2-19-5110/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 09.10.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-5110

Kohtuasi

Tallinna linna (Kesklinna Valitsuse kaudu) avaldus XX

kinnises

asutuses

ööpäevaringsel

tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenusel viibimise tähtaja

pikendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 22.05.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Tallinna linn (Kesklinna Valitsuse kaudu)

Puudutatud isik XX (isikukood XXXXXXXXXX),

seaduslik esindaja eestkostja Tallinna linna Kesklinna

Valitsus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 22.05.2020 määrus osas, millega maakohus otsustas

lugeda XX tahtevastaselt kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 23.05.2021 või mõnel eelneval

päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (maakohtu määruse

resolutsiooni punkt 2). Muus osas jätta määrus muutmata, kuid täpsustada

resolutsiooni punkti 1.

2. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

2.1. Pikendada XX (isikukood XXXXXXXXXXX) tahte vastaselt kinnises

hoolekandeasutuses

ööpäevaringsel

tugevdatud

järelevalvega

erihooldusteenusel viibimist alates 24.05.2020 kuni erihooldusteenuse vajaduse

äralangemiseni, kuid mitte kauem kui 23.05.2021.

2.2. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest XX eestkostjale

Tallinna linna Kesklinna Valitsusele.

2-19-5110

2.3. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud XX menetluskulud Eesti Vabariigi

kanda ja ülejäänud menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

3. XX määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Avaldaja esitas 14.04.2020 Harju Maakohtule avalduse puudutatud isiku kinnises asutuses

ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimise tähtaja pikendamiseks.

Avalduse kohaselt on puudutatud isik paigutatud varasema kohtumäärusega tema nõusolekuta

kinnisesse hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni 24.05.2020 kl 15.45.

Puudutatud isiku erihooldusteenusele paigutamise aluseks olevad asjaolud ei ole ära langenud.

2. AS

Hoolekandeteenused

Valkla

Kodu

saatis

Tallinna

Kesklinna

Valitsuse

sotsiaalhoolekande osakonnale 03.04.2020 puudutatud isiku iseloomustuse ja tema raviarsti dr

KK arstitõendi. Iseloomustusest nähtub, et puudutatud isikut ei ole Valkla Kodus viibitud

perioodi jooksul eraldusruumi paigutatud. Tema suhtes on tehtud kolm juhtumikirjeldust seoses

16.09 ja 17.09.2019 aset leidnud ebaadekvaatse käitumisega (ei olnud kontaktne, ei võtnud

ravimeid, jutust ei saanud aru, karjus ebaloomuliku häälega), samuti 09.11.2019, kui leiti

prügikastist väljasülitatud tabletid. Perioodi jooksul viibis isik ühel korral haiglaravil 17.09.–

16.10.2019. Isikul puudub haiguskriitika. Ravimeid võtab ta vastavalt raviskeemile töötajate

range kontrolli all, kuna kippus ravimeid peitma, mistõttu nuttis pidevalt, pikalt ja valjuhäälselt.

Samuti ei suutnud öösiti magada. Koostöös psühhiaatriga on muudetud raviskeemi, mille

tulemusel on saavutatud mõningane stabiilsus. Orienteerub ajas, kohas, ruumis. On teadlik

endast ja ümbruskonnas asuvatest isikutest. Lühimälu on korras. Pikaajaline mälu on ka korras,

mäletab minevikus toimunut. Enesehinnang on kõrge. Käitumiselt on ta üldiselt rahulik ja

väljapeetud. Konfliktsituatsiooni ajal sulgub oma tuppa ja keeldub vestlustest. On valmis

rääkima ainult materiaalsetest asjadest. Kodutööde tegemisel vajab meelde tuletamist ja

motiveerimist. Võtab osa osakonna koristus- ja korrastustöödest. Teda motiveerib märkamine,

suits ja uued riided. Ei suhtle tavaliselt siis, kui tal midagi vaja ei ole. Üldiselt vahetab ta

kaasklientidega vaid mõned üksikud laused; suhtleb teistega peaasjalikult siis, kui endal tee või

kohv otsas, küsides, kas keegi talle laenaks. Suhtlemisviis on üldiselt rahulik. On esinenud ka

pealekäimist ning hääle tõstmist, kui asjad ei ole temale ootuspäraselt kulgenud. Oma

vanematega isik ei soovi suhelda. Rehabilitatsiooniteenustest on keeldunud, personalilt võtab

abi vastu just nii palju, kui on vaja olnud. Valkla Kodu on seisukohal, et puudutatud isik vajab

jätkuvalt ööpäevaringset erihoolekandeteenust kohtumääruse alusel.

3. Puudutatud isiku raviarsti dr KK 15.03.2020 arvamusest nähtub, et viibides ööpäevaringsel

erihooldusteenusel Valkla Kodus, tekkis puudutatud isikul ravi foonil seisundi ägenemine,

2-19-5110

mistõttu vajas ravi SA PER Psühhiaatriakliinikus 17.09–16.10.2019. Peale haiglat on isiku

psüühiline seisund olnud stabiilsem, kuigi oli periood, mil ta keeldus suukaudsetest tablettidest.

Isik vajab oma ebastabiilse psüühilise seisundi tõttu jätkuvalt viibimist tugevdatud

järelevalvega erihooldusteenusel.

4. Tallinna Vaimse Tervise Keskus saatis 08.04.2020 Tallinna Kesklinna Valitsusele

rehabilitatsioonimeeskonna seisukoha puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse

paigutamise tähtaja pikendamise kohta. Keskus alustas isikule rehabilitatsiooniteenuse

pakkumist 09.08.2019 ning isik on saanud teenust kokku 9 korda (teenuse osutamine toimus

reeglina kord kuus, kuna puudutatud isik ei olnud teenustest huvitatud ja sisulise koostööni ei

ole jõutud). Vastuvõttudel oli isik kontaktne, rääkis meelsasti oma igapäevaelu tegevustest ja

tulevikuplaanidest. Spetsialistide hinnangul on enim takistavaks asjaoluks isiku puudulik

haiguskriitika ning ebaadekvaatsed tulevikuplaanid. Puudutatud isik ei ole saanud Valkla Kodu

teenuse vajalikkusest aru ning plaanib kindlasti hakata peagi omaette elama. Ravivajadusest

arusaamine on formaalne ja tablettide võtmise kohta tundusid isikul olevat päheõpitud „õiged

vastused“. Tema käitumine (vähemalt nende kohtumiste põhjal) ei ole olnud teiste inimeste

jaoks ohtlik, kuid puudulik haiguskriitika on eelkõige ohtlik kliendile endale. Tuginedes

rehabilitatsiooniplaanile,

spetsialistide

hinnangule

Valkla

Kodus

osutatud

rehabilitatsiooniteenuse jooksul ning silmas pidades vähest taastumisaega toetatud keskkonnas,

oli Keskuse rehabilitatsioonimeeskond seisukohal, et isik vajab jätkuvalt kindlalt

struktureeritud, turvalist elukeskkonda, kus on tagatud piisav suunamine ja ööpäevaringne

juhendamine igapäevatoimingutes ning järelevalve riskide maandamisel ohtlikkuse osas

eelkõige endale. Rehabilitatsioonimeeskond leidis, et Valkla Kodus on pädevus ja võimalus

kliendi ennast ohustava käitumisega toime tulla kõige parem, samuti vajab isik aega raviga

kohanemiseks ning täieliku mõju tekkimiseks toetatud ja kontrollitud keskkonnas.

5. Avalduse kohaselt esineb puudutatud isikul pikaajaline ning raske kuluga psüühikahäire

(alates 2003. a paranoiline skisofreenia), mistõttu ei ole ta püsivalt võimeline aru saama oma

käitumisest ega seda juhtima. Isik simuleerib ravimite võtmisega või ei tarvita ravimeid üldse;

Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul on kinnitust leidnud kolm juhtumit, kus ta ei võtnud

vajalikku ravi, ta kogus tablette ja püüdis tahtlikult ennast mürgitada. Ravisoostumuse ja

haiguskriitika puudumise tõttu ei adu oma tervislikku seisundit, Valkla Kodus viibitud perioodi

jooksul ei ole haiguskriitikat ega ravisoostumus tekkinud. Ravimeid võtab vastavalt

raviskeemile töötajate range kontrolli all, periooditi on keeldunud suukaudsest ravist.

6. Psühhootiliste elamuste tõttu on puudutatud isik käitunud ettearvamatult ja agressiivselt,

olles ohtlik nii endale kui teistele. Tal on esinenud luulud (jälitus-, pealtkuulamis- ning

mürgistusluul), millest tingitult käitub ebaadekvaatselt. Ravimiteta on muutunud vaenulikuks

vanemate, eestkostja, sotsiaalteenust osutava personali suhtes. Isik on sarisuitsetaja, kes ei

suuda järgida tuleohutusnõudeid, mistõttu on ta ohtlik nii endale kui teistele. Ka stabiilse ravi

foonil võib isik olla ärritunud, negatiivsete mõtete ja hoiakutega, on käitunud ebaadekvaatselt.

Kontrollitud keskkonnas viibides on kogunud tablette ja üritanud ennast mürgitada, seades oma

elu ohtu.

7. Puudutatud isik ei ole enda hinnangul haige, ta ei soovi viibida koos haigetega ning arvab, et

tuleb iseseisvalt elamisega toime. Tegelikkuses on isik varasemalt keeldunud koostööst

eestkostjaga (nt varjas oma elukohta, ei olnud telefoni teel kättesaadav); käesolevalt pöördub

eestkostja poole, et rahuldada oma materiaalseid vajadusi (telefon, riided, taskuraha), sisulist

kontakti ei ole isikuga eestkostjal tekkinud. Puudutatud isik on võimeline rahumeelselt

vestlema juhul, kui tema mõtteid ei vaidlustata, kuid tema psüühiline seisund on kõikuv ja

sellest tingitud koostöövalmidus muutlik. Kriitikat oma tervisliku seisundi ja toimetuleku osas

2-19-5110

ei ole isikul välja kujunenud. Ta ei soovi teha koostööd Valkla Kodu personaliga ega ole valmis

tegema sisulist koostööd rehabilitatsioonimeeskonnaga. Muude abinõude kasutamine ei ole

isiku koostöövalmiduse puudumise tõttu võimalik; varasemate abinõude rakendamine ei ole

osutunud küllaldaseks. Samuti puudub isikul sotsiaalne tugivõrgustik, kes oleks võimeline tema

käitumist ohjama.

8. Eeltoodut arvestades leidis avaldaja, et puudutatud isiku kinnisesse hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tähtaja pikendamine on põhjendatud, kuna

esinevad kõik sotsiaalhoolekande seaduses (SHS) sätestatud asjaolud: isikul esineb raske

kuluga psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumist juhtida ja sellest aru saada; isik

vajab stabiilset ravi tagavat ning kontrollitud keskkonda, vastasel juhul loobub ta ravist,

muutudes ohtlikuks nii iseendale kui ümbritsevale; isik keeldub vaba tahte alusel ravimite

võtmisest ja pakutud sotsiaalteenustest.

Puudutatud isikute seisukohad

9. Akti nr 7.1-3/241 (ekspert EE) kohaselt on ambulatoorne kohtupsühhiaatria ekspertiis

puudutatud isiku vaimse seisundi hindamiseks teostatud eriolukorrast tingituna Skype

videosilla teel Valkla Kodu ja SA PERH Psühhiaatriakliiniku vahel 24.04.2020.

10. Ekspertiisil oli uuritav väliselt rahulik, kuid eemalolev, huvita, tuimenenud olekuga.

Kontakt formaalne, ei ole huvitatud vestlusest oma elu ja tervise teemal. Edaspidiseks plaane

ei ole, plaanib Valkla Kodust lahkuda, veendunud, et sotsiaalhoolekandeosakond peab talle

andma elamise. Tahab vormistada passi, veendunud, et passi omamine on kohustuslik, ID-

kaarti ei tunnista isikut tõendava dokumendina. Plaanis minna „kuhugi puhkama“. Jääb mulje,

et tahab minna Venemaale, sest sinna ID-kaardiga ei pääse. Varjab oma plaane, sisulist vestlust

praegustest reisipiirangutest ei õnnestu pidada. Oma sõnul mingeid abistavaid teenuseid ega

eestkostet ei vaja, ei mõista enda toimetulekuraskusi ega pideva toetusravi vajadust

psühhofarmakonidega.

11. Kehaliselt on uuritav korrapärase kehaehitusega, rahuldava toitumusega oma eale vastava

välimusega naine. Kehalisi kaebusi ei esita. Hingamine vaba, südametöö regulaarne,

siseorganid ägeda patoloogiata, stabiilses kehalises seisundis. Neuroloogilist koldeleidu ei ole.

On määratud tablettravi hüpotüreoosi tõttu L-Thyroxin 150 mikrogrammi igapäevaselt, mille

annab personal.

12. Psüühiliselt on isik selgel teadvusel. Tema mõttekäik on hüplev, laialivalguv, vastab

küsimustele valikuliselt, ei ole huvitatud andmete andmisest enda elu ja tervise kohta,

dissimuleeriv, väidab, et on terve ega vaja abistavaid sotsiaalteenuseid. Kriitikata enda

aastatepikkuste toimetulekuraskuste ja ravivajaduse suhtes. Elulooliste andmete andmisel on

ebatäpne, laialivalguv, väidab, et ei mäleta üksikasju. Isoleeruva eluviisiga, ei suhtle teiste

inimestega, mingeid huvisid tal ei ole. Kontakt temaga ei ole usalduslik, eitab meelepetteid.

Paranoilisi luulumõtteid ei avalda spontaanselt, kuid on usaldamatu oma eestkosteasutuse

töötajate,

vanemate,

sotsiaaltöötajate

vastu.

Üleoleva

ja

negatiivse

suhtumisega

kaasklientidesse, hoidub omaette. Suhtleb materiaalsel pinnal, kui vaja poest maiust tuua, kohvi

laenata, kui tahab eestkostjalt riideid või taskuraha tuua lasta jms.

13. Uuritaval on esinenud paranoilisi luulumõtteid, mõjustuselamusi, kuulmismeelepetteid, mis

on ilmnenud psühhoosi ägenemisel. Kontrollitud keskkonnas pikemaajalise antipsühhootilise

ravi foonil on seisund muutunud stabiilsemaks – impulsiivsus ning ennast ja teisi kahjustavad

tendentsid on vähenenud märgatavalt, kuid püsib risk, et omaette elades puuduliku

2-19-5110

haiguskriitika tõttu omavoliliselt katkestatud antipsühhootilise ravi foonil haiguse ägenedes

eskaleerub ennast ja teisi kahjustav käitumine peagi.

14. Emotsionaalselt on uuritav eemalolev, passiivne, tuimenenud, enesekeskne, huvita, pahura

olekuga, negatiivne. Kui ei saa oma tahtmist, ärritub, ägestub, hakkab sõimama. Jätab taibutu

mulje, kuigi intellekt vastab formaalselt haridusele ja elukogemusele. Primitiivse olekuga. Mälu

käepärasuse häired, huvita, tahteta, ignorantne. Tahteelu aktiivsus on märgatavalt alanenud, on

kujunenud tahte-tundeelu defekt. Käitumine on aastaid olnud mõjutatud psühhootilistest

elamustest, veidralt enesekeskne, on esinenud agressiivset käitumist, mõtlemine ja tegutsemine

on kaootilised. Esineb kerge kognitiivne defitsiit: vähenenud on keskendumisvõime, taiplikkus,

arusaamis- , õppimis- ja otsustusvõime. Plaane edaspidiseks ei ole, samuti plaane ega oskusi

oma iseseisva elu korraldamiseks. Puudub haiguskriitika. Ei tunne huvi ja on ükskõikne

alaealise poja ja oma vanemate vastu, keeldub nendega suhtlemast. Sihipärased tegevused on

häiritud, vajab igapäevastes tegevustes suunamist ja järelvalvet, et peseks ennast, et korrastaks

ümbrust ja ennast. Ise ei näita initsiatiivi toidu valmistamisel, meelsasti sööb Valkla Kodus

valmistoitu. Nõusid peseb ja koristab suunamisel, juhendamisel. Vabal ajal lamab, vahel loeb,

vaatab televiisorit, kõnnib. Ei oska selgitada, mida loeb või milliseid saateid on vaadanud. Kui

vihastab, isoleerub oma tuppa. Mõistab, et taskuraha vähe, selle kulutab maiuste peale poes.

Koos sotsiaaltöötajaga koostab talle vajalikust nimekirja eestkostja jaoks, kes toob vajaliku. Ei

suuda planeerida sissetulekuid ja väljaminekuid, vajab sotsiaaltöötaja abi. Ei tunnista

rehabilitatsiooniteenuse vajadust, keeldub koostööst sotsiaaltöötajatega.

15. Ekspert leidis kokkuvõtvalt, et puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire (vaimuhaigus)

– püsikululine paranoidne skisofreenia, mis avaldub tajumise ja mõtlemise häiretes, tahte-

tundeelu skisofreeniale omastes muutustes ja kognitiivses (tunnetuslikus) defitsiidis.

Paranoidset skisofreeniat tuleb käsitleda raske psüühikahäirena, mis piirab tema võimet oma

käitumisest ja tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist

ravi, ta ei saa ravivajadusest aru ja oma psüühikahäire tõttu võib ta olla ohtlik endale või teistele,

puuduliku haiguskriitika tõttu ravita jäämisel psühhoos ägeneb ning psühhootilises seisundis

on ta olnud agressiivne enda, vanemate ja meditsiinitöötajate suhtes. Uuritav ei ole suuteline

iseseisvalt toime tulema, võib käituda ebaadekvaatselt ja ennast kahjustavalt.

16. Ekspert lisas, et isiku tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut ning ta

vajab tulenevalt oma tervislikust seisundist erihoolekandeteenuse jätkamist tugevdatud

järelevalvega ööpäevaringselt hoolekandeasutuses tahtest olenemata kohtumääruse alusel, kuna

muud abinõud ei ole turvalisuse tagamiseks piisavad. Isik vajab hoolekandeasutusse

paigutamist ööpäevaringsele erihooldusteenusele kuni üheks aastaks. Ekspert ei täheldanud

isiku vaimses tervises dünaamikat võrreldes tema suhtes 29.04.2019 läbiviidud (ekspertiisiakt

nr 7.1-3/80; ekspert Peeter Valvur) psühhiaatrilisel ekspertiisil tuvastatuga. Isik vajab tulenevalt

oma tervislikust seisundist erihoolekandeteenuse jätkamist tugevdatud järelevalvega

ööpäevaringselt hoolekandeasutuses tahtest olenemata kohtumääruse alusel, kuna muud

abinõud ei ole turvalisuse tagamiseks piisavad.

17. Puudutatud isik selgitas kohtu poolt telefoni teel ärakuulamisel 22.05.2020, et tal on juba

koht olemas Pääskülas ühiselamus, sinna läheb peale Valkla Kodust lahkumist. Ta helistas ja

lubati ühiselamukoht, tema valis Nõmme linnaosa ühiselamu, sest Nõmmel on kõige rohkem

rohelust. Kui Pääskülla ei saa, siis on nõus ühiselamu kohaga mujal. Töövõimetuspension on

üle 500 euro kuus ja sellega tuleb toime. Saab ise hakkama, vanemate juurde ei koli, kuna seda

ei taha vanemad ega tema.

2-19-5110

18. Valkla Kodu klienditöö juht DJ rääkis, et puudutatud isikul on probleeme tablettide

võtmisega, sülitab ravimid salaja prügikasti. Kuna suukaudsete ravimite võtmisega on

probleeme, siis tehakse talle iga kuu depoosüst. Isik võtab lisaks ka tablette ja kui rohi on

võtmata, isik tardub koridoris ja seisab ühe jala peal. Isik ei osale vabatahtlikult söögitegemises

ega korista vabatahtlikult.

Maakohtu määrus ja põhjendused

19. Harju Maakohus pikendas 22.05.2020 määrusega puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises

hoolekandeasutuses ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimist

alates 24.05.2020 tähtajaga kuni 1 aasta, s.o kuni 23.05.2021. Kohus määras lugeda isiku tahte

vastaselt

kinnises

hoolekandeasutuses

ööpäevaringsel

tugevdatud

järelevalvega

erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 23.05.2021 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus

on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses kinnisesse asutusse paigutamise eelduste

äralangemisega. Määrus kuulub täitmisele alates selle kättetoimetamisest isiku eestkostjale.

Kohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 172 lõige 1) ja puudutatud isiku menetluskulud riigi kanda (TsMS § 172 lõige 3).

20. Kohus tugines SHS § 105 lõigetele 1 ja 4 ning TsMS § 5391 lõigetele 1 ja 2. Kohus on

käesolevas asjas määranud puudutatud isiku suhtes läbi viia ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise

ekspertiisi. Ekspert on leidnud, et isikul esineb raske psüühikahäire (vaimuhaigus) –

püsikululine paranoidne skisofreenia, mis avaldub tal tajumise ja mõtlemise häiretes, tahte-

tundeelu skisofreeniale omastes muutustes ja kognitiivses (tunnetuslikus) defitsiidis. Ekspert

on märkinud, et paranoidset skisofreeniat tuleb käsitleda raske psüühikahäirena, mis piirab isiku

võimet oma käitumisest ja tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Kohtu hinnangul on

eeltoodu abil tõendatud, et isikul esineb raske psüühikahäire SHS § 105 lõike 1 punkti 1 mõttes,

mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

21. SHS § 105 lõike 1 punktist 2 tuleneb, et isik paigutatakse hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema nõusolekuta, kui isik on paigutamata jätmisel

endale või teistele ohtlik. Ekspert on leidnud, et isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi, ta ei saa

ravivajadusest aru ja oma psüühikahäire tõttu võib ta olla ohtlik endale või teistele, puuduliku

haiguskriitika tõttu ravita jäämisel psühhoos ägeneb. AS Hoolekandeteenused 03.04.2020

koostatud puudutatud isiku iseloomustusest nähtub, et teda ei ole Valkla Kodus viibitud

perioodi jooksul eraldusruumi paigutatud. Isiku suhtes on tehtud kolm juhtumikirjeldust seoses

16.09 ja 17.09.2019 aset leidnud ebaadekvaatse käitumisega (ei olnud kontaktne, ei võtnud

ravimeid, jutust ei saanud aru, karjus ebaloomuliku häälega), samuti 09.11.2019, kui leiti

prügikastist väljasülitatud tabletid. Puudutatud isiku raviarsti 15.03.2020 tõendist nähtub, et

viibides ööpäevaringsel erihooldusteenusel kohtumääruse alusel Valkla Kodus, tekkis isikul

ravi foonil seisundi ägenemine, mistõttu vajas ravi SA PER Psühhiaatriakliinikus 17.09–

16.10.2019. Peale psühhiaatriahaiglas viibimist on isiku psüühiline seisund olnud stabiilsem,

kuigi oli periood, mil ta keeldus suukaudsetest tablettidest. Kohtu hinnangul ei ole SHS § 105

lõike 1 punktist 2 tulenevad eeldused praeguseks siiski ära langenud. Võttes arvesse avalduses

esitatud asjaolusid (sh AS Hoolekandeteenused 03.04.2020 koostatud iseloomustust ning

puudutatud isiku raviarsti tõendit), võib asuda seisukohale, et isiku mõtlemine ja käitumine on

hooti psühhootilised. Kohus nõustus eksperdi märgituga, et ravimite võtmata jätmine raskendab

haigust ning suurendab ohtu psühhoosiks, millises olukorras võib puudutatud isik iseennast ja

teisi kahjustada. Isik on psühhootilises seisundis olnud agressiivne enda, vanemate ja

meditsiinitöötajate suhtes.

2-19-5110

22. Kohtu hinnangul ei ole puudutatud isiku suhtes varasemate abimeetmete rakendamine

osutunud küllaldaseks. Kohtule nähtub asjaoludest, et isik haigestus psüühiliselt 2003. a, mil

viibis

ägeda

psühhootilise

seisundi

tõttu

esmakordselt

haiglaravil

SA

PERH

Psühhiaatriakliinikus. Haiglaravi on ta vajanud aastatel 2003–2019 samas raviasutuses (ja

lisaks Moskvas) kokku 11-l korral raske psüühikahäire paranoilise skisofreenia tõttu. Ekspert

on ekspertiisiaktis märkinud, et ta ei tähelda isiku vaimses tervises dünaamikat võrreldes tema

suhtes 29.04.2019 läbiviidud (ekspertiisiakt nr 7.1-3/80; ekspert P. Valvur) psühhiaatrilisel

ekspertiisil tuvastatuga. Avalduse aluseks olevatest asjaoludest ja eksperthinnangust nähtuvalt

ei ole isikul haiguskriitikat ega arusaamist pideva toetusravi vajaduse ning enda igapäevaste

toimetulekuraskuste suhtes kujunenud. Isik vajab tulenevalt tema tervislikust seisundist

erihoolekandeteenuse jätkamist tugevdatud järelevalvega ööpäevaringselt hoolekandeasutuses

tahtest olenemata kohtumääruse alusel, kuna muud abinõud ei ole turvalisuse tagamiseks

piisavad. Isikul ei ole paranoilise skisofreenia tõttu haiguskriitikat ega arusaamist pideva

toetusravi vajaduse ning enda igapäevaste toimetulekuraskuste suhtes. Kohus leidis, et ravi

katkestamisel tekiks isiku haiguse raske ägenemine ja iga uue ägenemise ravi oleks veelgi

komplitseeritum.

23. Avaldaja on kohtult taotlenud isiku paigutamist hoolekandeasutusse ööpäevaringsele

erihooldusele tähtajaga kuni üks aasta. Ekspert on samuti teinud kohtule ettepaneku pikendada

ravi ühe aasta võrra. Võttes arvesse tsiviilasjas kogutud teavet, siis asus kohus TsMS § 538

lõike 2 ja SHS § 105 lõike 5 alusel seisukohale, et puudutatud isik tuleb ööpäevaringsele

erihooldusele paigutada tähtajaga kuni üks aasta, alates 24.05.2020 kuni 23.05.2021.

24. Kohus viitas TsMS § 539 lõikele 1, SHS § 105 lõikele 6. Puudutatud isiku ravi pideva

jätkumise vajadust arvestades tunnistas kohus TsMS § 539 lõike 4 alusel määruse täitmisele

kuuluvaks määruse kättetoimetamisega isiku eestkostjale.

Määruskaebus

25. Puudutatud isik esitas talle määratud esindaja vahendusel määruskaebuse, milles palub

maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega jätta avaldus rahuldamata.

26. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik töövõimetu raske puudega isik, kes enne

Valkla Kodu erihoolekandeteenusele paigutamist elas sotsiaalpinnal. Isik on viibinud varem

mitmel korral tahtevastasel psühhiaatrilisel ravil. 09.06.2020 külastas esindaja puudutatud

isikut Valkla Kodus. Isik oli kohtumisel teadvusel ja kontaktne, teadis oma isikuandmeid ja

avaldas soovi kohtumäärust tema Valklas viibimise tähtaja pikendamiseks vaidlustada. Isiku

hinnangul ei ole tema Valklas viibimise tähtaja pikendamine põhjendatud, kuna ta ei ole

sedavõrd haige nagu tema kaaskliendid. Valklasse paigutamise põhjusena tõi ta välja

erimeelsused vanemate ja eestkostjaga, kellega tal on halvad suhted. Isik kasutab ravimeid kogu

aeg, kuna ravi on siiski vajalik. Terviseprobleemina nimetab skisofreeniat, mida on vaja ravida.

Hirme, hääli jmt eitab. Ei pea end vägivaldseks. Sooviks elada sotsiaalpinnal või toetatud

elamise teenusel või äärmisel juhul avatud hoolekandeasutuses. Majandamisega saaks isik oma

sõnul hakkama, kuna saab pensioni ja tema kasutada on 180 eurot kuus, ülejäänud raha läheb

eestkostja kasutusse. Valklas häirib see, et vabadust ei ole. Tööd ta Valklas ei tee, sest see ei

ole tasuv. Mingeid vägivallajuhtumeid Valklas isiku sõnul ei ole esinenud. Sama kinnitavad ka

kohtule esitatud tõendid.

27. Kohus on mh tuginenud asja lahendamisel eksperdi arvamusele, kes toetas avalduse

rahuldamist. Puudutatud isik leiab, et kohtu seisukoht, et isik tuleb paigutada tema tahte

vastaselt veel aastaks kinnisesse asutusse erihoolekandele, ei ole põhjendatud. Kohus on

2-19-5110

vaidlustatud

määruse

tegemisel

rikkunud

menetlusnorme

ja

hinnanud

ebaõigesti

materiaalõiguse norme. Puudutatud isik on veendunud, et on võimeline toime tulema väljaspool

hoolekandeasutust. Kui isikule on vajalik tugevdatud järelevalvega kontrollitud keskkond, siis

selleks peab olema isiku ohtlikkus lähitulevikus kindel. Isik ei ole enda sõnul ohtlik enda ega

teiste suhtes. Varasema kohtupraktika kohaselt on isiku erihoolekande puhul kinnises asutuses

oluline hinnata võimalikke alternatiive. Puudutatud isikul ei ole olnud viimasel ajal ühtegi

juhtumit, kui ta oleks olnud otseselt argessiivne. Viimane vahejuhtum oli septembris 2019 ja

see ei ole samuti seotud vägivaldsusega. Isiku ärrituvust ei saa võrdsustada ohtlikkusega.

Puudutatud isik on nõustunud ravimeid kasutama ja lubanud seda teha ka kinnises asutuses

viibimise lõpetamisel. Isik on nõus teenusega avatud hoolekandeasutuses, nt Rakveres või

Pirital. Ka asja materjalidest nähtub, et isiku seisund on viimasel ajal täielikult stabiliseerunud.

Menetlusosaliste seisukohad

28. Avaldaja palus jätta määruskaebuse rahuldamata.

Menetluse edasine käik

29. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et Harju Maakohtu 22.05.2020 määrus tuleb tühistada osas, milles

maakohus otsustas lugeda puudutatud isiku tahte vastaselt kinnises hoolekandeasutuses

ööpäevaringsel tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel viibimine lõpetatuks 23.05.2021

või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse tahtevastase ravi lõpetamiseks seoses

kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega (resolutsiooni punkt 2). Muus osas on

määrus seaduslik ja põhjendatud, kuid ringkonnakohus täpsustab tähtaja osas määruse

resolutsiooni punkti 1 sõnastust. Määruskaebus jääb rahuldamata. TsMS § 654 lõike 22 alusel

esitab ringkonnakohus määruse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

31. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajaga, et puudutatud isiku suhtes hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamise tingimused ei olnud täidetud. Isiku saab

paigutada SHS § 105 lõike 1 järgi tema nõusolekuta hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama, kui on täidetud kõik nimetatud sättes sisalduvad tingimused, sh

1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda

juhtida, 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole

osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik.

32. Maakohus tuvastas, et puudutatud isikul on diagnoositud raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Määruskaebuses ei ole ka vaidlustatud

psüühikahäire esinemist, selle raskust ega asjaolu, et ravita jäämisel piirab psüühikahäire isiku

võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. Seega ei ole määruskaebemenetluses enam

vaidluse all, kas SHS § 105 lõike 1 punktis 1 sätestatud eeldus on täidetud.

33. Samuti leidis maakohus põhjendatult, et jättes puudutatud isiku suhtes pikendamata

kinnises hoolekandeasutuses ööpäevaringsel erihooldusteenusel viibimise, võib ta osutuda

eelkõige endale ohtlikuks, st täidetud on SHS § 105 lõike 1 punkti 2 tingimus. Riigikohus on

selgitanud, et isiku ohtlikkusele võib viidata mh puudulik haiguskriitika, st olukord, kus isik ei

2-19-5110

saa aru oma haiguse tõsidusest (vt 14.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662, punkt 14.1).

Avaldaja on avalduses esile toonud, et puudutatud isik simuleerib ravimite võtmisega või ei

tarvita neid üldse. Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul on kinnitust leidnud kolm juhtumit,

kus puudutatud isik ei võtnud vajalikke ravimeid, ta kogus tablette ja püüdis tahtlikult ennast

mürgitada. Ravisoostumuse ja haiguskriitika puudumise tõttu ei adu puudutatud isik oma

tervislikku seisundit, Valkla Kodus viibitud aja jooksul ei ole haiguskriitika ega ravisoostumus

tekkinud. Ravimeid võtab vastavalt raviskeemile töötajate range kontrolli all, periooditi on

keeldunud suukaudsest ravist. Ravita jäämisel muutub tema käitumine ebaadekvaatseks ja

konfliktseks. Ka stabiilse ravi foonil võib olla puudutatud isik ärritunud, negatiivsete mõtete ja

hoiakutega, on käitunud ebaadekvaatselt.

34. Psühhiaater EE eksperdiarvamusest nähtub, et puudutatud isik vajab pidevat psühhiaatrilist

ravi, ta ei saa ravivajadusest aru ja oma psüühikahäire tõttu võib olla ohtlik endale või teistele,

puuduliku haiguskriitika tõttu ravita jäämisel psühhoos ägeneb ning psühhootilises seisundis

on ta olnud agressiivne enda, vanemate ja meditsiinitöötajate suhtes. Samuti leiab ekspert, et

puudutatud isiku tervislik seisund ei võimalda tal eluga iseseisvat toimetulekut, ta võib käituda

ebaadekvaatselt ja ennast kahjustavalt. Ekspert ei täheldanud puudutatud isiku vaimses tervises

dünaamikat võrreldes tema suhtes 29.04.2019 läbiviidud psühhiaatrilisel ekspertiisil

tuvastatuga.

35. Samuti nähtub kokkuvõtvast hinnangust erihooldusteenuse osutamise kohta Valkla Kodus,

et puudutatud isikul ei ole välja kujunenud kriitikat oma seisundi kohta. Tema suhtes on tehtud

kolm juhtumikirjeldust seoses 16.09 ja 17.09.2019 aset leidnud ebaadekvaatse käitumisega (ei

olnud kontaktne, ei võtnud ravimeid, jutust ei saanud aru, karjus ebaloomuliku häälega), samuti

09.11.2019, kui leiti prügikastist väljasülitatud tabletid. Perioodi jooksul viibis isik ka

haiglaravil 17.09 – 16.10.2019.

36. Puudutatud isiku raviarst on välja toonud, et peale haiglas viibimist on isiku psüühiline

seisund olnud stabiilsem, kuigi oli periood, mil ta keeldus suukaudsetest tablettidest. Raviarsti

hinnangul vajab puudutatud isik oma ebastabiilse psüühilise seisundi tõttu jätkuvalt viibimist

tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusel.

37. Tallinna

Vaimse

Tervise

Keskuse

(kus

osutatakse

puudutatud

isikule

rehabilitatsiooniteenust alates 09.08.2019, kokku on toimunud 9 kohtumist) spetsialistide

hinnangul on enim takistavaks asjaoluks isiku puudulik haiguskriitika ning ebaadekvaatsed

tulevikuplaanid. Ravivajadusest arusaamine on formaalne ja tablettide võtmise kohta tundusid

isikul olevat päheõpitud „õiged vastused“. Puudulik haiguskriitika on eelkõige ohtlik isikule

endale. Seega leidis rehabilitatsioonimeeskond, et isik vajab jätkuvalt kindlalt struktureeritud,

turvalist elukeskkonda, kus on tagatud piisav suunamine ja ööpäevaringne juhendamine

igapäevatoimingutes ning järelevalve riskide maandamisel ohtlikkuse osas eelkõige endale.

38. Eeltoodust tulenevalt jõudis maakohus õigele järeldusele, et puudutatud isiku ohtlikkus

iseendale väljendub haiguskriitika puudumises ja sellest tulenevas ravimite võtmata jätmises.

Seejuures ei ole kohus lähtunud üksnes eksperdiarvamusest, vaid asjas esitatud seisukohtade ja

tõendite kogumist. Haiguskriitika (jätkuvat) puudumist ja probleeme ravimite võtmisel on esile

toonud kõik puudutatud isikuga Valkla Kodus viibitud perioodi jooksul vahetult kokku

puutunud spetsialistid.

39. Arvestades puudutatud isiku tervislikku seisundit ja hoiakuid ravi vajalikkuse suhtes, leidis

maakohus

õigesti,

et

vajalik

on

jätkuvalt

ööpäevaringne

erihooldus

kinnises

hoolekandeasutuses. Seoses kaebuse väitega, et viimasel ajal ei ole olnud ühtegi juhtumit, kus

2-19-5110

puudutatud isik oleks olnud otseselt agressiivne, märgib kolleegium järgmist. Praegusel juhul

otsustas maakohus puudutatud isiku erihooldusteenusel viibimist pikendada eelkõige seetõttu,

et senise ravi tulemusel ei ole isikul veel tekkinud ravisoostumust, mistõttu võib puudutatud

isik kinnisest asutusest vabanemisel olla ohtlik eelkõige iseendale. Lisaks viitab kolleegiumi

hinnangul agressiivsusega seonduvate juhtumite puudumine sellele, et ravi tulemusel on

puudutatud isiku psüühikahäire kontrolli all. See aga ongi osutunud võimalikuks kontrollitud

keskkonnas ja olukorras, kus puudutatud isik on ravimeid võtnud. Eksperdi arvamusest

nähtuvalt võib puudutatud isiku tervislik olukord pigem kindlasti kui tõenäoliselt koheselt

halveneda, kui ta teenuselt eemal viibides ravimeid ei manusta. Puudutatud isiku paljasõnaline

väide, et ta on valmis väljaspool kinnist asutust võtma vabatahtlikult ravimeid, ei ole senist

haiguslugu lugedes veenev. Praegusel juhul on asjas tuvastatud, et senise ravi tulemusel ei ole

puudutatud isikul haiguskriitika ja ravisoostumus veel tekkinud. Eeltoodust tulenevalt ei ole

puudutatud isiku ohtlikkust endale või teistele võimalik vältida muul viisil kui

hoolekandeasutuses ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusega SHS § 105 lõike 1

punkti 3 mõttes. Kolleegium selgitab, et hiljemalt aasta möödumisel maakohtu määruse

tegemisest tuleb maakohtul uuesti üle vaadata erihooldusteenusel viibimise pikendamise

vajadus (avaldaja poolt vastava avalduse esitamisel) ning kui selleks ajaks on puudutatud isikul

haiguskriitika ja ravisoostumus tekkinud, on võimalik, et kohaldatakse ka vähempiiravamaid

abinõusid.

40. Sõltumata eeltoodust leiab kolleegium, et käesolevas asjas on vajalik täpsustada maakohtu

määruse resolutsiooni. Kohtute infosüsteemi andmetel ei ole avaldaja alates 04.07.2019, kui

puudutatud isik on viibinud Valkla Kodus, taotlenud tahtevastase ravi kohaldamist puudutatud

isikule. Seega puudutatud isik viibib küll kinnises asutuses, kuid talle ei ole määratud

tahtevastast sundravi. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole seetõttu maakohtu määrus õige osas,

milles maakohus sidus erihooldusteenusel viibimise tähtaja tahtevastase ravi lõpetamise

otsusega (maakohtu lahendi resolutsiooni punkt 2). SHS § 105 lõike 4 kohaselt otsustab

täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise, nõusolekuta hooldamise, selle

pikendamise, peatamise ja lõpetamise kohus TsMS-is täisealise isiku kinnisesse asutusse

paigutamise menetluse jaoks ettenähtud korras, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. SHS

§ 105 lõike 5 järgi võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse

hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. SHS § 105 lõike 6 järgi

teatab ööpäevaringse erihooldusteenuse osutaja, kelle juures täisealine isik kohtuotsuse alusel

nõusolekuta hooldamisel viibib, täisealise isiku nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise

pikendamise, peatamise või lõpetamise vajadusest viivitamata täisealise isiku eestkostjale ja

elukohajärgsele valla- või linnavalitsusele, lisades teatele psühhiaatri arvamuse täisealise isiku

nõusolekuta hoolekandeasutuses hooldamise peatamise, pikendamise või lõpetamise

põhjendatuse kohta. TsMS § 539 lõike 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega isiku kinnisesse

asutusse paigutamise, kui paigutamise eeldused on ära langenud. Kohus võib kinnisesse

asutusse paigutamise lõpetada isiku enda või tema eestkostja või isiku elukoha järgse valla- või

linnavalitsuse taotlusel või omal algatusel. Eeltoodust tulenevalt saab kinnisesse asutusse

paigutamise tähtaja siduda SHS § 105 lõikes 1 loetletud asjaolude äralangemisega, s.o

erihooldusteenuse vajaduse äralangemisega, mitte aga tahtevastase ravi lõpetamisega. Seega

tuleb vastavas osas maakohtu määruse resolutsiooni muuta.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

41. TsMS § 172 lõike 3 alusel jäävad määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud riigi

kanda.

2-19-5110

(allkirjastatud digitaalselt)

/Ele Liiv, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu/