2-19-15896/56 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-15896

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 14. aprilli 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

YY apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

XX apellatsioonkaebus 3500 eurot

YY apellatsioonkaebus 216 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Kostja

YY

(isikukood

xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Ilmar-Erik Aavakivi

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2020. a otsus osas, milles hagi jäeti osaliselt

rahuldamata ja jaotati menetluskulud.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada hagi tervikuna, mõista YYlt XXi

kasuks välja täiendavalt 100 eurot ja jätta menetluskulud tervikuna YY kanda.

3. Rahuldada XXi apellatsioonkaebus.

4. Jätta YY apellatsioonkaebus rahuldamata.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Hagi rahuldada.

5.2. Mõista YYlt XXi kasuks välja 300 eurot.

5.3. Mõista YYlt XXi kasuks välja viivis põhinõudelt (300 eurot) VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras alates 11. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni.

5.4. Jätta menetluskulud YY kanda.

6. Menetluskulude suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast otsuse

jõustumist.

2 (8)

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 11. oktoobril 2019 Harju Maakohtule hagi YY (kostja) vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista mittevaralise kahju

hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel ning seadusjärgses määras viivise sellelt alates hagi

esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.

1.1. Hageja väitel avaldas kostja 15. novembril 2018 kell 01.04 Facebooki grupis „Ei Eesti

Laste Seksualiseerimisele“ 9. oktoobri 2018 postituse juures järgneva hagejat puudutava

kommentaari: „Kohutav jõletis! Kas ta on süüdimatu ja peast soe või kuidas muidu on selline

tegevus võimalik?“. Kostja avaldatud lauses sisaldub faktiväide, et hageja on süüdimatu ning

väärtushinnang, et hageja on peast soe. Eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt tähendab

süüdimatu vastutusvõimetut isikut ja peast soe aru kaotanud või arust ära olemist. Hagejast

tekib negatiivne kuvand ka emotsioonidetektori andmete kohaselt. Kostja esitatud väited ja

hagejale antud hinnangud on tõendamata. Hageja ei lähe lasteaedadesse lastega vestlema ilma

vanemate nõusolekuta. Näidistund oli kooskõlastatud kõigi lapsevanemate ja õpetajatega. Kuna

ei esine ühtegi faktilist asjaolu, mis annaks aluse hagejat nimetada süüdimatuks või peast

soojaks, on kostja avaldatu hageja au ja head nime riivav. Kostja avaldas hageja kohta ka

ebakohase väärtushinnangu „Kohutav jõletis!“. Eesti keele seletava sõnaraamatu järgi tähendab

kohutav hirmu tekitavat või jubedat ning jõletis jõledat olendit. Ka emotsioonidetektori järgi

on kellegi nimetamine kohutavaks jõletiseks negatiivset emotsiooni esile kutsuv. Hagejale

sellise väärtushinnangu omistamine ei tugine faktilistele asjaoludele ning kostjal puudus alus

hagejat sellisel viisil kutsuda. Kuna kostja avaldatud ebakohane väärtushinnang on hagejat

halvustav, on sellega tema au ja head nime kahjustatud.

1.2. Seoses kostja avaldatud ebaõigete väidetega on hagejale põhjustatud moraalne kahju.

Hageja on pidanud tundma häbitunnet tegude eest, mida ta ei ole toime pannud. Kostja

avaldatud kommentaaride pinnalt jäi keskmisele sotsiaalmeedia kasutajale mulje, et hageja

käitumine on ebamoraalne ja kõlvatu ning tegeleb mingil moel laste kuritarvitamisega. Faktide

kontrollimata jätmine viitab kostja kavatsusele tekitada hagejale moraalset kahju. Hageja on

pidanud tundma avalikult häbitunnet oma erialase kutsetegevuse tõttu. Hageja tervis sai

laimutegevuse tõttu kahjustada. Hageja on pidanud olema terviseprobleemide tõttu kodus.

Kostjapoolne ebaõigete andmete avaldamine põhjustab hagejale ebamugavustunnet avalikes

kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes. Nimelt pöörduvad inimesed hageja poole

küsimustega seoses kostja laimutegevusega, lapsevanemad kahtlevad hageja kõlbelisuses ja

sobivuses töötada lastega. Hagejal on esinenud meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone.

Samuti on hagejal tema au teotamise tulemusena tekkinud hingeline valu ja psüühiline häiritus,

mis segavad teda oma tavapärase elu elamisel. Sarnane moraalne kahju on põhjustatud ka tema

3 (8)

perekonnaliikmetele ja lähedastele. Hageja ei ole lasteaedadelt saanud enam ühtegi tellimust.

Kostja kommentaari mõju on jätkuvalt tunda, sest hageja maine pole avalikkuses muutunud.

1.3. Kostja postitus on praeguseni sotsiaalmeedias kättesaadav. Kostja pole kommentaari

maha võtnud ega pöördunud Facebooki poole selle eemaldamiseks.

1.4. Hüvitise väljamõistmine ei avalda kostja majanduslikule seisule pöördumatuid

kahjulikke tagajärgi. Nimelt kuulub kostjale kinnisvara ja ettevõte. Arvestades üldise

elukalliduse tõusu, kostja hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes, hageja maine

hävitamises osalemist ning kostja ignorantsust pärast nõudekirja saamist, peab hageja õiglaseks

hüvitiseks vähemalt 5000 eurot. Hageja nõuab kostjalt viivise tasumist kohtu poolt kindlaks

määratud mittevaralise kahju hüvitiselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras

alates hagi esitamisest kuni põhinõude rahuldamiseni.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole

vaidlusaluses postituses hagejat maininud ega avaldanud tema kohta ühtegi faktiväidet. Lisaks

esitas kostja kommentaari küsimusena, mitte väitena. Ka ei olnud arvamuse avaldamine

õigusvastane ja on kaitstud sõnavabadusega. Kostja väljendas üksnes oma arvamust, mille

kohaselt ei pea ta hageja käitumist moraalseks. Siiski kahetseb kostja, et ta kirjutas

kommentaari emotsionaalse häirituse pinnalt, kuid ta ei lähtunud eesmärgist kedagi solvata.

Kostja kustutas kommentaari pärast hagi kättesaamist ning oleks seda teinud ka varem, kui

keegi oleks juhtinud sellele tema tähelepanu. Hageja väide, et kostja kommentaar ühe

Facebooki grupi postituse all, tekitas temale suurt moraalset kahju, on tõendamata. Hageja välja

toodud negatiivsed tagajärjed tulenevad sellest, et ühiskond ei kiida moraalselt heaks hageja

tegevust, mitte asjaolust, et kostja avaldas kriitilise kommentaari grupis, kuhu on koondunud

sarnaste vaadetega isikud, kellele on laste seksualiseerimine vastuvõetamatu. Puuduvad märgid

sellest, et kostja kommentaar mõjutas kellegi suhtumist ja kuvandit hagejast. Lisaks ei ole

tõendatud põhjuslik seos kostja kommentaari ja hagejale väidetavalt tekkinud kahju vahel.

Samuti on tõendamata hageja väited, et temale kahju üldse tekkis. Ka ei ole kostja hagejalt

kohtuväliselt ühtegi nõudekirja saanud.

Maakohtu otsus

3. Maakohus rahuldas 4. aprilli 2020. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja 200 eurot ning põhinõudelt viivise VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

11. oktoobrist 2019 kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud jättis maakohus 30% ulatuses

hageja kanda ja 70% ulatuses kostja kanda. Maakohus otsustas menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrata pärast kohtuotsuse jõustumist tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 177

lg-s 2 sätestatud korras.

3.1. Maakohus leidis, et hageja nõue võib kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 alusel

koosmõjus VÕS § 1045 lg 1 p-ga 4. Maakohus tuvastas, et kostja avaldas Facebooki grupis „Ei

Eesti Laste Seksualiseerimisele“ kommentaari „Kohutav jõletis! Kas ta on süüdimatu ja peast

soe või kuidas muidu on selline tegevus võimalik?“. Kostja nimetatut ei vaidlusta. Facebooki

grupis avaldatud postitust saab pidada avaldamiseks VÕS § 1047 tähenduses. Eristada tuleb

kolme erinevat hinnangut „Kohutav jõletis!“, „peast soe“ ja „süüdimatu“. Kuigi „süüdimatus“

on õiguslik kategooria, ei kasutatud väljendit seoses konkreetse õigusvastase teoga ning

kommentaari lugejate sihtgrupiks olid õigusteadmiseta isikud, tuleb ka väljendit „süüdimatu“

käsitada hinnanguna mitte faktiväitena. Maakohus nõustus hagejaga, et väljendid „peast soe“

ja „kohutav jõletis“ on hinnangud.

3.2. Väljend „Kohutav jõletis!“ on halvustav ja negatiivse seosega hinnang. Mõistliku inimese

arusaama järgi käib väljend „Kohutav jõletis!“ otseselt hageja kohta, sest kommentaar on

kirjutatud otse hagejat kuvava postituse alla. Seletav sõnaraamat näitab sõna „kohutav“

4 (8)

tähenduseks hirmuäratav, hirmus, kole, jube. Sõna „jõletis“ tähenduseks annab sõnaraamat jõle

olend. Samuti on sõna „süüdimatu“ halvustav ning negatiivne. Sõna „süüdimatu“ tähendus on

süüdimatusseisundis olev, vastutusvõimetu. Hageja on tõendanud, et emotsioonidetektori

kohaselt tekitab väljendi „Kohutav jõletis“ ja sõna „süüdimatu“ kasutamine negatiivset

emotsiooni. Maakohus nõustus hagejaga, et kostja tekitas hagejast avalikkuse silmis ebaõige

kuvandi. Hageja on tõendanud, et pöördus lasteaia poole päringuga näidistunni pidamiseks

vajalike lastevanemate ja lasteaia nõusoleku saamiseks. Kõik lapsevanemad ja lasteaed andsid

nõusoleku näidistunnis osalemiseks. Kostjal ei olnud mõistliku õigustust hagejat üldsuse ees

halvustada. Väljendused „Kohutav jõletis!“ ja „süüdimatu“ on mõnitavad ning alavääristavad

hagejat ja on sellest tulenevalt hageja au teotavad. Teisi isiku halvustamine avalikkuse ees on

õigusvastane. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud asjaolusid, millele tuginedes ta väidab, et

hinnang on faktiliselt põhjendatud ja väljenduselt kohane. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole

kostja menetluses esitanud. Seega ei olnud hageja kohta väljendi „Kohutav jõletis!“ ja sõna

„süüdimatu“ kasutamine õigustatud. Tegemist on ebakohaste väärtushinnangutega ning kostja

tuleb lugeda ebakohaste väärtushinnangute avaldajaks. Väljend „peast soe“ on negatiivse

tähendusega ja hagejat solvav, kuid tegemist ei ole hageja au teotava väljendiga. Seega ei ole

tegemist ebakohase väärtushinnanguga.

3.3. Kuna kostja tegevus oli õigusvastane ja süüline, siis vastutab kostja hagejale isikuõiguste

rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest. Hageja mittevaralise kahju

mõistlikuks hüvitiseks saab pidada 200 eurot, arvestades, et kostja võttis pärast hagi

kättesaamist kommentaari maha ning kostja kahetseb, et ta kirjutas kommentaari emotsionaalse

häirituse pinnalt. Maakohus on veendunud, et 200 euro suurune hüvitise väljamõistmine

mõjutab kostjat hoiduma edasisest halvustava sisuga kommentaaride kirjutamisest. Maakohus

mõistis kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 sätestatud määras alates

hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni.

3.4. Kuivõrd kohus rahuldas hagi ligikaudu 70% ulatuses (kolmest hinnangust kahe osas),

pidas kohus TsMS § 163 lg 1 kohaselt põhjendatuks jätta menetluskulud 30% ulatuses hageja

ja 70% ulatuses kostja kanda.

Poolte seisukohad

Hageja apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub osaliselt tühistada maakohtu otsuse ja uue

otsusega rahuldada hagi täies ulatuses, s.o mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitis kohtu õiglasel äranägemisel, mõista kostjalt hageja kasuks välja seadusjärgses

määras viivis põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni ning jätta

menetluskulud kostja kanda.

4.1. Hageja ei vaidlusta maakohtu õiguslikke seisukohti ulatuses, et väljendid „kohutav

jõletis“ ja „süüdimatu“ on hageja au teotavad. Hageja vaidlustab maakohtu õiguslikud

järeldused selle kohta, et väljend „peast soe“, ei ole hoolimata negatiivsest ja solvavast

tähendusest ebakohane väärtushinnang. Maakohus rikkus oluliselt menetlusõiguse norme

tõendi hindamisel ning jättis seetõttu ebaõigesti tuvastamata väljendis „peast soe“ hageja

isiklike õiguste kahjustamise VÕS § 1046 lg 1 järgi. Hageja tõendas Facebooki postituse ja

kostja kommentaariga sellele, et kostja avaldas nimetatud hinnangu hageja seadusliku ja kohase

tegevuse peale, jättes mulje, nagu oleks hageja tegelenud millegagi, mis on lubamatu ja mida

teeksid ainult aru kaotanud inimesed. Tegemist pole kaalutletud ja mõistliku kriitikaga, vaid

teise inimese solvamisega. Kostja ei taotlenud hagejat mõnitades mitte ühtegi sellist eesmärki,

mis annaks talle õigustuse midagi sellist öelda. Kuna väljend „peast soe“ on ebakohane ja

hageja au teotav, tuleb selle eest kostjal hüvitada ka tekitatud mittevaraline kahju.

5 (8)

4.2. Maakohus eksis kahjuhüvitise suuruse määramisel. Maakohus ei arvestanud kostja

avaldatud laimu ulatuse ning selle tegeliku sisuga, mis oli eesmärgistatud hävitama hageja au

ja head mainet avalikkuse silmis. Kuna maakohus jättis väljendi „peast soe“ ebaõigesti

kvalifitseerimata ebakohaseks väärtushinnanguks, siis ei sisalda ka hüvitis suuruses 200 eurot

hagejale hüvitist au teotava väljendi „peast soe“ eest. Maakohus jättis põhjendamata oma

seisukoha, mille kohaselt ebakohaste väärtushinnangute avaldamine ei saanud hagejale tekitada

ülemääraseid hingelisi üleelamisi, kuigi hageja põhjendas hagis vastupidist. Arvestades

kommentaari räiget sisu ning leviku ulatust, on väljamõistetud hüvitis tühiselt väike. Lisaks

puuduvad hagejal väljavaated lastega töötamiseks, kuna kostja laimamise tõttu on temast

avalikkuse ees tekkinud kuvand kui sõgedast inimesest.

4.3. Lisaks on Eesti kohtute väljamõistetavad hüvitised ajale jalgu jäänud. Eestiga sarnase

elatustasemega Euroopa riikides on keskmised hüvitise summad kordades kõrgemad. Kohus

saab otsustada, kas lõpetada laimamine kõrge kahjuhüvitise välja mõistmise kaudu, et anda

ühiskonnale selge signaal, või mõista välja 200-euroseid summasid ning anda sellega

laimajatele hoogu juurde.

4.4. Maakohus jaotas menetluskulud ebaõigesti. Kui ringkonnakohus rahuldab hagi, tuleb

muuta menetluskulude jaotust ja jätta menetluskulud kostja kanda.

5. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda.

Kostja apellatsioonkaebus

6. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

maakohus hagi osaliselt rahuldas ja jaotas menetluskulud. Kostja palub teha uue otsuse, millega

jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt vähendada oluliselt kahjuhüvitise suurust.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

6.1. Kostja väitel kohaldas maakohus ebaõigesti materiaalõiguse ja menetlusõiguse norme.

Maakohus järeldas ebaõigesti, et VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel tuleb hagi osaliselt

rahuldada. Ühtlasi jättis maakohus kohaldamata VÕS § 139 lg-d 1 ja 2 ja § 134 lg 5. Maakohus

ei arvestanud oluliste asjaoludega, analüüsis poolte seisukohti valikuliselt ning jättis otsuse

osaliselt põhjendamata.

6.2. Maakohus ei võtnud VÕS § 139 kohaselt arvesse hageja osa kahju tekkimisel ega

arvestanud VÕS § 134 lg 5 kohaselt rikkumise raskust ja ulatust. Hageja ei teinud midagi

selleks, et kostja kommentaar avalikkuse eest eemaldada. Selle asemel, et Facebookile

sobimatust kommentaarist teatada või pöörduda kostja poole kommentaari eemaldamiseks või

esitada kostjale kohtueelne nõudeavaldus, ei teinud hageja midagi. Kostja on ebasobiva

kommentaari peale hagiavalduse saamist eemaldanud ja oleks seda teinud varemgi, kui keegi

oleks sellele tähelepanu juhtinud.

6.3. Maakohus ei arvestanud hüvitise väljamõistmisel postitusega seonduvaid asjaolusid.

Nimelt on Facebooki grupp „Ei Eesti Laste Seksualiseerimisele“ piiratud lugejaskonnaga

grupp, kostja kommentaar oli üks paljudest hageja suhtes postitatud negatiivse sisuga

kommentaaridest ning kostja kommentaar piirdus hinnanguga hageja ühiskondlikule

tegevusele, millega hageja ise tuntust soovis koguda. Lisaks seisnes enamik vaidlusalusest

kommentaarist küsimuses. Ka ei arvestanud maakohus hageja ühiskondliku rolli ega tema

tegevuse iseloomu. Hageja ei saa eeldada, et tema tegevusele järgnevad vaid positiivsed

kommentaarid. Isegi, kui lapsevanemad ja lasteaia töötajad andsid nõusoleku seksuaalkasvatuse

tunni pidamiseks, ei saanud nad ette teada, et selles tunnis räägitakse ja lauldakse lastega nende

suguelunditest. Kui lasteaiad ei ole hageja tundide osas huvi üles näidatud, siis pole see

kostjasuguste kommentaatorite süü, vaid huvi puudumine seisneb tõenäoliselt selles, et mitmed

inimesed peavad hageja seksuaalkasvatuse tunde lasteaia lastele sobimatuteks. Seega ei ole

6 (8)

kostja hagejale tellimuste ärajäämisega kahju tekitanud. Hageja on avaliku elu tegelane, kes

peab möönma, et tema tegevus võib kaasa tuua avalikkuse pahameele ning seda väljendavad

hinnangud. Lisaks ei kommenteerinud kostja ühtegi hageja eraelulist asjaolu ega aspekti.

6.4. Kuna mittevaraliseks kahjuks ei loeta hagejal ebasobivast kommentaarist tekkinud

piinlikkusetunnet või ajutist meeleolu langust ja hageja ei ole kostja ebasobivat kommentaari

käsitlenud temale kahju tekitavana (ei taotlenud selle eemaldamist), ei ole kostja hagejale kahju

tekitanud ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks puudub alus. Ka ei esine sellist kahju, mida oleks

vaja hagejale kompenseerida rahaliselt. Kostja kommentaar oli küll sobimatu, kuid see ei

põhjustanud hagejale kahju.

6.5. Kostjalt kahjuhüvitise ja menetluskulude väljamõistmine rikub tema põhiseaduslikku

õigust sõnavabadusele ning ka õiguskindluse ja õigusselguse põhimõtet. Ka Euroopa

inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni artikli 10 lg 1 näeb ette, et igaühel on õigus

sõnavabadusele. Hageja ei ole tõendanud, et kostja kommentaari tulemusena on tema au ja hea

nimi rikutud. Kostja ei saanud ette näha, et tema arvamuseavaldus toob kaasa hageja poolt

rahalise nõudega kohtusse pöördumise ja menetluskulude hüvitamise kohustuse. Kohtute

praktika kahjuhüvitiste väljamõistmisel ei tohi kaasa tuua tsensuurilaadset tulemust, kus isikute

sõna- ja väljendusvabadust piiratakse maksimaalselt suurte kahjuhüvitistega ja lisaks veel

menetluskulude hüvitamise kohustustega.

6.6. Vaidlustatud otsuses ei ole jälgitav, kuidas maakohus jõudis just 200 euro suuruse

hüvitiseni. Kuigi maakohus võttis asjakohaselt arvesse nii kostjapoolset kommentaari

mahavõtmist kui ka kahetsust, ei selgitanud maakohus, kuivõrd need asjaolud mõjutavad välja

mõistetava kahju hüvitise suurust. Kostja taotleb, et kostjalt kahjuhüvitise väljamõistmise

korral, vähendaks ringkonnakohus VÕS § 140 lg 1 kohaselt oluliselt maakohtu poolt välja

mõistetud hüvitise suurust.

6.7. Menetluskulude 70% ulatuses kostja kanda jätmine on ebaloogiline ja eirab maakohtu

otsusega hagi rahuldamise ulatust. Menetluskulude väljamõistmisel on kohane lähtuda sellest,

millises ulatuses maakohus hageja rahalise nõude rahuldas. Hageja soovitud 5000 eurost

moodustab hüvitis 200 eurot 4%. Ühtlasi moodustab see 5,7% TsMS § 132 lg 1 kohasest hagi

hinnast. Kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, saab menetluskulude kostja

kanda jätmise määr olla maksimaalselt 5,7%, kui omakorda ei esine asjaolusid esimese astme

menetluskulude poolte endi kanda jätmiseks. Nimelt ei esitanud kumbki pool maakohtule

tähtaegselt menetluskulude nimekirjasid. Seega puudub üldse alus kostjalt esimese astme

menetluskulusid välja mõista.

7. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta kaebus rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles maakohus jättis hagi osaliselt rahuldamata ja jaotas menetluskulud. Ringkonnakohus

teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi tervikuna, mõistab kostjalt hageja kasuks

välja täiendava hüvitise 100 eurot ja jätab menetluskulud kostja kanda. Hageja

apellatsioonkaebus rahuldatakse. Kostja apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

9. Hageja nõuab kostjalt mittevaralise kahju hüvitamist seoses kostja Facebookis kirjutatud

kommentaaris hageja kohta avaldatuga. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja kirjutas Facebookis

kommentaari postituse alla, milles oli link hagejast rääkivale artiklile. Samuti ei vaidle pooled

kostja kommentaari sisu üle. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et tegemist on

väärtushinnangute, mitte faktiväidetega. Hageja ei ole apellatsioonimenetluses enam ka

tuginenud sellele, et kostja avaldatu oli faktiväide.

7 (8)

10. VÕS § 1046 lg 1 kohaselt on isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga,

õigusvastane. Õigusvastasuse tuvastamisel tuleb arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit,

samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Pooled vaidlevad

ringkonnakohtus eelkõige selle üle, kas kostja avaldatu on hageja suhtes esitatud

väärtushinnang, kas see teotab hageja au, kas tegemist on ebakohase väärtushinnanguga, ning

hüvitise suuruse üle.

11. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja kirjutatud kommentaar ei saa olla hageja au

teotav väärtushinnang, kuna see on osaliselt sõnastatud küsimusena. Hinnanguid saab esitada

ka retoorilise küsimuse vormis. Praegusel juhul on kostja kommentaarist ja selle kontekstist

selge, et kostja küsimuse vormis esitatu oli tegelikult hinnang hageja suhtes ning kostjal ei

olnud tegelikku soovi saada teada, kas hageja on süüdimatu või peast soe. Seega on ka kostja

kommentaari osa, mis on kirjutatud küsimuse vormis, sisuliselt hageja kohta antud

väärtushinnang.

12. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et väljendid kohutav jõletis ja süüdimatu on hageja

au teotavad väärtushinnangud. Tegemist on selgelt väga negatiivse tähendusega väljenditega,

mis näitavad hagejat halvas valguses. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga osas, milles

maakohus leidis, et väljend peast soe ei ole hageja au teotav. Maakohus ei ole jälgitavalt

põhjendanud, miks ta leiab, et see väljend ei ole hageja au teotav. Ringkonnakohus märgib, et

väljend peast soe võib omada erinevaid tähendusvarjundeid, muu hulgas tögavat või leebelt

naljatlevat, mille puhul ei ole ütlejal soovi teist inimest alandada ja mõistlik inimene seda

sellisena ka ei võta. Kuid selle hindamisel, kas konkreetsel juhul on tegemist au teotava

väärtushinnanguga, tuleb arvestada konteksti, milles see on avaldatud ning seda, kuidas

mõistlik isik sellest võis aru saada. Arvestades asjaolu, et praegusel juhul kasutas kostja

väljendit peast soe koos väljenditega kohutav jõletis ja süüdimatu, ning kostja kommentaari

tervikuna vaadates on see hageja suhtes äärmiselt negatiivselt meelestatud, on ringkonnakohtu

hinnangul tegemist hageja au teotava väärtushinnanguga, millega kostja soovis halvustada

hageja vaimset seisundit.

13. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et kostja väljendusviis oli õigustatud, st et tegemist ei

olnud ebakohase väärtushinnanguga. Ainuüksi asjaolu, et kostja ei nõustu hageja tegevusega,

ei õigusta hagejat solvavate väärtushinnangute avaldamist. Kostja ei ole esile toonud ega

tõendanud asjaolusid, mis annaksid alust järeldada, et hageja tegevus, mida kommenteeritud

artiklis käsitleti, oleks objektiivselt hukkamõistetav. See, et kostja ei kiida heaks lasteaias

seksuaalkasvatuse tunni pidamist ega hageja õppemeetodeid, ei muuda hageja käitumist

objektiivselt laiduväärseks. Kostja ei ole esitanud tõendeid, millest nähtuks, et hageja tegevus

võiks lastele kuidagi kahjulikult mõjuda.

14. Ringkonnakohus märgib, et hageja au teotamist ei õigusta ka kostja viide sõnavabadusele.

Põhiseaduse (PS) § 45 kohaselt võib sõnavabadust piirata, mh teiste inimeste au ja hea nime

kaitseks, mis on PS § 17 järgi samuti kaitstavad põhiõigused. Kostja oleks saanud enda

sõnavabadust kasutada ja hageja tegevust hukka mõista, kasutades väljendeid, mis ei ole hagejat

solvavad ja tema au teotavad.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et hageja oleks pidanud avaliku elu tegelasena kostja

kommentaare taluma. Hageja ei ole avaliku elu tegelane. Ainuüksi tema tegevuse kajastamine

ajakirjanduses teda selleks ka ei muuda.

16. Kuna mittevaralise kahju täpse suuruse tõendamine ei ole võimalik, on mittevaralise kahju

hüvitamiseks üldjuhul piisav nende asjaolude tõendamine, mille esinemisega seob seadus

mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-142-16, p 15). Praegusel juhul piisab seega mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmiseks

sellest, et on tuvastatud, et kostja avaldas hageja suhtes au teotavaid ebakohaseid

väärtushinnanguid.

8 (8)

17. Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd maakohus ei pidanud ekslikult ühte kostja avaldatud

väärtushinnangut kolmest hageja au teotavaks, tuleb seda arvestades suurendada ka kostjalt

hageja kasuks välja mõistetavat kahjuhüvitist. Kuna maakohus mõistis kahe au teotava

väärtushinnangu eest kostjalt välja 200 eurot, suurendab ringkonnakohus kostjalt

väljamõistetavat kahjuhüvitist 100 euro võrra.

18. Olukorras, kus hageja on palunud mõista välja õiglase hüvitise kohtu äranägemisel ja

väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse suurusega, siis ei saa hageja kohtuotsuse vaidlustamisel

nõuda hüvitise suurendamist (vt nt Riigikohtu 1. veebruari 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

142-16, p 15). Ringkonnakohus leiab, et maakohtu väljamõistetud hüvitis ei ole sümboolse

suurusega, mistõttu ei ole põhjendatud hageja väited hüvitise ebapiisava suuruse kohta.

Riigikohtu avaldatud analüüsi „Mittevaralise kahju hüvitamise nõuded tsiviilasjades 2018.–

2019. aastal“ kohaselt jäid isiklike õiguste rikkumisel väljamõistetud hüvitised vahemikku 200–

7000 eurot, keskmine hüvitise summa oli 1264 eurot, mediaan 800 eurot. Seega jääb

väljamõistetud hüvitis kohtupraktikas väljamõistetud hüvitiste piiresse. Tõik, et see on

väljamõistetud hüvitiste vahemiku alumises osas, ei muuda hüvitist sümboolseks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda ka rikkumise raskus hüvitist sümboolseks. Facebookis

postituse kommenteerimine ei ole selline väärtushinnangu avaldamise viis, mis omaks hageja

aule ja heale nimele olulist mõju.

19. Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja apellatsioonkaebuse väidetele, et VÕS § 134 lg

2 kohaselt tuleb isiku au teotamise korral isikule mittevaralise kahju hüvitamiseks maksta

mõistlik rahasumma. Kostja on ka ise möönnud, et tema viidatud kohtupraktika käib VÕS §

134 lg 2 varasema redaktsiooni kohta. Olukorras, kus kostja on kommentaari avaldanud VÕS

§ 134 lg 2 praegu kehtiva redaktsiooni ajal, ei ole alust lähtuda varasemale normile antud

tõlgendusest.

20. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga ka osas, milles kostja leiab, et kahjuhüvitist tuleks VÕS

§ 139 alusel vähendada. Hagejale tekkis kahju sellega, et kostja avaldas tema au teotava

kommentaari. Hageja ei saanud kuidagi seda mõjutada. Seega ei saa asuda seisukohale, et kahju

oleks kuidagi põhjustanud hageja tegevus.

21. Hagi rahuldamise tõttu jäävad menetluskulud kõigis kohtuastmetes TsMS § 162 lg 1 järgi

kostja kanda. Kuna hageja taotles mittevaralise kahju hüvitise väljamõistmist kohtu

äranägemisel, ei mõjuta menetluskulude jaotust see, et hageja arvates olnuks põhjendatud

suurem hüvitis. Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja enda äranägemisel hüvitise, seega

rahuldati hagi täielikult. Menetluskulude suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks asja

lahendanud maakohus pärast otsuse jõustumist.

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

/ allkirjastatud digitaalselt /

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav