

võitmise eesmärgil esitatud madalam pakkumine on lõppkokkuvõttes osutunud hagejale

kallimaks, kui olid hankel osalenud teiste tarnijate pakkumised. Tarnijad, kes ei saanud

kostjalt konfidentsiaalset infot, arvestasid oma pakkumisi eeldatavalt vastavuses tegelike

kuludega. Viimased ei osutunud aga edukaks, kuna kostjalt edastatud informatsioon

võimaldas teatud hankijatel vastavalt vajadusele pakkumisi kunstlikult madalamana

esitada.

17. Viimaks väljendub hagejale tekitatud kahju kostja E kaudu makstud altkäemaksu

summades. Kostja ainuisikuline äriühing E on hageja lepingulistelt partneritelt saanud

suures ulatuses rahalisi hüvesid. E arvete nr 1-130 koondtabelist nähtuvalt on E esitanud

perioodil 28.07.2006 kuni 04.07.2013 hageja tarnijatele kokku 122 arvet, millest Rimi

projektidega on selgesti seostatavad 106 arvet kogusummas 612 108 EUR. Kuivõrd hageja

tarnijad on eraõiguslikud äriühingud ning kasumi teenimisele suunitletud, pole eluliselt

usutav, et tarnijad maksid enda vahenditest Ele üle poole miljoni euro ainult eesmärgiga

hageja hankeid võita. Ele makstud summad olid tarnijate pakkumistesse ja kuludesse sisse

kalkuleeritud ning Ele ülekantud summad maksis lõppkokkuvõttes kinni hageja.

18. Hagejale tekkinud kahju ületab tõenäoliselt eelnimetatud altkäemaksete summat. Näiteks

Mustakivi (Lasnamäe Centrumi Rimi) ja Sõpruse Rimi hangete puhul võimaldas kostja

tõsta XXX OÜ-l pakkumisi kokku 90 700 EUR võrra, millest altkäemaksuna sai kostja

endale „vaid“ 54 000 EUR. Hagejale tekkinud kahjuks tuleks aga lugeda 90 700 EUR.

Samas on hagejal võimatu tõendada kahju täpset kogusuurust ning seda, kui suures ulatuses

täpselt hagejale iga erineva hankega kahju on tekitatud. Seda muuhulgas põhjusel, et hageja

on mitmete tarnijatega sõlminud mitmeid erinevaid lepinguid pika aja vältel, mistõttu on

tarnijatel olnud võimalik kostjate tegevuse jätkuvusele tuginedes hajutada hagejale

tekitatud kahju erinevate tehingute vahel. Hageja kahjuna tuleb aga igal juhul käsitleda

vähemalt nende maksete summat, mida hageja tarnijad/töövõtjad on kostja poolt juhitavate

Rimi projektidega seoses maksnud kostja ühemehefirmale Ele ehk altkäemaksete

kogusummat, milline on vähemalt 685 708 EUR. Seda põhjusel, et see summa sisaldus

varjatuna nendes tasudes, mida hageja oma tarnijatele/töövõtjatele projektide raame tasus,

kuid mis ei kulunud tegelikult projekti teostamiseks, vaid läksid vastutasuna kostjale läbi

E. Seega on hageja pidanud lõppkokkuvõttes maksma tarnijatele kostjate tegevuse

tulemusel põhjendatust rohkem vähemalt Ele ülekantud summade ulatuses. Seetõttu tuleb

kostjatelt mõista hageja kasuks kahjuhüvitisena välja igal juhul vähemalt 685 708 EUR.

19. Kostja on leidnud, et TLS § 74 lg 4 välistab kostja vastu nõuete maksmapanemise, mis on

tekkinud ajavahemikul 28.07.2006 kuni 05.01.2011. Hageja vaidleb aegumise kohaldamise

taotlusele vastu. TLS § 74 lõikes 4 sätestatud aegumistähtaeg ei ole praegusel juhul

kohaldatav. TLS § 74 lg 4 näol on tõepoolest tegemist erisättega TsÜS § 146 lg 1 ja § 147

suhtes. Kui töötaja on tekitanud tööandjale kahju oma kohustuste tahtliku rikkumisega, siis

allub töötaja vastu suunatud tehinguline kahjunõue TsÜS § 146 lõikes 4 sätestatud 10-

aastasele aegumistähtajale. Kostja on oma tehingulisi kohustusi hageja ees rikkunud

tahtlikult VÕS § 104 lg 5 mõttes, kuivõrd kostja ja E tegevus oli kooskõlastatud,

süstemaatiline ning suunatud hageja tarnijatelt altkäemaksete saamisele ning seeläbi

hagejale kahju tekitamisele. Järelikult on kostja aegumise vastuväide materiaalõiguslikult

põhjendamatu.

20. Hageja esitas 21.02.2020 kohtule taotluse võtta vastu haginõude vähendamine ja mõista

välja T Eelt Rimi Eesti Food AS-i kasuks 466 639 eurot ja viivis 30.01.2020 seisuga 82

425,56 eurot ning viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras

arvestatuna põhinõudelt summas 466 639 eurot alates 31.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

21. Seega hageja palub kostjalt välja mõista kahju hüvitis 466 639 eurot ja viivised ning jäta

menetluskulud kostja kanda.

KOSTJA SEISUKOHT

22. Kostja palub hagi jätta rahuldamata.

23. Kostja esitas hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja leiab, et TLS § 74 lg 4 kohaselt

aegub tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu tööülesannete täitmisel tekkinud kahju

eest 12 kuu jooksul arvates ajast, millal tööandja sai teada või pidi teada saama kahju

tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast

kahju tekkimist. Hageja väitel on kostjad tegelenud hagejale kahju tekitava tegevusega

alates 28.07.2006.a. Arvestades, et kostja vastu on nõue esitatud TLS § 74 lg 1 alusel ning

arvesse võttes TLS § 74 lg-s 4 sätestatut, on aegunud hageja nõuded kostja vastu, mis on

tekkinud ajavahemikul 28.07.2006.a kuni 05.01.2011.a. Kostja palub kohtul kohaldada

aegumist hageja nõuete osas, mis on tekkinud ajavahemikul 28.07.2006.a kuni

05.01.2011.a.

24. Hageja on enda poolt esiletoodud asjaoludega loonud mulje, nagu oleks kostja

ainuisikuliselt

vastutanud

kõigi

kinnisvaraprojekte

puudutavate

ehitusalaste

hankemenetlustega seotud küsimuste eest. Kostja ei ole sellise tõlgendusega nõus. Hageja

on väitnud, et alates 2007.a täitis kostja projektijuhi ametijuhendi alusel projektijuhi

ülesandeid. Ametijuhendi punktist 2 nähtuvalt oli kostjal aruandekohustus kinnisvarajuhi

ees. Lõpliku otsuse hankelepingute sõlmimise osas võttis samuti vastu kinnisvarajuht.

Tegeliku otsustuse, missuguste tarnijatega ja missugustel tingimustel hankelepingud

sõlmitakse, langetas hageja kinnisvarajuht ning et ehitusalase hankemenetluse eest ei

vastutanud kostja ainuisikuliselt. Lisaks ei vasta tõele hageja väide, nagu oleks kostja

projektijuhina töötamise ajal valinud välja parimad pakkumised ja võtnud vastu otsused

ning viinud läbi kogu hanke algusest lõpuni, vastutades kogu hanke protseduuri eest.

Lõplikud otsused võttis vastu kinnisvara osakonna juhataja, mitte projektijuht. Samuti

allkirjastas arved vastavalt hageja juures kehtestatud arvete kinnitamise protseduurile

vähemalt kaks inimest, kelleks ehitusalaste arvete puhul olid kostja I ja kinnisvaraosakonna

juht.

25. Aastatel 2007 kuni 2010 esitati hangete hinnapakkumised kinnistes ümbrikutes. Need

toimetati hageja Põrguvälja kontori valvelauda ning avati kindlal kellaajal kinnisvara

osakonnajuhi P R või kellegi kolmanda juuresolekul. Aastatel 2005 – 2006 ei korraldanud

hankeid kostja. Perioodil 2007-2008 tegeles ehitusalaste hangete korraldamisega

ehitusspetsialist A L. Tõele ei vasta ka hageja väide, nagu oleks kostjal ülevaade kõigist

hankega

seotud

eelarvelistest

piirangutest

ja

pakkumiste

sisulistest

nõuetest.

Ehitusprojektide kinnitatud eelarvetest oli teadlik kinnisvaraosakonna juhataja, kes osales

arendusprojektide koostamise ja kinnitamise protsessis. Kostjani jõudis eelarve summa

alles konkreetse projekti tegeliku eelarve koostamisel.

26. Kuigi hangete korraldamiseks oli hageja ette näinud iga valdkonna jaoks protseduurireeglid,

ei olnud neid enamuse kinnisvaraprojektide hangete käigus võimalik täita erinevatel

põhjustel, peamiselt seetõttu, et kaupluste tehnoloogilised joonised ei olnud lõplikult

valmis. Samuti puudusid ehituslikud projektid, mille järgi oleks saanud arvestada reaalsed

ehitustööde mahud. Pakkumised tehti tarnijate poolt enamasti enne konkreetset objekti üle

vaatamata tehnoloogiliste jooniste, mis olid koostatud kaupluse disaineri poolt vastavalt

kaupluseformaadi arendusjuhi/formaadijuhi juhistele ja eskiisidele, ja hinnapäringu alusel.

Tehnoloogilised joonised sisaldasid hageja kaupluste sisustuse paigutust. Pärast objekti

ülevaatamist selgus tihti, et tegelikult on projekt hoopis mahukam, kui tarnija oli pakkumist

tehes eeldanud. Sellest tulenevalt oli hinnapakkumiste võrdlemine praktiliselt võimatu ja

ehitustööde käigus lisandusid lisatööd, millega ei olnud arvestatud hinnapakkumistes.

Samuti jäi hanke korraldamise aeg liialt lühikeseks.

27. Uute kaupluste ja kaubanduskeskuste projekteerimisel kaasati alati hageja töövõtjaid, et

eriosade projektide lähteandmed (mõõdud, mahud) oleksid õiged. See ei välistanud

tegelikkuses muudatust tööde sisus ja mahus, kuivõrd reeglina vahepealsel ajaperioodil

projekteerimisest reaalse ehitustegevuseni muudeti hageja poolt kaupluse tehnoloogilist

joonist. Projekteerimisprotsessis osales peale kostja I ka kinnisvaraosakonna juhataja, kes

oli teadlik kõigist projekteerimisse kaasatud töövõtjatest. Kõik kinnisvara arendust

puudutavad juhised, korraldused projektidele esitatavate nõudmiste, töömahtude ja

töökorralduse kohta, ajagraafikud ning muud nõudmised sai kostja I projektijuhina

kinnisvaraosakonna juhatajalt. Perioodil 2006-2010 oli osakonna juhiks P R ja perioodil

2011-2013 september E L (S).

28. Perioodil 2011 kuni 2013 oli uute kaupluste ehitamisel ja olemasolevate kaupluste

ümberehitamisel tavaline olukord, kus kaupluse ehituse ja sisustamise lõppfaasis tuli

seadmeid ümber paigutada ja muuta ümber juba paigaldatud tehnosüsteeme. Mõistagi tõi

see endaga kaasa lisatöid ja planeerimata lisakulutusi. Samuti ei saanud selliseid

lisanduvaid töid ja kulutusi ette 5/17 näha kaupluse ehitamise/ümberehitamise eelarve

koostamisel, kuna muudatused ei kajastunud kaupluse tehnoloogilisel joonisel. Korraldused

täiendavateks töödeks sai kostja kaupluseformaadi arendusjuhilt P R`lt. Sellest olukorrast

olid teadlikud ka kinnisvaraosakonna juhataja E L (S) ning Rimi Baltic Grupp OÜ

kinnisvaradirektor R L.

29. Hangetel ei kehti alati madalaima hinna põhimõte, vaid pakkumise edukus sõltub mitmetest

erinevatest kriteeriumitest. Kuivõrd projektide läbiviimiseks ettenähtud aeg oli viidud

miinimumini, siis tuli hangete tegemisel lähtuda kriteeriumitest nagu kiirus, paindlikkus,

usaldus, järjepidevus, kvaliteet. Lõplik otsus hanke osas langetati koos kinnisvaraosakonna

juhiga ja üldjuhul arvestati tarnijate pakkumiste parimaks tunnistamisel eelnevaid koostöö

kogemusi.

30. Kostja ülesanne projektijuhina oli ehitada, ümber kujundada, sisustada kauplusi vastavalt

hageja kvaliteedistandardile ja tehnoloogilisele joonisele, pidades sealjuures kinni tööandja

poolt ette nähtud ajagraafikutest ja eelarvetest. Enamikel juhtudel oli ehitustöödega juba

alustatud või isegi töödega juba lõpetatud, enne kui jõuti lepingu sõlmimiseni

töövõtja/tarnijaga. Lepingud allkirjastas kinnisvara osakonna juht, kelleks olenevalt

ajaperioodist oli kas P R või E L (S). Suuremahulised lepingud allkirjastas lisaks Rimi

Baltic Grupp OÜ kinnisvaradirektor R L.

31. Hageja on oma nõude üles ehitanud väitele, nagu oleksid kostja hagejale tekitanud kahju

seeläbi,

et

ehitusalaste

hangete

esialgsed

hinnapakkumised

erinesid

lõplikest

hinnapakkumistest, kuivõrd kostja väljastas hankijatele informatsiooni hanke eelarve kohta,

mis võimaldas hankijatel teha pakkumised, mis sobisid eelarvega. Kostja väitel pakkumised

erinesid esialgsetest pakkumistest seetõttu, et algselt ei olnud teada, missugune olukord

valitseb objektil tegelikult ning et tegelik tööde maht selgus alles pärast objekti ülevaatamist

töövõtja poolt. Samuti muudeti tehnoloogilisi jooniseid, kohati olid need vananenud ja

puudulikud, tihiti tekkis lisatööde teostamise vajadus. Hageja on märkinud, et sisekontrolli

raames tuvastati, et kostja on oma kohustusi hageja suhtes pikaajaliselt ja järjepidevalt

omakasu saamise eesmärgil tahtlikult rikkunud. Mittte kordagi perioodil 2006 kuni 2013 ei

ole siseaudiitor ega keegi teine kostja tööülesannete täitmise üle kontrolli teostav isik

tõstatanud küsimusi ega teinud ettekirjutusi kostja juhitud ehitusprojektide osas. Hageja

väited kostja rikkumistest on paljasõnalised, oletuslikud ja tõendamata.

32. Samuti ei ole olnud kostjale etteheiteid otseste juhtide poolt teostatud iga-aastase

töötulemuste hindamise protsessi käigus, kus analüüsiti eelmise tööaasta tulemusi.

33. Hageja väited kostja E C OÜ majandustegevuse puudumise kohta on vastuolulised. Ühest

küljest väidab hageja, et E C OÜ-l puudus majandustegevus, kuid teiselt poolt märgib, et E

C OÜ on esitanud arveid ning tema arveldusarvetel on märkimisväärne summa raha. Ilma

majandustegevuseta ei ole äriühingul võimalik käivet omada. E C OÜ on oma

põhitegevusest tulenevalt osutanud tellijatele teenust ning esitanud neile selle eest arved.

34. Kõik korrigeeritud pakkumised hankijate poolt olid põhjendatud ja tulenesid enamasti

sellest, et hagejal endal ei olnud hankemenetluse raames esitada korrektseid ehitusprojekte,

vaid hankijad pidid esialgsed pakkumised esitama ilma tegelikke tingimusi teadmata.

Konkreetsete kinnisvaraobjektide ja kaupluste ülevaatusel selgus, et tegelikult on tarvis

teostada tunduvalt rohkem töid, kui oli hinnapakkumist tehes teada.

35. Hageja väited selle kohta, et kostja viis kogu ehitusalase hanke läbi algusest lõpuni ning

vastutas kogu hanke protseduuri eest, ei vasta tõele. Projektide eelarvete maht, s.t rahaline

ulatus, millises oli hageja valmis töövõtjatele tööde eest maksma, oli konfidentsiaalne ja

seda teadis osakonna juhataja, kuna tema osales arendusprojektide koostamisel ja

kinnitamisel. Kostja koostada ja jälgida oli kogu projekti tegelik eelarve, mis sisaldas kõigi

ehitusprojektis

osalevate

osakondade

valdkondi,

nagu

ehitus,

külmseadmed,

kauplusesisustus, kontorimööbel, IT, turvaseadmed, marketing jne. Tegelikkuses oli kostjal

I kontroll ainult tema valdkonna 13/17 kulutuste üle, milleks olid ehitustööd ja kaupluse

sisustus. Ülejäänud osas oli kostja kohustus jälgida, et erinevate osakondade kulutused

jääksid eelarve piiridesse, kuigi iga osakond tegeles ise oma hangetega. Pärast projekti

lõppu koondas kostja kokku erinevate osakondade tegelikud kulutused projektile ja koostas

võrdlustabeli esialgse eelarvega.

36. Hageja väidab, et talle tekkis kahju kostja tegevusest, kuivõrd kostja, kes hageja väitel

teadis hanke eelarvet ja muid tingimusi, edastas tarnijatele/töövõtjatele info, mis võimaldas

viimastel teha pakkumised, mis olid eelarve piirides, kuid siiski sellised, et võita

konkureerivaid pakkumisi. Hageja esitatud teoorias jääb lahtiseks ja seletamatuks mitu

aspekti. Kui kostja teadis algusest peale, missugune on iga kinnisvaraprojekti ehitusalane

eelarve, siis miks ei öelnud ta seda koheselt tarnijatele/töövõtjatele, vaid n.ö lasi neil teha

mitu pakkumist?

37. Samuti, kui hagejal oli iga kinnisvaraprojekti ehitamiseks/ümberehitamiseks ette nähtud

konkreetne eelarve, siis oli hageja järelikult arvestanud, et tal on võimalik kulutada

projektile eelarves ettenähtud summa. Seega, kui tarnijate/töövõtjate pakkumised jäid

eelarve piiridesse, siis kuidas sai hagejale üldse tekkida kahju? Hageja oli teadlik, et tal

tuleb vajadusel (kui tehakse sellises ulatuses pakkumine) tarnijatele/töövõtjatele maksta

kogu eelarves projektile ette nähtud summa.

38. Hageja maksis kostja tegevuse tulemusena hankijatele enamasti vähem, kui eelarves oli ette

nähtud. Hageja on ise korduvalt hagiavalduses kinnitanud, et hankijate pakkumised jäid

eelarve piiridesse.

39. Asjaolu, et hankemenetluste käigus on ühe hankija poolt tehtud erinevaid pakkumisi, ei

tõenda, et kostjad oleks hagejale tekitanud kahju.

40. Hageja on hagis leidnud, et kostja tegevus on talle tekitanud kahju seeläbi, et hageja on

pidanud tasuma töövõtjatele rohkem, kui ta oleks pidanud tasuma olukorras, kus oleks

toiminud aus konkurents tarnijate vahel. Hageja ei ole mitte kuidagi tõendanud, et ausat

konkurentsi ei toimunud, vastupidi, hageja enda tõenditest nähtub, et ühe hanke raames

erinevate töövõtjate poolt esitatud pakkumised on hinnaklassilt sarnased. See tähendab, et

hinnapakkumised olid koostatud turuhindu arvestades ja vastasid tegelikkusele. Samuti on

hageja ise kinnitanud, et kõik pakkumised jäid hageja poolt ettenähtud hangete eelarvete

piiresse.

41. Hageja on mitmel juhul märkinud, et tarnijad esitasid põhjendamatult kõrgeid pakkumisi ja

said seetõttu märkimisväärselt rohkem tulu. Ometi on hageja tasunud pakkumiste alusel

esitatud arved ega ole pidanud neid põhjendamatult kõrgeteks hangete korraldamise ja

tööde teostamise ajal. Mitmetel juhtudel on hageja tasunud tunduvalt vähem, kui eelarve

ette nägi, selle kohta on kostja pidanud isegi andma selgitusi oma otsesele juhile. Väärib ka

märkimist, et lõplikku otsust, missuguse tarnijaga ja missugustel tingimustel leping

sõlmida, ei võtnud vastu kostja, vaid hageja kinnisvara osakonna juht, kes oleks pidanud

aru saama, et pakkumised on põhjendamatult kõrged.

42. Hageja arvab, et kostja ja tarnijate koostöö tõttu on tarnijad esitanud talle põhjendamatult

kõrgeid arveid, kuid kahju tekitajaks peab hageja üksnes kostjaid. Hageja teooriast lähtudes

oleksid kahju tekitajateks ka hageja koostööpartnerid, hangete võitjad.

43. Hageja väidetest selgub, et kostja lepingurikkumine seisneb hageja hinnangul töölepingust

tulenevas konfidentsiaalsuskohustuse, lojaalsus- ja teavitamiskohustuse ning ärieetika

poliitika juhiste rikkumises. Samas ei ole hageja esile toonud ja tõendanud, kui suur on

nimetatud kohustuste väidetava rikkumisega tekitatud kahju, vaid ta seob täiesti alusetult

kahju suuruse E C OÜ majandustegevusega.

44. Hageja väidab hagis pidevalt, et on kostja õigusvastase tegevuse tõttu pidanud maksma

tarnijatele/töövõtjatele rohkem tasu kostja tõttu, kes väidetavalt edastas tarnijatele

konfidentsiaalset informatsiooni hangete kohta. Hageja ei ole oma väiteid tõendanud. Veel

enam, hageja ei ole tõendanud ka seda, et talle on üldse kahju tekkinud.

45. Hageja hinnangul on tema kahjuks E C OÜ poolt oma tellijatele esitatud arved. Kostja on

seisukohal, et kui E C OÜ ei oleks oma klientidele arveid esitanud, siis ei oleks hageja

olukorras midagi muutunud. Hageja oli tasunud oma tarnijatele/töövõtjatele pakkumistes

toodud ja eelarvetega kooskõlas olevad summad ning ta ei tasunud oma koostööpartneritele

seetõttu rohkem, et E C OÜ esitas oma tellijatele arveid. Hageja ei oleks pidanud oma

tarnijatele maksma E C OÜ esitatud arvete summa), vaid pidi ikkagi tasuma tarnijatega

sõlmitud lepingute ja esitatud arvete alusel tarnijatega kokkulepitud summa.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

46. 14.07.2020 toimunud kohtuistungil lõpetas kohus asja sisulise arutamise ja andis pooltele

tähtaja kirjalike kohtukõne teeside ja menetluskulude nimekirja esitamiseks. Hageja on

31.01.2018 esitanud kohtule tõendid, mida väidetavalt kohtutoimikuga tutvudes ei leidnud.

47. TsMS § 237 lg 1 kohaselt tuleb kõik tõendid esitada eelmenetluses. Juhul, kui tõendit ei ole

tähtaja möödudes esitatud või tõendite kogumist taotletud, võib hiljem tõendile tugineda

üksnes käesoleva seadustiku §-s 331 sätestatut järgides. TsMS § 331 lg 1 sätestab, et kui

menetlusosaline pärast selleks kohtu määratud tähtaja möödumist või käesoleva seadustiku

§s 329 või 330 sätestatut rikkudes esitab avalduse, taotluse, tõendi või vastuväite, menetleb

kohus seda üksnes juhul, kui menetlusse võtmine ei põhjusta kohtu arvates menetluse

lahendamise viibimist või menetlusosaline põhistab, et hilinemiseks oli mõjuv põhjus.

Käesoleval juhul on hageja esitanud tõendid pärast kohtukõnesid. TsMS § 402 lg 6 kohaselt

pärast kohtukõnesid võib menetlusosaline vastata teise menetlusosalise kohtukõnele

repliigiga. TsMS § 402 lg 2 kohaselt menetlusosalisel on õigus kohtuvaidluses esineda

kohtukõnega, milles ta esitab tema arvates asja lahendamiseks tähtsate asjaolude

lühikokkuvõtte. Kohtukõnes võib viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esile toodud

asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele. Uusi asjaolusid või tõendeid ei saa esitada

pärast eelmenetluse lõppu, rääkimata sellest, et neid oleks õigus esitada pärast

kohtukõnesid. Nagu nähtub hageja taotlusest, olid tõendid varem olemas ja nende esitamine

ei olnud kuidagi takistatud. Eeltoodust tulenevalt kohus keeldub hageja poolt 31.08.2020. a

esitatud tõendite vastuvõtmisest, kuna pärast kohtuvaidlusi ei saa enam tõendeid esitada.

48. Hageja esitas 21.02.2020 kohtule taotluse võtta vastu haginõude vähendamine ja mõista

välja kostjalt hageja kasuks 466 639 eurot ja viivis 30.01.2020 seisuga 82 425,56 eurot ning

viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhinõudelt

summas 466 639 eurot alates 31.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

49. Hageja taotluse kohaselt on ta sõlminud vaidluste lahendamiseks kohtuvälised kokkulepped

(edaspidi kompromiss) järgmiste isikutega: 28.08.2017 xxx AS ja V B, 28.09.2017 Xxx OÜ

ja E P, 18.02.2018 xxx OÜ, Xxx OÜ ja J L, 19.12.2018 Xxx Xxx OÜ ja U S, 30.01.2019

XXX XXX OÜ ja T P, 20.09.2019 I U , 03.10.2019 E C OÜ (likvideerimisel), 16.12.2019

T P ja Osaühing S E. Hageja vähendatud põhinõude suuruseks on 466 639 eurot. Hageja on

põhinõuet vähendanud 26.03.2018 menetlusdokumendis seoses E-Xxx AS-i ja Xxx OÜ-ga

sõlmitud kohtuväliste kokkulepetega. Hageja vähendab täiendavalt põhi- ja kõrvalnõuet

ulatuses, milles teised kaaskostjad on osaliselt hüvitanud hagejale tekkinud kahju. Hageja

on kahju hüvitatuks lugemisel ehk nõude täitmisel lähtunud solidaarvõlgnikega

kokkulepitud kohustuse täitmise järjekorrast, st esmajärjekorras loeti kokkuleppelise

hüvitise maksmisega tasutuks hageja õigusabikulud (kohtuvälised õigusabikulud ja

kriminaalasja kohtueelses menetluses kantud õigusabikulud), teisena hageja põhinõudelt

arvestatud viivisenõue kuni kompromissi sõlmimiseni ja viimaks osaliselt hageja põhinõue.

Hageja vähendab oma nõuet kohtuvälistes kokkulepetes märgitud E C OÜ arvete ulatuses,

mis on loetud tasutuks. Hageja nõudes ei kajastu enam episoodid ja E arved, mis on hagejale

hüvitatud.

50. TsMS § 424 lg 1 sätestab, et hageja võib hagi kostja nõusolekuta tagasi võtta kuni

eelmenetluse lõpuni. Kostja nõusolekul võib hagi tagasi võtta hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni. Haginõude vähendamine on hagi osaline tagasivõtmine ehk nõude

kitsendamine TsMS § 376 lg 4 p 2 mõttes, mida ei peeta hagi muutmiseks (vt Riigikohtu

25. septembri 2013. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 24). Kostja ei ole hageja nõude

osalisele vastuvõtmisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust tulenevalt kohus jätab läbi

vaatama hageja põhinõude summas 219 069 euro ja osaliselt sissenõutavaks muutunud

viivise nõude seoses hageja poolt nimetatud nõuete tagasivõtmisega.

51. Pärast haginõude vähendamist on kohtu menetluses järgmine nõue: mõista välja kostjalt

hageja kasuks 466 639 eurot ja viivis 30.01.2020 seisuga 82 425,56 eurot ning viivis

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras arvestatuna põhinõudelt

summas 466 639 eurot alates 31.01.2020 kuni põhivõla tasumiseni.

52. Kohus, tutvunud tsiviilasja kõigi materjalidega, hinnanud tsiviilasjas esitatud tõendeid

kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt.

53. Käesoleva vaidluse sisu on selles, kas töötaja (kostja) on rikkunud töölepingust tulenevat

kohustust ja millise ulatusega on lepingurikkumisega kaasnenud kahju hagejale.

54. Kohus on tuvastanud alljärgnevad õiguslikku tähendust omavad asjaolud: T E (edaspidi

kostja) töötas Rimi Eesti Food AS (edaspidi hageja või Rimi) õiguseelneja juures alates

12.10.1998. Alates 14.02.2005 töötas kostja hooldusjuhi ametikohal (II kd tl 37). Alates

2007. aastast täitis kostja hageja juures projektijuhi ülesandeid ning viis läbi

ehitustöövõttudega ja – tarnetega seotud hankeid ( I kd tl 16-20). 23.04.2012 sõlmisid

hageja ja kostja töölepingu uues redaktsioonis (I kd tlk 21-22) ning kostja jätkas töötamist

projektijuhi ametikohal (I kd tlk 21-22).Vastavalt ametijuhendile kostja kui projektijuhi

ülesannete hulka kuulus hageja kaupluste või muude hageja tegevuseks vajalike rajatiste

avamise, ümberkujundamise ja/või rekonstrueerimise arendusprojektide juhtimine

(ametijuhendi p 3 ja 4.1), projektide eelarvestamine ning tegelike kulude ja investeeringute

kontroll (ametijuhendi p 4.2), projektide teostamisega seotud varade ja teenuste ostmise

korraldamine, lepingute läbirääkimine (ametijuhendi p 4.6) jne (I kd lk 16-20).

55. Hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingu järgi pidi kostja oma tööülesannete täitmisel

lähtuma töölepingust, ametijuhendist, hageja töökorralduslikest dokumentidest ning hageja

poolt antavatest korraldustest ja juhistest. Töölepingu p-s 6.2.1 määratleti ärisaladused,

mida kostja kohustus hoidma. Ärisaladusena määratleti muuhulgas teave tööandja poolt

sõlmitavate lepingute sisu kohta ning tööandja juures töötamise ajal kogutud, saadud,

hangitud igasugune teave, mida tööandja ei avalda üldiseks kasutamiseks. Hageja ja kostja

vaheline töösuhe lõppes 02.12.2013 (IV kd tl 22-52).

56. Kohus leiab, et poolte vahel 12.10.1998 sõlmitud ja 2007 ning 2012 uues redaktsioonis

sõlmitu leping vastab töölepingu tunnustele. Nimelt näeb töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg

1 ette, et töölepingu järgi teeb füüsiline isik (töötaja) töölepingu alusel tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu.

57. Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 466 639 eurot ja viivise

nõude.

58. Riigikohus on oma 21.07.2017 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-56-17 leidnud järgmist:

Üldjuhul peavad tööandja kahju hüvitamise nõude rahuldamiseks olema täidetud järgmised

üldised eeldused (vt ka Riigikohtu 15. aprilli 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-126-14, p

14):

·

töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust (TLS § 72);

·

tööandjale on tekkinud või tekib kahju (VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128);

·

töötaja on rikkumises süüdi, st töötaja rikkus töölepingust tulenevat kohustust tahtlikult,

raske hooletuse või hooletuse tõttu, arvestades TLS §‑s 16 sätestatut (TLS § 72, VÕS § 104

lg 2; vt ka Riigikohtu 25. novembri 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 13);

·

kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga (VÕS § 127 lg 2);

·

kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale lepingu sõlmimise ajal ettenähtav, v.a

kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3);

·

rikkumise ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4; vt ka Riigikohtu 25. novembri

2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-15, p 15).

59. Eelnevat arvestades on töölepingu rikkumisest tuleneva kahju hüvitamise nõude esmaseks

eelduseks see, et töötaja oleks rikkunud töösuhtest tulenevat kohustust ja teinud seda

tahtlikult, raske hooletuse või hooletuse tõttu.

60. VÕS § 101 lg 1 ja § 115 lg 1 järgi võib võlausaldaja nõuda kahju hüvitamist, kui võlgnik

on oma kohustust rikkunud. Kohustuse rikkumiseks on VÕS § 100 järgi eelkõige

võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine. TLS § 15 lg-s 2

p-de 1 ja 5 kohaselt teeb töötaja kokkulepitud tööd ja täidab töö iseloomust tulenevaid

kohustusi ning hoidub tegudest, mis takistavad teistel töötajatel kohustusi täita või

kahjustavad tema või teiste isikute elu, tervist või vara. TLS § 16 lg 1 sätestab, et töötaja

peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas

pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. TLS § 22 lg 1 sätestab, et

vastavalt võlaõigusseaduse §-s 625 sätestatule ja arvestades käesoleva seaduse § 6 lõikes 3

sätestatud teavitamise kohustust, võib tööandja määrata, millise teabe kohta kehtib töötajal

tootmis- või ärisaladuse hoidmise kohustus. VÕS § 620 lg 1 kohaselt käsundisaaja peab

käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku

hoolsusega ja lg 2 kohaselt käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja

võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja

varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele

toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel.

61. Hageja väitel kostja töötas hageja juures täiskohaga ja juhtivpositsioonil, omades ligipääsu

konfidentsiaalsele siseinformatsioonile. Kostja viis läbi kogu ehitusalase hanke n-ö algusest

lõpuni ning ühtlasi vastutas kogu hanke protseduuri eest. Kostja on oma ametipositsiooni

ning konfidentsiaalset informatsiooni omakasu eesmärgil ära kasutanud ja vastutasu eest

hageja

tarnijatele/töövõtjatele

avaldanud

ning

sellega

rikkunud

seadusest

ja

pooltevahelisest töölepingust ja hageja ettevõttesisestest reeglitest tulenevaid lojaalsus- ja

konfidentsiaalsuskohustusi. Hageja heidab kostjale ette, et kostja on küsinud ning temale

kuuluva 06.06.2006 registreeritud nö ühemeheühingu E C OÜ kaudu võtnud vastu makseid

Rimi tarnijatelt/töövõtjatelt, kes on vastutasuks võitnud kostja poolt korraldatud Rimi hanke

või saanud ilma hanketa endale kostja poolt juhitava projekti teostamise lepingu. Hageja

väitel kostja andis Rimi alltöövõtjatele juhiseid muuta Rimile esitatud hinnapakkumisi

keskmiselt paarituhande euro võrra suuremaks, et kindlustada alltöövõtja valimine

konkreetse objekti alltöövõtjaks. Kuna suurenesid hinnapakkumised, suurenesid vastavalt

ka Rimi poolt makstud arved. Kostja on nimetatud summa ulatuses võtnud raha Rimi

lepingupartneritelt seoses töödega, mida lepingupartnerid on Rimile teinud ja mille eest

Rimi on neile tasunud. Hageja arvates tuleb sellisel juhul eeldada, et tegemist oli

altkäemaksuga ning tehingu hind, mida Rimi lepingupartneritele maksis, oli mõjutatud

altkäemaksust ning seetõttu on Rimi kandnud otsest varalist kahju.

62. Kostja väidab, et hageja ehitusalaste hangete läbiviimise ja hangete võitjate üle otsustamise

eest ei vastutanud kostja ainuisikuliselt, seega ei saanud kostja mõjutada tarnijate

pakkumusi ja tööde hindade muutumist selliselt, nagu on väitnud hageja. Kostja osales küll

ehitusalaste hangete korraldamisel ja nendele järgnenud kaupluste ehitusprotsessides, aga

ei otsustanud, missugune tarnija või ehitaja hanke võidab. Sellise lõpliku otsustuse tegi

hageja kinnisvarajuht, kelleks olid erinevatel perioodidel E S (L) ja P R. Kostja ei koostanud

ka hageja kaupluste ehitamise või ümberehitamise aluseks olnud jooniseid ja dokumente,

mille põhjal tarnijad ja ehitajad oma esialgsed pakkumused tegid, ja mida oli hiljem vaja

mitmeid kordi muuta. Jooniste muutmine ja hilisem täpsustamine tõid kaasa ka tööde hinna

muutumise. Samuti ei sõlminud kostja töövõtulepinguid hangete võitjatega, seda tegi hageja

kinnisvarajuht. Hageja on väitnud, et kostja andis hanke toimumise ajal pakkujatele vihjeid,

mis aitasid neil pakkumusi muuta selliselt, et hange oleks võimalik võita. Mitmetel

objektidel tellisid lisatöid hageja kinnisvarajuht ja tööde hinnad ning pakkumused muutusid

seetõttu. Kostja ei vastutanud üksi hanke tulemuste ja läbiviimise eest ning kostjal ei olnud

hangete korraldamise ja nende tulemuste üle otsustamisel sellist ainupädevust ja

mõjuvõimu, nagu hageja on püüdnud näidata. Hangete võitjad valiti välja vastava komisjoni

poolt, mitte kostja poolt. Kostja väitel hangete aluseks olevaid dokumente ja jooniseid tuli

hanke käigus korduvalt muuta, see tõi kaasa lisatööde tellimise vajaduse ning sellest

tulenevalt muutusid ka pakkumised tööde hindadele. Ehitusalaste hangete aluseks olnud

dokumentatsioon, sh joonised olid puudulikud ja ei vastanud enamasti tegelikult olukorrale.

Samas tehti töövõtjate poolt pakkumused neile andmetele tuginedes ilma konkreetset

objekti üle vaatamata ja tegelikku olukorda teadmata. Pärast tegeliku olukorra ülevaatamist

või uute jooniste saamist tegid tarnijad uued pakkumised. Seega erinesid pakkumised

seetõttu, et algselt ei olnud teada, missugune olukord valitseb objektil tegelikult ning tegelik

tööde maht selgus alles pärast objekti ülevaatamist töövõtja poolt. Samuti muudeti

tehnoloogilisi jooniseid, kohati olid need vananenud ja puudulikud, tihti tekkis lisatööde

teostamise vajadus. Enamikel juhtudel oli ehitustöödega juba alustatud või isegi töödega

juba lõpetatud, enne kui jõuti lepingu sõlmimiseni töövõtja/tarnijaga. Ehitusalased hanked

jäid hageja poolt koostatud eelarvete piiridesse, mis tähendab, et hageja oli eelarveliste

summade töövõtjatele maksmisega arvestanud ning neid summasid ei saa pidada hageja

kahjuks. Kostja osutas E C OÜ kaudu tarnijatele konsultatsiooniteenust ning see oli vajalik,

et tarnijatel oleks võimalik töid teostada ning need lõpuni viia.

63. Kohtule esitatud tõendeid igakülgselt ja kogumis hinnates asub kohus seisukohale, et kostja

on rikkunud töölepingust tulenevaid kohustusi.

64. Kohus tuvastab, et kostja on 06.06.2006 registreeritud OÜ E C ainuosanik ja oli ainuke

juhatuse liige. OÜ E C tegevusvaldkonnaks on märgitud kinnisvara haldus tasu eest või

lepingu alusel (I kd tl 32-34). OÜ E C 2006-2012 majandusaastaaruannete kohaselt tuleneb

OÜ E C käive konsultatsiooni-, kinnisvarahaldus- ja projektijuhtimisteenuste osutamisest.

Samas pole OÜ-l E C majandusaasta aruannete järgi olnud kunagi ühtegi töötajat ning

tööjõukulud puuduvad täielikult, sh pole kunagi tasu makstud hagejale kui ainsale juhatuse

liikmele. Majandusaruannete järgi puuduvad ka mistahes otseselt põhitegevusega

seonduvad kulud – märgitud on ainult „mitmesugused tegevuskulud“. Ilma ühegi töötajata

on OÜ E C äriregistrile esitatud majandusaastaaruannete järgi aastatel 2006-2012 teeninud

müügitulu kokku 539 023 EUR (I kd lk 40-131).

65. Vaidlust pole selle üle, et ajavahemikus 28.07.2006 kuni 21.12.2013 on E C OÜ esitanud

Rimi tarnijatele/töövõtjatele arveid kogusummas 685 808 eurot. E C OÜ poolt esitatud

arved kajastuvad ka hageja poolt kohtule esitatud E C OÜ arvete koondtabelis (II kd lk 43-

44). E C OÜ pangakonto väljavõttest nähtub, et E C OÜ kontole on laekunud raha Rimi

tarnijatelt/alltöövõtjatelt (V kd tl 147-201, VI kd tlk 6-91).

66. Kohus leiab, et tõendamist on leidnud, et kostja on küsinud ja kostjale kuuluva 06.06.2006

registreeritud OÜ E C kaudu võtnud Rimi tarnijatelt/töövõtjatelt altkäemaksu, kes on

vastutasuks võitnud kostja poolt korraldatud Rimi hanke ja saanud ilma hanketa endale

kostja poolt juhitava projekti teostamise lepingu. Kohus põhjendab oma seisukohata

järgnevalt.

67. Vaidlust pole selle üle, et kostja viibis Rimi objektidel Rimi projektijuhina ning suhtles

projektijuhi ametikohuseid täites ka alltöövõtjatega. Kuigi erinevad alltöövõtjad on esitanud

arveid OÜ-le E C, siis tõendamist pole leidnud, et E C OÜ oleks tegelikkus Rimi objektidel

mingeid teenuseid alltöövõtjatele osutanud. Seda on kinnitanud ka 13.07.2020 toimunud

kohtuistungil üle ülekuulatud tunnistajad L K, T V ja V V oma ütlustega. OÜ S E

projektijuht L K on 13.07.2020 istungil tunnistajana antud ütlustes kinnitanud, et ei tea,

millega on E Ci puhul tegemist, tema jaoks oli kostja tellija (ehk hageja) esindaja ning tema

suhtles kostjaga kui tellijaga. Sealjuures ei suhelnud L K Rimi kui tellija poolelt kellegi

teisega peale kostja (XVIII kd tl 49-49 pöördel). OÜ S E tööline, endine objektijuht T V

kinnitas 13.07.2020 istungil antud ütlustes, et talle ei ütle midagi nimi E C OÜ (XVIII kd tl

52). OÜ S E projektijuht V V vastas 13.07.2020 istungil kahel korral jaatavalt küsimusele,

kas kostja tegutses objektidel tellija ehk Rimi esindajana. Samuti kinnitas V V, et Võru ja

Paide Säästumarketi objektidel ei suhelnud ta E C OÜ-ga, vaid Rimiga (XVIII kd 53

pöördel-54). Rimis kostja otsese juhina töötanud E S kinnitas 13.07.2020 tunnistajana

istungil, et kostja firmal E C OÜ ei olnud õigust Rimi objektidel töövõtjatele

konsultatsiooniteenust osutada, vaid töövõtjate ja ehitajate konsulteerimine tööobjektil oli

kostja otsene töökohustus Rimi töölepingu raames tegutsedes Rimi projektijuhina.

68. Kriminaalmenetluse raames Politsei-ja Piirivalveameti poolt 02.06.2015 tunnistajana

ülekuulamisel on E S kinnitanud, et kostjal ei olnud õigust pakkuda Rimi objektidel

tarnijatele konsultatsiooniteenust. Kõik tööd, mis objektil tehti ja kõik konsultatsioonid

seoses objektil teostatud töödega olid kostja tööülesanded. Kostja ülesandeks oli iga objekti

puhul kogu projekti koordineerimine algusest lõpuni. Kostja tööülesannete hulka kuulus ka

hanke võitja nõustamine objektil (XVII tl 180-184). Seega on tunnistajate ütlustega leidnud

kinnitust, et kostja ei saanud Rimi objektidel viibida ja alltöövõtjaid konsulteerida E C OÜ

esindajana konsultatsiooniteenust pakkudes, sest kostja tegutses kõigil Rimi objektidel

Rimi projektijuhina ja tal ei olnud õigust Rimi objektidel konsultatsiooniteenust osutada.

69. Kohus leiab, et tõendamist ei ole leidnud, et kostja osutas E C OÜ kaudu alltöövõtjatele

konsultatsiooni- vm teenust, mis ei oleks olnud kostja otseseks töökohustuseks Rimis. Harju

Maakohus 27.03.2020 otsuses kriminaalasjas nr 1-17-3920, mida kohus hindab TsMS § 272

lg 2 alusel dokumentaalse tõendina, on kohus tuvastanud, et tegelikkuses OÜ E C OÜ

arvetel märgitud teenused ei osutanud. Kostja esitas OÜ E C nimelt arveid tegelikkuses

mittetoimunud tehingute dokumenteerimiseks eesmärgiga varjata raha saamise kokkulepet

teise osapoole vahel, millest kostja tööandja hageja ei olnud teadlik (otsuse lk 8) (XVII kd

lk 157 pöördel). Kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit, et mingeid dokumente oleks

koostatud E C OÜ poolt või töövõtjatele vahendatud läbi E C OÜ. Projektdokumentatsiooni

muutmisest jäänuks maha kirjalik jälg. Puuduvad kostja e-kirjavahetused töövõtjaga,

millega edastatakse muudetud tehnoloogilised joonised, lepitakse kokku lisatööde maht

vms. Ainuüksi joonise või ehitusprojekti muutmine ei oma eraldivõetuna mingit tähtsust,

kui seda pole võimalik siduda E C OÜ poolt teenuse osutamisega. Eluliselt on ebausutav,

et E C OÜ poolt 8 aasta vältel ehitussektoris teenuse osutamine toimus ilma ühegi kirjaliku

jäljeta, v.a E C OÜ poolt esitatud arved.

70. Kostja väidab, et ta ei otsustanud, milline tarnija või ehitaja hanke võidab. Kohus leiab, et

kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja tegelikult otsustas sisuliselt,

milline tarnija või ehitaja hanke võidab. Kriminaalasjas Politsei- ja piirivalveameti poolt

31.04.2014 tunnistajana ülekuulamisel on E S on mh kinnitanud, et projektijuhina vastutas

kostja projekti üldjuhtimise eest otsast kuni lõpuni alates hinnapakkumise võtmisest kuni

objekti vastuvõtmiseni. Sinna vahele jäi ehitusprotsessi jälgimine ja kogu tehnilise poole

koordineerimine, tellimuste tegemine, nende kinnitamine,, lõpuks kohapeal töö

koordineerimine, kuhu, mis seadmed paigutada ms. Kostja suhtles hankijatega, võttis

hinnapakkumised ja kinnitas tellimused. Kostja valmistas ette hankedokumentide sisu ning

hankijad saatsid pakkumised kostjale. Hankekomisjon lähtus kostja professionaalsusest ja

tema poolt antud infost. Kostja tegi pakkumistest kokkuvõtte ja presenteeris seda E Sle. Kui

pakkumine oli eelarves, ei toimunud sisulist arutelu ja E S ei süvenenud pakkumistesse.

Komisjonis lähtuti kostja professionaalsusest ja tema poolt antud infost. Ka sisendmaterjal

komisjoni protokollideks tuli kostjalt. Väiksemate tellimuste puhul, mille puhul polnud

vajalik hankekomisjoni kokkukutsumine, jagas kostja E Sle infot (XIII kd tl 185-187). Ka

13.07.2020 istungil kinnitas tunnistaja E S, et kostja võttis kokku, millised olid hangete

tulemused, kuid hangete puhul oli primaarne hinnaprintsiip ning võitis odavaim pakkuja.

Sellest eelinfost lähtudes sõlmiti ka lepingud, eeltöö tegi kostja. Ka eelarvete koostamine

sündis koostöös kostjaga, kes käis objektidel sageli kaasas, et hinnata ehituse suurusjärku

(XVIII kd tl 42-42 pöördel). Tunnistaja E S kinnitas, et sisulise töö tegi kostja ning E S

lähtus infost, mille kolleeg ette andis. Kostja oli osakonnas E S usaldusisikuks, keda E S

usaldas (XVIII kd 46-46 pöördel). Seega on tõendatud, et hangete algdokumendid koostas

kostja, kes koostas ka pakkumistest kokkuvõte, mida presenteeris E Sle ja

hankekomisjonile. Kuna hanked võitis odavam pakkuja ning kokkuvõtte pakkumistest

koostas kostja, kinnitaski komisjon kostja sisulise eelinfo pinnalt võitjana odavaima

pakkumise esitanud alltöövõtja. Kogu sisulise töö (hangete ettevalmistamise,

alltöövõtjatega suhtlemise, pakkumiste küsimise ja saamise, pakkumistest kokkuvõtete

tegemise ja hinna järgi reastamise) tegi kostja, keda tema otsene ülemus E S selles

küsimuses täielikult usaldas.

71. Tõendamist on leidnud, et kostjal oli võimalik hinnapakkumistega manipuleerida. Rimis

kostja otsese juhina töötanud E S on 13.07.2020 istungil tunnistajana andnud ütlusi selle

kohta, et kostja järgis projektijuhina, kas Rimi objektid püsivad eelarves (XVII kd 42

pöördel). Tunnistaja ütluste kohaselt kostja tegeles pakkumistega, konsulteerimistega,

muudatuste elluviimisega, tunnistaja lähtus infost, mille tema kolleegist kostja talle ette

andis. Sisulisi läbirääkimisi töövõtjatega töövõtulepingu tingimuste üle pidas kostja. E. S

ütlustest selgub, et ka lisatööd kooskõlastas töövõtjatega kostja (XVIII kd tl 46). 03.2014 ja

02.06.2015 kriminaalasjas nr 13221000063. tunnistajana ülekuulatud E S on kinnitanud, et

kostja pidas läbirääkimisi alltöövõtjatega ning valmistas ette lepingud, pannes neile ka

esimese allkirja ( XVII kd tl 180-184). E S on selgitanud, et objektide lisatööde üle

läbirääkimine oli kostja pädevus ning muude tööde lisandumine andis võimaluse projekti

raha juurde panna (XIII kd tl 185-187). Kostja võis mängida lisatöödega või jätta mõne

odavama pakkumise hagejale esitamata, samuti võis kostja enda e-mailile avatud pakkumisi

avada enne pakkumiste tähtaja saabumist (XVIII kd tl 183). Seega kinnitavad tunnistaja E

S ütlused, et kostjal oli võimalik anda alltöövõtjatele juhiseid hinnapakkumiste kunstlikuks

suurendamiseks, kuna kostja pidas üksi sisulisi läbirääkimisi töövõtjatega.

72. Kostja tugineb oma vastuväidetes asjaolule, et kostja ei sõlminud töövõtulepinguid hangete

võitjatega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et hangete võitja, kellega töövõtuleping

allkirjastati, otsustas sisuliselt kostja. Tunnistaja E S ütluste kohaselt tegutses ta kostja poolt

ette antud sisulisest eelinfost lähtuvalt, samamoodi allkirjastati lepingud hageja poolt kostja

sisulisest ettevalmistustest lähtuvalt. Seega tähtsust ei oma, kes lepingud allkirjastas.

73. Kostja väitel tõi pakkumiste hinnatõusu kaasa hangete aluseks olevate dokumentide ja

jooniste korduv muutmine. Kostja väidab, et pakkumised erinesid seetõttu, et algselt ei

olnud teada, missugune olukord valitseb objektil tegelikult ning tegelik tööde maht selgus

alles pärast objekti ülevaatamist töövõtja poolt. Kostja ei ole oma väiteid tõendanud.

Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt pakkumiste hinda tõsteti kostja otseste juhiste alusel

ning hinnatõus ei olnud seotud täiendavate tööde või objektiga tutvumisega. Kohus

põhjendab oma seisukohta hiljem analüüsides iga episoodi eraldi. Samuti on kostja väitnud,

justkui toonuks igasugused muudatused dokumentatsioonis ja joonistes kaasa hinnatõusu.

Tunnistaja E S on 13.07.2020 istungil kinnitanud, et kõik muudatused ei mõjutanud eelarvet

(XVIII kd tlk 43 pöördel). Tunnistaja E S ütluste kohaselt lisatööde tegemine on tavaline

osa ehitusprotsessist ning osa töid jäi ka ära. Hangetel osalejate puhul oli tegu

professionaalsete ehitusettevõtjatega, kes pidid olema teadlikud lisatööde võimalikkusest

ning sellega oma pakkumisi tehes arvestama.

74. Kohus tuvastab alljärgnevalt kostja poolt Rimi tarnijatelt/alltöövõtjatelt altkäemaksu

võtmise episoodide kaupa.

75. Episood nr 1. Hageja väidab, et seonduvalt Postimaja Rimi supermarketi (Narva mnt 1,

Tallinn) külmaseadmete valmistamise ja paigaldusega võttis kostja 2013.a teisel poolaastal

Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud

arvetele kokku summas 12 500 eurot.

76. Hageja on soovinud oma väidete kinnitamiseks esitada 31.08.2020 menetlusdokumendiga

tõenditena Xxx xxx OÜ, kostja e-kirja, xxx OÜ arved, Xxx Xxx OÜ arved ja

maksekorraldused arvete tasumise kohta. Kuna hageja esitas nimetatud tõendi kohutule

pärast asja sisulist arutamist, siis kohus keeldus eelnevalt nimetatud tõendite asja

materjalide juurde võtmast.

77. Hageja on esitanud nimetatud väite tõendamiseks U. S 18.12.2018 selgituse milles U. S

Xxx Xxx OÜ juhatuse liikmena on kinnitanud, et hagejale esitatud hinnapakkumiste sisse

oli arvestatud kostja tasu, mille kohta esitas E C OÜ Xxx Xxx OÜ-le tasumiseks arved

summas 80 467 eurot (XVII tl 10) ja E C OÜ 30.09.2013 arve nr 141 summas 4000 + km,

E C OÜ 15.11.2013 arve nr 150 summas 8500 + km, E C OÜ 02.12.2013 arve nr 155

summas 5000 + km (XII kd tl 75,79,82). E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendamist

leidnud ning konsultatsioonid ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks

Rimis. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et on leidnud tõendamist, et seonduvalt Postimaja

Rimi supermarketi (Narva mnt 1, Tallinn) külmaseadmete valmistamise ja paigaldusega

võttis kostja 2013.a teisel poolaastal Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu

E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 12 500 eurot.

78. Episood nr 2. Kohus tuvastab, et seonduvalt Postimaja Rimi supermarketi (Narva mnt 1,

Tallinn) sissepääsureklaamiga võttis kostja 2013. II poolaastal XXX XXX OÜ-lt ja viimane

andis hagejale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele summas 1 000 eurot

(lisandus km).

79. Seda kinnitavad järgmised tõendid: XXX XXX OÜ arve nr 2013076, maksekorraldus XXX

XXX OÜ arve tasumise kohta, XXX XXX OÜ esindaja T Pi 23.10.2013 e-kiri koos

hinnapakkumisega, XXX XXX OÜ esindaja T Pi 24.10.2013 e-kiri koos hinnapakkumisega

(VI kd lk 142-145), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kl lk 5-21),

24.03.2014 jälitustoimingu protokoll (V Kd lk 49-146), E C OÜ 06.11.2013 arve nr 146

summas 1000 + km (XII kd tl 77).

80. Nimetatud tõenditest nähtuvalt 23.10.2013 saatis T P XXX XXX OÜ esindajana esialgse

pakkumise Rimi Postimaja supermarketi sissepääsu valgusreklaamile summas 3891,08

eurot + km. Päev hiljem 24.10.2013 kell 17:42 saatis sama isik lõpliku pakkumise hinnaga

4891,08 eurot + km. Seega XXX XXX OÜ on tõstnud oma pakkumist 1000 euro võrra,

ilma et oleks muutunud pakkumise tegelik sisu. Jälitustoimingu protokollist nähtub, et

24.10.2013 kl 17:09:24 helistas kostja T Pile ning palus T Pil tõsta pakkumise hinda 1000

euro võrra („pane … pane üks juurde“, jälitustoimingu protokoll lk 39-40), mida T P tegigi.

Lõplik pakkumine oli esialgsest täpselt 1000 euro võrra kõrgem ning sellele vastavalt esitas

XXX XXX AS Rimile arve, mille kostja aktsepteeris ning Rimi tasus. Kostja on

kriminaalasjas toimunud ülekuulamisel kinnitanud arvete kunstlikku suurendamist

Postimaja Rimi objektil. E C OÜ on esitanud XXX XXX OÜ-le 06.01.2013 arve nr 146

selgitusega „Projekti juhtimine kooskõlastused Narva mnt 1“. Tõendamist pole leidnud, et

E C OÜ oleks XXX XXX OÜ-le teenust osutanud ja arve summa vastab hinnapakkumise

suurendamise mahule ja kostja on võtnud XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu summas 1000

eurot.

81. Episood 3. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Rimi hüpermarketi (Papiniidu tn 8/10,

Pärnu) kaubandusseadmete ümberehitustööde lisatöödega võttis hageja 2013.a teisel

poolaastal Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane andis hagejale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt

esitatud arvele summas 5 000 eurot (lisandus km).

82. Seda kinnitavad järgmised tõendid: Xxx Xxx OÜ esindaja U S 02.10.2013 kl 12:24 e-kiri

koos hinnapakkumisega summas 7873 eurot + km, Xxx Xxx OÜ esindaja U S 02.10.2013

kl 15:31 e-kiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 12 873 eurot + km, Xxx Xxx

OÜ raamatupidaja K S 03.10.2013 kl 16:35 e-kiri koos arvega summas 7873 eurot + km,

Xxx Xxx OÜ raamatupidaja K S 04.10.2013 kl 14:03 e-kiri koos „parandatud“ arvega

summas 12 873 eurot + km, kostja 04.10.2013 kl 14:32 e-kiri Rimi raamatupidajale,

Maksekorraldus Xxx Xxx OÜ arve tasumise kohta (VI kd lk 153-160), 24.03.2014

jälitustoimingu protokoll lk 10 (VII kd lk 58), E 27.09.2013 arve nr 140 summas 5000 +

km (XII kd tl 74), U. S 18.12.2018 selgitus (XVII kd tlk 10).

83. Nimetud tõenditest nähtub, et Xxx Xxx OÜ esindaja U S saatis 02.10.2013 kl 12:24 esialgse

pakkumise summas 7873 eurot + km ja samal päeval 2 tundi hiljem saatis samas isik lõpliku

hinnapakkumise summas 12 873 eurot + km. Jälitustoimingu protokollis nähtub, et

02.10.2013 kell 10:06 alanud telefonivestluses palub kostja, et Xxx Xxx OÜ juhatuse liige

U S saadaks talle Pärnu Rimi hüpermarketi tööde pakkumise (jälitustoimingu protokolli lk

10). 02.10.2013 kell 12:24 saadab U S kostjale e-kirjaga pakkumise Pärnu Rimi

ümberehituse lisatöödele summas 7873 eurot + km. 02.10.2013 kell 12:51 helistab kostja

U Sle ning palub pakkumist 4000 euro võrra tõsta („Nii, vaatasin üle selle, OK, aga nüüd

mõtlesin, et sinna saab tegelikult natuke liita. […] Et, nii et pane sinna neli juurde, kaks

mulle, kaks sulle“, jälitustoimingu protokolli lk 10-11). Kümmekond minutit hiljem, so

02.10.2013 kell 13:02 alanud telefonivestluses palub kostja, et U S tõstaks Xxx Xxx OÜ

pakkumist siiski 5000 euro võrra („Kuule, ma veel mõtlesin, et … pane … e-ee … viis. […]

Kaks ja pool, kaks ja pool. […] Ma vaatasin siin kuradi see … e-ee … mul siin annab välja,

on ju“, jälitustoimingu protokoll lk 11). 02.10.2013 kell 15:31 saadab U S kostjale uue

„parandatud“ pakkumise summas 12 873 eurot + km ehk siis vastavalt eelnenud

telefonivestlusele tõsteti pakkumist 5000 euro võrra. Seega kostja korraldusel tõstis Xxx

Xxx OÜ oma pakkumist 5 000 euro võrra, ilma et oleks muutunud pakkumise tegelik sisu.

84. E C OÜ on esitanud Xxx Xxx OÜ-le arve selgitusega „Projekti juhtimine, konsultatsioonid

Papiniidu, Pärnu“. Tõendamist pole leidnud E C OÜ teenuse osutamine. See kostja on

võtnud Xxxe Xxx OÜ-lt altkäemaksu 5000 eurot.

85. Episood 4. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Rimi hüpermarketi (Papiniidu tn 8/10,

Pärnu) elektritöödega võttis hageja 2013. II poolaastal E-Xxx AS-ilt ja viimane andis hageja

E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 10 000 eurot

(lisandus km). Seda kinnitavad järgmised tõendid: E-Xxx AS 04.10.2013 arve nr 32601

summas 19 200 + km, E-Xxx AS 11.10.2013 arve nr 32651 summas 6757 + km, E-Xxx AS

22.10.2013 arve nr 32673 summas 7077 + km, Maksekorraldused E-Xxx AS arvete

tasumise kohta (VI kd lk 161-166), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kd

tlk 20), E C OÜ 17.10.2013 arve nr 142 summas 5000 + km, E C OÜ 04.11.2013 arve nr

145 summas 5000 + km( XII kd tl 75-77). Arvetest ja maksekorraldustest nähtub, et E-

Servise on esitanud hagejale oktoobris 213 kokku 3 arvet, mille hageja on tasunud. Kostja

on kriminaalasjas toimunud ülekuulamisel kinnitanud arvete kunstlikku suurendamist

Pärnu Rimi Hüpermarketi objektil. E C OÜ on esitanud E-Xxx AS-le 2 arvet selgitusega

„Eriosade projektijuhtimine, konsultatsioonid kooskõlastused Papiniidu 8/10, Pärnu“.

Tegelikkuses pole E C OÜ poolt teenuse osutamist tõendatud ning projekti juhtimine ja

konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega kostja võttis E-Xxx

AS-lt altkäemaksu 10 000 eurot.

86. Episood 5. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Rimi hüpermarketi (Papiniidu tn 8/10,

Pärnu) välireklaami töödega võttis hageja 2013.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ning

viimane andis hagejale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 6 000 eurot

(lisandus km).

87. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: XXX XXX OÜ 21.10.2013 arve nr 2013077, XXX

XXX OÜ 21.10.2013 arve nr 2013078, Maksekorraldus XXX XXX OÜ arvete tasumise

kohta, XXX XXXOÜ esindaja T P 12.07.2013 kl 10:39 e-kiri koos hinnapakkumisega

summas 15 317,73 + km, XXX XXX OÜ esindaja T P 26.08.2013 kl 20:08 e-kiri koos

parandatud hinnapakkumisega summas 21 546 + km, XXX XXX OÜ esindaja T P

10.09.2013 kl 17:17 e-kiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 24 541,30 + km,

XXX XXX OÜ esindaja T P 24.10.2013 kl 17:51 e-kiri koos veelkord „parandatud“

hinnapakkumisega summas 27 541,30 + km (VI kd tl 167-170), 24.03.2014 jälitustoimingu

protokoll lk 41-42 (V kd tl 89-90), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll( V kd

tlk 20), E C OÜ 07.11.2013 arve nr 147 summas 6000 + km (XII tl 78).

88. Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja juhendamisel tõstis XXX XXX OÜ Pärnu Rimi

välitööde pakkumust 6 000 euro võrra, ilma et oleks muutunud pakkumise tegelik sisu ja

kostja aktsepteeris kõrgeima pakkumise. Jälitustoimingu protokoll kinnitab, et hindu tõsteti

kostja palvel. Jälitusprotokollist nähtub, et 24.10.2013 kell 17:09:46 alanud

telefonivestluses tunnistab XXX XXX OÜ juhatuse liige T P, et tööde teostamise lõplik

hind oli 26.08.2013 hinnapakkumisega kooskõlas olev summa 21 546 eurot + km ning

10.09.2013 hinnapakkumisele oli juurde lisatud 3000 eurot altkäemaksu („2,4,5,1 jah. Nii,

see on see lõplik jah. […] Ei, seal oli ka see mingi osa. […] Jah, selles oli ka see…oota,

vaata, kui sa seda sama kirja vaatad eraldi veel. […] Vot see, jah. Et vaata tegelikult noh…

minu oma oleks nagu see 2,1,5.“, jälitustoimingu protokolli lk 41-42). Samast

telefonivestlusest tuleneb ka, et T P ja kostja lisasid kokkuleppel juurde veel 3000 eurot,

mille põhjal saatis T P ka 24.10.2013 kl 17:51 esitatud hinnapakkumise summas 27 541,30

+ km („mhm-mhm-mhm…OK, nii…nüüd…siin on…ütleme kolm. […] On see… ja nüüd

tuleb sul tõehetk…nüüd on see, et…pluss kolm. Veel pluss kolm, jaa? Jaa, jaa. OK… nii et

kaks, seitse.“, jälitustoimingu protokolli lk 41-42). Kostja on kriminaalasja kohtueelses

menetluses toimunud ülekuulamisel tunnistanud arvete kunstlikku suurendamist Pärnu

Rimi hüpermarketi objektiga seoses. E C OÜ on esitanud XXX XXX OÜ-le arve summas

6000 eurot selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Papiniidu 8/10, Pärnu“.

Tõendamist pole leidnud, et tegelikkuses oleks E C OÜ teenuse osutamist tõendatud. Lisas

olid projekti juhtimine ja kooskõlastused kostja otsesteks tööülesanneteks. Seega võttis

kostja XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu 6000 eurot.

89. Episood 6. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Rimi hüpermarketi (Papiniidu tn 8/10,

Pärnu) ümberehitustöödega küsis kostja 2013.a teisel poolaastal Xxx OÜ-lt E C OÜ kaudu

altkäemaksu vastavalt esitatud arvele summas 4 500 eurot (lisandus km).

90. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: Xxx OÜ 26.09.2013 20:32 e-kiri koos

hinnapakkumistega nr 201334 summas 5585 + km ja nr 201335 summas 4867 + km, Xxx

OÜ 30.09.2013 08:32 e-kiri koos arvega nr 1321 summas 7276 + km ja 15.08.2013

hinnapakkumisega nr 201334 summas 7276 + km, Xxx OÜ 28.10.2013 22:17 e-kiri koos

hinnapakkumistega nr 201335 summas 5567 + km ja nr 201341 summas 1317 + km, Xxx

OÜ 09.11.2013 08.37 e-kiri koos arvetega 08.11.2013 arve nr 1331 summas 2367 + km ja

08.11.2013 arve nr 1332 summas 6517 + km, Xxx OÜ 12.11.2013 12:09 e-kiri koos

hinnapakkumistega nr 201335 summas 6517 + km ja nr 201341 summas 2367 + km ,

Maksekorraldused Xxx OÜ arvete tasumise kohta ( VI kd tl 172-190). E C OÜ 25.11.2013

arve nr 152 summas 4500 + km (XII kd tl 80), E C OÜ 25.11.2013 arve nr 152 summas

4500 + km (V kd tl 52-53).

91. Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja juhendamisel tõstis Xxx OÜ Pärnu Rimi

hüpermarketi ehitustöödega seoses esitatud hinnapakkumisi ning kostja aktsepteeris

tõstetud pakkumised ja nendele vastavalt esitatud arved. Nii nähtub kostja ja Xxx OÜ

juhatuse liikme J Le vahelisest e-kirjavahetusest, et Xxx OÜ saatis kostjale Pärnu Rimi

hüpermarketi ehitustöödega seoses kolm pakkumist, millest igaühte tõsteti kostja täpsete

juhiste alusel. Hinnapakkumisi tõsteti 1691 + 1650 + 1050 = 4391 euro võrra. 24.03.2014

jälitustoimingu protokollist nähtuvalt 30.09.2013 helistab kostja Xxx OÜ juhatuse liikmele

J. Lele ja ütleb talle ette, kuidas hinnapakkumisi tõsta. E C OÜ on esitanud Xxx OÜ-le arve

selgitusega „Eriosade projekti juhtimine. Konsultatsioonid kooskõlastused Papiniidu 8/10,

Pärnu“. Kohtumenetluse käigus pole tõendamist leidnud E C OÜ poolt teenuse osutamine,

lisas oli projekti juhtimine ning konsultatsioonid ja kooskõlastused kostja otsesteks

tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kosjta Xxx OÜ-lt altkäemaksu 4500 eurot.

92. Episood 7. Kohus tuvastab, et seonduvalt XL Säästumarketi objekti (Tammsaare tee 55,

Tallinn) fassaaditöödega võttis kostja 2013.a S OÜ-lt ning viimane maksis kostjale

altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 2 000 eurot (lisandus km).

93. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: S OÜ 13.06.2013 arve nr 1991 summas 27 585,20 +

km, S OÜ 21.06.2013 arve nr 1991 summas 3123 + km, Maksekorraldused S OÜ arvete

tasumise kohta, S OÜ 16.05.2013 14:15 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 25 585,20

+ km, S OÜ 20.05.2013 e-kiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega summas 27 585,20 +

km (VI kd tl 189-206), E C OÜ 28.06.2013 arve nr 129 (XIII tl 189).

94. Nimetatud tõenditest nähtub, et 16.05.2013 saatis S OÜ hinnapakkumise ning et 20.05.2013

saatis S OÜ kostjale sellesama hinnapakkumise uuesti, kuid 2000 euro võrra suuremas

summas. E C OÜ on esitanud S OÜ-le arve selgitusega „konsultatsioonid, eriosade

projektijuhtimine Tammsaare tee 55, Tallinn“. Tõendamist pole leidnud E C OÜ poolt

teenuse osutamist ning lisas olid projekti juhtimine ja konsultatsioonid kostja otsesteks

tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja S OÜ-lt altkäemaksu 2000 eurot.

95. Episood 8. Kohus tuvastab, et seonduvalt Sõle Rimi supermarketi (Paavli tn 10, Tallinn)

reklaamitöödega võttis kostja 2013.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ja viimane maksis

kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele 2 600 eurot (lisandus km).

96. Seda kinnitavad järgnevad tõendid: XXX XXX OÜ arve nr 2013055 summas 9961 + km,

XXX XXX OÜ arve nr 2013063 summas 6137,68 + km, Maksekorraldused XXX XXX

arvete tasumise kohta, T P ja kostja e-kirjavahetus (VII kd tl 19-23), E C OÜ 28.06.2013

arve nr 133 summas 1600 + km (XII kd tl 71-72).

97. Nimetatud tõenditest nähtub, et 20.06.2013 on T P saatnud hinnapakkumise välireklaamile

summas 8 361 eurot + km. Seevastu Rimile esitas XXX XXX OÜ arve nr 2013055 summas

9 961 eurot + km ehk täpselt 1600 euro võrra suuremas summas kui pakkumine. Samas

summas esitas E XXX XXX OÜ-le arve nr 13. E on esitanud XXX XXX OÜ-le arve

selgitusega „projekti juhtimine, kooskõlastused Paavli 10 Tallinn“. Arve summa vastab

hinnapakkumise suurendamise mahule. Tõendamist pole leidnud E poolt teenuse osutamine

ning projekti juhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis.

Seega võttis kostja XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu 2600 eurot.

98. Episood 9. Kohus tuvastab, et seonduvalt Sõle Rimi supermarketi (Paavli tn 10, Tallinn)

külmaseadmete ostu ja paigaldustöödega võttis kostja 2013.a Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane

maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 21 000 eurot

(lisandus km).

99. Seda kinnitavad järgmised tõendid: U S 14.02.2013 15:45 e-kiri koos hinnapakkumisega

summas 187 324 (0% km), U S 15.02.2013 14:39 e-kiri koos hinnapakkumisega summas

176 819 (0% km), U S 06.03.2013 15:56 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 187 324

(0% km), U S 11.06.2013 13:50 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 202 766 (0% km),

Xxx Xxx OÜ raamatupidaja 06.05.2013 11:54 e-kiri koos arvega summas 33 660 + km,

Xxx Xxx OÜ raamatupidaja 07.05.2013 15:21 e-kiri koos arvega summas 98 470 + km,

Xxx Xxx OÜ raamatupidaja 04.06.2013 11:33 e-kiri koos arvega summas 55 194 + km,

Xxx Xxx OÜ raamatupidaja 11.06.2013 14:07 e-kiri koos arvega summas 15 442 + km, E

arve nr 130 summas 10 500 + km ( II kd tl 75-95), Maksekorraldused Xxx Xxx OÜ arvete

tasumise kohta (VII kd tl 24-27), E C OÜ 18.07.2013 arve nr 132 summas 10 000 + km(

XII tl 70), U. S 18.12.2018 selgitus (XVII tl 10).

100.

Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxxe Xxx OÜ poolt on hinnapakkumisi tõstetud

korduvalt ning lõplik pakkumine oli madalaimast 25 947 euro võrra kõrgem ilma, et teenuse

sisu oleks muutnud. Maksekorraldused kinnitavad hageja poolt Xxx Xxx OÜ arvete

tasumist. Arvete summa 10 000 + 10 500 = 20 500 eurot vastab hinnapakkumise

suurendamise mahule 25 947 eurot. Xxx Xxx OÜ juhatuse liige U. S on kinnitanud, et

hinnapakkumiste sisse oli arvestatud kostjale tasu, mille kohta esitas E C OÜ hiljem arve,

E C OÜ on esitanud Xxx Xxx OÜ-le 2 arvet selgitusega „Eriosade projekti juhtimine.

Konsultatsioonid Paavli 10, Tallinn“. Tõendamist pole leidnud E C OP poolt teenuse

osutamist tõendatud ning projekti juhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks

tööülesanneteks Rimis. Arvete summa 10 000 + 10 500 = 20 500 eurot vastab

hinnapakkumise suurendamise mahule 25 947 eurot. Seega võttis kostja Xxxe Xxx OÜ-lt

altkäemaksu 21 000 eurot.

101.

Episood 10 . Kohus tuvastab, seonduvalt Tatari mini-Rimi (Tatari tn 64, Tallinn)

ehitustöödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis

kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 34 800 eurot (lisandus km).

102.

Seda kinnitavad järgmised tõendid: E C OÜ 30.11.2012 arve nr 109 summas 19 800

+ km, E C OÜ 27.12.2012 arve nr 116 summas 15 000 + km, Xxx xxx OÜ 17.10.2012 arve

nr 168/12 summas 418 573 + km , Xxx xxx OÜ 31.12.2012 arve nr 219/12 summas 2445

+ km, Teostatud tööde akt, maksekorraldused Xxx xxx OÜ arvete tasumise kohta (VII tl

33-33-39), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kd tlk 16 ja 20), Ehituse

töövõtuleping, Xxx xxx OÜ 01.08.2012 hinnapakkumine nr 106/12 summas 416 105 + km,

Xxx xxx OÜ 01.08.2012 „parandatud“ hinnapakkumine nr 106/12 summas 436 539 + km,

Xxx xxx OÜ 01.08.2012 „parandatud“ hinnapakkumine nr 106/12 summas 418 573 + km,

Hankeprotokoll - S OÜ 01.08.2012 hinnapakkumine nr 12052 summas 443 763,5 + km(

XII kd 128-151), J Le 20.02.2019 selgitus (XV kd tl 12).

103.

Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxx xxx OÜ hinnapakkumist võrreldes esialgse

hinnapakkumisega 2 korda suurendanud. Xxx xxx OÜ on esitanud tööde eest arve summas

418 573 eurot, millele lisandub arve lisatööde eest summas 2445 eurot. 03.12.2013

kahtlustatava ülekuulamise protokolli kohaselt kostja on omaks võtnud korduva pistise

võtmise, dokumentide võltsimise ja nende dokumentide kasutamise. Kostja on tunnistanud,

et Tatari Rimi supermarketi objektil toimus arvete kunstlik suurendamine kokkuleppel Xxx

xxx OÜ esindaja J Lega. Xxx xxx OÜ juhatuse liige J L on kinnitanud, et kahtlustuses

nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega

sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E

C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Eriosade konsultatsioonid,

projektijuhtimine Tatari 64, Tallinn“ summas 19 800 + 15 000 = 34 800 eurot. Samas E C

OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid

kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu

34 800 eurot.

104.

Episood 11. Kohus tuvastab, et seonduvalt Lasnamäe Centrumi Rimi hüpermarketi

(objekt aadressil Mustakivi tee 13, Tallinn) ja Sõpruse Rimi hüpermarketi (objekt aadressil

Sõpruse pst 174/176, Tallinn)ventilatsiooni ja jahutustöödega võttis kostja 2012.a teisel

poolaastal ja 2013.a esimesel poolaastal XXX OÜ-lt ja viimane andis kostjale altkäemaksu

E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 54 000 eurot (lisandus km).

105.

Seda kinnitavad järgnevad tõendid: 10.07.2012 pakkumine, 11.09.2012 pakkumine,

05.10.2012 pakkumine, 14.06.2012 pakkumine, 22.12.2012 arve, 15.12.2012 arve,

20.12.2012 arve, 28.12.2012 arve, - 10.07.2012 pakkumine, 11.09.2012 pakkumine,

05.10.2012 pakkumine, 14.06.2012 pakkumine, 30.05.2012 konkureeriv pakkumine,

24.01.2013 E arve, 26.02.2013 E arve ( II kd tl 133-200), 08.10.2012 töövõtuleping (XII tl

152-158), maksekorraldused (VII kd tl 49-53), E C OÜ arve nr 114 summas 20 000 + km (

VII kd tl 40), I. U 03.12.2013 ütlused (V kd tl 37-39), I. U 20.09.2019 kinnitus (XVI kd tl

66).

106.

Nimetatud tõenditest nähtub, et XXX OÜ esitas 10.07.2012 kostjale pakkumise

seisuga 27.06.2012 Mustakivi tee kaupluses remonttööde teostamiseks. 11.09.2012 esitati

uus pakkumine seisuga 27.08.2012 sama projekti jaoks, kus väidetavalt oli arvestatud

lisanduvaid töid, kuid mis pidi olema lõplik. XXX OÜ edastas kostjale sama projekti jaoks

kolmanda, 28.09.2012 seisuga pakkumise. 05.10.2012 e-kirjaga edastati neljas pakkumine

sama projekti jaoks, mille kuupäevaks oli märgitud samuti 28.09.2012. Analoogselt

Mustakivi tee kauplusega on ka Sõpruste Rimi hanke käigus XXX OÜ esitanud kaks

28.09.2012 kuupäevaga, kuid erinevate hindadega pakkumist. Ka Sõpruse Rimi puhul esitas

XXX OÜ kokku 4 erinevat pakkumist. XXX OÜ ja hageja vaheline oli sõlmitud ehituse

töövõtuleping nr 10-12, mille maksumuseks on lepingu p-s 5 märgitud 196 600 eurot + km.

XXX OÜ tõstis esialgu kolm korda pakkumist, jõudes kolmanda pakkumisega summani

196 600 eurot + km. Kuna see aga ületas konkureeriva ettevõtte pakkumist (193 000 eurot

+ km), vähendas XXX OÜ oma pakkumist summale 185 850 eurot + km. Selliselt õnnestus

XXX OÜ-l pakkumine võita maksumusega 185 850 eurot + km, kuid tegelikkuses oli juba

lepingus ette nähtud, et XXX OÜ saab tegelikult hagejalt 196 600 eurot+km. XXX OÜ

juhatuse liikme I U ütlused kinnitavad altkäemaksu tasumist kostjale läbi E C OÜ ning

altkäemaksusumma ulatuses hinnapakkumiste ja Rimile esitatud arvete suurendamist.

Vastuseks uurija küsimusele, et kuidas kujunes E arvetel välja toodud hind, vastas I U, et

„T E ütles“. Täiendaval ülekuulamisel on I U kinnitanud veelkord, et kostja ütles need

summad, mille võrra tuleb hinnapakkumisi tõsta ning et ta tegi seda kõigi kolme XXX OÜ

poolt Rimile teostatud objekti puhul, st Tartu Rimi hüpermarket (Tartu Rebase Rimi),

Tallinnas Mustakivi ja Sõpruse Rimi. Maksekorraldused kinnitavad XXX OÜ arvete

tasumist hageja poolt. E C OÜ on XXX OÜ-le esitanud 3 arvet selgitusega

„Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine, projekti kooskõlastused Mustakivi tee 13,

Tallinn ja Sõpruse pst 174“ summas 20 000+30 000+4000 = 54 000 eurot. Tõendamist pole

leidnud E C OÜ poolt teenuse osutamine ning lisaks olid konsultatsioonid,

projektijuhtimine ja kooskõlastused kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis

kostja XXX OÜ-lt altkäemaksu 54 000 eurot.

107.

Episood 12. Kohus tuvastab, et seonduvalt Viimsi mini-Rimi (Randvere tee 1B,

Viimsi) ümberehitustöödega võttis kostja 2013.a esimesel poolaastal S OÜ-lt ja viimane

andis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku 27 000 eurot

(lisandus km).

108.

Seda kinnitavad järgnevad tõendid: xxx OÜ 28.01.2013 10:02 e-kiri koos

hinnapakkumisega summas 202 997 + km, S OÜ 28.01.2013 10:58 e-kiri koos

hinnapakkumisega summas 187 752 + km, S OÜ 28.03.2013 16:01 e-kiri koos

hinnapakkumisega summas 7582 + km, xxx 28.01.2013 09:44 e-kiri koos

hinnapakkumisega summas 178 396 + km , S OÜ 28.02.2013 arve nr 13030 summas 153

520 + km , S OÜ 13.03.2013 arve nr 13042 summas 31 231 + km - S OÜ 25.03.2013 arve

nr 13047 summas 7582 + km, S OÜ lisatööde hinnapakkumine 04.03.2013 summas 7582

+ km, E arve nr 123 summas 15 000 + km - E arve nr 125 summas 10 000 + km - E arve nr

126 summas 2000 + km ( III kd tl 9-29), - S OÜ 28.01.2013 hinnapakkumine nr 13005

summas 177 751,6 + km (XII kd tl 159-15) ,maksekorraldused S OÜ arvete tasumise kohta

(VII kd tl 54-56).

109.

Nimetatud tõenditest nähtub, et algselt esitas S OÜ madalama hinnapakkumise kui

lõplik hinnapakkumine summas 187 752 + km, millele lisandusid arved lisatööde eest. OÜ

S võitis küll hanke pakkumisega, mis oli ligi paar tuhat eurot konkureerivast pakkumisest

madalam, kuid esitas hiljem hinnapakkumise lisatööde teostamiseks, mille tulemusel

kujunes OÜ S pakkumine lõppkokkuvõttes ligi 6 000 EUR võrra kallimaks kui konkureeriv

pakkumine. Hageja on arve tasunud. E C OÜ on S OÜ-le esitanud 3 arvet selgitusega

„Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine, kooskõlastused Randvere tee 1B, Viimsi“

summas 15 000+10 000+2000 = 27 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole

tõendatud ning konsultatsioonid, projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks

tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja OÜ-lt S altkäemaksu 27 000 eurot.

110.

Episood 13. Kohus tuvastab, et seonduvalt Saue Rimi (PärnS tn 31, Saue)

ümberehitustöödega võttis kostja 2012.a lõpus/2013.a alguses Xxx xxx OÜ-lt ning viimane

maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 6 000 eurot (lisandus

km).

111.

Seda kinnitavad järgmised tõendid: Xxx xxx 09.11.2012 13:46 e-kiri koos

hinnapakkumistega nr 143/12 summas 46 495 + km ja nr 143/12 summas 46 990 + km,

maksekorraldus Xxx x arvete tasumise kohta (VII kd tl 62-71), J Le 27.12.2012 08:34 e-

kiri hinnapakkumisega summas 46 990 + km, J Le 04.01.2013 09:27 e-kiri akti ja arvega

summas 55 426 + km, E 08.03.2013 arve nr 122 summas 6000 + km (III kd tl 49-56), Xxx

xx 09.11.2012 hinnapakkumine nr 143/12 summas 55 426 + km (XII kd tl 161), kostja

28.11.2012 e-kiri koos ehituse töövõtulepinguga (XII kd tl 2014-211), J Le 20.02.2019

selgitus (XVII tl 12), 03.12.2013 kahtlustatava ülekuulamise protokoll ( V kd tl 16 ja 20).

112.

Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxx xxx OÜ esitas kokku kolm pakkumist, mis kõik

kandsid sama pakkumise numbrit 143/12 ning olid kõik dateeritud 09.11.2012. Kostjas

saatis 28.12.2012 e-kirjaga J. Lele (Xxx xxx OÜ) 22.11.2012 dateeritud lepingu projekti,

milles on hinnaks märgitud vastavalt 09.11.2012 hinnapakkumisele 46 495 eurot. Kostja

palub J. Lel selle hinna ära muuta „Saadan Saue lepingu, vaata summa üle ja paranda ära“.

J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde

hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni,

projektijuhtumise teenuse osutamise eest. Kostja on kriminaalasjas nr 13221000063 andnud

kahtlustatava ütlusi, milles tunnistab, et vastutasu eest eelistas ta 2012.a lõpus Xxx xxx OÜ-

d Saue Rimi supermarketi ümberehitustööde teostajana Rimi jaoks ja sai selle eest pistist

kokku summas 6 000 eurot + km, vastavalt E poolt esitatud arvele, ning et Saue Rimi

supermarketi objektil toimus arvete kunstlik suurendamine kokkuleppel Xxx xxx OÜ

esindaja J Lega. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Eriosade

projektijuhtimine, konsultatsioonid PärnaS 31, Saue“ summas 6000 eurot. Tõendamist pole

leidnud E C OÜ poolt teenuse osutamine ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid

kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu

6000 eurot.

113.

Episood 14. Kohus tuvastab, et seonduvalt Tartu Rimi hüpermarketi (Rebase tn 10,

Tartu) ventilatsiooni ja jahutustöödega võttis kostja 2012.a lõpus ja 2013.a alguses XXX

OÜ-lt ning viimane andis kostjale altkäemaksu E kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku

23 000 eurot (lisandus km).

114.

Seda kinnitavad järgmised tõendid: XXX OÜ 04.12.2012 06:23 e-kiri koos

hinnapakkumisega summas 105 750 + km, kostja 20.12.2012 15:17 e-kiri koos ehituse

töövõtulepinguga - XXX OÜ 20.12.2012 16:16 „parandatud“ pakkumine summas 140 750

+ km, E arve nr 121 summas 20 000 + km (II kd tlk 45-60), Hankeprotokoll, kostja ja I U

kirjavahetus, OÜ D hinnapakkumine summas 148 200 + km, E arve nr 121 summas 20 000

+ km, kostja ja I U kirjavahetus, XXX OÜ hinnapakkumine summas 238 700 + km, XXX

OÜ 05.12.2012 arve nr 212083 summas 63 338 + km, XXX OÜ 15.12.2012 arve nr 212086

summas 35 188 + km, XXX OÜ 28.12.2012 arve nr 212095 summas 28 150 + km, xxx OÜ

31.12.2012 arve nr 212096 summas 14 075 + km ( XII tlk 162-170), maksekorraldused

XXX OÜ arvete tasumise kohta (VII kd tlk 68-71), I. U 03.12.2013 ütlused, I. U 20.12.2013

täiendavad ütlused (V kd tlk 34-48), I. U 20.09.2019 ütlused ( XVII tl 66), E 01.09.2013

arve nr 136 summas 3000 + km (XII tlk 72).

115.

Nimetatud tõenditest nähtub, et XXX OÜ tõstis kostjaga kooskõlastatult pakkumise

hinda 35 000 euro võrra kõrgemaks ilma pakkumise sisu muutmata. XXX OÜ esitas arveid

summas 140 750 eurot (millele + km) ehk vastavalt „parandatud“ pakkumisele ning Rimi

tasus need. Esitatud kirjavahetusest nähtub, kuidas kostja ütleb I Ule kui XXXi OÜ

esindajale, et ta muutis lepingus summa ära ning et XXX OÜ saadaks uue summaga uue

pakkumisega, st summaga, mille ütles kostja. Hageja on arved tasunud. Esitatud

kirjavahetusest nähtub, kuidas kostja ütleb I Ule kui XXXi OÜ esindajale, et ta muutis

lepingus summa ära ning et XXX OÜ saadaks uue summaga uue pakkumisega, st summaga,

mille ütles kostja XXX OÜ juhatuse liikme I Ulme ütlused kinnitavad altkäemaksu tasumist

kostjale läbi E ning altkäemaksusumma ulatuses hinnapakkumiste ja Rimile esitatud arvete

suurendamist. Vastuseks uurija küsimusele, et kuidas kujunes E arvetel välja toodud hind,

vastas I U, et „T E ütles“. Samuti kinnitavad I. U täiendavad ütlused, et E arvetel olevad

summad olid XXX OÜ poolt Rimi Eesti Food AS-ile esitatud hinnapakkumistesse sisse

arvestatud, st kallinesid samas suurusjärgus, mille eest esitas E hiljem arve XXX OÜ-le

tasumiseks. Seda, kui suures summas tuleb hinnapakkumisi suurendada, ütles kostja. E C

OÜ on XXX OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade

projektijuhtimine, projekti kooskõlastused Rebase 10, Tartu“ summas 20 000+3000=23 000

eurot. E poolt teenuse osutamine pole tõendatud ning konsultatsioonid, projektijuhtimine ja

kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Kohtu hinnangul nähtub

kohtule esitatud tõenditest selgelt, et tasu maksmine oli seotud sellega, et kostja oli nende

lepingute puhul teise poole ehk tellija esindaja ja tegeles projektiga Rimis töötamise tõttu,

mitte seetõttu, et OÜ XXX vajas täiendavat konsultatsiooniteenust kui sellist. Seega võttis

kostja OÜ-lt XXX altkäemaksu summas 23 000 eurot.

116.

Episood 15. Kohus tuvastab, et seonduvalt Kesklinna mini-Rimi (Küüni tn 7, Tartu)

ehitustöödega võttis kostja 2012.a lõpus, 2013.a alguses Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis

kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 32 000 eurot (lisandus

km).

117.

Seda kinnitavad järgmised tõendid: Xxx xxx 07.03.2013 arve nr 27/13 summas 145

500 + km, Xxx xxx 11.03.2013 arve 28/13 summas 145 500 + km, Xxx xxx 11.03.2013

arve nr 29/13 summas 1405 + km, maksekorraldused Xxx xxx arvete tasumise kohta (VII

kd tl 72-75), Xxx xxx 07.03.2013 arve nr 27/13 summas 145 500 + km, Xxx xxx 11.03.2013

arve 28/13 summas 145 500 + km, Xxx xxx 11.03.2013 arve nr 29/13 summas 1405 + km

- maksekorraldused Xxx xxx arvete tasumise kohta ( II kd tlk 110-119), 03.12.2013

kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kd tl 16), J Le 20.02.2019 selgitus (XVII tl 12),

118.

Nimetatud tõenditest nähtub, et Xxx xxx OÜ on esitanud kaks identset pakkumist

40 284 euro võrra erineva tööde hinnaga. Hageja on arved tasunud. Kahtlustatavana

ülekuulamise protokolli kohaselt kostja on korduva pistise võtmise, dokumentide võltsimise

ja nende dokumentide kasutamise omaks võtnud. J L on kinnitanud, et kahtlustuses

nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega

sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtumise teenuse osutamise eest. E

C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „eriosade konsultatsioonid, projekti

kooskõlastused, projektijuhtimine Küüni 7, Tartu“ summas 15 000+17 000=32 000 eurot.

E C OÜ poolt teenuse osutamine pole tõendatud ning konsultatsioonid, projektijuhtimine ja

kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx

OÜ-lt altkäemaksu 32 000 eurot.

119.

Episood 16. Kohus tuvastab seonduvalt Vikerlase mini-Rimi (Vikerlase tn 19,

Tallinn) reklaamitöödega võttis kostja 2012.a XXX XXX OÜ-lt ja viimane andis kostjale

altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 1 000 eurot (lisandus km).

120.

Seda kinnitavad järgmised tõendid: E 27.12.2012 arve nr 115 summas 1000 + km,

XXX XXX OÜ 04.12.2012 arve nr 2012085 summas 6176,38 + km, XXX XXX OÜ

04.12.2012 arve nr 2012087 summas 19 721,83 + km, maksekorraldused XXX XXX arvete

asumise kohta - XXX XXX OÜ hinnapakkumine summas 18 719,67 + km ( VII kd tl 76-

80).

121.

Nimetatud tõenditest nähtub, et T P XXX XXX OÜ esindajana saatis 06.12.2012 kl

19:47 kostjale Vikerlase mini-Rimi välireklaami kalkulatsiooni summas 18 719,67 eurot +

km. Samas on XXX XXX OÜ esitanud Rimile välireklaami tööde eest arve nr 2012087

summas 19 721,83 eurot ehk 1002,16 euro võrra suuremas summas kui oli pakkumine.

Rimile esitatud välireklaami arvet tõsteti kostja teadmisel ja heakskiidul põhjendamatult 1

002,16 euro võrra kõrgemale ning kostja aktsepteeris sellise arve . E C OÜ on XXX XXX

OÜ-le esitanud arve selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Vikerlase 19, Tallinn“

summas 1000 eurot. E poolt teenuse osutamist pole tõendatud ning projektijuhtimine ja

kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Arve summa vastab

hinnapakkumise suurendamise mahule. Seega võttis kostja XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu

1000 eurot.

122.

Episood 17. Kohus tuvastab, et seonduvalt Vikerlase mini-Rimi (Vikerlase tn 19,

Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2012.a lõpus S OÜ-lt ning viimane maksis kostjale

altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 12 000 eurot (lisandus km).

123.

Seda kinnitad järgmised tõendid: S OÜ 16.10.2012 10:18 e-kiri koos

hinnapakkumisega nr 12062 summas 44 471,60 + km, S OÜ 07.12.2012 arve nr 12180

summas 46 621,60 + km, maksekorraldus S OÜ arvete tasumise kohta ( VI kd tl 84-88), S

OÜ 16.10.2012 10:18 e-kiri koos hinnapakkumisega nr 12062 summas 44 471,60 + km, S

OÜ 07.12.2012 arve nr 12180 summas 46 621,60 + km, maksekorraldus S OÜ arvete

tasumise kohta (II kd tl 64-78).

124.

Nimetatud tõenditest nähtub, et kostja aktsepteeris S OÜ kallima pakkumise ning

lisatööde pakkumise kokku summas 53 182,1 eurot + km, so 12 397,1 euro + km võrra

suuremas summas kui oli samas asjas esitatud konkureeriv pakkumine. E C OÜ on esitanud

S OÜ-le arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Vikerlase 19,

Tallinn“ summas 12 000 eurot. E C poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning

projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Arve

summa vastab hinnapakkumiste vahele. Seega võttis kostja altkäemaksu 12 000 eurot.

125.

Episood 18. Kohus tuvastab, et seonduvalt Ülemiste Rimi (Suur-Sõjamäe tn 4,

Tallinn) põrandatöödega küsis kostja 2013.a xxx-lt E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt

esitatud arvele summas 1 000 eurot (lisandus km).

126.

Seda kinnitavad järgmised tõendid: seda kinnitavad järgnevad tõendid: xxx OÜ

10.07.2012 arve nr 410313 summas 12 897,50 + km, teostatud tööde akt , xxx OÜ

24.07.2012 arve nr 410326 summas 12 120,30 + km, Teostatud tööde akt,

maksekorraldused xxx arvete tasumise kohta (X kd tl 165-170), xxx OÜ 29.05.2012 09:13

ekiri koos hinnapakkumisega 20 569,25 + km,xxx OÜ 15.06.2012 10:40 ekiri koos

„parandatud“ hinnapakkumisega summas 21 968 + km , xxx 15.06.2012 13:43 e-kiri koos

„parandatud“ hinnapakkumisega summas 22 997,75 + km, E 07.05.2013 arve nr 127

summas 1000 + km .

127.

Nimetatud tõenditest nähtub, et 15.06.2012 esitati kaks pakkumist, mis olid mahtude

mõttes identsed, kuid erinesid üksteisest 1 029,75 euro + km võrra. Kostja aktsepteeris

kallima pakkumise ning E C OÜ kaudu esitas hinnavahe ulatuses arve xxx OÜ-le. E C OÜ

on xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Eriosade projektijuhtimine Suur-Sõjamäe 4“

summas 1000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning

projektijuhtimine oli kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Arve summa vastab

hinnapakkumiste vahele. Seega võttis kostja AEV XXX OÜ-lt altkäemaksu 1000 eurot.

128.

Episood 19. Hageja väidab, et kostja võttis 2012.a teisel poolaastal seoses Viljandi

Rimi (Tallinna mnt 41, Viljandi) reklaamitöödega XXX XXX OÜ-lt ja viimane andis

kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 2 000 eurot (+ km).

129.

Hageja

on

soovinud

oma

väidete

kinnitamiseks

esitada

31.08.2020

menetlusdokumendiga tõenditena E C OÜ arvet nr 112 summas 2000 eurot+km,

maksekorraldust XXX XXX arve tasumise kohta, T Pi 11.10.2012 20:28 e-kirja

hinnapakkumisega summas 10 484 + km, T P 05.11.2012 19:31 e-kiri koos arvega ( XVIII

kd tl 118-120). Kuna hageja esitas nimetatud tõendi kohutule pärast asja sisulist arutamist,

siis kohus keeldus eelnevalt nimetatud tõendite asja materjalide juurde võtmast. Hageja on

kohtule esitanud tõenditena XXX XXX OÜ 30.10.2012 arve nr 2012067 summas 13 484 +

km ( XVIII kd tl 171), 13.07.2020 istungil tunnistaja E S poolt antud ütlused ( XVIII tlk 39-

47). Kohus leiab, et eelnimetatud kohtule esitatud tõenditega ei ole leidnud tõendamist, et

kostja võttis XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu 2000 eurot.

130.

Episood 20. Kohus tuvastab, et seonduvalt Viljandi Rimi (Tallinna mnt 41, Viljandi)

rullukse tarnega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal Xxx OÜ-lt ja viimane tasus kostjale

E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele kokku 1 000 eurot (lisandus km).

131.

Seda kinnitavad alljärgnevad tõendid: Xxx OÜ 15.02.2012 13:24 hinnapakkumine

summas 2350 + km, Xxx OÜ 24.04.2012 16:34 hinnapakkumine summas kokku 8450 +

km, Xxx OÜ 26.04.2012 16:24 ekiri koos arvega summas 8450 + km, kostja ja Xxx vaheline

kirjavahetus koos Xxx hinnapakkumisega summas 6150+ km (II kd tl 96-109), E C OÜ

arvelduskonto väljavõte lk 17 ( VI kd tl 55jj), 13.07.202 istungil üle kuulatud tunnistaja E

S ütlused ( XVIII tl 39-40).

132.

Nimetatud tõenditest nähtub, et võrreldes varasema hinnapakkumisega, mis tehti

Magistrali Rimiga seoses samale uksetüübile, tõsteti Viljandi Rimi puhul sama uksetüübi

hinda kokku 950 euro + km võrra. Kõnealusel juhul on tõendatud põhjendamatu hinna

tõstmine vähemalt 950 euro võrra ja kostja poolt selle aktsepteerimine. Hageja on Xxx OÜ

poolt esitatud arve tasunud. Tunnistaja E S kinnitas istungil, et Viljandi Uku keskuse

objektil ei olnud asju, mille osas oleks kostja saanud konsulteerida Rimi töövõtjaid, kuna

poe õigeaegseks avamiseks probleemide lahendamine oli kostja ülesanne projektijuhina. E

C on Xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Eriosade projektijuhtimine Tallinna mnt 41,

Viljandi“ summas 1000 eurot. 11.09.2012 on Sigma XXX OÜ teinud Ele makse summas

1200 eurot (millest 200 eurot on km) selgitusega arve nr 101 Tegelikkuses pole E poolt

teenuse osutamine kohtumenetluses tõendamise leidnud ning projektijuhtimine oli kostja

otseseks tööülesandeks Rimi. Seega võttis kostja altkäemaksu Xxx OÜ-lt 1000 eurot.

133.

Episood 21. Hageja väidab, et seonduvalt Nurmenuku Rimi (Ehitajate tee 107,

Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal Xxx Tallinn OÜ-lt ja viimane

maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku 30 200 eurot

(lisandus km).

134.

Hageja

on

soovinud

oma

väidete

kinnitamiseks

esitada

31.08.2020

menetlusdokumendiga tõenditena J Le 16.06.2012 17:35 ekiri koos hinnapakkumisega

summas 132 963 + km, J Le 22.06.2012 08.24 ekiri koos „parandatud“ hinnapakkumisega

summas 184 939 + km, J Le 30.07.2012 09:07 ekiri koos hinnapakkumisega summas 33

119 + km, Xxx Xxx 09.08.2012 arve nr 134/12 summas 184 939 + km, Xxx XXX teostatud

tööde akt nr 126/12, Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise kohta, Xxx xxx 22.11.2012

arve nr 186/12 summas 34 619 + km, Xxx xxx teostatud tööde akt nr 177/12,

Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise kohta - E arved 102 ja 10, kuid kohus keeldus

eelnevalt nimetatud tõendite vastuvõtmisest. Hageja on esitanud tõendina E C

arvelduskonto väljavõte lk 18 ja lk 22 ( VI kd tlk 50jj) ja J Le 20.02.2019 kinnitus ( XVII

tl 12). J L on kinnitamud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde

hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni,

projektijuhtimise teenuse osutamise eest. Kohus leiab, et eelnimetatud tõenditega ei ole

leidnud tõendamist, et kostja võttis Xxx xxx OÜ-lt seonduvalt Nurmenuku Rimi

ehitustöödega altkäemaksu 30 200 eurot.

135.

Episood 22. Kohus tuvastab, et seonduvalt Nurmenuku Rimi (Ehitajate tee 107,

Tallinn) reklaamitöödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ja viimane

tasus kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 1 000 eurot (lisandus

km).

136.

Seda kinnitavad järgnevad tõendid: XXX XXX OÜ 22.06.2012 15:43 e-kiri koos

hinnapakkumisega summas 4941,86 + km , XXX XXX OÜ 07.08.2012 18:34 e-kiri koos

arvega summas 5941,86 + km, E arve nr 101 summas 1000 + km( III kd tl 57-61),

Maksekorraldus XXX XXX OÜ arve tasumise koht ( IX kd tl 212).

137.

Eelnimetatud tõenditest nähtub, et XXX XXX OÜ esitas arve nr 2012050 1 000 euro

võrra kõrgemana kui oli tema pakkumine. Hageja on arve tasunud. E C OÜ on XXX XXX

OÜ-le esitanud arve selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Ehitatajate tee 107,

Tallinn“ summas 1000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning

projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. E arve

summa vastab XXX XXXi pakkumise ja tegelikult esitatud arve vahel. Seega võttis kostja

altkäemaksu XXX XXX OÜ-lt 1000 eurot.

138.

Episood 23. Kohus tuvastab, et seonduvalt Juhkentali mini-Rimi (Juhkentali tn 35,

Tallinn) välireklaami töödega võttis kostja 2012.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ja

viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 1000 eurot

(lisandus km).

139.

Seda kinnitavad järgevad tõendid: E C OÜ 09.08.2012 arve nr 100 summas 1190 +

km, XXX XXX 03.07.2012 arve nr 2012043 summas 4140 + km, XXX XXX 10.07.2012

arve nr 2012045 summas 3722 + km, Maksekorraldused XXX XXX arvete tasumine kohta

- T P 13.07.2012 15:12 e-kiri, T P 13.07.2012 16:59 e-kiri koos arvega nr 2012045 summas

3722 + km (IX kd tl 213-220).

140.

Eelnimetatud tõenditest nähtub, et 13.07.2012 kell 15:12 saadab T P XXX XXX OÜ

esindajana kostjale e-kirja, milles teatab, et Juhkentali Rimi välireklaami (kuup ja varikatus)

hinnaks on 2531,98 + km. Samal päeval veidi hiljem, so 13.07.2012 kell 16:59 saadab T P

sellesama töö kohta arve nr 2012045 dateeritud 10.07.2012, kuid nüüd juba summas 3 722

eurot + km. Seega tõusis hind pooleteise tunni jooksul 1 190 euro võrra, mis vastab

summale, mille XXX XXX OÜ maksis kostjale. E C OÜ on XXX XXX OÜ-le esitanud

arve selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Juhkentali 35, Tallinn“ summas 1190

eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja

kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja

altkäemaksu XXX XXX OÜ-lt 1000 eurot.

141.

Episood 24. Kohus tuvastab, et kostja võttis 2012.a seoses Juhkentali mini-Rimi

(Juhkentali tn 35, Tallinn) ümberehitustöödega S OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E kaudu

altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku 20 000 eurot (+ km).

142.

Seda kinnitavad tõendavad alljärgnevad tõendid: E 11.07.2012 arve nr 74 summas

10 000 + km, E 09.08.2012 arve nr 99 summas 10 000 + km, S OÜ 19.06.2012 arve nr

12078 summas 62 905,70 + km, Teostatud tööde aktid, S OÜ 11.07.2012 arve nr 12091

summas 115 256,90 + km, (IX tl 221-231), Maksekorraldused S OÜ arvete tasumise kohta,

( X kd tl 4-5), ´13.07.2020 kohtuistungil tunnistaja L Ke ütlused ( XVIII kd tl 49-50).

143.

Eelnimetatud tõenditest nähtub, et Juhkental mini-Rimi projektis jäi ära töid

väärtuses 11 022 eurot + km. Lõplik hind sellest siiski Rimi jaoks ei vähenenud, sest kostja

kooskõlastas samas väärtuses lisatöid. L K on tunnistajana kirjeldanud, et suhtles Juhkentali

Rimi objektil kostjaga kui tellija esindajaga. E C OÜ on S OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega

„Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Juhkentali 35, Tallinn“ summas 10 000+10

000=20 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine

ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja S OÜ-

lt altkäemaksu 20 000 eurot.

144.

Episood 25. Kohus tuvastab, et seonduvalt Magistrali Rimi (Sõpruse pst 201/203,

Tallinn) elektritöödega võttis kostja 2012.a esimesel poolaastal E-Xxx AS-ilt ja viimane

tasus kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele kokku 12 000 eurot

(lisandus km).

145.

Seda kinnitavad alljärgnevad tõendid: E-Xxx AS 30.04.2012 arve nr 21102 summas

20 977 + km, Tööde üleandmis-vastuvõtmisakt, E-Xxx AS 22.06.2012 arve nr 21563

summas 977 + km, Tööde teostamis-vastuvõtmisakt, E-Xxx AS 31.07.2012 arve nr 21941

summas 370 + km , Tööde teostamis-vastuvõtmisakt, Maksekorraldused E-Xxx ASi arvete

tasumise kohta (X kd tlk 6-14), E-Xxx ASi 11.04.2012 11:44 e-kiri koos hinnapakkumisega

nr 7/2310 summas 11 377,88 + km, E-Xxx AS 01.03.2012 „parandatud“ hinnapakkumine

nr 7/2310 summas 20 977 + km, E-Xxx AS arve nr 21102 summas 20 977 + km, E arve nr

95 summas 6800 + km - E arve nr 97 summas 5200 + km (II kd tl 69-74), 03.12.2013

kahtlustatava ülekuulamise protokoll (V kd tl 16 ja 20).

146.

Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt E-Xxx AS esitas sama kuupäeva ja sama

numbriga kaks pakkumist, millest viimane oli 9 599,23 euro + km võrra kallim, kusjuures

pakkumistest nähtub, et valdavalt oli tõstetud ühiku hindasid. Kostja aktsepteeris kallima

pakkumise ja sellele vastavalt esitatud arve nr 21102 ning täiendavalt veel lisatöid.

Kahtlustatavana ülekuulamise protokolli kohaselt kostja on tunnistanud, et ta eelistas

vastutasu eest 2012.a esimesel poolaastal E-Xxx AS-i Magistrali Rimi elektritööde

teostajana Rimi jaoks ja sai selle eest pistist kokku summas 12 000 eurot + km, vastavalt E

poolt esitatud arvetele, ning et Magistrali Rimi objektil toimus arvete kunstlik

suurendamine kokkuleppel V Biga, s.o E-Xxx AS projektijuhiga. E C OÜ on E-Xxx AS-le

esitanud 2 arvet selgitusega „Eriosade projektijuhtimine, konsultatsioonid Sõpruse pst

201/203, Tallinn“ summas 6800+5200=12 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei

ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks

tööülesanneteks Rimi. Seega võttis kostja altkäemaksu E-Xxx AS-ilt 12 000 eurot.

147.

Episood 26. Kohus tuvastab, et seonduvalt Kaubahalli Rimi (Aia tn 7, Tallinn)

ehitustöödega võttis kostja 2012.a esimesel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane andis

kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku 25 900 eurot (lisandus

km).

148.

Seda kinnitava järgnevad kohtule esitatud tõendid: Kostja e-kirjad jooniste saatmise

kohta, J Le 23.12.2011 09:18 ekiri koos hinnapakkumisega nr 199/11 summas 150 959 +

km, Kostja e-kiri uute jooniste ja ajagraafiku saatmise kohta, Kostja 06.01.2012 14:55 e-

kiri pakkumise küsimine, Xxx xxx 29.02.2012 arve nr 34/12 summas 191 920 + km ja

teostatud tööde akt, Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise kohta, E arved nr 90 ja 94 (X

kd tl 15, XVIII kd tl 104-105), E C arvelduskonto väljavõte lk 6 ja lk 10 (VI kd tl 50jj), .

Xxx xxx 09.01.2011 hinnapakkumine nr 199A/12 summas 191 920 + km (XII kd tl 172-

173), J Le 20.02.2019 selgitus (XVII kd tl 12).

149.

Eelnimetatud tõenditest nähtub, et Kaubahalli Rimi ümberehitustööde hanke puhul

oli kostja juba enne pakkumiskutse saatmist avaldanud Xxx Tallinn OÜ-le hanke toimumise

kohta informatsiooni ning Xxx xxx OÜ-ga tööde teostamises juba ette kokku leppinud. Xxx

xxx OÜ esitas esimese hinnapakkumise juba 23.12.2011, so on kaks nädalat enne hanke

väljakuulutamist. 09.01.2012 esitas Xxx xxx OÜ uue pakkumise summas 191 920 eurot +

km, mis oli 40 961 euro + km võrra kõrgem esmasest pakkumisest, tõstetud on mahtusid

ning lisatud uusi kuluridasid. Xxx xxx OÜ ja Rimi vaheline tehing hinnaga 191 920 eurot

+ km oli altkäemaksust mõjutatud ja seda vähemalt altkäemaksu summa ehk 25 900 euro

ulatuses. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde

hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni,

projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet

selgitusega „Eriosade konsultatsioonid, projektijuhtimine Aia 7, Tallinn“ summas 12

900+13 000=25 900 eurot. 05.04.2012 on Xxx xxx OÜ teinud Ele makse summas 12 900

eurot (+km) selgitusega a.90 (ehk arve 90) ning 25.05.2012 makse summas 13 000 eurot

(+km) selgitusega a. 94 (ehk arve 94) konsultatsioonid. Kokku on Xxx xxx Ele teinud arvete

90 ja 94 eest makseid summas 25 900 eurot. E poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud

ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis.

Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 25 900 eurot.

150.

Episood 27. Kohus tuvastab, et seonduvalt Laagri Rimi hüpermarketi (Pärnu mnt

556a, Laagri) külmasüsteemide ehitustöödega võttis kostja 2011.a lõpus, 2012. a alguses

Xxx Xxx OÜ-lt ja viimane tasus kostjale altkäemaksu E kaudu C OÜ vastavalt esitatud

arvele 6 000 eurot (lisandus km).

151.

Seda kinnitavad järgnevad kohtule esitatud tõendid: E 23.02.2012 arve nr 88

summas 6000 + km, Xxx Xxx OÜ 26.09.2011 arve nr 20113604 summas 39 287 + km, Xxx

Xxx OÜ 28.09.2011 arve nr 20113638 summas 91 744 + km, Xxx Xxx OÜ 02.12.2011 arve

nr 20113654 summas 74 497 + km ,Maksekorraldus Xxx Xxx arve tasumise kohta, Kostja

19.08.2011 14:14 e-kiri, U S 19.08.2011 12:21 e-kiri koos hinnapakkumisega, U S

23.08.2011 11:29 e-kiri, xxx OÜ 29.08.2011 11:43 e-kiri koos hinnapakkumisega summas

198 694 + km , U S 29.08.2011 11:57 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 205 528 (0%

km), Maksekorraldused Xxx Xxx arvete tasumise kohta (X kd tl 49-68), U. S 18.12.2018

selgitus ( XVII kd tl 10).

152.

Eelnimetatud tõendid kinnitavad, et kostja poolt korraldatud hanked olid kunstlikud

ning kuidas juba enne hanke väljakuulutamist oli võitja teada ja kokku lepitud. Kostja oli

Xxx Xxx OÜ-d informeerinud hankest juba enne hanke väljakuulutamist ning palunud tal

koostada pakkumiste küsimiseks vajaliku spetsifikatsiooni, kuigi viimane oli kostja

ülesanne. Vastutasuks Xxx Xxx OÜ eelistamise eest küsis ja sai kostja E kaudu Xxx Xxx

OÜ-lt 6 000 eurot – ligikaudu sama summa võrra oli Xxx Xxx OÜ pakkumine kallim

konkureerivast pakkumisest. Xxx Xxx OÜ juhatuse liige U. S on kinnitanud

hinnapakkumiste kunstlikku suurendamist. E C OÜ on Xxx Xxx OÜ-le esitanud arve

selgitusega „Projekti juhtimine Pärnu mnt 556A, Laagri“ summas 6000 eurot. E C OÜ poolt

teenuse osutamine pole kohtumenetluses leidnud tõendamist ning projektijuhtimine oli

kostja otseseks tööülesandeks Rimis. Seega võttis kostja Xxx Xxx OÜ-lt altkäemaksu 6000

eurot

153.

Episood 28. Kohus tuvastab, et seonduvalt HaapS Rimi supermarketi (Jaama tn 32,

HaapS) ehitustöödega võttis kostja 2011.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane

maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 10 000 eurot

(lisandus km).

154.

Seda kinnitavad järgnevad tõendid: E C OÜ 30.09.2011 arve nr 82 summas 5000 +

km, E 31.10.2011 arve nr 84 summas 5000 + km, Xxx xxx OÜ arve nr 152/11 koos lisadega,

Maksekorraldus Xxx xxx OÜ arve tasumise kohta, xxx arve nr 110578 ja selle tasumist

tõendav maksekorraldus ( X kd tl 69-77), - J Le 20.02.2019 selgitus (XVII kd tl 12).

155.

Eelnimetatud tõendid tõendavad, et valgustisiinid koos paigaldusega tellis Rimi xxx-

lt (vt arve read 20-28, mis viitavad valgustisiinidele), mistõttu on Xxx xxx OÜ arve

põhjendamatu vähemalt osas, mis puudutab valgustisiine ehk 3 931 euro + km ulatuses.

Kostja on aktsepteerinud ja Rimi maksnud tööde eest, mida Xxx xxx OÜ ei ole tegelikult

teinud, seda 3 931 euro + km ulatuses. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud

objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse

arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E C OÜ

on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Ripplagede ehitus Jaama tn 32, HaapS“

summas 5000*2=10 000 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud. Seega

võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 10 000 eurot.

156.

Episood 29. Kohus tuvastab, et seonduvalt Põhja Rimi supermarketi ehitustöödega

võttis T.E. 2011.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu

altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 6 000 eurot (lisandus km).

157.

Seda kinnitavad järgnevad tõendid: E 31.03.2011 arve nr 72 summas 6000 + km, J

Le 30.11.2010 8:46 e-kiri koos hinnapakkumisega, J Le 03.12.2010 10:34 ekiri koos

hinnapakkumisega, Xxx xxx 14.05.2011 arve nr 74/11 summas 10 040 + km, Xxx xxx

teostatud tööde akt, Xxx xxx 16.03.2011 arve nr 50/11 summas 17 579 + km, Xxx xxx

25.02.2011 hinnapakkumine pisitöödele summas 10 040 + km, Maksekorraldused Xxx

Tallinn arvete tasumise kohta (X kd tl 96-110), E C OÜ 31.03.2011 arve nr 72 summas

6000 + km, J Le 30.11.2010 8:46 e-kiri koos hinnapakkumisega, J Le 03.12.2010 10:34

ekiri koos hinnapakkumisega, Xxx xxx 14.05.2011 arve nr 74/11 summas 10 040 + km ,

Xxx xx teostatud tööde akt, Xxx xxx 16.03.2011 arve nr 50/11 summas 17 579 + km, Xxx

xxx 25.02.2011 hinnapakkumine pisitöödele summas 10 040 + km, Maksekorraldused Xxx

xxx arvete tasumise kohta (II kd tl 120-132), kostja ja J Le 17.11.201016.12.2010

kirjavahetused jooniste, hinnapakkumiste, ajagraafiku, ehituse töövõtulepingu, Protokoll -

Xxx xxx hinnapakkumine pisitöödele summas 14 905 + km, J Le 15.03.2011 15:47 ekiri

koos arvega nr 49/11 summas 139 872 + km, J Le 16.03.2011 08:55 ekiri hinnapakkumisega

ja arvega summas 17 579 + km, Teostatud tööde aktid, J Le 03.05.2011 11:46 ekiri koos

hinnapakkumise ja arvega nr 74/11 summas 10 040 + km ja nr 50/11 summas 17 579 + km

ja nr 49/11 summas 49/11 summas 139 872 (XII kd tl 174-198), J Le 20.02.2019 selgitus

(XV ´II tl 12).

158.

Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist alljärgnev: kostja saadab 17.11.2010

mh Põhja Rimi joonised ja ajakava, kus on Xxx xxx OÜ juba märgitud tööde teostajaks,

kuigi kostja polnud veel saatnud pakkumise kutsetki. 06.12.2010 esitas kostja Põhja SM

kaupluse pakkumuse kutse Xxx xxx OÜ-le (J L) ja Sle (T P)- 06.12.2010 e-kirja manuses

„Time Table Põhja SM“ on juba hanke välja kuulutamisel märgitud ehitustööde teostajaks

Xxx xxx OÜ, kes osutus ka hanke võitjaks. 06.12.2010 kl 10:49 e-kirja manuses „Põhja

Rimi kalkulatsioon“ on koos pakkumise kutsega edastatud tööde spetsifikatsioon/loetelu,

mille talle oli varasemalt koostanud ja saatnud J.L (Xxx xxx OÜ). Seega koostas tööde

spetsifikatsiooni/loetelu üks hankel osalejatest ning hanke võitja Xxx xxx OÜ esindaja. Xxx

xxx OÜ esitas algse pakkumise tähtaegselt, kuid seejärel suurendas pakkumist ja esitas

14.12.2010 ehk pärast pakkumiste esitamise tähtaja möödumist uue pakkumise, mis oli

algsest 12 360 euro võrra suurem. Vastavalt hankekomisjoni protokollile otsustati

17.12.2010, et parima pakkumuse tegi Xxx xxx OÜ, kuid juba päev enne seda ehk

16.12.2010 oli edastanud kostja J. Lele e-kirja lepinguprojektiga allkirjastamiseks.

12.03.2011; 15.03.2011, 16.03.2011, 03.05.2011 on Xxx xxx esindaja J. L saatnud e-kirjad

koos saadetud hinnapakkumiste, aktide ning arvetega, mis näitavad lisatööde

hinnapakkumiste saatmist tagantjärele koos „õigeks“ korrigeeritud hinnaga ning kohe koos

akti ja arvega. See näitab fiktiivsete töödega eelarve ülejäägi katmist, mille järel ületas Xxx

xxx OÜ hind 17.12.2010 protokollis märgitud kõrgeimat hinda. Seega Xxx xxx OÜ teadis

hankest enne teisi ja saatis kostjale hanke väljakuulutamiseks vajalikud lähteandmed ning

kostja saatis ehituse töövõtulepingu Xxx xxx OÜ-le 1 päev enne seda, kui komisjon tegi

otsuse, et Xxx xxx tegi parima pakkumise. Samuti on tõendatud, et Xxx xxx OÜ suurendas

oma pakkumist 12 360 euro võrra, ilma pakkumise sisu või mahtu muutmata. Kõrgendatud

tulust 6000 eurot maksti altkäemaksuna E kaudu kostjale. Kirjeldatud juhtumi puhul on

tõendatud, et Rimi kahju on suurem kui altkäemaksu summa, ulatuses 12 360 euroni, mille

võrra pakkumise hinda põhjendamatult tõsteti ja mille Rimi kinni maksis. J L on kinnitanud,

et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli

kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise

teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega

„Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Põhja pst 17“ summas 6000 eurot. E C OÜ

poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid

kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega on võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu

6000 eurot.

159.

Episood 30. Kohus tuvastab, et seonduvalt Võru Rimi supermarketi (Jüri tn 75,

Võru) ehitustöödega võttis kostja 2011.a esimesel poolaastal S OÜ-lt ning viimane maksis

kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 8 000 eurot (km-ta).

160.

Eelnimetatut kinnitavad järgnevad tõendid: E xxx OÜ 14.04.2011 arve nr 74

summas 4000 + km, E C OÜ 02.06.2011 arve nr 77 summas 4000 + km, Kostja 06.12.2010

10:03 e-kiri koos joonistega, xxx, S OÜ 12.01.2011 17:50 e-kiri koos hinnapakkumisega nr

1160/1 summas 15 258,27 + km, Kostja 04.04.2011 10:46 e-kiri ehituse töövõtulepinguga,

S OÜ 04.04.2011 12:01 e-kiri koos hinnapakkumisega nr 1160 summas 20 000 + km, S OÜ

04.04.2011 14:50 e-kiri arve ja hinnapakkumisega , S OÜ 08.04.2011 arve nr 11041

summas 18 482,64 + km, teostatud tööde akt, Kostja 12.07.2011 e-kiri, S OÜ

hinnapakkumine nr11323 summas 899,80 + km, S OÜ arve nr 11123 summas 2417,14 +

km, Teostatud tööde akt , Maksekorraldused S OÜ arvete tasumise kohta ( X kd tl 111-

147), tunnistaja L Ke ütlused ( XVIII kd lk 49-54).

161.

Eelnimetatud tõenditest nähtub, et S OÜ on 12.01.2011 edastanud e-kirja koos

hinnapakkumisega nr 1160/1 summas 15 258,27 eurot + km. Hinnapakkumine on dateeritud

30.12.2010. S OÜ on 04.04.2011 kell 12:01 edastanud e-kirja kostjale, millega saadetakse

hinnapakkumine nr 1160 summas 20 000 eurot + km. Hinnapakkumine on dateeritud

09.12.2010. Võrreldes varasema pakkumisega on ühiku hindasid tõstetud 4 166,53 euro

võrra. S OÜ ja kostja vahel on toimunud 12.07.2011 e-kirjavahetus lisatööde

hinnapakkumise nr 11323 kooskõlastamise kohta. Lõpuks on S esitanud arve summas 20

899,78 euro eest, mis on 5641 euro võrra suurem kui esimene madalaim pakkumine 15

258,27 eurot. Kõnealuse episoodi puhul on esitatud dokumentidega tõendatud hinnatõus 5

641,51 euro ulatuses. Tunnistaja L Ke ütluste kohaselt suhtles ta Võru Rimi objektil

kostjaga kui tellija esindajaga. E C OÜ on S OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega

„Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Jüri tn 75, Võru“ summas 4000+4000=8000

eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja

konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja S OÜ-lt

altkäemaksu 8000 eurot.

162.

Episood 31. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pärnu Härma Säästumarketi (Tallinna

mnt 70, Pärnu) ehitustöödega võttis kostja 2011.a Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale

E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 10 000 eurot (lisandus km).

163.

Eelnimetatut kinnitavad järgnevad tõendid: E 28.02.2011 arve nr 69 summas 5000

+ km, E 14.03.2011 arve nr 70 summas 5000 + km Xxx xxx 30.12.2010 arve nr 252/10

summas 714 936 krooni + km, Teostatud tööde akt, Xxx xxx arve nr 48/11 summas 1534 +

km - Maksekorraldused Xxx xxx arvete tasumise kohta ( X kd tl 148-154), Xxx xxx OÜ

24.22.1010 11:07 e-kiri koos tööde nimekirjaga, S OÜ hinnapakkumine nr 1160 summas

594 000 krooni + km, S OÜ 03.12.2010 16:03 e-kiri koos hinnapakkumisega kuupäevaga

01.12.2010 summas 557 998 krooni + km, Xxx xxx 03.12.2010 10:24 e-kiri koos

hinnapakkumisega kuupäevaga 01.12.2010 summas 714 936 krooni + km, Kostja e-kiri

ehituse töövõtulepinguga, E C OÜ arve nr 69 summas 5000 krooni + km, E C OÜ arve nr

70 summas 5000 krooni + km, Hanke protokoll, - S OÜ hinnapakkumine summas 739 460

krooni + km ( III kd tl 30-47), Kostja 21.10.2010 13:43 e-kiri joonistega, J Le 24.11.2010

11:07 ekiri tööde nimekirjaga, ( XII kd tl 199-201), J Le 20.02.2019 selgitus ( XVII kd tl

12).

164.

Eelnimetatud tõenditega on leidnud tõendamist, et kostja saatis 21.20.2020 Härma

Säästumarketi esialgse joonise lähteülesande koostamiseks rohkem kui kuu aega enne

hanget. Kostja saatis 17.11.2010 J. Lele (Xxx xxx OÜ) mh Härma Rimi joonised ja ajakava,

kus on Xxx xxx OÜ juba märgitud tööde teostajaks, kuigi kostja polnud veel saatnud

pakkumise kutsetki. J. L (Xxx xxx OÜ) saatis 24.11.2010 e-kirjaga tööde lähteülesande,

mille koostamine on kostja ülesanne. Kostja jättis registreerimata S OÜ madalama hinnaga

pakkumised ja sõlmis lepingu Xxx xxx OÜga, kelle pakkumine oli 156 938 krooni ehk 10

030 euro võrra kõrgem kui registreerimata jäetud S OÜ odavaim pakkumine. J L on

kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse

oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise

teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega

„Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Tallinna mnt 70, Pärnu“ summas

5000+5000=10 000 eurot. E C OÜ teenuse osutamine ei ole tõendatud ning

projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimi. Seega

võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 10 000 eurot.

165.

Episood 32. Kohus tuvastab, et seonduvalt TabaS Rimi supermarketi (Klooga mnt

10b, TabaS) ehitustöödega võttis kostja 2011.a Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale

E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 5 113 eurot (lisandus km).

166.

Eelnimetatut kinnitavad järgnevad tõendid: E C OÜ 28.09.2010 arve nr 66 summas

50 000 krooni + km, E C OÜ 29.12.2010 arve nr 68 summas 30 000 krooni + km, J Le

01.09.2010 08.42 ekiri hinnapakkumistega summas 112 608 krooni + km ja summas 12 308

krooni + km ja arvega nr 155/10 summas 112 608 krooni + km, Teostatud tööde akt,

Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise kohta (X kd tl 155-162), J Le 04.06.2010 10:29

ekiri koos hinnapakkumisega summas 12 308 + km, Kostja 30.08.2010 16:26 e-kiri

lisatööde kohta, J Le 20.02.2019 selgitus (XVII kd tl 12).

167.

Nimetatud

tõenditest

nähtub,

et

J.L

saatis

04.06.2010

e-kirja

koos

hinnapakkumisega summas 12 308 EEK-i (dateeritud 31.05.2010). 30.08.2010 saatis kostja

e-kirja J. Lele, milles saadab xxx lisatööde nimekirja ning märgib ise juurde ka hinnad.

01.09.2010 saatis J.L (Xxx xxx OÜ) kostjale e-kirjaga korrigeeritud 31.05.2010 pakkumise

(millise olid lisatud T.E. 30.08.2010 e-kirjas toodud tööd ja vastavad hinnad) ning kohe ka

tööde akti ning arve. Hageja on arve tasunud. Hageja on selgitanud, et TabaS kauplus ehitati

täiesti uue ehitusena ning Rimi oli seal rentnik, mistõttu ehitustööd sellel objektil tegi

omaniku poolne ehitusfirma. Sinna alla kuulusid ka siseviimistlustööd, k.a. ripplaed,

valgustussiinid jne. Kuna TabaS SM objekt ei kuulunud Rimile, kes vaid rentis seal pinda,

siis kõik üldehitustööd olid majaomaniku finantseerida. Sellest ka tööde väike maht. Xxx

xxx OÜ tegeles ehitustöödega, mitte akende ja uste kiletamisega, mis on pigem

reklaamifirmade töö. Seega ei teinud pakkumises ega aktis nimetatud töid Xxx xxx OÜ,

vaid omanikupoolne ehitaja. Xxx xxx OÜ esitas kostjaga kokkulepitult fiktiivse arve, mida

kostja aktsepteeris ja lasi Rimil ära tasuda. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud

objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse

arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E C OÜ

on Xxx xxx OÜ-le esitanud 2 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade

projektijuhtimine Klooga mnt 10b, TabaS“ summas 50 000+30 000= 80 000 krooni ehk

5113 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole leidnud tõendamist ning

projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega

võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaks 5113 eurot.

168.

Episood 33. Kohus tuvastab, et seonduvalt Kärdla Säästumarketi (Kõrgessaare mnt

25, Kärdla) reklaamitöödega võttis kostja 2010.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ning

viimane andis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 320 eurot

(lisandus km).

169.

Eelnimetatut kinnitavad alljärgnevad tõendid: E C OÜ 17.12.2010 arve nr 67

summas 5000 + km, T P 24.11.2010 09:04 e-kiri koos arvega nr 2010066 summas 20 917

krooni + km, T P 10.12.2010 18:32 e-kiri koos arvega nr 2010066 summas 25 917 krooni

+ km, Maksekorraldus XXX XXX arve tasumise kohta ( VII kd tl 97-102).

170.

Nimetatud tõenditest nähtub, et hinda on põhjendamatult tõstetud 5 000 krooni (320

euro) võrra ning kostja aktsepteeris seda. E C OÜ on XXX XXX OÜ-le esitanud arve

selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Kõrgessaare mnt 25, Kärdla“ summas 5000

krooni ehk 320 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning

projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis.

171.

Episood 34. Kohus tuvastab, et seonduvalt Tasku Rimi supermarketi (Turu 2, Tartu)

ehitustöödega võttis kostja 2010.a Xxx xxx OÜ-lt ja viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu

altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 8 309 eurot (lisandus km).

172.

Eelnimetatut tõendavad alljärgnevad tõendi: E C OÜ 22.07.2010 arve nr 64 summas

130 000 krooni + km, J Le 24.05.2010 13:43 ekiri hinnapakkumisega summas 329 973

krooni + km, J Le 31.05.2010 17:19 ekiri hinnapakkumise, teostatud tööde akti ja arvega nr

97/10 summas 462 300 krooni + km, J Le 08.06.2010 11:07 ekiri koos „parandatud“

hinnapakkumisega summas 462 300 krooni + km, Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise

kohta ( VII kd tl 109-119), J Le 20.02.2019 selgitus.

173.

Nimetatud tõenditest nähtuvalt Xxx xxx OÜ esindaja J L saatis 24.05.2010 e-kirja

koos hinnapakkumisega nr 95/10 (dateeritud 17.05.2010) summas 329 973 krooni + km.

Xxx xxx OÜ esindaja J L saatis 31.05.2010 e-kirja koos arvega nr 95/10 summas 462 300

krooni + km ja aktiga. Arve esitati seega suurema summas kui hinnapakkumine. Kostja

aktsepteeris arve. Xxx xxx OÜ esindaja J L saatis 08.06.2010 e-kirja koos

hinnapakkumisega nr 95/10 (dateeritud 17.05.2010) summas 462 300 krooni + km.

Hinnapakkumine, mis vastas arve summale, esitati tagantjärele. Kohtule esitatud

dokumentidega on tõendatud, et pakkumist tõsteti põhjendamatult 132 327 krooni + km (8

457 euro + km) võrra. Samas suurusjärgus esitas kostja läbi E Xxx xxx OÜ-le arve

altkäemaksu kättesaamiseks. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide

lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud

viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest E C OÜ on Xxx

xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Turu 2,

Tartu“ summas 130 000 krooni. E C OÜ poolt teenuse osutamine ei ole tõendatud ning

projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid konsultatsioonid olid kostja otsesteks

tööülesanneteks. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 8 309 eurot.

174.

Episood 35. Kohus tuvastab, et seonduvalt XL Säästumarketi (Tammsaare tee 55,

Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2009.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane

maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 17 256 eurot (270

000 krooni).

175.

Eelnimetatu loeb kohus tõendatuks alljärgnevate tõenditega: E C OÜ 21.12.2009

arve nr 60 summas 90 000 krooni + km , E C OÜ 22.12.2009 arve nr 61 summas 90 000

krooni + km, E C OÜ 23.12.2009 arve nr 62 summas 90 000 krooni + km, Xxx xxx

10.12.2009 arve nr 258/09 summas 2 226 934 krooni + km, Teostatud tööde akt, Xxx

Tallinn hinnapakkumine summas 1 566 890 krooni + km, Xxx xxx hinnapakkumine

summas 660 044 krooni + km, Maksekorraldus Xxx xxx arve tasumise kohta, J Le

29.09.2009 10:11 ekiri koos hinnapakkumisega summas 816 385 krooni + km, J Le

29.09.2009 10:12 ekiri koos hinnapakkumisega summas 362 328 krooni + km, Ehituse

töövõtuleping ( VII ja VIII kd tl 181-194, VII kd tl 195-2013 ja VIII kd tl 5-14), - J Le

20.02.2019 selgitus ( XVII kd tl 12).

176.

Eelnimetatud tõenditega on tõendatud, et 29.09.2009 esitas Xxx xxx OÜ kostjale

kaks pakkumist XL Säästumarketi sisetöödele kokku summas 1 178 713 krooni + km.

Samas, 30.09.2009 on sõlmitud leping, milles sisetööde hinnaks on 1 566 890 krooni + km,

so 388 177 krooni + km võrra suurem summa kui päev varem esitatud sisetööde

hinnapakkumistes. Pakkumiste võrdlemine näitab, et ühikuhindade tõusust tingitult on

pakkumine suurenenud 94 885 krooni + km ulatuses - vineeri paigalduse kulu on tõusnud

5049 krooni võrra, kipsseinte ehituse kulu 5 237 krooni võrra ning seinte ülevärvimise

puhul on tõusnud nii maht kui ühiku hind, kusjuures ainuüksi ühiku hinnast tulenev

hinnatõus on ühiku hinda tõusnud 84 599 euro+ km võrra. Ülejäänud hinnatõus on tulnud

täiendavat tööde lisamisest – tagantjärele pole võimalik hinnata ega tõendada, kas tööde

lisamine on olnud põhjendatud. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide

lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud

viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx

xxx OÜ-le esitanud 3 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine

Tammsaare tee 55 Tallinn“ summas 3*90 000= 270 000 krooni ehk 17 256 eurot. E C OÜ

poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid

kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu

17 256 eurot.

177.

Episood 36. Kohus tuvastab, et seonduvalt XL Säästumarketi (Tammsaare tee 55,

Tallinn) reklaamitöödega võttis kostja 2009.a teisel poolaastal XXX XXX OÜ-lt ning

viimane andis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 2 429 eurot

(lisandus km).

178.

See on leidnud tõendamist alljärgnevate tõenditega: E C OÜ 17.12.2009 arve nr 59

summas 38 000 krooni + km, XXX XXX OÜ 08.12.2009 arve nr 2009100 summas 593

939,08 krooni + km, XXX XXX OÜ 17.12.2009 arve nr 2009104 summas 54 460 krooni +

km, Maksekorraldused XXX XXX OÜ arvete tasumise kohta.

179.

Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt E C OÜ on XXX XXX OÜ-le esitanud arve

selgitusega „Projekti juhtimine, kooskõlastused Tammsaare tee 53, Tallinn“ summas 38

000 krooni ehk 2429 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamine pole leidnud tõendamist ning

projektijuhtimine ja kooskõlastused olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega

võttis kostja XXX XXX OÜ-lt altkäemaksu 2 429 eurot.

180.

Episood 37. Kohustus tuvastab, et seonduvalt Kiviõli Säästumarketiga (Metsa 3,

Kiviõli) ehitustöödega võttis kostja 2009.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja viimane

maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvetele 77 000 krooni ehk 4

921 eurot (lisandus km).

181.

See on leidnud tõendamist alljärgnevate tõenditega: E C OÜ 27.11.2009 arve nr 58

summas 77 000 krooni + km, Xxx xxx OÜ 07.09.2009 arve nr 183/09 summas 369 432

krooni + km. Teostatud tööde akt, Xxx xxx OÜ 11.08.2009 hinnapakkumine 173/09

summas 374 265 krooni + km, Xxx xxx OÜ 18.08.2009 hinnapakkumine 45 167 krooni +

km, Xxx xxx OÜ 07.09.2009 arve nr 184/09 summas 36 115 krooni + km, Xxx xxx OÜ

19.08.2009 hinnapakkumine summas 36 115 krooni + km, Xxx xxx OÜ 13.07.2009 arve nr

131/09 summas 241 900 krooni + km, Xxx xxx OÜ 22.05.2009 hinnapakkumine summas

261 909 krooni + km, Xxx xxx OÜ 22.05.2009 hinnapakkumine summas 29 991 krooni +

km, Maksekorraldused Xxx xxx OÜ arvete tasumise kohta, Kostja 31.07.2009 10:27 e-kiri

koos joonistega, xxx OÜ 10.08.2009 21:13 e-kiri koos hinnapakkumisega summas 376 115

krooni + km, Xxx xxx OÜ 11.08.2009 10:37 ekiri koos hinnapakkumisega summas 402 930

krooni + km, Xxx xxx OÜ 12.08.2009 13:20 ekiri koos hinnapakkumisega summas 374 265

krooni + km, Xxx xxx OÜ 07.09.2009 10:23 ekiri koos hinnapakkumistega summas 34 953

krooni + km ja 27 156 krooni + km ( VII kd tl 20-51), J Le 20.02.2019 selgitus ( XVII kd t

12).

182.

Eelnimetatud tõenditest nähtub, et Xxx xxx OÜ esitas kaks sama kuupäeva ja

numbrit kandvat pakkumist, kusjuures teise pakkumise esitas ta pärast pakkumiste

esitamise tähtaja möödumist ning vähendatud summas selliselt, et see oleks madalam kui

juba esitatud konkureeriv pakkumine. Kostja registreeris tähtaega ületades esitatud

pakkumise ning vastavalt sellele sõlmiti leping (lepingu hind nähtub arve nr 189/09

lisadest). Seega on tõendatud hankereeglite rikkumine ning Xxx xxx OÜ eelistamine.

Lisaks nähtub dokumentidest, et Xxx xxx OÜ esitas arved lisatööde eest kokku summas 81

282 krooni + km. Tagantjärele pole võimalik hinnata, kas lisatööd oli põhjendatud ja kas

need tegelikult ka tehti. Samas nähtub dokumentidest, et 07.09.2009 esitatud arved

lisatööde eest erinevad samal päeval esitatud lisatööde pakkumistest. Hinnatõus on olnud

19 173 krooni + km. J L on kinnitanud, et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse

ehitustööde hinnapakkumistesse oli kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu

konsultatsiooni, projektijuhtimise teenuse osutamise xxx C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud

arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Metsa 3, Kiviõli, Kärberi 42,

Tallinn“ summas 77 000 krooni ehk 4921 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole

tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks

Rimis. Seega võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 4 921 euro.

183.

Episood 38. Kohus tuvastab, et seonduvalt Lõunakeskuse Säästumarketi (Vana-

Lõuna 4, Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2009.a teisel poolaastal Xxx xxx OÜ-lt ja

viimane maksis kostjale E C OÜ kaudu altkäemaksu vastavalt esitatud arvele 90 000 krooni

ehk 5 752 eurot (lisandus km).

184.

Eelnimetatud on tõendatud järgnevate tõenditega: E C OÜ 26.11.2009 arve nr 56

summas 90 000 krooni + km, Xxx xxx OÜ 28.08.2009 arve nr 157/09 summas 438 911

krooni + km, Teostatud tööde akt, Xxx xxx OÜ 07.07.2009 hinnapakkumine summas 439

291 krooni + km, Xxx xxx 31.07.2009 hinnapakkumine summas 49 520 krooni + km,

Maksekorraldus Xxx xxx arvete tasumise kohta ( VIII kd tl 52-58), J Le 20.02.2019 selgitus

( XVII kd tl 12).

185.

Eelnimetatud tõenditest nähtub, et Xxx xxx OÜ-ga seoses Lõunakeskuse

Säästumarketi ehitustöödega sõlmitud tehingu hind oli altkäemaksust mõjutatud kokku

vähemalt altkäemaksu summa ulatuses, so vähemalt 5 752 euro ulatuses. J L on kinnitanud,

et kahtlustuses nimetatud objektide lõplikesse ehitustööde hinnapakkumistesse oli

kokkuleppel T Eega sisse arvestatud viimasele tasu konsultatsiooni, projektijuhtimise

teenuse osutamise eest. E C OÜ on Xxx xxx OÜ-le esitanud arve selgitusega

„Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine Vana-Lõuna4 Tallinn“ summas 90 000

krooni ehk 5752 eurot. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning

projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega

võttis kostja Xxx xxx OÜ-lt altkäemaksu 5752 eurot.

186.

Episood 39. Kohus tuvastab, et seonduvalt Võru Säästumarketi (Räpina mnt 4,

Võru) ehitustöödega võttis kostja 2009.a teisel poolaastal S Oü-lt ja viimane maksis kostjale

altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 105 000 krooni ehk 6 711 eurot

(lisandus km).

187.

Eelnimetatu on tõendatud järgnevate tõenditega: E C OÜ 07.09.2009 arve nr 46

summas 105 000 krooni + km , S 23.07.2009 arve nr 90105 summas 573 480 krooni + km,

Teostatud tööde akt, S 19.07.2009 hinnapakkumine nr 9133/2 summas 48 265 krooni + km,

S 08.10.2009 arve nr 90161 summas 379 524 krooni + km, Teostatud tööde akt,

Maksekorraldused S arvete tasumise kohta, S 27.07.2009 17:16 e-kiri koos

hinnapakkumisega nr 9133/1 summas 327 285 krooni + km, S 27.07.2009 17:32 e-kiri koos

hinnapakkumisega nr 9133/1 summas 378 524 krooni + km , S 05.08.2009 17:32 e-kiri koos

hinnapakkumisega nr 9133/1 summas 379 524 krooni + km ( VIII kd tl 94-107), tunnistaja

V V ütlustega (XVIII kt tl 49-54).

188.

Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt Võru Säästumarketi parkla laiendustööde puhul

toimus põhjendamatu hinna tõstmine 52 239 krooni ulatuses, mida kostja aktsepteeris.

Pakkumiste võrdlemisel nähtub, et hinnatõus 51 239 krooni ulatuses on tingitud

ühikuhindade tõstmisest. S OÜ töötaja tunnistaja V V on 13.07.2020 istungil kinnitanud, et

ei suhelnud Võru objektil E C OÜ-ga, vaid Rimiga.

189.

E C OÜ on S OÜ-le esitanud arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade

projektijuhtimine Räpina mnt 4, Võru“ summas 105 000 krooni ehk 6711 eurot. E C OÜ

poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid

kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja S OÜ-lt altkäemaksu 6 711 eurot

ja eeltoodud asjaolusid arvestades tuleb eeldada, et S OÜ-ga sõlmitud tehingu hind oli

altkäemaksust mõjutatud vähemalt altkäemaksu summa ulatuses, so vähemalt 6 711 euro

ulatuses.

190.

Episood 40. Kohus tuvastab, et seonduvalt Pa Säästumarketi (Männiku tee 98,

Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2009.a S OÜ-lt ja viimane tasus kostjale altkäemaksu

E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 50 000 krooni ehk 3 196 eurot (lisandus km).

191.

Eelnimetatud on tõendatud alljärgnevate tõenditega: E C OÜ 27.07.2009 arve nr 44

summas 50 000 krooni + km , S 21.05.2009 arve nr 90064 summas 472 722 krooni + km,

Teostatud tööde aktid, Maksekorraldus S arve tasumise koht (VIII kd tl 114-118).

192.

E on

S OÜ-le esitanud arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade

projektijuhtimine Männiku tee 98, Tallinn“ summas 50 000 krooni ehk 3196 eurot.

Tegelikkuses E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja

konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja

altkäemaksu S OÜ-lt 3 196 eurot. Eelnevast nähtub, et S OÜ-ga sõlmitud tehingu hind oli

altkäemaksust mõjutatud vähemalt altkäemaksu summa ulatuses, so vähemalt 3 196 euro

ulatuses.

193.

Episood nr 41. Kohus tuvastab, et seonduvalt Saku Säästumarketi (Tallinna mnt 4,

Saku) ehitustöödega võttis kostja 2009.a esimesel poolaastal S OÜ-lt ja viimane tasus

kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 35 000 krooni ehk 2 237 eurot

(lisandus km).

194.

Seda kinnitavad järgnevad tõendid: E C OÜ 29.05.2009 arve nr 41 summas 35 000

krooni + km, S OÜ 11.05.2009 arve nr 90053 summas 462 108,60 krooni + km, Teostatud

tööde akt, S OÜ hinnapakkumine 9084/1 summas 40 472 krooni + km, Maksekorraldus S

arvete tasumise kohta (VIII kd tl 158-162).

195.

E C OÜ on S OÜ-le esitanud arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade

projektijuhtimine Tallinna mnt 4, Saku“ summas 35 000 krooni ehk 2237 eurot. E C OÜ

poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid

kostja otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega võttis kostja altkäemaksu S OÜ-lt 2 237

eurot. Eelnevast nähtub, et S OÜ-ga sõlmitud tehingu hind on altkäemaksust mõjutatud, so

vähemalt 2 237 euro ulatuses.

196.

Episood 42. Kohus tuvastab, et seonduvalt Paide Säästumarketi (Aiavilja 2, Paide)

ehitustöödega võttis kostja 2009.a esimesel poolaastal S OÜ-lt ja viimane tasus kostjale

altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 75 000 krooni ehk 4 793 eurot

(lisandus km).

197.

Eelnimetatu on leidnud tõendamist järgnevate tõenditega: E C OÜ 30.04.2009 arve

nr 39 summas 75 000 krooni + km, S OÜ 23.04.2009 arve nr 90042 summas 559 555 krooni

+ km, Teostatud tööde akt, S hinnapakkumine nr 9070/1 summas 42 775 krooni + km,

Maksekorraldus S arvete tasumise kohta (VIII kd tl 109-194), 13.07.2020 istungil üle

kuulatud tunnistaja V V ütlustega ( VIII kd tl 109-194)-

198.

E C OÜ on S OÜ-le esitanud arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade

projektijuhtimine Paide Aedvilja 2“ summas 75 000 krooni ehk 4793 eurot. S OÜ töötaja

tunnistaja V V on 13.07.2020 istungil kinnitanud, et ei suhelnud Paide objektil E C OÜga,

vaid Rimiga. E C OÜ poolt teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja

konsultatsioonid olid kostja otsesteks tööülesanne 13.07.2020 istungil V V tunnistajana

ülekuulamise protokollteks Rimis. Eelnimetatud tõenditest nähtub, et S OÜ-ga sõlmitud

tehingu hind oli altkäemaksust mõjutatud vähemalt altkäemaksu summa ulatuses, so

vähemalt 4 793 euro ulatuses.

199.

Episood 43. Kohus tuvastab, et seonduvalt Kalevipoja Säästumarketi (Kalevipoja

põik 12, Tallinn) ehitustöödega võttis kostja 2009.a esimesel poolaastal S OÜ-lt ja viimane

tasus kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 50 000 krooni ehk 3 196

eurot (lisandus km).

200.

Eelnimetatu on leidnud tõendamist järgnevate tõenditega: E C OÜ 06.03.2009 arve

nr 37 summas 50 000 krooni + km, S OÜ 13.02.2009 arve nr 90014 summas 645 864 krooni

+ km, Teostatud tööde akt, Maksekorraldus S arve tasumise kohta (VII kd tl 214-218).

201.

E C OÜ on S OÜ-le esitanud arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade

projektijuhtimine Kalevipoja põik 12“ summas 50 000 krooni ehk 3196 eurot. E C OÜ poolt

teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja

otsesteks tööülesanneteks Rimis. Eelnimetatud tõenditest järeldub, et S OÜ-ga sõlmitud

tehingu hind oli altkäemaksust mõjutatud vähemalt altkäemaksu summa 3196 ulatuses.

202.

Episood 44. Kohus tuvastab, et seonduvalt Viimsi ja Sõle Säästumarketite

ehitustöödega võttis kostja 2008.a lõpus S OÜ-lt ning viimane maksis kostjale altkäemaksu

E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvele 50 000 krooni ehk 3 196 eurot (lisandus km).

203.

See on tõendatud järgmiste tõenditega: E C OÜ 12.12.2008 arve nr 35 summas 50

000 krooni + km, S OÜ 27.10.2008 arve nr 80239 summas 544 823 krooni + km, Teostatud

tööde akt, S OÜ 27.10.2008 arve nr 80243 summas 19 887 krooni + km, Teostatud lisatööde

akt, S OÜ 23.10.2008 hinnapakkumine summas 19 887 krooni + km, S OÜ 27.11.2008 arve

nr 80271 summas 462 844 krooni + km , Teostatud tööde akt, S OÜ 14.11.2008

hinnapakkumine muutustöödele summas 30 360 krooni + km, Teostatud tööde akt,

Maksekorraldused S arvete tasumise kohta, S OÜ 31.10.2008 10:28 e-kiri koos

hinnapakkumisega summas 414 010 krooni + km, S OÜ 06.11.2008 13:59 e-kiri koos

„parandatud“ hinnapakkumisega summas 432 484 krooni + km, S OÜ 31.10.2008

„parandatud“ hinnapakkumine summas 482 484 krooni +km ( IX kd tl 12-30).

204.

Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt Sõle Säästumarketi projektiga seoses toimus

põhjendamatu pakkumise hinna tõstmine kahel korral kokku 68 474 krooni + ulatuses. E C

OÜ on S OÜ-le esitanud arve selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine,

Randvere tee 1b ja Sõle 27“ summas 50 000 krooni ehk 3196 euro. E C OÜ poolt teenuse

osutamist pole tõendatud ning projektijuhtimine ja konsultatsioonid olid kostja otsesteks

tööülesanneteks Rimis. Sellest järeldab, et Viimsi ja Sõle Säästumarketitega seoses S OÜ-

ga sõlmitud tehingute hind oli altkäemaksust mõjutatud vähemalt 50 000 krooni ehk 3196

ulatuses.

205.

Episood 45. Kohus tuvastab, et seonduvalt Põltsamaa Säästumarketi (Tartu mnt 12,

Põltsamaa) ehitustöödega võttis kostja 2008.a teisel poolaastal S OÜ-lt ning viimane maksis

kostjale altkäemaksu E C OÜ kaudu vastavalt esitatud arvetele kokku summas 300 000

krooni ehk 19 174 eurot (lisandus km).

206.

See on tõendatud järgmiste tõenditega: E C OÜ 30.10.2008 arve nr 28 summas 80

000 krooni + km, E C OÜ 10.11.2008 arve nr 31 summas 80 000 krooni + km, E C OÜ

20.11.2008 arve nr 32 summas 80 000 krooni + km, E C OÜ 01.12.2008 arve nr 33 summas

60 000 krooni + km, Teostatud tööde akt, S OÜ 31.07.2008 arve nr 80153 summas 1 730

683 krooni + km, Teostatud tööde akt, Maksekorraldus S arvete tasumise kohta (IX kd tl

48-59).

207.

Eelnimetatud tõenditest nähtuvalt 30.09.2008 teostatud tööde üleandmise-

vastuvõtmise akt kinnitab, et S OÜ esitas kõnealuse projektiga seoses arveid kokku summas

12 857 864,40 (hind sisaldab km 18%). S OÜ arvelt nr 80153 koos aktiga nr 5 nähtub, et

Põltsamaa Säästumarketi ehitustööde lepingujärgne hind oli 9 925 760 + km (11 712 396,80

koos km). Kokkuvõttes kallinesid tööd seega 970 735 krooni + km võrra. E C OÜ on S OÜ-

le esitanud 4 arvet selgitusega „Konsultatsioonid, eriosade projektijuhtimine, Tartu mnt 12,

Põltsamaa“ summas 3*80 000+60 000= 300 000 krooni ehk 19 174 eurot. E C OÜ oolt

teenuse osutamist ei ole tõendatud ning projekti juhtimine ja konsultatsioonid olid kostja

otsesteks tööülesanneteks Rimis. Seega S OÜ-ga sõlmitud tehingu lõplik hind oli

altkäemaksust mõjutatud vähemalt altkäemaksu summa ulatuses, so vähemalt 19 174 euro

ulatuses.

208.

Eeltoodust tulenvalt on kohus seisukohal, et ajavahemikus 2008- 2013 on kostja E

C OÜ kaudu võtnud altkäemaksu kokku summas 432 103 eurot.

209.

TLS § 74 lg 1 alusel vastutab töölepingut tahtlikult rikkunud töötaja rikkumise

tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Kohus leiab, et kostja on tahtlikult rikkunud

töölepingut ning vastutab kahju eest täies ulatuses.

210.

Kohus on eelnevalt tuvastanud, et kostja töötas hageja juures täiskohaga ja

juhtivpositsioonil, omades ligipääsu konfidentsiaalsele siseinformatsioonile. Kostja viis

läbi kogu ehitusalase hanke n-ö algusest lõpuni ning ühtlasi vastutas kogu hanke protseduuri

eest. Tõendamist on leidnud, kostja on oma ametipositsiooni ning konfidentsiaalset

informatsiooni

omakasu

eesmärgil

ära

kasutanud

ja

vastutasu

eest

hageja

tarnijatele/töövõtjatele avaldanud ning sellega rikkunud seadusest ja pooltevahelisest

töölepingust

ja

hageja

ettevõttesisestest

reeglitest

tulenevaid

lojaalsus-

ja

konfidentsiaalsuskohustusi. Kohus leiab, et kostja rikkunud VÕS §-s 625, TLS §-s 22 ja

töölepingu punktis 6.2.1 sätestatud ärisaladuse hoidmise kohustust.

211.

Kohus leiab, et kostja on rikkunud Rimi ärieetika poliitika juhise punkti 16, mille

kohaselt oli kostja kohustatud vältima huvide konflikti erahuvide ja ettevõtte huvide vahel

ning mitte siduda end toimingu või tehinguga, mis sisaldab võimalikku huvide konflikti

ilma esmalt tegevusest oma ülemusele kirjalikult teatamata ja saamata luba selle

jätkamiseks. Samuti on kostja rikkunud Rimi ärieetika poliitika juhiste p 2.5, mille järgi oli

kostjal keelatud avaldada otseselt või kaudselt hagejat puudutavat konfidentsiaalset teavet

selleks volitamata isikule, kasutada või avaldada sellist teavet või muud töösuhte ajal

koostatud teavet omakasu või eelise kindlustamise eesmärgil. Huvide konflikti vältimine

tähendas muuhulgas kohustust mitte kasutada oma ametiseisundit rahalise omakasu

saamiseks ning mitte saada kolmandalt osapoolelt hüvitisi teenuste eest, mida töötaja

tavaliselt teeks hageja nimel oma tööülesannete raames. Ärieetika poliitika juhised keelavad

töötajal võtta vastu rahalisi kingitusi ja muid toetusi. Seega rikkus kostja hageja tarnijatelt

E C kaudu rahalisi hüvesid vastu võttes ning selle vastu vastavaid tarnijaid eelistades ning

neile hageja konfidentsiaalset teavet avaldades hageja ettevõttesiseseid eeskirju ning

seadusest tulenevat lojaalsuskohustust (TLS § 15 lg 1). Ametipositsiooni ärakasutamine

ning

altkäemaksu

vastu

konfidentsiaalse

informatsiooni

avaldamine

Rimi

tarnijatele/töövõtjatele on toimunud kostja poolt järjepidevalt ja süstemaatiliselt pika aja

jooksul. Kohus leiab, et eelnimetatud rikkumised kujutavad endast tahtlikku töölepingu

rikkumist VÕS § 104 lg 5 mõttes. Seetõttu ja TLS § 74 lg 1 alusel vastutab kostja täies

ulatuses hagejale tekkinud kahju eest.

212.

Järgnevalt kohus tuvastab, kas hagejale on tekkinud kahju.

213.

Töösuhtes tuleneva kohustuse rikkumine toob endaga kaasa töötaja varalise

vastutuse üksnes juhul kui selle tagajärjel tekib tööandajal kahju ning selle rikkumisega

põhjuslikus seoses oleva kahju ja selle ulatuse peab tõendama hageja.

214.

Hageja on esitanud kostja vastu kahju hüvitamise nõude summas 466 639 euro.

Hageja käsitleb enda kahjuna vähemalt nende maksete summat, mida hageja tarnijad/

töövõtjad kostja poolt juhitavate Rimi projektidega seoses on maksnud kostjale kuuluvale

E C OÜ ehk altkäemaksu kogusummat, mis on vähemalt 466 639 eurot. Hageja leiab, et see

summa sisaldus varjatuna nendes tasudes, mida hageja oma tarnijatele/töövõtjatele

projektide raames tasus, kuid, mis ei kulunud tegelikult projekti teostamiseks, vaid läksid

vastutasuna kostjale läbi E C OÜ. Seega on hageja pidanud lõppkokkuvõttes maksma

tarnijatele kostja tegevuse tulemusel põhjendatust rohkem vähemalt E C OÜ-le ülekantud

summade ulatuses.

215.

Kostja väidab, et hagejale ei ole kahju tekkinud. Kostja on seisukohal, et kui E C

OÜ ei oleks oma klientidele arveid esitanud, siis ei oleks hageja olukorras midagi

muutunud. Hageja oli tasunud oma tarnijatele/töövõtjatele pakkumistes toodud ja

eelarvetega kooskõlas olevad summad ning ta ei tasunud oma koostööpartneritele seetõttu

rohkem, et E C OÜ esitas oma tellijatele arveid. Hageja ei oleks pidanud oma tarnijatele

maksma 466 639 euro võrra vähem (hageja viimase vähendatud nõude summa), vaid pidi

ikkagi tasuma tarnijatega sõlmitud lepingute ja esitatud arvete alusel tarnijatega

kokkulepitud summa.

216.

VÕS § 127 lg 1 alusel on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine

olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju

hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 järgi peab

isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju

tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos).

VÕS § 128 lg 2 sätestab, et varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju. Vastavalt VÕS

§ 128 lõikele 3 hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara

väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus,

ning kahju tekitamisega seoses kantud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju

ärahoidmiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks

217.

Kohtule esitatud tõenditega on leidnud tõendamist, et ajavahemikus 2008-2013 on

E C OÜ esitanud hageja tarnijatele/töövõtjale arveid kokku summas vähemalt 432 103

eurot.

Nimetatud

arved

on

esitatud

selgitusega

„Konsultatsioonid,

eriosade

projektijuhtimine ja viitega erinevatele Rimi objektidele“, nt Pärnu Rimi SM Sõle Rimi,

Viimsi mini-Rimi, Juhkentali mini-Rimi jne.

218.

Kohus nõustub hagejaga, et tema kahjuks on mh rahasumma, mille võrra töövõtjad

suurendasid hinnapakkumisi ja mis tasuti hageja vahendite arvel töövõtjale. Kahjuna saab

käsitada seda osa hinnapakkumisest, mille võrra hagejale tehtud vastusoorituse väärtus on

väiksem (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 3. märtsi 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-197-

13, p 13). Hinnates hagejale tekkinud kahju diferentsihüpoteesi järgi, saab järeldada, et kui

kostja ei oleks oma kohustust rikkunud, oleks hageja saanud kokkulepitud töö ja tal oleks

õigusvastaselt suurendatud hinnapakkumise võrra raha alles jäänud. Kohus on eelnevalt

mitmetes episoodides tuvastanud, et Rimi alltöövõtjad on pakkumisi tõstnud kas täpselt

samas või ligilähedases summas, milles E C OÜ samadele alltöövõtjatele samade objektide

konsultatsioonide eest arveid esitanud. Samuti on mitmete episoodide puhul kostja

alltöövõtjatele ette öelnud, millises summas pakkumist tõsta ning kuidas hageja pool enam

makstu kostja ja alltöövõtja vahel ära jagada. Mitmetes episoodides on arvete kunstlikku

suurust kinnitanud ka töövõtjad. Seega on otseselt tõendatud E C OÜ-le alltöövõtjate poolt

makstu seos hageja poolt tööde eest makstud summadega. Kui E C OÜ ei oleks

alltöövõtjatele esitanud arveid, milliste alusel tasutud summasid ei oleks omakorda lisatud

hagejale esitatud pakkumistele või arvetele, oleks hageja kandnud nimetatud objektide

ehitustöödega vähem kulusid. Seega on täidetutud VÕS § 127 lg 1 sätestatud eeldus. Kohus

nõustub hagejaga, et eelarve piiridesse jäämine ei välista hagejale kahju tekkimist.

219.

Seega on tegemist hageja otsese varalise kahjuga VÕS § 128 lg 2 mõttes. Kohus

nõustub hagejaga, et hagejale tekkinud varalise kahjuna saab käsitleda kostjale makstud

altkäemaksu summast. Kohus leiab, et usutav pole, et altkäemaksusumma kandsid

töövõtjad enda vahenditest, vaid tegelikult läbi E C OÜ kostjale makstud summad olid

altkäemaksu andja pakkumistesse ja kuludesse sisse kalkuleeritud ning E C OÜ kaudu

kostjale altkäemaksuna ülekantud summad maksis lõppkokkuvõttes enda teadmata kinni

Rimi. Seda kinnitab markantselt, et mitmetes episoodides vastab altkäemaksusumma täpselt

summale, mille võrra kallinesid pakkumised või töö eest esitatud arved, teistel juhtudel on

altkäemaksusumma pakkumiste või tööde kallinemise ulatusega ligilähedale.

220.

Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud, et ajavahemikus 2008-2013 on kostja võtnud

Rimi alltöövõtjatelt altkäemaksu sumas 432 103 eurot, siis sellega on leidud tõendamist, et

hageja on tekkinud kahju summas 432 103 eurot.

221.

Kostja on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kostja leiab, et TLS § 74 lg

4 välistab kostja vastu nende nõuete maksmapanemise, mis on tekkinud ajavahemikul

28.07.2006 kuni 05.01.2011. Kostja palub vastavas osas aegumise kohaldamist. Kostja ei

ole selgitanud, et miks ta taotleb aegumise kohaldamist kuni 05.01.2011 tekkinud nõuetele.

Hageja leiab, et TLS § 74 lg 4 näol on tegemist erisättega TsÜS § 146 lg 1 ja § 147 suhtes.

Seevastu TsÜS § 146 lg 4, mis sätestab 10-aastase aegumistähtaja tehingulistele nõuetele,

mille aluseks on kohustuste tahtlik rikkumine, on omakorda erisäte TLS § 74 lg 4 suhtes.

Seda seisukohta kinnitab Riigikohtu praktika. Riigikohus on leidnud, et TsÜS § 146 lg 4 on

erinormiks ka juhul, kui teatud tehingulistele nõuetele on eriseadustes sätestatud teistsugune

kui TsÜS § 146 lõikes 1 ettenähtud üldine 3-aastane aegumistähtaeg (vt RKTKo 3-2-1-83-

08, p 13). See tähendab, et kui erinorm (praegusel juhul TLS § 74 lg 4) näeb tehingulise

nõude aegumisele ette lühema või pikema aegumistähtaja kui 3 aastat (TsÜS § 146 lg 1),

siis kuulub sellest hoolimata kohaldamisele 10aastane aegumistähtaeg (TsÜS § 146 lg 4),

kui tehingulise nõude aluseks on kohustuste tahtlik rikkumine.

222.

Kohus hageja käsitlusega ei nõustu. Erinevalt hageja poolt väidetust ei ole

Riigikohus oma lahendi 3-2-1-83-08 punktis 13 teinud üldistust, et TsÜS § 146 lg 4 on

teatud tehingulistele nõuetele erinormiks ka juhul, kui eriseaduses on ette nähtud

teistsugune aegumistähtaeg kui TsÜS § 146 lg-s 1 viidatud 3 aastat. Riigikohus on

nimetatud lahendis konkreetselt märkinud, et TsÜS § 146 lg 4 on erisätteks VÕS § 183 lg

3 suhtes. Hageja on märkinud, et TsÜS § 146 lg 4 kuulub kohaldamisele kohustuse tahtliku

rikkumise korral ning kohaldub seetõttu ka antud juhul. Kohus on seisukohal, et TLS § 74

lg 4 reguleeribki aegumistähtaega kohustuse tahtliku rikkumise puhul, kuivõrd TLS §-st 72

tulenevalt, kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada

võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises

süüdi. TLS § 74 lg 4 näeb ette, et tööandja kahju hüvitamise nõue töötaja vastu

tööülesannete täitmisel tekkinud kahju eest aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, millal

tööandja sai teada või pidi teada saama kahju tekkimisest ja selle hüvitamiseks kohustatud

isikust, kuid mitte hiljem kui kolm aastat pärast kahju tekkimist.

223.

Seega aegus hageja nõue kostja poolt töölepingu rikkumisega tekitatud kahju

hüvitamiseks TLS § 74 lg 4 kohaselt 12 kuud pärast seda, kui hageja oli kahjust ja kostjast

kui kahju hüvitama kohustatud isikust teada saanud, aga mitte hiljem kui kolm aastat pärast

kahju tekkimist. Kohus märgib, et hageja ei ole selgelt välja toonud, millal ta konkreetselt

kahjust ja kostjast kui kahju tekitanud isikust teada sai. Hagiavalduse kohaselt hageja

algatas 2013.a juulis kostja suhtes sisejuurdluse. Sisejuurdluse raames tuvastati, et perioodil

28.07.2006-04.07.2013 on kostja poolt juhitud projektidega seoses kostja ühemehefirmale

E C OÜ-le makstud altkäemakseid vähemalt summas 612 108 eurot. Kuna hageja lõpetas

kostjaga töösuhte 02.12.2013, siis pidi hageja hiljemalt töölepingu lõpetamise päeval teada

saama temale tekkinud kahjust ja kostjast kui kahju tekitanud isikust. Hageja on hagiga

tagamisega kohtusse pöördunud 02.12.2013.

224.

Seega on kõik hageja kahju hüvitamise nõuded, mis on tekkinud varem kui

02.12.2010 (need on tekkinud 3 aastat enne hageja poolt hagiga kohtusse pöördumist)

aegunud ja kohus kohaldab kostja taotlusel nimetatud nõuetele aegumist. Kohus on

eelnevalt tuvastanud, et episoodides 1-33 on kostja poolt altkäemaksu võetud ja sellega

hagejale kahju tekitatud pärast 03.12.2010. Seega nimetatud episoodides hagejale tekitatud

kahju hüvitamise nõuded kokku summas 350 933 eurot ei ole aegunud. Kohus on eelnevalt

tuvastanud, et episoodides 34-45 on kostja poolt altkäemaksu võetud ja sellega hagejale

kahju tekitatud enne 02.12.2010. Seega on episoodides 34-45 tuvastatud hagejale kahju

tekitamise nõuded kokku summas 81 170 eurot aegunud ja kohus kohaldab nimetatud

nõuete osas kostja taotlusel aegumist.

225.

Eeltoodust tulenevalt kohus mõistab kostjalt välja hageja kasuks kahju hüvitise

summas 350 933 eurot.

226.

Hageja on esitanud ka viivisenõude. Hageja on palunud kostjalt välja mõista viivise

30.01.2020 seisuga summas 82 425,56 eurot ja alates 31.01.2010 VÕS § 113 lg 2 teises

lauses sätestatud määras ja tuginedes TsMS § 367 sätestatule kuni põhinõude täitmiseni.

227.

VÕS § 113 lg 1 järgi on võlausaldajal õigus nõuda rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võlgnikult seadusjärgset viivitusintressi. Viidatud sätte teise lõike järgi

arvestatakse kahjunõude korral võlgnetavalt rahasummalt viivist alates ajast, mil

võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi. TsMS §

367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist

kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni

põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja

kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

228.

Hageja on esitanud viivise nõude 20.01.2020 seisuga summas 82 425, 46 eurot, mis

on arvestatud põhinõudelt summas 466 639,00 eurot. Kostja ei ole esitanud sisulisi

vastuväiteid hageja viivisearvestusele. Kohus on eelnevalt rahuldanud hageja kahju

hüvitamise nõude summas 350 933 eurot, so umbes 75% ulatuses hageja põhinõudest.

Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 21.01.2020 seisuga viivis, mis vastab

põhinõude rahuldamise ulatusele (75%), seega summas 61 819 eurot. Eeltoodust tulenevalt

mõistab kohus kostjalt hageja kasuks viivise välja põhinõudelt summas 350 933 eurot VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni kohtuotsuse tegemiseni summas 82 069,56

eurot (20.01.2020 sissenõutavaks muutunud viivis summas 61 819 eurot ja alates

21.01.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni 20.10.2020 viivis summas 20 250,94 eurot (vt

viivisekalkulaator.ee) ning alates 21.10.2020 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määrus

põhinõudelt summas 350 933 eurot kuni kohustuse täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

229.

TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse

menetlusosaliste vahel.

230.

TsMS § 168 lg 2 kohaselt hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi

vaatamata või menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3-5 ei

tulene teisiti ja sama paragrahvi lg 4 kohaselt kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi,

kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Seoses hageja poolt

hagi tagasivõtmisega põhinõudes summas 219 069 eurot ja osaliselt sissenõutavaks

muutunud viivisenõudest, tuleb nimetatud osas jätta menetluskulud hageja kanda.

231.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda

Kohus on rahuldanud pärast hageja poolt nõude osalist tagasi võtmist menetlusse jäänud

hagi osaliselt st. põhinõude summas 350 933 eurot ja 20.10.2020 seisuga sissenõutavaks

muutunud viivise nõude summas 82 0699,56 eurot.

232.

Seega on kokkuvõtteks kohus rahuldanud hagi umbes 50 % ulatuses. Sellest

tulenevalt tuleb menetluskulud jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik