2-20-3226/9 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U O T S U S

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada E. H. hagi.

2. Tuvastada, et E. H.l puudus ülapidamiskohustus A. K. ees kuni 21.07.2020.a. (A. K. surmani)

3. Hageja menetluskulud jätta hageja kanda.

A. K.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuasja number 2-20-3226 Määruse tegemise aeg ja koht

13. oktoober 2020. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Piret Raik Kohtuasi

E. H. hagi A. K. (K.) vastu ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja (riigi õigusabi korras):

E. H. (IK xxx, xxx; e-post: xxx)

A. K. (IK xxx, surnud xxx.a.) Advokaat Toomas Metsma Advokaadibüroo Tarmo Pilv ja Partnerid; Ülikooli tn 8, 51003 Tartu; e-post: info@tarmopilv.ee)

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD

1.

E. H. esitas Viru Maakohtule hagi A. K. vastu ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamiseks. Hagiavalduse kohaselt kohustati Viru-Nigula Vallavalitsuse 18. aprilli 2019.a korralduse nr 93 p 2.2 järgi kõiki A. K. seadusjärgseid ülalpidajaid, sh hagejat, kandma A. K. hooldekodu kohamaksumuse kulu. Hageja palub kohtul tuvastada, et tal puudub ülalpidamiskohustus A. K. ees, kuna viimane andis hageja väikelapsena kasuperre kasvatada ega osalenud tema kasvatamises ega ülalpidamises.

2. Kohus määras 27.05.2020.a määrusega A. K.le riigi õigusabi korras esindaja. Riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas 14.07.2020.a. kohtule esialgse seisukoha hagi nõude osas ja taotluse A. K. suhtes eestkostemenetluse algatamiseks ning käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks kuni lahendi jõustumiseni eestkosteasjas.

3. Rahvastikuregistri andmetel suri A. K. xxx.a.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

4. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 5 lõpetab kohus tsiviilasja menetluse otsust tegemata asjas pooleks oleva füüsilise isiku surma korral vaieldav õigussuhe ei võimalda õigusjärglust.

A. K. suri xxx.a. Kuigi vaieldav õigussuhe (ülalpidamiskohustuse puudumise tuvastamine) ei võimalda õigusjärglust, ei lõpeta kohus TsMS § 428 lg 1 p 5 kohaselt menetlust määrusega, vaid teeb otsuse. Kohus on seisukohal, et hageja õiguslik huvi on saada hinnang tema ülalpidamiskohustuse olemasolu / puudumise kohta ka kuni A. K. surmani xxx, vältimaks võimalikke ülalpidamisnõudeid nimetatud ajani.

5. Viru-Nigula Vallavalitsuse 18. aprilli 2019.a korralduse nr 93 p 2.2 järgi kohustati kõiki A.

K. seadusjärgseid ülalpidajaid, sh hagejat, kandma A. K. hooldekodu kohamaksumuse kulu (tl 8-10). Hageja palub tuvastada, et tal ei ole ülalpidamiskohustust, kuivõrd A. K. andis ta väikelapsena kasuperre ega osalenud tema kasvatamises ega ülalpidamises.

Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi.

6. Vaidlust ei ole selles, et hageja põlvneb A. K.st. Perekonnaseaduse (PKS) § 82 sätestab põlvnemise õigusliku tähenduse. Nimetatud sätte kohaselt tulenevad põlvnemisest vanemate ja laste vastastikused kohustused.

Vastavalt PKS § 96 on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. Ülaltoodud sättest tulenevalt on vastastikku kohustatud ülalpidamist andma nii vanemad lapsele kui laps vanemale viimase abivajadusel. Ülalpidamiskohustus on vanema / lapse vastastikune kohustus.

7. Kohtu hinnangul on hea usu põhimõttega (TsÜS § 138 lg 1) vastuolus eeldada täisealise lapse ülalpidamiskohustuse olemasolu ja täitmist vanema ees, kes omapoolset kohustust lapse ees täitnud ei ole. Äärmiselt ebaõiglane on nõuda ülalpidamiskohustuse (hoolduskulude) täitmist lapselt, keda vanem kasvatanud ei ole. vastu.

E. H. (neiupõlve nimega E.) X 7.-kl kooli I klassi tunnistusest (1957/58 õppeaasta) nähtub, et E.

H. hooldaja oli S. R., tunnistusel on hooldaja mitte bioloogilise ema allkiri (tl 14-15). Majapidamisraamatute koopiatest nähtub, et E. E. kasvas S. R. perekonnas (kasuperes) aastatel 1954-1971 (tl 16-27) , X kooli hinneteraamatu väljavõttest tuleneb, et E. E. hooldaja oli S. R. (tl 30). 04.03.1970.a. Paide Rajooni Järva-Jaani Küla RSN Täitevkomitee tõendist tulenevalt, elas

E. E. S. R.perekonnas (tl 34). Eeltooduga on tõendatud, et viidatud aastatel elas E. H. kasulapsena S. R., mitte A. K., perekonnas.

8. Kohus rahuldab E. H. hagi, tuvastab, et hagejal puudu(b)s ülalpidamiskohustus A. K. ees kuni viimase surmani. Isegi juhul kui nõustuda, et tulenevalt PKS § 82 ja 96 E. H.l ülalpidamiskohustus oma abivajava vanema ees siiski oli, kuuluks hageja vabastamisele ülalpidamiskohustuse täitmisest PKS § 103 lg 1 p 1 kohaselt. PKS § 103 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus kohustatud isiku ülalpidamiskohustuse täitmisest vabastada muuhulgas kui õigustatud isik on jämedalt rikkunud oma ülalpidamiskohustust ülalpidamiskohustuslase Andes lapse kasuperre ja loobudes sellega tema kasvatamisest, on vanem jätnud täitmata oma ülalpidamiskohustuse lapse ees. Sellisel juhul ei ole vanem õigustatud lapselt ülalpidamist saama.

9. Kuivõrd A. K. suri 21.07.2020.a., on langenud ära vajadus eestkostemenetluse algatamiseks ja käesoleva tsiviilasja menetluse peatamiseks. Kohus jätab kostja esindaja taotlused läbivaatamata.

10. Kooskõlas TsMS § 164 lg 1 jäävad hageja menetluskulud hageja enda kanda.

A. K.le riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu jääb Eesti Vabariigi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Piret Raik Kohtunik