2-19-19506/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(5)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. oktoober 2020. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-19506

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi XX vastu põhivõla,

intressi, sissenõudmiskulude ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 17. märtsi 2020. a tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

0 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Aktsiaselts PlusPlus Capital (registrikood

11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja (vastustaja) XX (isikukood xxxxxxxxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja juurde Aktsiaseltsi PlusPlus Capital esitatud äriregistri väljavõte.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17. märtsi 2020. a tagaseljaotsus osas, milles maakohus

jättis Aktsiaseltsi PlusPlus Capital õigusabikulud XXlt välja mõistmata. Teha

tühistatud osas uus otsus, millega mõista XXlt Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks

välja hageja õigusabikulud 144 eurot. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.

3. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon tervikuna järgmiselt:

3.1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

3.2. Mõista kostjalt XX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja võlgnevus 9747

euro 49 senti, intressid 516 eurot 23 senti, viivis 3636 eurot 45 senti ja

sissenõudekulud 35 eurot.

3.3. Mõista kostjalt XX hageja PlusPlus Capital AS kasuks välja hagi esitamise

ajaks veel sissenõutavaks mitte muutunud viivis kuni põhinõude 9747 eurot 49

2(5)

senti jäägi täieliku tasumiseni, lugedes viivise määraks 0,046575% päevas,

alates 13.12.2019.

3.4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

3.5. Toimetada kostjale tagaseljaotsus kätte väljaandes Ametlikud Teadaanded

avaldamise kaudu.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

3.6. Jätta menetluskulud kostja kanda.

3.7. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 844 eurot, mis koosneb

riigilõivust 700 eurot ja õigusabikuludest 144 eurot (käibemaksuga).

3.8. Mõista kostjalt hageja kasuks välja viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates tagaseljaotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude summa, so 844 euro tasumiseni.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

5. Apellatsioonimenetluse kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30

päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 12. detsembril 2019 Harju Maakohtule hagi,

milles palus mõista XXlt (kostja) hageja kasuks välja põhivõla 9747,49 eurot, intressi 516,23

eurot, võla sissenõudmiskulud 35 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 3636,45 eurot ja

alates hagi esitamisest kuni põhivõla tasumiseni viivise määras 0,046575% päevas.

Menetluskulud (1120 eurot, sh riigilõiv 700 eurot ja õigusabikulud (käibemaksuga) 420 eurot)

palus hageja jätta kostja kanda.

2. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Swedbank (laenuandja) ja kostja 2. märtsil 2017

laenulepingu, mille alusel väljastati kostjale 10 000 eurot. Kostja kohustus laenu tagasi maksma

maksegraafiku alusel perioodil 10. aprill 2017 kuni 10. märts 2022. Laenulepingu sõlmimisel

lepiti kokku intressimääras 17% aastas. Kuna kostja ei täitnud lepingujärgseid maksekohustusi

tähtaegselt, ütles laenuandja 15. septembril 2017 lepingu üles. Laenuandja loovutas 26.

jaanuaril 2018 laenulepingust tulenevad nõuded kostja vastu hagejale. Hagejal on seoses

meeldetuletuste saatmisega tekkinud võla sissenõudmiskulu 35 eurot. Viivise määr on lepingus

kokkulepitud intressimäär.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei esitanud hagile vastust.

3(5)

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas 17. märtsi 2020. a tagaseljaotsusega hagi ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 9747,49 eurot, intressi 516,23 eurot, võla sissenõudmiskulud 35

eurot, sissenõutavaks muutunud viivised 3636,45 eurot ja alates 13. detsembrist 2019 viivise

määras 0,046575% päevas. Kohus jättis menetluskulud kostja kanda ning mõistis kostjalt

hageja kasuks välja menetluskulud 700 eurot ning viivise menetluskuludelt.

5. Maakohus hindas hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja põhjendatust ning leidis,

et õigusabiteenuse kasutamine isiku poolt, kes omandas nõude kolmandalt isikult eesmärgiga

see realiseerida, ei ole põhjendatud. Sellega luuakse võlgnikule kunstlikult ja põhjuseta rahalisi

kohustusi. Praegusel juhul ei ole nõude esitamine sedavõrd keeruline, et see eeldaks õigusabi

kasutamist. Hageja vajadus õigusteenuse järele on tõendamata. Isegi kui sellist vajadust jaatada,

ei oleks sisult sedavõrd lihtsa avalduse koostamise eest põhjendatud välja mõista hageja

taotletavat summat.

Apellatsioonkaebus

6. Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, milles hageja õigusabikulude hüvitamise

taotlus jäeti rahuldamata, ning saata asi tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks.

Hageja palub jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

7. Hageja kulud õigusabiteenusele 3,5 töötunni eest on põhjendatud. Hagejal tuli hagiavalduse

ettevalmistamisel analüüsida lepingut, teha arvestus võlanõude summade väljaselgitamiseks ja

uurida kohtueelset menetluskäiku. Hagiavalduse koostamine eeldab õiguslikku analüüsi,

nõustamist ja tõendite kogumist. Samuti tuleb õigusteenuse osutajal kontrollida, kas laenuandja

esitatud nõuded on seaduslikud. Hageja tegevusalaks on investeerimine võlakirjadesse,

väärtpaberitesse jms finantsvahenditesse. Hagejal puuduvad juristid ja seega võimekus ennast

kohtumenetluses ise esindada. Lepingulise esindaja kulude hüvitamine eeldab seda, et

menetlusosalist esindab kohtumenetluses lepinguline esindaja. Praegusel juhul on see eeldus

täidetud. Ka Tallinna Ringkonnakohus on pidanud sarnases asjas põhjendatuks õigusabikulude

hüvitamist (29. jaanuari 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-114319).

Vastus apellatsioonkaebusele

8. Kostja ei vastanud apellatsioonkaebusele.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et

vaidlustatud tagaseljaotsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, milles maakohus

jättis hageja õigusabikulud välja mõistmata ning teha tühistatud osas uus otsus.

Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt.

10. Ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust

ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud (TsMS § 651 lg 1). Hageja vaidlustab

maakohtu tagaseljaotsuse vaid õigusabikulude välja mõistmata jätmise osas. Ülejäänud osas on

tagaseljaotsus jõustunud (TsMS § 456 lg 3).

11. Kohtupraktika järgi on menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse

ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 kohaselt kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema

astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu

üldkogu 2. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ringkonnakohtu hinnangul on

4(5)

maakohus jätnud õigusabikulud välja mõistmata lubamatutel kaalutlustel, rikkudes selliselt

diskretsiooni piire.

12. Maakohus on ebaõigesti pidanud hageja esindajakulu täies ulatuses põhjendamatuks.

Lepingulise esindaja kulude hüvitamise kohustuse tekkimine eeldab, et menetlusosalist esindab

menetluses lepinguline esindaja (TsMS § 175 lg 1 teine lause). Hageja kasutab menetluses

lepingulist esindajat, kes vastab TsMS § 218 lg 1 p-s 2 sätestatud lepingulise esindaja nõuetele.

Lepingulise esindaja kasutamist praeguses asjas ei saa pidada põhjendamatuks. TsMS § 217 lg

1 järgi võib menetlusosaline menetluses osaleda isiklikult või tsiviilkohtumenetlusteovõimelise

esindaja kaudu, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Asja vähene keerukus ja esindaja tehtud

toimingute vähene maht võib anda alust väljamõistetava esindajakulu hüvitise vähendamiseks

TsMS § 175 lg 1 alusel, kuid mitte tervikuna väljamõistmata jätmiseks. Samuti ei anna alust

esindajakulude väljamõistmata jätmiseks asjaolu, et hageja oli saanud nõude loovutuse teel.

Olukorras, kus algne võlausaldaja oleks võinud kasutada menetluses esindajat, ei ole mingit

põhjust seada hagejat temaga võrreldes halvemasse seisu. Kohtupraktika järgi võib

esindajakulu olla hüvitatav ka juhul, kui esindajaks on samasse kontserni kuuluva teise

äriühingu töötaja (vt Riigikohtu 1. detsembri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-154-15, p-d 9

ja 10). Hageja ning talle õigusabi osutav PlusPlus Legal OÜ on iseseisvad juriidilised isikud,

kellel kummalgi on oma vara, õigused, kohustused ja võlausaldajad. Hageja on selgitanud, et

tema

põhitegevusalaks

on

investeerimine

võlakirjadesse,

väärtpaberitesse

jms

finantsvahenditesse ning tal ei ole koosseisulisi juriste. Seega on ekslik maakohtu seisukoht, et

kulud õigusabile on kunstlikult tekitatud.

13. Maakohus on märkinud, et õigusabikulude väljamõistmine hageja taotletud ulatuses poleks

põhjendatud ka juhul, kui õigusabi kasutamine oleks õigustatud. Samas ei ole maakohus

hinnanud, millises ulatuses võiksid lepingulise esindaja kulud olla põhjendatud ja vajalikud.

14. Kuigi ringkonnakohus tühistab tagaseljaotsuse, ei kohaldu praegusel juhul TsMS § 657 lg

2, sest see reguleerib üksnes olukorda, kus ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas,

milles maakohus on lahendanud hagis esitatud nõuded. See ei kohaldu menetluskulude

kindlaksmääramisele, mis on eraldi menetluslik otsustus. Ringkonnakohtu hinnangul ei oleks

ka menetlusökonoomia põhimõttega kooskõlas saata asi maakohtule uueks lahendamiseks

üksnes menetluskulude kindlaksmääramiseks. Seega saab ringkonnakohus asja esimese astme

kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata teha asjas uue otsuse, millega määrab TsMS § 175 lg

1 järgi kindlaks hageja põhjendatud ja vajaliku esindajakulu suuruse.

15. Hagiavaldusele

lisatud

arve

kohaselt

on

esindajal

kulunud

dokumentide

komplekteerimisele ja analüüsile 1,5 tundi ning hagiavalduse koostamisele ja kohtule

esitamisele 2 tundi. Arvestades praeguse asja mahtu ja keerukust on ringkonnakohtu hinnangul

põhjendatud ja vajalik ajakulu nimetatud toimingutele kokku 1,5 tundi. Praegune vaidlus ei ole

õiguslikult keerukas ja hagiavalduse koostamine ei eeldanud mahukate dokumentide

läbitöötamist. Praegusel juhul on tegemist nn tüüpilise masshagiga, mille koostamisel on

esindaja tööks eelkõige nõude suuruse arvutamine, tüüpvormil lünkade täitmine ja hagi lisade

komplekteerimine. Sellise hagi koostamine ei eelda sisuliselt mingit õiguslikku analüüsi (sh

nõude seaduslikkuse kontrollimist) ega esindatava nõustamist. Sarnastes asjades, sh

apellatsioonkaebuses viidatud Tallinna Ringkonnakohtu 29. jaanuari 2020. a otsuses tsiviilasjas

nr 2-19-114319, on ringkonnakohus pidanud hagiavalduse esitamise põhjendatud ajakuluks 1,5

tundi.

16. Menetlusosalise esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse analüüsimisel tuleb hinnata ka

esindaja tunnitasu põhjendatust ja vajalikkust ning üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja

5(5)

vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus tsiviilasjas nr

3-2-1-115-14, p 14; 13. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25).

17. Arve kohaselt on esindaja töötunni hind 100 eurot (ilma käibemaksuta). Kuna õigusabi pole

osutanud advokaat, peab ringkonnakohus põhjendatuks tunnitasu 80 eurot (koos käibemaksuga

96 eurot), mis on keskmine juristi õigusteenuse eest makstav tasu. Ringkonnakohus märgib, et

advokaadi tunnitasu on kõrgem põhjusel, et ta peab täitma mitmeid advokatuuriseadusest

tulenevaid kohustusi ja alluma kutsealasele järelevalvele. Seda nõuet mitte-advokaadist

esindajate puhul ei ole.

18. Õigusabikulud

tuleb

välja

mõista

koos

käibemaksuga,

sest

hageja

ei

ole

käibemaksukohustuslane. Selle tõendamiseks on hageja esitanud äriregistri väljavõtte, mille

ringkonnakohus võtab dokumentaalse tõendina asja juurde (TsMS § 174 lg 10). Eelnevat

arvestades on hageja põhjendatud ja vajalikud õigusabikulud 144 eurot (96×1,5) ning

menetluskulud kokku 844 eurot (700+144). Hageja taotlus jääb rahuldamata 276 euro ulatuses.

19. TsMS § 178 lg 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

20. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaija Kaijanen, Vallo Kariler, Krista Kirspuu