2-19-1377/26 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Piret Rõuk

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 12.oktoobril 2020

tsiviilkantselei Lubja 4 Tallinnas ja e-toimiku kaudu

Tsiviilasja number

2-19-1377

Kohtuasi

R V Eesti Vabariigi vastu Maksu- ja Tolliameti kaudu

esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks

täiteasjas nr 025/2004/1553

Tsiviilasja hind

6000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R V (isikukood xxx, elukoht xxx) lepinguline

esindaja vandeadvokaat Martin Kruus

Kostja: Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu

(registrikood 70000349, asukoht Lõõtsa 8a 15176 Tallinn, e-

post kohtumenetlus@emta.ee) esindaja Inna Golovina

Kohtuistungi aeg

31.august 2020

Resolutsioon

Jätta rahuldamata R V Eesti Vabariigi vastu Maksu- ja

Tolliameti kaudu esitatud hagi sundtäitmise lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2004/1553

Menetluskulude jaotus ja

kindlaksmääramine

1. Jätta hagimenetluse kulud R V kanda

2. Jätta Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu

menetluskulud R Vlt välja mõistmata

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule

päeva

jooksul,

alates

otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel

esimese

astme

kohtu

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

Hageja nõue

1. R V (edaspidi hageja) palus kohtule Eesti Vabariigi Maksu- ja Tolliameti kaudu (edaspidi

kostja) vastu esitatud hagis tunnistada lubamatuks 22.08.2003 Võru Maakohtu otsuse alusel

kohtutäitur Kaire Põltsi menetluses olevas täiteasjas nr 025/2004/1553 läbiviidav

täitemenetlus.

Hagiavalduse asjaolud

2. Hagiavalduse kohaselt mõisteti hagejalt Võru Maakohtu 22.08.2003 otsusega kriminaalasjas

nr 1-318/2001 (edaspidi kohtuotsus) kostja kasuks esitatud tsiviilhagi alusel välja 2 937 912

krooni tasumata käibemaksu ning ettevõtte tulumaksu. Kostja esitas hageja suhtes kohtuotsuse

täitmiseks kohtutäitur Reet Vokile avalduse 13.11.2003. Käesoleval hetkel menetleb nõuet

kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2004/1553 raames.

3. Kostja rahaline nõue hageja vastu tekkis kohtuotsusega, mille kohaselt jäi hageja tegevuse

tulemusena riigile tasumata tulumaks ja käibemaks kogusummas 2 937 912 krooni, mille

kohus hagejalt solidaarselt R T kostja kasuks välja mõistis. Kostja algatas kohustuse

sissenõudmiseks täitemenetluse, mis kestab käesoleva ajani. MKS § 132 sätestab kõigi

maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise aegumistähtajad. Kuigi

MKS § 132 lg-tes 1-4 on seadusandja välja toonud erinevatel alustel tekkinud rahalised

kohustused, on nende aegumise regulatsioon sisult sama.

4. Kõigi maksunõuete ja muude maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste

sundtäitmise aegumistähtaeg on viis aastat ning aegumistähtaeg hakkab kulgema maksu

määramise või nõude esitamise aastale järgneva aasta 1. jaanuarist. Kuni 01.01.2014 kehtinud

MKS redaktsioonis oli maksunõuete sissenõudmise aegumistähtaeg 7 aastat. MKS § 132 lg 5

sätestab alused aegumistähtaja katkemise suhtes. Vastavalt MKS § 132 lg 5 p-le 1 on

katkemise aluseks muuhulgas kohtutäiturile avalduse esitamine maksuvõla sissenõudmiseks.

Aegumise katkemise korral hakkab uus aegumistähtaeg kulgema katkemisele järgneva aasta

1. jaanuarist. Käesoleval juhul esitas kostja hageja suhtes kohtutäiturile avalduse kohustuse

sissenõudmiseks 13.11.2003, seega hakkas uus aegumistähtaeg tänase seaduse kohaselt

kulgema 01.01.2004 ning nõude sissenõudmine aegus 01.01.2009. Kuni 01.01.2014 kehtinud

MKS redaktsiooni kohaselt oli nimetatud aegumistähtaeg 2 aasta võrra pikem, kuid on sellele

vaatamata tänaseks juba aastaid tagasi möödunud. Täiendavaid aluseid hageja suhtes esitatud

nõuete aegumistähtaja katkemiseks või peatumiseks ei esine, mistõttu on hageja suhtes

sundtäitmisel olev nõue aegunud. Aegumine tagab kohustatud isikule kehtiva universaalse

vastuväite, andes pärast nõude aegumist kohustatud isikule õiguse tingimusteta keelduda oma

kohustuse täitmisest. Hageja soovib aegumisele tugineda ja keeldub kohustuse täitmisest.

Kostja vastuväited

5. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt on täitmisel olev nõue käsitletav

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena ja seisuga 25.02.2019 on

kuriteoga tekitatud täitmisel olev kahju tasumata summas 147 994,72 eurot. Kostja ei nõustu

hageja nõude aegumise käsitlusega. Kostja hinnangul on tegemist kehtiva nõudega ning

kahjunõude aegumise tuvastamisel tuleb lähtuda eraõiguse sätetest, mitte MKS-st.

6. Jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust

täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtajaks on TsÜS § 157 lg 1 järgi kümme aastat

varasema 30 aasta asemel. Riigikohus on lahendi 3-2-1-116-13 p-s 13 selgitanud, et

võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse

rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes saab järeldada, et

enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta

pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist

tulenevaid õigusi. Kohtuotsus jõustus Tartu Ringkonnakohtu otsusega 03.11.2003

Aegumistähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid

mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist (TsÜS § 157 lg 2). 10-aastast aegumistähtaega

kohaldatakse ka enne 05.04.2011 tekkinud aegumata nõuetele (VÕSRS § 9 lg 4). Kuna

05.04.2011 jõustunud TsÜS redaktsiooniga lühendati kohtuotsusega tunnustatud, kohtulikust

kokkuleppest ja muust täitedokumendist tulenevate nõuete aegumistähtaega, siis vastavalt

võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse eelnõu seletuskirjale kohaldatakse ka enne

seadusemuudatust jõustunud nõuete osas VÕSRS §-s 9 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 4

rakendamisel tuleb analoogia korras kohaldada sama paragrahvi lõiget 2, millest tuleneb, et

kui TsÜSi või võlaõigusseaduse (VÕS) kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne

01.07.2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜSis või VÕSis sätestatud

aegumistähtaega alates 01.07.2002.

7. Eeltoodud põhimõtte kohaselt tuleb arvestada ka jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust

kompromissist või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumist alates 05.04.2011. Seega

algavad kõikide enne 05.04.2011 jõustunud kohtuotsuste ja väljastatud täitedokumentide

aegumistähtajad 05.04.2011 uuesti ning nõuded aeguvad 05.04.2021, sõltumata sellest, millal

on kohtuotsus jõustunud või täitedokument väljastatud.

Kohtuotsuse põhjendused

8. Pooltel ei ole vaidlust, et hagejalt mõisteti Võru Maakohtu 22.augusti 2003 otsusega

kriminaalasjas nr 1-318/2001 kostja kasuks välja 2 937 912 krooni/ 187 766,80 eurot; et kostja

esitas 13.novembril 2003 avalduse hageja suhtes kohtuotsuse täitmiseks kohtutäitur Reet

Vokile, et käesoleval ajal menetleb nõuet kohtutäitur Kaire Põlts täiteasja nr 025/2004/1553

raames, et seisuga 25.veebruar 2019 on kuriteoga tekitatud täitmisel olev kahju tasumata

summas 147 994,72 eurot.

9. Pooled vaidlevad selle üle, kas täitmisel olev nõue on aegunud.

10. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 2 lg 1 p 1 kohaselt täidetakse TMS alusel nõuded, mis

tulenevad täitedokumentidest, milleks on jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluv

kohtuotsus ja -määrus tsiviilasjas.

11. Võru Maakohtu 22.augusti 2003 kohtuotsusega nr 1-318 2001.a on tõendatud, et täitmisel on

kohtuotsus, millega rahuldati osaliselt kostja tsiviilhagi ja mõisteti hagejalt välja kuriteoga

tahtlikult tekitatud kahju summas 2 937 912 krooni/ 187 766,80 eurot. Kuna kohus lahendas

kriminaalasjas kostjale maksukuriteo tagajärjel tekkinud kahju kohta esitatud tsiviilhagi ja

mõistis kahjusumma välja kohtuotsuse resolutsioonis, siis on täitmisel olev nõue käsitletav

õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Seega on täitedokumendiks TMS

§ 2 lg 1 p 1 järgi jõustunud kohtuotsus ja aegumise kohaldamisel tuleb lähtuda tsiviilseadustiku

üldosa seadusest mitte maksukorralduse seadusest. Kuigi tsiviilhagi esitati hagejalt maksuvõla

nõude sissenõudmiseks ja sissenõudjaks on kostja, ei ole tegemist maksuhalduri poolt

täitmisele esitatud maksuõigusliku nõudega, millele kohalduks maksukorralduse seadus ja mis

oleks täitedokumendiks TMS § 2 lg 1 p 12 järgi. Järelikult ei kohaldu antud täiteasjas ka MKS

§-s 132 sätestatud maksuhalduri poolt sissenõutavate rahaliste kohustuste sundtäitmise

aegumistähtajad.

12. TsÜS § 157 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust

kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. TsÜS

§ 157 lg 2 järgi algab aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi

väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist.

13. 05. aprillil 2011 jõustunud ja käesoleval ajal kehtiv TsÜS § 157 lg 1 redaktsioon sätestab

kohtulahendist tuleneva nõude uueks aegumistähtajaks 10 aastat varasema 30 aasta asemel.

Kuna 05.aprilli 2011 jõustunud tsiviilseadustiku üldosa seaduse redaktsiooniga lühendati

kohtuotsusega tunnustatud, kohtulikust kokkuleppest ja muust täitedokumendist tulenevate

nõuete aegumistähtaega, siis vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse

eelnõu seletuskirjale kohaldatakse ka enne seadusemuudatust jõustunud nõuete osas VÕSRS

§-s 9 sätestatut. VÕSRS § 9 lg 4 rakendamisel tuleb analoogia korras kohaldada sama

paragrahvi lõiget 2, millest tuleneb, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või

võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 01.juulit 2002 kehtinud seaduse

kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud

aegumistähtaega alates 01.juulist 2002.

14. VÕSRS § 9 lg 4 järgi kohaldatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 157 lõikes 1 aegumise

kohta sätestatut ka enne 2011. aasta 5. aprilli tekkinud aegumata nõuetele. VÕSRS § 9 lg 2

sätestab, et kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on

aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse

tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates

1.juulist 2002.

15. Riigikohus on lahendi 3-2-1-116-13 p-s 13 märkinud järgmist: „Siiski on VÕSRS § 9 lg 4 teise

lause alusel selgelt arusaadav seadusandja soov aegumistähtaja olulist lühenemist

võlausaldaja huvides osaliselt tasakaalustada üleminekuperioodi kehtestamisega. Seetõttu

leiab kolleegium olevat võimaliku VÕSRS § 9 lg 4 esimese ja teise lause koostoimes järeldada,

et enne 1. märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas 1. märtsist 2011 kulgema 10 aasta

pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist

tulenevaid õigusi.“.

16. Seega tuleb arvestada jõustunud kohtuotsusest, kohtulikust kompromissist või muust

täitedokumendist tuleneva nõude aegumist alates 05.aprillist 2011, sest aegumistähtaeg algas

05.aprillil 2011 uuesti ning seega aegub 22.augusti 2003 kohtuotsuses välja mõistetud

kahjunõue 05.aprillil 2021. ei ole nõue hageja vastu aegunud ja hagi tuleb jätta rahuldamata.

Seega asub kohus seisukohale, et täitmisel olev nõue ei ole aegunud ja hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

17. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb jätta hagimenetluse kulud hageja kanda.

18. TsMS § 174 lg 1 esimese lause kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus

samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud

menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 144 p 1 järgi on kohtuväliseks

kuluks menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

19. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja ega kuludokumente kohtu määratud tähtaja jooksul

esitanud, mistõttu tuleb tema menetluskulud jätta hagejalt välja mõistmata. Hageja

menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik