3-20-1234/15 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

15. oktoober 2020. a, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1234

Haldusasi

Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu kaebus tühistada

Riigi Tugiteenuste Keskuse 02.04.2020 otsus nr 11.6-

26/0223 "Hasartmängumaksu laekumisest toetavate

väikeprojektide taotlusvooru taotluste rahuldamata

jätmine"

osas,

millega

kaebaja

taotlus

jäeti

rahuldamata, ja 29.05.2020 vaideotsus nr 11.6-

26/0493 ning kohustada Riigi Tugiteenuste Keskust

uuesti kaebaja taotlust lahendama

Menetlusosalised

Kaebaja – Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, seaduslik

esindaja Andres Ergma

Vastustaja – Riigi Tugiteenuste Keskus, volitatud

esindaja Ketlyn Pass

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 16.11.2020 (HKMS § 181 lg 1).

Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud

apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva

jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või

ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Eesti

Pensionäride

Ühenduste

Liit

(edaspidi

ka

kaebaja)

esitas

taotluse

sotsiaalkaitseministri 05.09.2019 käskkirjaga nr 51 kinnitatud „Hasartmängumaksu

laekumistest toetuste andmise tingimuste ja korra“ (edaspidi käskkiri nr 51 või kord) alusel

toetuse saamiseks projektile „Tasakaalus ja demokraatliku ühiskonna poole“ (nr

RE.3.01.20-0602).

3-20-1234

2(6)

2. Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK või vastustaja) jättis 02.04.2020 otsusega nr

11.6-26/0223 "Hasartmängumaksu laekumisest toetavate väikeprojektide taotlusvooru

taotluste rahuldamata jätmine" kaebaja taotluse rahuldamata põhjendusega, et käskkirja nr

51 p 2.9.7 kohaselt ei rahuldata väikeprojekti taotlusi, mille koondhinne on väiksem kui 13.

3. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit esitas 29.04.2020 otsuse peale vaide, mille vastustaja

jättis 29.05.2020 nr 11.6-26/0493 vaideotsusega rahuldamata. Vastustaja seisukoht oli, et

tegemist on hindamisveaga otsusega, kuid isegi kõrgema punktisumma andmine ei mõjuta

haldusakti sisu, sest projektile antud punktid jäävad alla lävendi miinimumi punktide (13

punkti). Otsuses esinenud viga ei avalda mõju menetluse lõpptulemusele ehk otsuse

tulemusele ning ei mõjuta otsuse enda õiguspärasust ega too kaasa sisus teistsugust otsust.

4. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit esitas Tallinna Halduskohtule 28.06.2020 kaebuse,

milles esitas nõuded tühistada Riigi Tugiteenuste Keskuse 02.04.2020 otsus nr

11.6-26/0223 ja 29.05.2020 vaideotsus nr 11.6-26/0493 ning kohustada Riigi Tugiteenuste

Keskust uuesti kaebaja taotlust lahendama.

POOLTE SEISUKOHAD

5. Kaebaja seisukohad on järgmised.

1) Vastustaja on otsuses valesti kohaldanud käskkirja nr 51 p 2.4, sest tegemist ei ole

võistleva hankemenetlusega, mida reguleerib riigihangete seadus (RHS). Samuti ei ole

tegemist ka lihthankega. Käskkirja üheski sättes ei ole sõnagi võistleva menetluse või

konkursi kohta. Samuti ei ole sätestatud korras ega mõnes erinormis, et kohaldamisele ei

kuulu selles menetluses uurimisprintsiip ning et tagada ei tuleks õigust olla ära kuulatud.

Vastustaja ei ole käskkirja nr 51 p 2.7.3 kaebajale kohaldanud ja väidab hoopis, et selle

kohaldamine oleks vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripäraga, jättes selgitamata,

millises erinormis on sätestatud sõna „võistlev“ ja mis on õiguslikuks aluseks p 2.7.3

eiramiseks. Mõistliku tähtaja andmisel puuduste kõrvaldamiseks oleks saavutatud parim

lahendus eesmärgile jõudmisel, sest vaides olevad selgitused on vastustaja poolt hindamata.

Selline haldussuva, milles minnakse õigusaktis antud piiridest kaugemale, ei vasta

haldusmenetluse üldpõhimõtetele ja on vastuolus HMS §-ga 3 ja põhiseaduse (PS) §-dega

3 ja 10 (õiguspärase ootuse põhimõtte rikkumine). Vastustaja vaideotsuses viidatud

kohtulahendis 3-10-3149 leiab kohus, et uurimisprintsiibist ja ärakuulamispõhimõttest

kõrvalekaldumise aluseks peab olema erinorm ning käesoleval juhul selline erinorm

puudub.

2) Puudub ka vaidlus selle üle, et otsuses oli hindamisviga ja vaideotsusega hinnati eelarve

kriteeriumi osas projektile antavad punktid 2-le. Samas ei ole arvestatud kaebaja vaides

esitatud selgitustega, vaid need on jäetud tähelepanuta kui hilinenult esitatud. Selle

tulemusel on vastustaja rikkunud HMS § 40 lg-d 1 ja 2. Kaebaja oleks esitanud

haldusmenetluses kohe samad selgitused, kui vastustaja oleks kaebaja menetlusse kaasanud

(vastustaja ei andnud tähtaega taotluses andmete täpsustamiseks või puuduste

kõrvaldamiseks ja arvamuse esitamiseks). Ilma rikkumiseta ületab kaebaja taotluse projekt

miinimumläve ehk 13 punkti ja haldusorgan peab taotlust uuesti hindama, lähtudes kaebaja

vaides esitatud selgitustest.

6. Vastustaja vaidleb kaebusele vastu ja palub jätta see rahuldamata.

1) Kaebaja on oma kaebuses välja toonud, justkui oleks vastustaja toetuste hindamisel

kohaldanud RHS-i. Seda aga vastustaja teinud ei ole, sest antud taotlusi ei ole võimalik

hinnata RHS sätteid rakendades. Taotluste hindamiseks on võetud aluseks käskkiri nr 51

ning selle juurde kinnitatud hindamisjuhend. Vastustaja on vaideotsuses kasutanud

sõnastust „Tulenevalt korra punktist 2.4 on tegemist voorulise taotlemisega ehk võistleva

3-20-1234

3(6)

taotlemisega…“. Sõnapaar „võistlev taotlemine“ ei viita mingil määral sellele, et vastustaja

oleks rakendanud RHS-i.

2) Kaebajal ei saanud toetuse saamiseks taotluse esitamisel olla kindlust, et ta ka toetust

saab. Seetõttu ei saanud kaebajal olla ka õiguspärast ootust toetusele. Riigikohus on otsuses

3-3-1-79-09 leidnud, et õiguspärane ootus saab tugineda üksnes selgele lubadusele, mille

puhul on alust arvata, et seda ei muudeta. Tegemist on toetuse voorulise taotlemisega, kus

toetuse saamiseks tuleb hindamisjuhendis kirjeldatud hindamismetoodika alusel saada

vähemalt 13 punkti. Kuna kaebaja toetuse taotlusele antud punktid jäid alla lävendi

miinimumi punktide, ei rahuldatud ka tema taotlust.

3) Vastustaja ei nõustu väitega, et vaidlustatud otsus on vastuolus HMS § 3 lg-tega 1 ja 2.

Otsus ei piira isiku põhiõigusi ja -vabadusi ega muid subjektiivseid õigusi. Samuti on otsus

kohane, vajalik ja proportsionaalne seatud eesmärgi suhtes.

4) Selleks, et oleks tagatud taotlejate võrdne kohtlemine, saab haldusorgan projekti

hindamisel lähtuda üksnes tähtajaks esitatud ning nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusest

(käskkirja nr 51 p 2.9.6). Eelnev ei tähenda seda, et taotluse vastavuskontrolli etapis, mis

eelneb taotluse hindamisele, ei ole RTK rakendusüksusel üldse õigust või alust nõuda

selgitusi taotluse kohta. Selgitusi võib RTK rakendusüksus küsida, kuid seda üksnes juba

taotluses esitatud andmete selgitamiseks, kui selline vajadus on ilmne, aga mitte taotluse

täiendamiseks või muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil, mis

on ilmselges vastuolus võistleva voorulise taotlemise eripäraga. Kaebaja poolt 30.04.2020

esitatud vaides kirjeldatud täiendavaid selgitusi saavutatava mõju ja mõju hindamise osas

ei saa arvesse võtta, sest taotlusi hinnati olemasolevatest andmetest lähtuvalt.

Tagasiulatuvalt täiendavate andmete arvesse võtmisel seatakse teisi toetuse taotlejaid

ebasoodsamasse olukorda ning see oleks vastuolus taotlusvooru võistleva iseloomuga.

5) Tallinna Halduskohus on kohtuasjas 3-10-2440/73 leidnud, et konkursimenetlus, kus

taotlemise regulatsioon on detailne, võimaldab koguda informatsiooni menetluse alguses,

seega peaks taotlus ja sellega koos esitatav informatsioon võimaldama asja otsustamist ilma

küsimuste täpsustamiseta (punkt 35). Taotlejal on võimalik lisada taotlusele see info, mida

ta pidas vajalikuks esitada (punkt 36). Kohtuasjas 3-15-3178/12 on Tallinna Halduskohus

leidnud, et uurimisprintsiibist tulenevalt ei ole rakendusüksuse ülesandeks kogu taotluste

ebapiisavust oma täiendavate päringutega parandada. Riigikohus on leidnud asjas 3-3-1-16-

14, et arvestades menetluse iseloomu ehk taotlejate rohkust, menetluse formaliseeritust,

taotluste kollegiaalset hindamist, seda, et taotlejal puudub subjektiivne õigus toetusele,

puudub taotluse menetlejal kohustus küsida taotlejalt lisaandmeid, kui taotluses esitatud

andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Taotleja ülesanne on tagada, et taotlus sisaldab

kogu otsuse tegemiseks vajalikku informatsiooni ning rakendusüksuse ülesanne ei ole

täiendavate päringutega parandada taotluse puudusi. Taotlejal ei ole subjektiivset õigust

toetusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

7. Asjas on vaidlus selle üle, kas vastustaja on jätnud kaebaja toetustaotluse rahuldamata

õiguspäraselt. Kaebaja peamine etteheide on, et vastustaja ei ole täitnud haldusmenetluses

ettenähtud uurimis- ja ärakuulamiskohustust.

8. Vaidlusaluse otsuse tegemise ajal reguleeris hasartmängumaksu laekumistest toetuste

andmist hasartmängumaksu seaduse § 7 lg 2 p 4 alusel antud sotsiaalkaitseministri

05.09.2019 käskkiri nr 51 (praeguseks on seda muudetud sotsiaalministri 17.07.2020

käskkirjaga nr 71). Kuigi käskkirjas ei ole selgesõnaliselt sätestatud, et tegemist on

võistleva taotlemisega, selgub selle punktidest 2.4.1, 2.4.3 ja 2.6.1 siiski, et kõik soovijad

3-20-1234

4(6)

saavad taotlusi esitada väljakuulutatud taotlusvoorus kindlal teemal ja kindlaks tähtajaks.

Samuti otsustatakse toetuste määramine kiiresti (10 tööpäeva taotlemise tähtajast, vt p

2.7.2), mis eeldab, et menetlus ei saa olla ajamahukas. Taotlemise võistlevat iseloomu saab

järeldada mh sellest, et toetuseks antava raha kogus on piiratud (p 2.4.2: enne taotlusvooru

teavitamist esitab ministeerium rakendusüksusele täpsustatud taotlusvooru eelarve) ja

toetuse saamiseks tuleb koguda teatav punktisumma (p 2.9.7: väikeprojekti taotlustest

kuuluvad rahuldamisele, mille koondhinne on vähemalt 13 punkti). Sealjuures sätestab

käskkirja p 2.9.8 ka võimaluse, et kui väikeprojekti taotluste maht on suurem kui

taotlusvooru eelarve vabade vahendite jääk, eelistatakse võrdse koondhindega taotluste

korral kõrgema omafinantseeringu määraga taotlust; kui omafinantseeringu määr on

võrdne, eelistatakse ajaliselt varem esitatud taotlust. Kokkuvõttes ei tohiks käskkirja

sätetest tulenevalt tekkida kahtlust, et taotlejad võistlevad toetuse saamisel omavahel ja

piiratud

eelarve

tõttu

kõigile

toetust

ei

määrata.

Kuigi

tegemist

ei

ole

riigihankemenetlusega, märgib kohus, et võistlevus on iseloomulik ka mitmele toetuste

andmise menetlustele (nt Euroopa Liidu struktuuritoetuste andmine, erinevate

kultuurivaldkonna toetuste andmine).

9. Käskkirja nr 51 p 2.7.3 järgi võib rakendusüksus taotluse menetlemise käigus nõuda

taotlejalt selgitusi ja lisadokumente taotluses esitatud andmete kohta ning taotluse

täiendamist või muutmist, kui ta leiab, et taotlus ei ole piisavalt selge või selles esinevad

puudused, näidates ühtlasi, millised asjaolud vajavad täiendavat selgitamist, täiendamist või

lisainfot. Kohus märgib, et selline sõnastus ei sea tõepoolest selget piiri, kui kaugele võib

vastustaja oma selgituste nõudmisega minna ning kuivõrd võiks taotleja sel viisil oma

esialgset taotlust täiendada. Sättest ei tulene siiski kohustust toetuse taotlejalt igal juhul

lisaselgitusi küsida, vaid menetleja võib seda teha juhul, kui ta peab seda vajalikuks.

Vastustaja on põhjendanud, et täpsustusi küsitakse üksnes juba taotluses esitatud andmete

selgitamiseks, kui selline vajadus on ilmne, aga mitte taotluse täiendamiseks või

muutmiseks absoluutse positiivse tagajärje saavutamise eesmärgil. Seega lähtutakse

toetuste andmisel esmajoones esialgsest taotlusest. Kohus leiab, et vastustaja selline käsitus

on kooskõlas HMS § 40 lg 3 p-s 2 sätestatud võimalusega jätta haldusmenetluse läbiviimisel

menetlusosalise arvamus ja vastuväited ära kuulamata, kui menetlusosalise poolt taotluses

või seletuses esitatud andmetest ei kalduta kõrvale ning puudub vajadus lisaandmete

saamiseks. Samuti on see kooskõlas kohtupraktikaga, kus on asutud seisukohale, et

konkursimenetluse korral peab haldusorgan uurimis- ja ärakuulamisprintsiibi kohaldamisel

arvestama ka taotlejate võrdse kohtlemise põhimõttega (vt Tallinna Halduskohtu

18.04.2011 otsuse nr 3-10-2440 p 33). Toetustaotluse menetlemisel kehtib küll

haldusmenetlusele omane uurimis- ja selgitamispõhimõte, kuid rakendusüksuse eesmärgiks

ja ülesandeks ei ole kogu taotluste ebapiisavust oma tegevuse ja täiendavate päringutega

parandada (Tallinna Halduskohtu 20.05.2016 otsuse nr 3-15-3178 p 18.4). Riigikohus on

esitanud seisukoha (10.04.2014 otsuse nr 3-3-1-16-14 p 23), et arvestades

investeeringutoetuse määramise menetluse iseloomu (taotlejate rohkus, menetluse

formaliseeritus, taotluste kollegiaalne hindamine), samuti asjaolu, et taotlejal puudub

subjektiivne õigus toetusele, puudub menetlejal üldjuhul kohustus küsida taotlejatelt

lisaandmeid, kui taotluses esitatud andmed on menetleja hinnangul ebapiisavad. Kohustus

võib tekkida eelkõige juhul, kui on ilmne, et taotleja on teinud dokumentide vormistamisel

vea. Samuti võib sellist kohustust õigustada regulatsiooni ebatäpsus, mis ei võimalda

taotlejal aru saada, milliseid andmeid on vaja esitada.

10. Praegusel juhul ei olnud vastustajal kohustust kaebajalt täpsustusi küsida. Kaebaja esitas

taotluse menetleja koostatud vormil, kus on antud ka selgitused, milliseid andmeid peab

taotleja esitama ja kuidas oma projekti tutvustama (vt dtl 61-77). Kohtu hinnangul ei ole

kaebajal olnud raskusi nõutud lahtrite täitmisega ja oma tegevuse selgitamisega, ka on

3-20-1234

5(6)

taotlusest näha (dtl 69-70), et kaebajal on pikaaegne oma valdkonnas tegutsemise kogemus.

Kaebaja taotlus jäeti rahuldamata seetõttu, et vastustaja hinnangul ei olnud tema

põhjendused piisavad ning sellise võimalusega pidi kaebaja ka arvestama. Kohus nõustub

vastustajaga, et toetustaotluse menetluses ei ole rakendusüksuse ülesanne täiendavate

päringutega parandada taotluse puudusi nii, et see lõpuks ettenähtud punktisumma koguks.

See seaks ebavõrdsesse olukorda taotlejad, kes on kohe oma tegevuse põhjalikumalt läbi

mõelnud ning kelle toetuse abil elluviidav tegevus on seega tõenäoliselt ka tulemuslikum.

Taotleja peab eeskätt ise piisavalt põhjendama, miks just tema plaanitud tegevus peaks

piiratud avalikest vahenditest toetust saama. Lisaks võimaldab taotlusvoorude sagedus

täiendatud taotlusega uuesti toetust taotleda (sel aastal on ülejäänud voorud vähese

maksulaekumise tõttu küll tühistatud1). Seega ei ole vastustaja kaebaja taotluse rahuldamata

jätmisel uurimis- ja ärakuulamisprintsiipi rikkunud.

11. Kaebaja leiab, et vastustaja tegevus on vastuolus HMS §-ga 3 ja PS §-dega 3 ja 10.

Riigikohus on 02.04.2019 otsuse nr 3-16-1048 p-s 16 kinnitanud, et riigilt

investeeringutoetuse taotlejal ei ole subjektiivset õigust saada toetust ja see ei teki ka

ainuüksi põhjusel, et toetuse saamiseks esitatud taotlus vastab toetuse saamise tingimustele.

Kohus leiab, et see seisukoht kohaldub ka praegusel juhul, kus taotlusvooru eelarve

võimaldab rahuldada vaid väikese osa taotlustest2. Kuna kaebajal ei saanud olla kindlust, et

ta toetust saab, ei ole vastustaja tema subjektiivset õigust piiranud.

12. Samas on kaebajal õigus õiglasele menetlusele, mistõttu peab kohus vajalikuks analüüsida

ka kaebaja esialgsele taotlusele antud hinnangu õiguspärasust. Siinjuures tuleb silmas

pidada, et kohtu kontrolliruum on hindamisotsuste puhul väga väike. HKMS § 158 lg 3

sätestab, et kaalutlusõiguse alusel antud haldusakti või tehtud toimingu õiguspärasust

hinnates kontrollib kohus ka kaalutlusõiguse piiride ja eesmärgi ning muude

kaalutlusreeglite järgimist haldusorgani poolt. Kohus ei hinda eraldivõetuna kaalutlusotsuse

otstarbekust. Kohus ei teosta haldusakti või toimingu õiguspärasust kontrollides

kaalutlusõigust haldusorgani eest. Riigikohus on leidnud, et kohtul on võimalik komisjoni

liikme antud hindepunktide õigusvastasus kindlaks teha vaid juhul, kui punktid on kehtivate

hindamiskriteeriumidega ja juhtumi asjaoludega sedavõrd tõsises vastuolus, et vastuolu on

selge ilma põhjendustetagi (Riigikohtu 04.04.2013 otsus nr 3-3-1-77-12 p 18).

13. Vastustaja on vaidlustatud otsuses ja vaideotsuses (dtl 7 ja 13) selgitanud, et hindas esitatud

taotlusi, lähtudes käskkirja n 51 punktidest 2.8, 2.9.4 ja 2.9.6 ning käskkirja juurde

kinnitatud hindamisjuhendist. Vastustaja on hinnanud kaebaja taotluses (vt dtl 9) kõrgeima

hinde ehk 4 punktiga tegevuse elluviija teadmisi, oskuseid ja kogemusi, mis võimaldavad

saavutada soovitud tulemusi. 1-2 punktiga on hinnatud kriteeriume nagu kavandatud

tegevuste vastavus sihtrühma vajadustele, tegevuse saavutatav mõju, kavandatava tegevuse

sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende omavaheline loogiline seos,

eelarve põhjendatus ja realistlikkus. Kohus möönab, et hindamisjuhendis (dtl 58-60) ei ole

täpselt lahti kirjutatud kõiki hindeskaalasid ja seega ei selgu sealt, millisel juhul tuleb

hindeks määrata 1 või 2 punkti. Kohtupraktikas on siiski leitud, et toetustaotluste hindamise

menetluses on lisaks piiratud kohtulikule kontrollile õiguspärane ka piiratud

põhjendamiskohustus. Kuna taotlejal ei ole subjektiivset õigust toetusele, muudaks

täiemahuline põhjendamiskohustus komisjoni töö ebamõistlikult keeruliseks (otsuse nr 3-

3-1-77-12 p 18). Diskretsioonipiiride rikkumiseks ei ole peetud seda, kui vastustaja oma

hindamisotsust põhjendades ei lähtu sõna-sõnalt kriteeriumi või alakriteeriumi sisu

sõnastusest, vaid esitab oma motivatsiooni toetuse eesmärki ja kohaldatavat õiguslikku

1 https://www.sm.ee/et/hasartmangumaksu-toetused (06.10.2020).

Rahuldatud

ja

rahuldamata

jäetud

taotluste

nimekiri

on

kättesaadav

veebilehelt

https://www.sm.ee/sites/default/files/tulemused_kodulehele_i_voor_2020_0.pdf (06.10.2020).

3-20-1234

6(6)

regulatsiooni silmas pidades (vt Tallinna Halduskohtu 20.05.2016 otsuse nr 3-15-3178 p

25).

14. Kavandatud tegevuste vastavus sihtrühma vajadustele, tegevuse saavutatav mõju,

kavandatava tegevuse sisu, tulemuste mõõtmise ja ajakava läbimõeldus ning nende

omavaheline loogiline seos on kriteeriumid, mille puhul annab vastustaja hinnangu eeskätt

kavandatava tegevuse otstarbekusele ja seda ei saa kohus haldusorgani eest teha. On

põhjendatud, et maksude laekumistest eraldatava toetuse määramisel võtab vastustaja

arvesse ka toetatavate tegevuste vajalikkust, mõju ja läbimõeldust. Vastustaja on oma

otsuses lühidalt esitanud ka kaebaja taotluse peamised puudused, seega on jälgitav, milliseid

kaalutlusi on ta hindamisel arvesse võtnud. Kohtu arvates ei ole vastustaja esitatud

põhjendused ja hindepunktid õigusvastased.

15. Vastustaja ei ole ilmselget viga teinud ka vaideotsuses kaebaja taotluse eelarvele uue hinde

määramisel. Vastustaja on muu hulgas selgitanud, et lubatav ei ole 54,20% kogukulust

määrata trükise väljaandmisele, kui käskkirja nr 51 (p 2.1.4) kohaselt ei ole toetatavaks

kuluks trükised, meediatooted, v.a kui need on hädavajalikud eesmärgi saavutamiseks (dtl

15). Vastustaja on niisiis eelarve hindamisel arvestanud ka käskkirja nr 51 muude sätete ja

toetuse andmise põhimõtetega. Seega ei osuta kohtu hinnangul vastustaja antud

hindepunktid kokkuvõttes ilmselgele veale.

16. Kaebaja esitas vaidlustatud otsuse peale vaide, kus esitas täpsustavad selgitused otsuses

toodud peamiste puuduste kohta (dtl 11). Vastustaja on vaideotsuses selgitanud, et vaides

kirjeldatud täiendavaid selgitusi saavutatava mõju ja mõju hindamise osas ei saa arvesse

võtta, sest taotlust hinnati olemasolevatest andmetest lähtuvalt (dtl 14). Samas on vastustaja

vaidemenetluse käigus uuesti läbi vaadanud projekti tegevuste eelarve ning andnud

eelarvele hindeks varasema 1 punkti asemel 2 punkti. Kohtu arvates on põhjendatud

vastustaja arusaam, et voorulise toetustaotluse vaidemenetluse mõte ei saa olla esialgses

taotluses olnud sisuliste puuduste parandamine. Vaidemenetluse käigus saab rakendusüksus

vaadata üle ja parandada need hindamise vead, mida tehti esialgse taotluse läbivaatamisel.

Praegusel juhul on vastustaja seda ka teinud.

17. Eeltoodust tulenevalt on Riigi Tugiteenuste Keskuse 02.04.2020 otsus nr 11.6-26/0223

osas, millega kaebaja taotlus jäeti rahuldamata, ja 29.05.2020 vaideotsus nr 11.6-26/0493

õiguspärased. Kohus jätab Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu kaebuse rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

otsus tehti kaebaja kahjuks, jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja ei

ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist, mistõttu jäävad Riigi Tugiteenuste Keskuse

võimalikud menetluskulud HKMS § 109 lg 1 alusel tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Janek Laidvee