1-20-3567/11 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht

09. oktoober 2020, Viljandi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-3567 (20284000073) Kohtunik Aivar Hint Kohtuistungi sekretär Kätlin Lumi Kriminaalasi Q B .

lg 1

süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör abiprokurör Triin Tumala Süüdistatav Q.B

(isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxxxx xxxx x xxxxxxxxxx xxxx -x xxxxxxxxxxxxxxx xxxxxx xxxxxxxxxxx; karistatus: kriminaalkorras karistamata ei ole kohaldatud) ; tõkend:

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:

1. Tunnistada .B s (KarS) lg 1

Q

üüdi § 424 järgi ja mõista karistusseadustiku talle karistuse

aasta 4 (neli) vangistust. ks 1 (üks) kuud

KarS § 02.03.2020.a., s.o 3 päeva mõistetud

68 lg 1 alusel arvata eelvangistuse aeg 29.02.- karistusaja hulka ja lugeda .B-l veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 Q (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud vangistus jääb tä ielikult tingimisi kohaldamata. M .B-le katseaeg 2 (kaks) aastat Q äärata ning mõistetud

vangistust ta

1 (üks) aasta 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva ei pööra täitmisele, kui ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § Q.B lg-s i

1 sätestatud käitumiskontrolli nõude d: 1) xxxxxxxxxx xxxx x-x xxxxx-xxxxxxxx xxxx elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja

määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti

territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks;

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

M .B-le

75 lg 2 p 2 kontrolli ajal Q äärata katseajaks KarS § alusel käitumis

kohustusena mitte tarvitada alkoholi.

Määrata katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal Q.B-le kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata .B le katseajaks lisakohustuse Q - käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

2. Menetluskulud :

e hüvitamine KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista Q.B-lt kriminaalmenetluse kuludena sundraha nd kuus)

876 (kaheksasada seitsekümme eurot, riigi õigusabi tasu 129 (ükssada kakskümmend üheksa)

61 (kuuskümmend eurot 60 senti ja ekspertiisi kulu üks) äärata kriminaalmenetluse kulud üks tuhat eurot riigi kasuks. M 1066 ( kuuskümmend kuus l järgmiselt: 1) alates ) eurot 60 senti tasumisele ositi aasta jooksu 2020.a. novembrikuust igakuise menetluskulu osa 88 (kaheksakümmend kaheksa) eurot

88 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud 25. menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.

Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri .B , otsus nr 1-20-3567, Q 99920700042750 ning selgituse “ menetluskulu“.

KrMS § 180 lg 3 alusel jätta .B sõidukulu (s h sõidukulu Q kaitsja . ja tasu

sõidule kulutatud aja eest koos käibemaksuga

) summas 79,44 eurot riigi kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS § s 318 sätestatud alustel Ta - rtu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel.

K kontrol naalhooldaja kriminaalhooldusäitumis lile allutatud süüdimõistetule nimetab krimi osakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaal sel määrata hooldusametniku sellekohase ettekande alu täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele.

Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt kui tasunud Eesti Vabariigile.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on mootorsõiduki juhtimise Q B . toime pannud kuriteona joobeseisundis lg 1 mis seisnes selles, et tema juhtis 29.02.2020.a. kella 15.54 KarS § 424 järgi, paiku Viljandi linnas Vaksali 7 juures mootorsõidukit Audi A4 Avant, registreerimismärgiga XXX XXX , olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 1,45 mg/l kohta, om s amata lisaks vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust ning põhjusta liiklusõnnetuse, milles sai viga sõidukis viibinud kaassõitja. Nimetatud tegevusega rikkus . kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse Q B § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse §

69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 m

illigrammi ühe liitri kohta või rohkem.

Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § järgi ja mõista karistuseks KarS §

424 lg 1

1 aasta ja 4 kuud vangistust.

68 lg 1 alusel arvata . -l 29.02.2020-02.03.2020.a eelvangistuses viibitud aeg, s.o. 3 Q B päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 3 kuud ja 27

1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus päeva vangistust tingimisi täielikult täitmisele pööramata, kui süüdlane ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle pandud käitumiskontrolli nõudeid KarS § 75 lg

1 järgi KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi . kontrollnõudeid: 1)

elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et . l

on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema Q B- kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine.

KarS § 75 lg 4 alusel määrata . le katseajaks lisakohustuse käitumiskontrolli lõpuni Q B- kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, tegema alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorse vereanalüüsi (CDT ehk süsivesikdefitsiitse transferriini määramiseks). Juhul kui esmases alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtavas laboratoorses vereanalüüsis on süüdistataval alkoholi liigtarvitamisele viitav patoloogia ehk CDT näit suurem kui 1,3%, siis kordusproovide näitajad peavad olema võrreldes eelmise prooviga väiksemad ja 6 (kuue) kuu möödumisel pärast esmase analüüsi tegemist, peavad analüüsid olema normi piires ehk CDT analüüsi näit peab olema väiksem kui 1,3 %. Olukorras, kus süüdistatava poolt antud alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks tehtava laboratoorse vereanalüüsi näidud on normi piires, peavad iga kordusproovi näidud olema väiksemad kui 1,3 %.

Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepp lise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel e sõlmimine on olnud süüdistatava tõe on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §

-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamis - eseme asjaolud selged, vastavuses õiguslik siooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista u kvalifikat vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks

KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb äärusest nr 115 ( Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019 m Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 584 eurot kuus. KrMS §

179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Q B . kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 209,04 eurot.

KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt on menetluskuluks riiklikul ekspertiisiasutusel, muul riigiasutusel või juriidilisel isikul seoses ekspertiisi tegemise või joobe tuvastamisega tekkinud kulud. Kriminaalasjas ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud 61 eurot. –

KrMS § 189 l menetluse kulude hüvitamine otsus g 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaal - tatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtu § 189 lg 2). otsusega (KrMS

KrMS § kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud

180 lg 1 süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS § s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 - kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi.

KrMS § 180 lg 3 alusel on põhjendatud kaitsja sõidukulu u sõidule kulutatud aja eest ja tas 79,44 eurot (s.h km)

jätta riigi kanda.

Kriminaalmenetluses on s 1066,60 eurot: üüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku sundraha 876 129,60 eurot ja ekspertiisitasu 61 eurot. Arvestades eurot, riigi õigusabi tasu süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa.

Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Q B Q B . on kahtlustatavana kinni peetud 29.02.2020-02.03.2020.a, seega on . viibinud eelvangistuses 3 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eel päevale vastab üks vangistuspäev vangistus . KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsioonivõi kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint

Kohtunik