1-18-1043/75 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1-18-1043

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Viru Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

14. oktoober 2020, Narva kohtumaja

Kohtuasja number

1-18-1043 (17240100020)

Kohtunik

Jaanika Kõrgmaa

Kohtuistungi sekretär

Aliis Peri

Kriminaalasi

Viru Vangla taotlus Aleksei Voronini tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise

valve kohaldamisega

Süüdimõistetu

Aleksei Voronin

(isikukood 37612132255; viibimiskoht Viru Vangla;

vabanemisjärgne elukoht xxx)

Karistuse kandmise algus 13.09.2017 ja lõpp 24.09.2023

Kaitsja

Aleksei Voronin

Kohtuistungi toimumise aeg 13.10.2020, videokohtuistung

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 76, VangS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras:

Jätta Aleksei Voronin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel mõista Aleksei Voroninilt menetluskuluna riigituludesse

182 (ükssada kaheksakümmend kaks) eurot ja 76 senti kaitsjatasu, mis tuleb tasuda 1

(ühe) aasta jooksul alates kohtumääruse jõustumisele järgnevast kuust.

Menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele nr EE351010052031000004 SEB

pangas, arveldusarvele nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või arveldusarvele

nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida

viitenumber 99918700021974. Kui nõue pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse

nõuded kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates

päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

1-18-1043

ASJAOLUD

1. Viru Vangla esitas 07.10.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A. Voronini

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.

2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 24.04.2018 otsusega tunnistati A. Voronin süüdi KarS §

184 lg 1 järgi (10.02.2016 toime pandud episood) ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6

kuud vangistust. A. Voronin tunnistati süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 4, 8 järgi (17.12.2015

toime pandud episood) ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel

mõisteti A. Voroninile nende tegude eest liitkaristuseks lugedes kergem kaetuks raskemaga 1

aasta ja 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel mõisteti A. Voroninile liitkaristus Viru

Maakohtu 10.03.2016 otsusega mõistetud karistusega 4 kuud vangistust, suurendades

raskemat üksikkaristust, s.o vangistust 1 aasta ja 6 kuud ning liitkaristuseks mõisteti kuni

10.03.2016 toimepandud kuritegude eest 1 aasta ja 9 kuud vangistust. Vastavalt § 65 lg-le 1

arvati karistusest maha A. Voronini poolt 10.03.2016 Viru Maakohtu otsusega mõistetud

ärakantud karistus, s.o 4 kuud vangistust ning KarS § 68 lg 1 alusel loeti A. Voronini poolt

eelvangistuses viibitud aeg ajavahemikul 10.02.2016-09.03.2016, s.o 1 kuu ning ajavahemikul

10.07.2016-25.07.2016 viibitud aeg, s.o 16 päeva karistusaja hulka ning ärakandmata

karistuseks loeti kuni 10.03.2016 toimepandud kuritegude eest 1 aasta, 3 kuud ja 14 päeva

vangistust. A. Voronin tunnistati süüdi ka KarS § 184 lg 2 p-de 1, 2 järgi (episoodid pärast

10.03.2016) ja talle mõisteti karistuseks 4 aastat ja 8 kuud vangistust. Samuti tunnistati A.

Voronin süüdi ka KarS § 199 lg 2 p-de 4, 7 ja 8 järgi (episoodid pärast 10.03.2016) ning talle

mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti A. Voroninile

liitkaristuseks nende tegude eest üksikkaristusest raskeima suurendamise teel 4 aastat ja 9

kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti A. Voroninile liitkaristuseks suurendades

temale mõistetavat karistust – 4 aastat ja 9 kuud vangistust – eelmise otsusega mõistetud

karistuse ärakandmata osa, s.o 1 aasta, 3 kuud ja 14 päeva pikkuse vangistuse võrra ning

liitkaristuseks mõisteti enne ja pärast 10.03.2016 toimepandud kuritegude eest 6 aastat ja 14

päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti A. Voronini poolt ajavahemikul 24.03.2017-

26.03.2017 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 3 päeva, karistusaja hulka ning ärakandmata

karistuseks loeti 6 aastat ja 11 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti

13.09.2017. Viru Maakohtu kohtuotsus jõustus 09.06.2018.

3. Kinnipidamisasutuses A. Voronini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla

arvates on A. Voronin kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb materiaalse

kahju tekitamiseks, narkootiliste ainete levitamises kui isikul on majanduslikud raskused ning

ta ei loobu narkootiliste ainete tarvitamisest. Kahe aasta jooksul on vangla hinnangul üldise

korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 52% ning vägivaldse kuriteo toimepanemise

tõenäosus 17%. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise

tõenäosust (kõrge risk) ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset

vabastamist elektroonilise järelevalve alla.

4. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab A. Voronini tingimisi enne tähtaega

elektroonilise valvega vabastada, määrata talle käitumiskontroll 24-ks kuuks ja katseaeg kuni

karistusaja lõpuni, s.o 24.09.2023. Lisaks tuleb A. Voroninile määrata KarS § 75 lg 2 p-des

21, 4, 7 ja 9 ettenähtud kohustused. Kriminaalhooldaja on lisanud märkinud ka, et teostas

24.09.2020 elukohakontrolli aadressil xxx, et kontrollida A. Voronini elukoha sobivust

elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Kontrollinud seda elukohta, kinnitas

kriminaalhooldaja, et elektroonilise valve kohaldamine on võimalik.

5. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta A.

Voronini ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

1-18-1043

6. A. Voronin, kes saatis enne istungit kohtule ka omakäelise „motivatsioonikirja“, palus enda

tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla ning rääkis 13.10.2020

kohtuistungil, et ta on oma vaateid muutnud. Voronin tunnistas, et enne olid tal

sõltuvusprobleemid, kuid ta on probleemiga tegelenud, läbinud sotsiaalprogrammid ning tal

on olemas tugiisikud, kellega ta on vanglas olles kohtunud ning kelle poole ta saab pöörduda

ka vabaduses viibides. Vabaduses olles kavatseb ta suhelda ainult oma lähedastega ning mitte

sõltlastega. Vabaduses on tal olemas töökoht, kus esialgu hakkab ta saama miinimumpalka,

kuid Voronin on arvamusel, et kuna tal on raha olemas ka vabanemisfondis, siis sissetulekust

piisab. A. Voronin rõhutas, et tõendab mitte ainult sõnadega vaid ka käitumisega, et üritab

muuta oma elu.

7. Kaitsja tõi kohtuistungil välja, et A. Voronin on suutnud vanglas käituda korrektselt,

rikkumisi ei ole olnud. Individuaalne täitmiskava on täidetud ja A. Voronin töötab pikka aega

vanglas xxx. Voronin tunnistab narkosõltuvuse probleemi ning tegeleb aktiivselt selle

probleemi lahendamisega, ta viibis rehabilitatsiooni sektsioonis, läbis kõik programmid,

kohtus tugiisikutega organisatsioonist „S“, on läbinud „Eluviisitreeningu“. Vabaduses on tal

olemas toetavad vanemad ja tugiisik „S“ organisatsioonist, garantiikiri töökoha kohta ning

võimalus pöörduda ka töötukassasse, lisaks on tal suur vabanemisfond. Kaitsja hinnangul on

näha, et A. Voronin on tõsiselt muutnud oma hoiakut ja see mis Voronin istungil ütles, pole

tühjad sõnad. Läbitud programmid ja soov seaduskuulekalt elada aitab Voroninil

õiguskuulekalt elada. Kaitsja on seisukohal, et A. Voronini puhul on karistuse eesmärk

täidetud.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja tutvunud tema poolt

kohtule esitatud motivatsioonikirjaga, kuulanud ära kaitsja ning arvestades prokuröri

kirjalikku seisukohta, leiab, et A. Voroninit ei saa veel praegu vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise valve alla vabastada.

9. KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase

katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud

vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud ning nõustunud KarS

§ 75 lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Ilma elektroonilise valveta võib

esimese astme kuriteo süüdimõistetu vabastada ennetähtaegselt kahe kolmandiku karistusaja

ärakandmisel KarS § 76 lg 2 p 2 alusel.

10. Justiitsministri 22.02.2007 määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve

kord“ § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu

elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on

kontrollinud A. Voronini vabanemisjärgset elukohta. Elukoha omanikuks on M N (A.

Voronini sõbra abikaasa), kes on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadme

paigaldamiseks. Kriminaalhooldaja hinnangul on elukoht elektroonilise valve seadmete

paigaldamiseks sobilik. Seega esinevad formaalsed eeldused A. Voronini tingimisi enne

tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise järelevalve alla.

11. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise

otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut,

varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid

tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest

vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt

kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane käitumiskontrolli nõuetele.

1-18-1043

12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu

subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi

ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda,

et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.

13. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku

edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle

kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud

individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi

tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda

võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul

hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega

(RKKKm 3-1-1-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise

asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut

positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi

ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega

taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist.

Isiku käitumine vangistuses

14. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Voronin töötas ajavahemikul 30.07.2018-

21.01.2019 Viru Vanglas majandustöödel. Viru Vangla 16.01.2019 käskkirja nr 6-2/35-1

alusel määrati isik tööle AS E (Eesti Vanglatööstus) xxx. Viru Vangla 17.10.2019 käskkirja

nr 6-2/646-1 alusel määrati isik tööle AS E xxx (xxx). Perioodil 09.10.2018-20.11.2018 läbis

isik sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Ajavahemikul 06.07.2018-21.09.2018 osales

kinnipeetav AN (anonüümsed narkomaanid) tugigrupis, 28.09.2018 alustas C tugigrupiga

(sõltuvusteemaline) ning lõpetas 28.12.2018. Isik oli tugigrupi tegevuste raames rahulik ja

uudishimulik. Esitas palju küsimusi. Teemade arutamisel oli aktiivne ja positiivne, suhtles

vabalt ja lihtsalt. Töötas kaasa, oli avatud ning tundis teema vastu huvi, sh jagas oma

kogemusi. Kinnipeetav muretseb oma tervise pärast ning muutis oma suhtumist narkootiliste

ainete suhtes, mõtleb tulevikule ja tervetele eluviisidele. Perioodil 27.08.2018- 05.06.2019

läbis kinnipeetav tulemuslikult B1 taseme riigikeele õppe ja sooritas kursuse tulemusele 75%.

2019. aasta sügisel soovis jätkata B2 taseme õppes aga antud kursus jäi kinnipeetavast mitte

olenevatel põhjustel ära.

15. Kohus peab positiivseks A. Voronini käitumist karistuse kandmise ajal. Lisaks

sotsiaalprogrammides ja vangla tööhõives osalemisele ning riigikeele õppimisele, nähtub

vangla iseloomustusest ka asjaolu, et A. Voroninil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused.

Isiku hea käitumine vanglas on üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise

küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on õiguspärase

käitumise tingimus täidetud.

Isiku elutingimused

16. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Voronin on rahvastikuregistri järgi sisse kirjutatud

aadressil xxx. Reaalselt enne vangistust elas aadressil xxx, asuvas korteris koos oma

vanematega. Ennetähtaegse vabanemise korral soovib A. Voronin vabaneda elektroonilise

valve alla ja asuda elama aadressil xxx. Kodukülastusel aadressile xxx linn, selgus, et

tegemist on ühetoalise korteriga ning kinnistusraamatu järgi on korteri omanik isiku sõbra

abikaasa M N . Kommunaalvõlgu on 100 euro ulatuses, hetkel on korter tühi ja keegi sees ei

ela ning korteris on olemas kõik eluks vajalik. Elukoha tingimused sobivad elektroonilise

valve paigaldamiseks. Taotluses on märgitud, et kinnipeetaval hetkel töökoht puudub. Vangla

andmetel oli kinnipeetaval enne vangistust xxx. A. Voroninil tuleks end vabanedes arvele

võtta Eesti Töötukassas, mis tagaks riigipoolsed toetused. Kinnipeetava ema kinnitas

1-18-1043

vestluses kriminaalhooldusametnikuga, et ta on valmis toetama A. Voroninit ennetähtaegse

vabanemise korral materiaalselt. Kinnipeetava vanemad on xxx.

17. Iseloomustusest tulenevalt elas A. Voronin enne vangistust koos vanematega (ema S V ja

isa V V ), kellega jätkab peamiselt suhtlemist ka praegu. Samuti on kinnipeetaval hea

läbisaamine oma venna K V . Kinnipeetaval on ka enda sõnul 20-aastane poeg, kes elab S –P

ja kellega väidetavalt aeg-ajalt suheldakse. Rahvastikuregistrist ilmneb, et isik ei ole abielus

olnud aga isik on vanglat varasemalt teavitanud, et tal on elukaaslane T K . Lähedastega

kokkusaamise võimalust kasutanud ei ole, suheldakse telefoni ja kirja teel. Kriminaalhooldaja

arvamuse kohaselt mõjutab isiku käitumist vabaduses kõige enam see, kas ta suudab säilitada

kainet eluviisi ning leida omale töökoha. Minevikus on ta rikkunud kriminaalhoolduse ajal

nõudeid. Isiku kuritegude laad viitab sellele, et isik ei oska lahendada probleeme või lahendab

neid kuritegelikul viisil. Toimepandud kuriteod grupis viitavad suhtlusringkonna

kriminaalsele taustale, samuti mõningale mõjutatavusele. Kriminaalhoolduse seisukohalt on

oluline, et A. Voronin muudaks oma hoiakuid ja mõtlemist seoses kuritegeliku käitumisega,

teadvustaks tingimisi karistuse ja vangistuse erisusi ning oleks motiveeritud vabanedes elama

seaduskuulekat elu.

18. Majandusliku toimetuleku osas nähtub vangla iseloomustusest, et A. Voronin töötas 1997-

2000. aastal ametlikult Päästeametis, peale mida pole rohkem ametlikult töötanud.

Kinnipeetaval oli enne vangistust xxx, mida saab isik pärast vangistust uuesti taotleda.

Toimepandud kuriteod, kaasaarvatud praegune iseloomustavad fakti, et kinnipeetaval rahalisi

vahendeid vabaduses ei jätkunud. A. Voronin on korduvalt toime pannud vargusi

majandusliku kasu saamise eesmärgil sõltuvuse rahuldamiseks ning tunnistab, et tal esines

majanduslikke raskusi. Isiku omandatud keevitaja ja elektriku eriala aitavad tulevikus kaasa

töö leidmisel. K-raha andmetel on kinnipeetaval 16.09.2020 seisuga jooksvaid nõudeid

summas 15500,97 eurot. Vanglas olles on töötanud xxx ja xxx ning alates 17.10.2019 töötab

AS E V asuvas xxx.

19. Kohtule A. Voronini poolt edastatud motivatsioonikirjale on lisatud OÜ S juhatuse

esimehe S N poolt väljastatud tõend, millest nähtuvalt tagatakse A. Voroninile tema

kinnipidamisasutusest vabanemisel xxx töökoht. Kokkuvõtvalt räägivad eeltoodud andmed

süüdimõistetut vabaduses ootavate elutingimuste kohta pigem A. Voronini ennetähtaegse

karistusest vabastamise kasuks, kuna tal on olemas püsiv eluase ning tal on võimalus asuda

ametlikult tööle OÜ-sse S . Kohus peab ülimalt oluliselt just väljavaateid töö osas, arvestades

A. Voronini suuri varalisi kohustusi ja seda, et senised kuriteod on toime pandud suuresti just

majanduslikel põhjustel.

Vabastamise võimalikud tagajärjed

20. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.

21. A. Voronini iseloomustus näitab, et tal on rahvastikuregistri järgi kutsekeskharidus. Enda

sõnul on ta lõpetanud N xxx eriala ja hiljem ka xxx eriala. Koolis enda sõnul probleeme ei

esinenud. 05.06.2019 väljastati isikule B1 riigikeele taseme tunnistus (tasemetunnistuse nr.

xxx). Käesoleval hetkel on isik motiveeritud jätkama sügisel eesti keele õpinguid B2 tasemel.

22. Vangla iseloomustuses leitakse, et A. Voroninil on oma eale vastavad suhtlemisoskused.

Impulsiivsusele viitavad kinnipeetava korduvad õigusrikkumised, sest tegutseb hetkeajendil ja

kordab oma vigu. Eeltoodu viitab ka probleemide lahendamise oskuse puudulikkusele, sest

kordab oma vigu ja tahab saada kiireid lahendusi. Kinnipeetav on enda arvates lahke ja

rahulik. Ta saab aru enda probleemidest sõltuvusega ja elustiiliga ning on seisukohal, et

sellega on vaja tegeleda. Kinnipeetav väärtustab häid suhteid lähedastega, tulevikuplaanid on

seotud perekonnaga ja tööga, kuid ennekõike peab selle nimel saama võitu sõltuvusest. Leiab,

1-18-1043

et ühiskonnas on tähtsal kohal seadused ja reeglid, ning kui neid ei täideta, siis järgneb

korralagedus. Siiski, kinnipeetav on korduvalt pannud toime õigusrikkumisi (sh

narkootikumidega seoses), mis näitavad ükskõiksust ühiskonna suhtes. Kinnipeetaval on

olemas motivatsioon, et loobuda kuritegelikust käitumisest, ennekõike vabaneda sõltuvusest,

kuid kuna on oma vigu korranud, siis võib see olla paljasõnaline.

23. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Voroninit on kokku 13-l korral kriminaalkorras

karistatud.

Karistusregistri

andmete

kohaselt

on

süüdimõistetul

kaks

kehtivat

kriminaalkaristust, mistõttu jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud

varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks

A. Voronini vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab

Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus

kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).

24. Karistusregistri andmetel on A. Voroninil kaks kehtivat kriminaalkaristust. Kuritegude

muster kordub ning kinnipeetav sooritab kuritegusid materiaalse kasu saamise eesmärgil ja

soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine. Isik on varasemalt toime pannud,

sõltuvusprobleemist tingituna, varavastaseid kuritegusid. Lisaks on ka käesolev karistus

määratud narkootikumide või psühhotroopsete ainete suures koguses ebaseadusliku käitlemise

eest. Vangla iseloomustuses tuuakse välja, et isikul on 23.11.2017 diagnoositud sõltuvus

(xxx). A. Voronin tunnistab sõltuvust ja probleeme ning on motiveeritud endaga tegelema.

1993. a proovis esmakordselt kanepit, 2001. a proovis amfetamiini ning 2003. a fentanüüli.

Põhiliseks narkootikumiks, mida enne vangistust tarvitas oli fentanüül, tegi seda igapäevaselt

nii üksi kui ka grupis. Lisaks tunnistab süstimist. Isik on enda sõnul varem osalenud

narkovõõrutusravil (metadoon), kuid see on jäänud pooleli. Vestlusel tõi isik välja, et enne

vangistust tarvitas viimase poole aasta jooksul iga päev narkootikume, samuti tegeles

aktiivselt selle hankimisega. Kinnipeetav näitab üles motivatsiooni muutumiseks, ta on

läbinud SRS (sõltuvus rehabilitatsioon) osakonna, lisaks osalenud AN tugigrupis, perioodil

28.09.2018-28.12.2019 läbis C (sõltuvusteemaline) tugigrupi ning ajavahemikul 09.10.2018-

20.11.2018 osales sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening". Kriminaalhooldaja arvamusest

kajastub, et A. Voronini osas on vabaduses suureks riskifaktoriks narkootikumide

kuritarvitamine.

25. Kohus nõustub vangla hinnanguga, et kuritegude soodusteguriks on valdavalt olnud

sõltuvus narkootilistest ainetest ning kuritegude toime panemise ajendiks majandusliku kasu

saamine. Keskseks kuritegevusele suunavaks faktoriks peab kohus siinkohal narkosõltuvust,

kuna see on suurendanud A. Voronini rahavajadust ja määranud paraku ka seltskonna, kellega

lävib. Käesoleval ajal kannab A. Voronin isikuna, kes on varem toime pannud

narkootikumidega seotud süüteo, liitkaristust narkootikumidega seotud süüteo (s.o

narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise) toimepanemise

eest grupiviisiliselt. Peamiselt on kuritegude toimepanemise ajendiks materiaalse kasu

saamine ja soodusteguriks sõltuvus mõnuainetest.

26. Kohus hindab kõrgelt süüdimõistetu pingutusi (kindel elu- ja töökoht, lähedaste toetus

ning taasühiskonnastavates tegevustes osalemine, püüdlik osalemine narkosõltuvusest

vabanemisele suunatud tegevustes, probleemitu käitumine vanglas, riigikeele õppimine).

Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja

erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele.

27. Siiski leiab kohus, et kõik eelöeldu ei ole praegu ennetähtaegseks vabastamiseks piisav.

Kohtul ei tekkinud kahjuks kindlat veendumust, et süüdimõistetu on valmis vabaduses

seadusekuulekalt elama. Kõhklused, mistõttu kohus peab praegu vabastamist ennatlikuks, on

seotud süüdimõistetu narkosõltuvuse ja korduva karistatusega. Kohtu arvates ei saa eirata

1-18-1043

riski, et A. Voronin jätkab ka nüüd vabaduses uute kuritegudega, kuna ei suuda öelda

narkootilistele ainetele „ei“. Kohtul ei ole veendumust, et A. Voronin on praegu

kriminaalhooldusele sobilik.

28. A. Voronini puhul tuleb pidada peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks

sõltuvust tugevatest narkootilistest ainetest (fentanüül). A. Voronin on küll väljendanud soovi

narkosõltuvusest vabaneda ning on osalenud narkosõltuvusest vabanemisele suunatud

tegevustes, milliseid pingutusi tuleb kiita. Sellele vaatamata võib kohtu arvates A. Voroninil

taas tekkida tagasilangus. Arvestades asjaoluga, et A. Voronin on olnud pikaajaline tugevate

narkootikumide tarvitaja, on lõplik harjumusest loobumine tema jaoks ilmselgelt keeruline.

29. Kohtu arvates on A. Voronini katseajale lubamine võimalik vaid siis, kui ta on selleks

ühemõtteliselt valmis. A Voronin on kohtule kinnitanud, et üritab muuta oma elu, ta on

tegelenud oma narkosõltuvuse probleemiga vanglas viibides ning vabaduses kavatseb

kasutada tugiisiku abi. Kohus märgib veelkord, et hindab A. Voronini tehtud pingutusi, kuid

kontrollitud tingimustes viibides on narkosõltuvusega võitlemine arusaadavalt lihtsam kui

vabaduses viibides. Kohtul peab olema veendumus, et A. Voroninil on kindlameelsust jätkata

narkosõltuvusega võitlemist ka vabaduses viibides ning käesoleval juhul kohtul seda

veendumust tekkinud ei ole. Toetav sotsiaalvõrgustik, st lähedased isikud vanemate näol olid

A. Voroninil olemas ka varem ning see võrgustik ei ole olnud piisav, et mõjutada A.

Voroninit narkootilistest ainetest hoiduma. Tugiisiku abi kasutamine vabaduses on positiivne,

kuid tugiisik saab olla abiks vaid juhul ja niikaua kui A. Voronin selleks ise soovi avaldab.

Muid konkreetseid samme vabaduses oma sõltuvusprobleemiga tegelemiseks, peale tugiisiku

olemasolu, A. Voronin välja toonud ei ole. A. Voronini senine elukäik ei tekita usku, et A.

Voroninil on tahtekindlust vabaduses viibides narkootilisest ainetest eemale hoida. Seetõttu

suhtub kohus süüdimõistetu lubadusse, et ta hoidub vabaduses narkootikumidest ja

kuritegudest, paraku ettevaatusega.

30. Kohtu hinnangul on narkosõltuvus A. Voronini elus niivõrd otsustav negatiivne faktor, et

kuni kohus ei saa A. Voronini tahtekindluses selles küsimuses kindel olla, ei saa ka karistuse

eesmärke täidetuks lugeda. Kahjuks on elu ja A. Voronini süüdimõistvad otsused näidanud, et

ta pole seni suutnud vabaduses oma sõltuvust ohjata ning just narkootikumide kaudu on ta

jõudnud uute kuritegudeni. Arvestades viimast süüdimõistvat otsust, on need kuriteod rasked

ja ohtlikud. Seetõttu kaaluvad isiku vabastamist mittetoetavad asjaolud kohtu arvates üles

isiku vabastamist toetavad asjaolud. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei

ole praegu põhjendatud ei eri- ega üldpreventiisetest kaalutlustest lähtudes.

31. Kohtuistungil osales kinnipeetava A.Voronini kaitsjana määratud korras kaitsja Irina

Žurina. Kohus rahuldas tasutaotluse täies ulatuses, s.o summas 182,76 eurot. Vastavalt

KrMS § 180 lg-le 1 tuleb kõnealune menetluskulu A. Voroninilt välja mõista. Kohus leiab, et

A. Voroninile võib tema piiratud majanduslikke võimalusi arvestades anda võimaluse maksta

mainitud summa 1 aasta jooksul alates määruse jõustumisele järgnevast kuust.

32. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Voronini vangistusest tingimisi enne

tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata.

/allkirjastatud digitaalselt/

Jaanika Kõrgmaa

Kohtunik