2-18-8381/78 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. oktoober 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-8381

Tsiviilasi

Swedbank AS-i hagi Oleg Malatini vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

7495,65 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. juuni 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Swedbank AS-i apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (hageja): Swedbank AS (registrikood 10060701),

esindaja Külli Reinfeld

Vastustaja

(kostja):

Oleg

Malatin

(isikukood

XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sprengk

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 18. juuni 2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

2. Jätta Swedbank AS-i apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta poolte menetluskulud ringkonnakohtus Swedbank AS-i kanda.

4. Välja mõista Swedbank AS-lt Oleg Malatini kasuks menetluskuluna 360 eurot.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE VARASEM KÄIK

1. Swedbank AS (hageja) esitas 31. mail 2018 Oleg Malatini (kostja) vastu hagi võla nõudes.

Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlana 5984,85 eurot, intressi 185,33

eurot, viivise põhinõudelt 809,39 eurot, viivise varakindlustuselt 1,29 eurot, viivise

põhinõudelt VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates 29. maist 2018 kuni nõude täitmiseni.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 7. veebruaril 2008 laenulepingu

nr 08-018449-EV, millega hageja andis kostjale laenu 19 186 eurot. Kostja ei täitnud lepingust

tulenevaid kohustusi, mistõttu ütles hageja laenulepingu üles. 28. mai 2018 seisuga on hageja

nõue kostja vastu kokku 6980,86 eurot (sh põhinõue, intress ja viivised).

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata. Menetluskulud palus kostja jätta

hageja kanda. Kostjale jääb nõude kujunemine arusaamatuks. Kostja arvestuste kohaselt on

hagejale rohkem makstud.

3. Viru Maakohus rahuldas 18. detsembri 2018 otsusega hagi.

Tartu Ringkonnakohus tühistas 18. aprilli 2019 otsusega maakohtu otsuse ja saatis tsiviilasja

maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist. Ringkonnakohus märkis, et

maakohtul tuleb uuel läbivaatamisel hinnata, kas poolte vahel võis tegemist olla

refinantseerimislepinguga. Samuti leidis ringkonnakohus, et kindlaks ei ole tehtud nõude

kujunemist ega nõude katteks laekumiste teostamist, mistõttu tuleb hagejal asja uuel

läbivaatamisel oma nõuet täpsustada. Selge ei ole, mis ajast sattus kostja makseviivitusse ning

millal tekkis hagejal viivise arvestamise õigus.

4. Asja uuel läbivaatamisel maakohtus jäi hageja oma nõuete juurde. Hagiavalduse täpsustuste

kohaselt andis hageja kostjale laenu 19 186 eurot intressimääraga EURO 5-aastane intress +

2% ning laenu tagastamise lõpptähtpäevaga 15. jaanuar 2023. Kostja kohustus tasuma

lepingutasu 3000 krooni (lepingu p 3.13). Lepingu tagatiseks seati hüpoteek. Lepingu

eritingimuste p-s 3.17.1 leppisid pooled kokku, et pärast fikseeringuperioodi lõppemist on

intressimäär 6 kuu euribor + 2,0% aastas.

Lepingu eritingimuste p-is 3.17.5 leppisid pooled kokku, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse:

15. novembril 2007 sõlmitud laenuleping nr 07-198659-EG; 1. septembril 2007 sõlmitud

laenuleping nr 07-152618-RK; 11. oktoobril 2007 sõlmitud laenuleping nr 07-186334-VL;

3. veebruaril 2007 sõlmitud laenuleping nr 07-020192-VL ning 28. aprillil 2007 sõlmitud

laenuleping nr 07-078949-VL.

Eritingimuste p-is 3.17.6 leppisid hageja ja kostja kokku, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse

kostja ja Balti Investeeringute Grupi Pank AS vahel sõlmitud laenuleping nr 0500872/55.

Eritingimuste p-i 3.17.7 kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale tagatisega koormatud eseme

suhtes täiendava riski võtmise eest riskitasu summas 1965 krooni.

13. oktoobril 2009 sõlmisid pooled lepingu lisa, milles lepiti kokku sõlmida laenuleping

nr 08-018449-EV uues sõnastuses. Eritingimuste p 3.17.2. kohaselt lepiti lisas kokku, et pärast

fikseeringuperioodi lõppemist on intressimäär 6 kuu euribor + 4% aastas. Lisa p 3.17.6 kohaselt

võimaldas hageja kostjale intressi maksepuhkust kuni 15. detsembrini 2009. Kostja kohustus

tasuma intressi maksepuhkuse aja eest tasumisele kuuluva intressi ühes summas lisa jõustumise

päeval. Lisa p-is 3.17.7 leppisid pooled kokku, et hageja kannab lisa jõustumise päeval

laenulimiidi arvelt laenulepingus märgitud arvelduskontole 546 eurot ning et hageja võtab lisa

jõustumise päeval arvelduskontolt eelnimetatud summast 300 eurot maha intressi

maksepuhkuse aja eest tasumisele kuuluva intressi katteks ning ülejäänud summa võtab pank

maha käesolevast laenulepingust ning panga, laenusaaja ja tagatisega koormatud eseme

omaniku vahel sõlmitud kindlustusleppest tulenevate võlgnevuste katteks. Lisa p-is 3.17.9.

leppisid pooled kokku, et hageja võtab lepingutasu (kokku 1500 krooni, vt lisa põhitingimus

p 3.13) laenulepingus märgitud arvelduskontolt maha alates 15. oktoobrist kuni 15. märtsini

250 krooni kuus.

Eeltoodust nähtuvalt sai kostja hagejalt laenu kokku 19 732,00 eurot (19 186 + 546). Lisaks on

kostjal kohustus tasuda hagejale tagastamata laenujäägilt kuni lepingu ülesütlemiseni

arvestatud intressi, lepingutasud (3000 + 1500 = 4500 krooni), riskitasu (1965 krooni),

kindlustusmaksed ja viivis.

Kostja kontoväljavõttest nähtub, et refinantseeritud kõrvalnõuete summa oli kokku 633,17

(31,03 + 160,36 + 71,96 + 281,16 + 88,66) krooni, s.o 40,48 eurot (lisa 1). Laenulepingu

nr 08-018449-EV esimene graafikujärgne makse oli 15. märtsil 2008 kokku summas

159,88 eurot (põhiosa 45,76 eurot + intress 114,12 eurot), millest sai tasutud kogu

refinantseeritud kõrvalnõuete summa 40,48 eurot, mis tähendab, et hageja ei ole arvestanud

refinantseeritud kõrvalnõuetelt intressi ega viivist.

Hageja on hagiavalduse lisana esitanud laenukaardi väljavõtte, millelt nähtuvad hageja poolt

arvestatud tasumisele kuuluvad summad ning erinevate lepingust tulenevate kohustuste katteks

laekunud summad. Samuti nähtuvad laenukaardilt paranduskannete tegemised tulenevalt

asjaolust, et kostjal olid hageja ees ka laenulepingust nr 09-084336-VV tulenevad kohustused,

mille katteks on osad laekumised arvestatud. Hageja on vähem tagatud lepingu maksete

arvestamisel lähtunud VÕS § 88 lg-st 2. Võlgnik ei või määrata millist lepingut ta täidab.

Hageja andis laenukaardi väljavõtte osas ka täiendavad üksikasjalikud selgitused (II kd lk 88-

90 ja III kd lk 28-29).

5. Kostja on seisukohal, et laenulepingust nr 08-018449EV tulenev nõue on täidetud. Hageja ei

teavitanud kostjat pandi realiseerimise soovist (hüpoteegiga tagatud nõue). Kostja sai sellest

teada pärast sundtäitmise lõppu. Vastavalt maksegraafikule pidi kostja maksetähtaja lõpuks

2023. aastaks tasuma laenu tagasimakseid 29 184,81 eurot. 2016. a seisuga oli kostjal laenu

tagasi makstud 23 526 eurot, tasuda jäi veel 5658,80 (29 184, 81 - 23 526) eurot. Vastavalt

maksegraafikule pidi kostja tagastama 30. jaanuariks 2017 laenu 17 586,05 eurot. Tegelikkuses

oli kostja maksnud 30. jaanuari 2017 seisuga 23 526,97 eurot. Seega oli kostjal makstud 6080

eurot rohkem. Järelikult peab hageja arvestama laenumaksed ümber arvestusega, et kostja on

laenumaksed ennetähtaegselt täielikult tagasi maksnud. Seega tagatisvara müügi hetkel oli

kostjal 30. jaanuari 2017 seisuga laenumaksete ülemakse 6080 eurot, mitte võlgnevus. Eelpool

viidatu alusel puudus hagejal õiguslik alus tagatisvara müügiks. Samuti müüdi tagatisvara

turuhinnast oluliselt odavamalt tekitades sellega kostjale kahju.

Kostja on maksekorraldustel näidanud, et tasub maksekorraldustel märgitud raha lepingu

nr 08-018449-EV katteks, kuid VÕS § 88 lg 2 kohaselt ei võinud kostja seda teha. Tähtis pole

mitte see, millise lepingu katteks kostja maksekorralduste kohaselt makseid hagejale tegi, vaid

see, millise lepingu katteks hageja ise makseid luges.

Laenukaardi kohaselt on hageja ise arvestanud kostja poolt sooritatud maksed lepingu nr 08-

018449-EV kohustuste katteks. Hageja on hiljem oma tahteavaldust ilma kostja nõusolekuta

muutnud ja kandnud osa juba enda poolt lepingu nr 08-018449-EV kohustuste täitmiseks

määratud maksetest lepingu 09-084336-VV katteks. Hageja selline tegevus ei ole kehtiv ning

kostja poolt hagejale sooritatud maksed tuleb lugeda lepingu 08-018449-EV katteks. Kostja

tegi makseid sularahas hagejale ja sai maksete tegemisel vahetult teada, et tema kohustus

lepingu 08-018449-EV osas on vähenenud. Seega oli kostja võlgnevus laenulepingu

ülesütlemisel 788,87 euro võrra väiksem ja hagejal ei olnud alust laenulepingu ülesütlemiseks.

Hageja on arvestanud viivist refinantseeritud lepingutest tekkinud kõrvalnõuetelt. Kostja ei

nõustu hageja väidetud kõrvalnõuete suurusega ega hageja seisukohaga, et esimesest

osamaksest tasuti kogu refinantseeritud kõrvalnõuete summa 40,48 eurot. Lepingust ei selgu

asjaolu, et esimese põhimaksega tasuti varasematest lepingutest tulenevad kõrvalnõuded.

Kostja on seisukohal, et refinantseeritud kõrvalkohustustelt arvestati kogu lepingu perioodi

jooksul intressi ja seetõttu on laenuleping selles osas tühine.

Kostja on kinnitanud, et on olnud viivitusi, kuid mitte sellise aja jooksul nagu hageja väidab.

Kostja oli viivituses kaks kuud. Ka seetõttu ei olnud täidetud laenulepingu ülesütlemise

eelduseid. Hageja ei ole selgitanud lepingutasu, lepingu lisatasu, vara kindlustuse ja

menetlustasu kujunemist.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus jättis hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda ning mõistis

hagejalt kostja kasuks menetluskulude katteks välja 955 eurot.

Poolte vahel on sõlmitud leping nr 08-018449-EV ja laenulepingu lisa (I kd, tl 7-8, 12-13, 99-

102, 111-116), mille kohaselt sai kostja laenu 19 186 eurot, millele lisandub intress. Kostja

kohustus maksma laenu vastavalt maksegraafikule. 7. veebruaril 2008 sõlmitud laenulepinguga

kustutati varem sõlmitud lepingutest tulenevad kohustused, samuti kustutati Balti

Investeeringute Grupi Pank AS laenulepingust tulenev kohustus. Kostja kohustus hagejale

lisaks maksma täiendava riski võtmise eest riskitasu 1965 krooni.

Laenukonto nr X väljavõtte kohaselt (periood 1. jaanuar 2008 kuni 29. august 2018) nähtub, et

laenusumma 19 186 eurot on laekunud laenukontole 8. veebruaril 2008 ning laenu

põhiosamaksed on maha arvestama hakatud alates 15. märtsist 2008 (I kd, tl 62-64, 75-83).

Reaalselt varasemaid laenulepinguid ei muudetud, nendest tulenevate kohustuste katmiseks

sõlmiti uus laenuleping, mille tulemusena reaalselt laenusumma kostja arveldusarvele ei

laekunud ning tegelikkuses seda laenusummat kostja kasutada ei saanud, vaid selle laenu arvel

kustutati varasemad võlgnevused. Olenemata sellest, et laenu sihtostarve on laenulepingus

määratlemata, saab järeldada, et tegemist oli laenu refinantseerimisega, kuna kustutati

varasemad laenud.

Hageja selgitas 19. augusti 2019 seisukohas, et refinantseeritud kõrvalnõuete summa oli kokku

40,48 eurot, mis on esimeselt põhiosa makselt tasutud. Laenulepingust ei selgu üheselt poolte

kokkulepe, millest nähtub, et refinantseeritud kõrvalnõuded lähevad täitmisele esmajärjekorras.

Ei selgu, kas refinantseerides laenu sisaldas leping juba kõrvalnõuetena varasemat intressi,

millelt on ka arvestatud viisist. Hageja ei ole esitanud selle kohta selget arvestust, mistõttu jääb

arusaamatuks esimese põhiosa makse sisu.

Maksegraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma hagejale igakuiselt koos intressidega perioodil

15. märts 2008 kuni 15. detsember 2022 163,05 eurot (I kd, tl 91-94; II kd, 107-110).

13. oktoobril 2009 sõlmitud laenulepingu lisa kohaselt (I kd, tl 111-114 on muudetud

intressimäära ning hageja kandis kokkuleppe kohasel kostja areldusarvele 546 eurot (I kd, tl 74)

ning kostjale anti makseraskuste tõttu maksepuhkust.

Maakohus leidis, et laenulepingu ülesütlemise materiaalsed ja formaalsed eeldused on täidetud.

Krediidilepingu erakorralisel ülesütlemisel muutub kogu tagasi maksmata krediidi

tagasimaksmise nõue sissenõutavaks, sellele lisanduvad ülesütlemise hetkeni tekkinud intressi-

ja viivisenõuded.

Kohtule esitatud laenulepingu kohaselt võttis kostja laenu 19 186 eurot, millele lisandus intress.

Laenulepingu lisa kohaselt on hageja poolt kostjale arvele kantud 546 eurot. Seega on kostja

kohustuseks tagasimaksena 19 732 eurot, millele lisandub intress. Kohtule esitatud

maksegraafiku kohaselt (I kd, tl 52-61; 91-98) kohustus kostja tasuma alates 15. märtsist 2008

igakuiselt põhiosa ning intressi kokku 163,05 eurot ning alates 15. jaanuarist 2012 kujunes

igakuiseks makseks 174,55 eurot. Seega moodustus 15. märtsi 2008 seisuga laenu

kogusummaks koos intressidega 29 184,81 eurot. 16. detsembril 2011 on maksegraafikut

muudetud seoses intressimäära muutmisega ning 15. jaanuari 2012 seisuga oli kostjal tasumata

16 576,19 eurot (sh põhiosa ja intressid).

Laenulepingul sooritatud operatsioonide väljavõttest selgub, et hageja on 27. juunil 2016

lugenud kostja poolt tehtud maksest 121,33 eurot lepingu nr 08-018449-EV põhiosa katteks,

kuid 29. juunil 2016 on kandnud selle summa lepingu nr 09-084336-VV kohustuste katteks.

Kostja esitatud maksekorralduste (I kd, tl 147-185) kohaselt on laenulepingu makseid tehtud

perioodil 25. november 2010 kuni 13. detsember 2016. Maksekorraldustest nähtub, et

tagasimakse on tehtud lepingu 09-084336-VV kohustuste katteks. Seega on kostja määratlenud,

millise laenu katteks makseid sooritatakse. VÕS § 88 lg 2 kohaselt kui võlgniku kohustused ei

ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse.

Laenuleping nr 08-018449-EV on tagatud hüpoteegiga ning laenulepingul nr 09-084336-VV

tagatist ei ole. Seega on kostjal hageja ees kohustused, mis ei ole võrdselt tagatud. Järelikult ei

võinud kostja määrata, et ta täidab paremini tagatud kohustuse.

Hageja ja kostja vahel on 13. oktoobril 2009 sõlmitud laenulepingu 08-018449-EV lisa. Samas

tagatiseta laenuleping on sõlmitud 16. septembril 2009. Kohtule ei ole esitatud tõendit, et hageja

oleks laenulepingu nr 08-018449-EV lisa sõlmides selgitanud maksete arvestamise korda juhul,

kui ühe või teise lepingu eest jääb kohustus täitmata. Kostja on tasunud maksegraafiku alusel

laenumakseid, teadmata, et laenuandja on lugenud makse teisest laenust tuleneva kohustuse

katteks. Seega ei ole hageja käitunud laenumaksete arvestamisel hea usu põhimõtte kohaselt

ning on jätnud täitmata teavitamiskohustuse.

Laenukontol sooritatud operatsioonidest selgub (I kd, tl 23-33), et perioodil 25. november 2010

kuni 13. detsember 2016 ei ole kõiki kostja poolt tasutud summasid arvestatud. Näiteks

16. oktoobril 2010 on kostja tasunud 2500 eurot. Arvestustest ei nähtu antud summat ei põhiosa

maksena ega intressi arvestuses. Samuti ei kajastu laenukontol sooritatud kokkuvõttest, et

hageja oleks tasunud 12. juunil 2010 makseteks 4436 eurot, mis on kostja poolt

maksekorralduse kohaselt makstud. Hageja on arvestanud makseteks 15. juuni 2010 laekumisi,

kuid need on tunduvalt väiksemad. Samuti ei kajastu teised suured summas sooritatud

tagasimaksed sooritatud operatsioonide väljavõttest (11. mai 2010 - 2400 eurot; 10. juuli 2010

summas 3300 eurot jne).

Maakohus leidis, et hageja arvestused on ebaselged. Hageja täpsustavate selgituste aluseks on

laenukonto sooritatud operatsioonide väljavõte, milles ei ole kõiki laekumisi kajastatud. Hageja

poolt laenulepingu katteks ilma kostjat teavitamata tehtud maksete ümberkanded kokku 788,87

eurot ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Hageja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Alternatiivselt palub hageja saata

tsiviilasi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

Hagejale tuli üllatusena, et maakohtule on hageja arvestused ebaselged. Maakohus ei ole

selgitamiskohustust täitnud.

Maakohus tuvastas ebaõigesti, et kostja pangakonto nr X väljavõttest ei nähtu laenusumma

laekumist kostja arvele. Hageja on esitanud 19. septembri 2019 menetlusdokumendi lisana nr

1 kostja konto väljavõtte 8. veebruari 2008 kohta, kust nähtub laenusumma 19 186 euro (300

003,81 krooni) laekumine kostja kontole. Kostja konto väljavõttest nähtub, et laenusummast

124 748,82 krooni, s.o 7972,91 euro ulatuses tasus kostja vastavalt lepingus kokkulepitule

varasemad kohustused. Seega kostja kasutusse jäi veel 11 213,09 eurot. Seega on ebaõige ka

maakohtu järeldus, et kostja laenusummat kasutada ei saanud.

Hageja on esitanud kostja 8. veebruari 2008 konto väljavõtte, millest nähtuvad refinantseeritud

kohustused ja nende summad, millele kostja vastu vaielnud ei ole. Seega on väär maakohtu

seisukoht, et ei selgu, kas refinantseerides sisaldas leping juba kõrvalnõuetena varasemat

intressi. Hageja on esitanud arvestused ja selgitused, millest nähtuvad refinantseeritud

kõrvalnõuded, mis said tasutud lepingujärgsest esimesest põhiosa maksest. Maakohus ei ole

põhjendanud seisukohta, millest tulenevalt pidanuks selleks eksisteerima poolte kokkulepe.

Maakohus ei ole asja lahendamisel pööranud tähelepanu, et kostja on enda arvestuste tegemisel

lähtunud laenulepingu sõlmimise ajal koostatud maksegraafikust, kuid üksnes sellele tugineda

ei saa. Graafik oli muutuv ja kostja arvutuste aluseks võetud graafik oli vaid esialgne ega

kajastanud tegelikku kohustuste suurust lepingu kehtivuse jooksul.

Maakohtu otsusest ei ole võimalik aru saada, millele tuginedes on maakohus jõudnud

seisukohale, et kostja kohustus alates 15. märtsist 2008 tasuma igakuiselt põhiosa ning intressi

kokku 163,05 eurot ning alates 15. jaanuarist 2012 igakuiselt 174,55 eurot. Hageja esitatud

võlgnevuse arvestusest (hagi lisa 10) nähtub näiteks, et 2010. a juulis kuulus tasumisele põhiosa

makse 79,43 eurot ning intress 95,64 eurot, kokku 175,07 eurot. Nimetatud asjaolusid

maakohus otsuse tegemisel arvestanud ei ole, seega on maakohus ebaõigesti hinnanud asjas

esitatud tõendeid ning jõudnud valedele lõppjäreldustele.

Väär on maakohtu otsuses märgitu, et tagatiseta leping nr 09-084336-VV sõlmiti 16. septembril

2009. Nimetatud leping sõlmiti 13. oktoobril 2009.

Nõustuda ei saa maakohtu seisukohaga, et hageja ei ole kostjale selgitanud laenu tagasimakse

tingimusi. Ka laenulepingu nr 08-018449-EV lisa sõlmimine toimus panga kontoris ning kostja

on lisa allkirjastamisel kinnitanud, et ta on saanud üksikasjalikku teavet laenulepingust ja

laenulepingu tüüptingimustest ja eelnimetatutest tulenevate õiguste ja kohustuste kohta ning on

nendest täielikult aru saanud, pank on teda teavitanud ja ta on aru saanud laenulepingu

sõlmimisega kaasnevatest ohtudest.

Hageja ei nõustu, et kostja tasus maksegraafiku alusel laenumakseid teadmata, et hageja on

lugenud maksed teisest laenulepingust tuleneva kohustuse katteks. 08-018449-EV kohustuste

täitmiseks tegi kostja ise hagejale ülekandeid märkides selgitusse laenulepingu numbri.

Olukorras, kus kostja teostas ise ülekandeid, ei tuvastanud hageja süsteemid, et tasumine

tulnuks arvestada vähem tagatud kohustuse katteks. Nimetatud asjaolu tuvastamine on n-ö

käsitöö, mistõttu on põhjendamatu kõnealust asjaolu hagejale ette heita. Kuivõrd kostja

arvestused lähtusid esmasest maksegraafikust, mis ei ole põhjendatud ning kostjal oli kohustus

täita ka lepingust nr 09-084336-VV tulenevaid kohustusi, siis on põhjendatult jaotatud maksed

erinevate lepingute ja neist tulenevate kohustuste katteks ning maakohus pidanuks seda asja

lahendamisel arvestama.

5. Kostja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Maakohtu otsus ei ole üllatuslik. Hageja oli ringkonnakohtu otsusest alates teadlik, et peab

nõuet täpsustama. Maakohus ei ole seega selgitamiskohustust rikkunud.

Kostja nõustub, et kostja konto väljavõttest nähtub laenusumma laekumine kostjale. Maakohus

ei ole vastupidisele järeldusele jõudes asunud seisukohale, et laenusummat pole kostjale üle

antud, vaid tegi eeltoodust üksnes järelduse, et tegemist on refinantseerimisega. Kohtu

seisukoht refinantseerimise osas on lõppjärelduses õige. Vaidlus on ainult selles, kas

refinantseeritud kõrvalnõuetelt on arvestatud intressi või mitte.

Varasemate kohustuste refinantseerimisel muutusid varasemad kohustused, seda nii

põhisumma kui kõrvalnõuete osas, üheks laenusummaks ja seda laensummat ei saa enam

eristada osade kaupa. Hageja pidi oma väidet tõendama ja asjakohaseks tõendiks oleks saanud

olla poolte kokkulepe, et esimese laenumaksega tasutakse refinantseeritud kõrvalnõuded.

Sellist kokkulepet pole. Seega saab järeldada, et kostja pidi refinantseeritud kõrvalnõuetelt

tasuma intressi. Intresside arvestus pole selge, kuna arvestus sisaldab intresse ka

refinantseeritud kõrvalnõuetelt.

Kui hageja leidis, et kostja arvestused ei ole õiged, kuna põhinevad esialgsel graafikul, siis

oleks hageja pidanud oma seisukoha tõendamiseks esitama graafikud, millest on näha hageja

arvates õiged osamaksete suurused.

Kostja võis selliste maksete tegemisel mitte järgida VÕS § 88 lg 2 sätteid ja hageja võis kanda

laekunud summad teise laenulepingu katteks. See oleks aga õige ainult juhul, kui hageja oleks

koheselt kandnud saadud maksed teise laenulepingu katteks. Hageja seda aga ei teinud ja kandis

maksed kostja poolt märgitud laenulepingu katteks. Kuna makse oli tehtud pangakontoris ja

kostja sai koheselt hagejalt vastava kinnituse ehk hageja tahteavalduse teada, siis ei saanud

hageja seda tahteavaldust enam hiljem muuta. Sellest tulenevalt oli kostja võlgnevus

laenulepingu ülesütlemisel oluliselt väiksem (788,87 eurot võrra) ja hagejal ei olnud alust

laenulepingu üles ütlemiseks. Laenulepingu ülesütlemine polnud kehtiv.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määruse resolutsioon, millega jäeti hagi rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda, tuleb jätta muutmata. Ringkonnakohus muudab osaliselt

maakohtu otsuse põhjendusi. Hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata.

7. Maakohus tuvastas ja asjas ei ole vaidlust selles, et pooled sõlmisid 7. veebruaril 2008

tarbijakrediidilepingu laenusummaga 19186 eurot. Lepingu p 3.17.5. kohaselt refinantseeriti

laenu arvelt järgmised laenu saaja ja panga vahelised kohustused: 15. novembril 2007 sõlmitud

laenuleping nr 07-198659-EG; 1. septembril 2007 sõlmitud laenuleping nr 07-152618-RK;

11. oktoobril 2007 sõlmitud laenuleping nr 07-186334-VL; 3. veebruaril 2007 sõlmitud

laenuleping nr 07-152618-RK ja 28. aprillil 2007 sõlmitud laenuleping nr 07-078949-VL.

Lisaks leppisid pooled kokku, et laenulimiidi arvelt lõpetatakse kostja ja Balti Investeeringute

Grupi Pank AS-i vahel sõlmitud laenuleping. 13. oktoobril 2009 sõlmitud laenulepingu lisa

kohaselt kandis hageja täiendavalt kostja kontole 546 eurot (I kd lk 111-114), mis tuleb lugeda

lepingu järgse põhivõla hulka. Kokku on laenulepingu järgse põhivõla suurus seega 19 732

eurot. Hageja luges lepingu seoses kostja poolse rikkumisega lepingu täitmisel ülesöelduks

alates 8. maist 2017 (I kd lk 16).

8. Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuse etteheidetega järgmiste maakohtu otsuse

seisukohtades ja põhjenduste ebaõigsuse osas: laenuks saadud rahasumma 19186 eurot ei

laekunud kostja pangakontole (maakohtu otsuse p 40); maksegraafiku kohaselt kohustus kostja

tasuma hagejale igakuiselt koos intressidega perioodil 15. märts 2008- 15. detsember 2022

163,05 eurot (otsuse p 46); hageja ei ole kõigi kostja poolt tasutud summadega laenukontol

arvestanud (maakohtu otsuse p 65); hageja on kostjat teavitamata laenulepingu katteks tasutud

maksete ümberkandmisel summas 788, 87 eurot rikkunud hea usu põhimõtet (maakohtu otsuse

p 61, 66).

9. Maakohus tuvastas otsuse p-s 40 ebaõigesti, et kostja pangakonto väljavõttest ei nähtu

laenusumma laekumist kostja arvele. Hagejale on laenusummana 8. veebruaril 2008 laekunud

300 003, 81 krooni (II kd lk 92), millest 124 748, 82 krooni ehk 7972,91 eurot arvestati samal

päeval kostja varasemate laenude refinantseerimiseks. Kostja vabasse kasutusse jäi 11 213,09

eurot.

10. Maakohus asus otsuse p-s 46 ebaõigele seisukohale, et kostja igakuine graafikujärgne

laenumakse oli muutumatu suurusega. Maakohus jättis sealjuures tähelepanuta laenulepingu

p-s 3.15 märgitu, et lepinguliste kohustuste täitmine toimub annuiteetmaksete alusel. Samuti

leppisid pooled kokku intressimäära muutumises. Seetõttu ei olnud maakohtul alust tugineda

vaid laenulepingu sõlmimise ajal koostatud maksegraafikule, sest graafik oli muutuv.

11. Maakohus on otsuse p-s 65 nimetatud summad märkinud ekslikult tasutud eurodes,

tegelikult tegi kostja neid makseid kroonides, mistõttu on makse osakaal lepingu täitmisse

oluliselt erinev. Laenukaardist nähtuvalt on hageja nimetatud summadega ka arvestanud.

12. Maakohus tuvastas otsuse p-des 61 ja 66 ebaõigesti, et hageja tegevus kostja poolt sularahas

tehtud maksete (788,87 eurot) arvestamisel laenulepingu nr 09-084336-VV katteks on

vastuolus hea usu põhimõttega.

VÕS § 88 lg 2 kohaselt kui võlgniku kohustused ei ole võrdselt tagatud, ei või võlgnik määrata,

et ta täidab paremini tagatud kohustuse. Maakohus asus põhjendatud seisukohale, et kuna

lepingutest nr 08-018449-EV ja nr 09-084336-VV tulenevad kohustused ei olnud võrdselt

tagatud, sest lepingust nr 08-018449 tulenevad kohustused olid tagatud hüpoteegiga, oli hagejal

VÕS § 88 lg 2 alusel õigus määrata, millise kohustuse katteks võlgniku maksed arvestada.

Ringkonnakohus märgib vastuseks kostja seisukohtadele, et lepingu tagatuse hindamisel ei oma

tähtsust asjaolu, mis hinnaga õnnestus täitemenetluses pandiese realiseerida.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu seisukohaga, et antud juhul määras hageja ise esmalt

maksed ühe ja siis hiljem ilma kostja teadmata teise laenulepingu katteks. Olukorras, kus kostjal

oli lepingust nr 09-084336 täitmata kohustusi, oli hagejal õigus arvestada kostja tehtud maksed

nimetatud kohustuse katteks. Hageja on laenulepinguga nr 09-084336 ja laenukaardiga

tõendanud selle lepingu alusel kostjale laenu andmist ning kostja viivitust lepingu täitmisel

(II kd lk 93-100).

Kostja tegi vaidlusalused maksed sularahas, märkides maksekorraldusele täidetavaks

lepinguks 08-018449-EV, kuigi ta ei võinud võlgnikuna selles olukorras määrata, et ta täidab

paremini tagatud kohustuse. Sellise kostja kui võlgniku tegevuse tulemusena arvestas hageja

kostja poolt tasutud summad algselt kostja poolt määratud lepingu katteks. Laenukaardi

kohaselt on hageja seejärel kasutanud oma võlausaldaja õigusi ning määranud vaidlusalused

maksed kooskõlas VÕS § 88 lg-ga 2 vähem tagatud lepingu nr 09-084336 katteks. Hageja ei

pidanud sellest kostjat teavitama ja tema tegevust ei saa pidada hea usu põhimõttega vastuolus

olevaks. Seega ei mõjutanud hageja tegevus 788,87 euro arvestamisel laenulepingu

ülesütlemise kehtivust.

13. Ringkonnakohus märgib, et otsuse p-des 8-12 käsitletud maakohtu põhjendamatud

seisukohad ega ka ülejäänud kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni

tühistamiseks ja hagi rahuldamiseks.

14. Maakohus on põhjendatult asunud seisukohale, et hageja ei ole refinantseeritud kohustuste

osas esitanud selget arvestust, sh intressi ja viivise osas. Seejuures on maakohus järginud

ringkonnakohtu seisukohti samas kohtuasjas, mistõttu ei saanud maakohtu selline seisukoht olla

hagejale üllatav.

Ringkonnakohus möönab, et asja teistkordsel arutamisel maakohtus esitas hageja oma nõude

kujunemise osas täiendava selgituse ja arvestused (II kd lk 88 - 91). Selles menetlusdokumendis

väidab hageja, et kostja kontoväljavõtte kohaselt oli refinantseeritud kõrvalnõuete summa

kokku 633,17 krooni ehk 40,48 eurot, mis sai tasutud laenulepingu nr 08-018449 esimese

graafikujärgse makse arvelt 15. märtsil 2008 (makse suurus oli põhiosa 45,76 eurot + intress

114,12 eurot), mis tähendab, et hageja ei ole arvestanud refinantseeritud kõrvalnõuetelt intressi

ja viivist.

15. Hageja ülesanne on selgitada oma nõude arvestust ja koosseisu. Kostja esitas vastuväite, et

hageja on refinantseeritud kõrvalkohustuselt arvestanud intressi kogu lepingu perioodi jooksul

ja seetõttu on laenuleping selles osas tühine (III kd tl 66)). VÕS § 113 lg 6 on kategoorilise

sisuga imperatiivne norm, millise rikkumise vältimatuks tagajärjeks on tehingu tühisus. Sellises

olukorras on hageja kui laenuandja kohustus tõendada, millest koosnesid refinantseeritud viie

laenulepingu järgsed kohustused ja et ta ei ole VÕS § 113 lg-s 6 sätestatut rikkunud. Kui hageja

seda ei tee, ei ole alust hagi rahuldada, kui kostja hagile vastu vaidleb.

16. Ringkonnakohus leiab, et hagejal tulnuks esitada kohtule viie refinantseeritud lepingu järgse

võla arvestus eraldi iga refinantseeritud lepingu järgi. Arvestuses tulnuks hagejal näidata,

milline osa refinantseeritud kohustustest moodustab põhivõla, milline osa intressi ja milline

osa lepingu mittetäitmisest tuleneva viivise. Samuti tulnuks arvestuses näidata refinantseeritud

lepingute järgse viivise kujunemine. Kui refinantseerimislepingu järgi põhivõlana näidatav

summa koosneb veel mingitest tasudest, tulnuks hagejal ka need arvestuses välja tuua. Ilma

sellise arvestuseta ei ole kohtul võimalik kindlaks teha, millises ulatuses on

refinantseerimisleping laenulepingu nr 08-018449 osana tühine, kuna see on vastuolus keeluga

arvestada viivist ka intressilt ja viiviselt (vt Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-3-2-1-169-13

p 30).

17. Hageja soovib refinantseeritud lepingute järgsete kõrvalkohustuste suurust tõendada kostja

pangakonto väljavõttega, mille kohaselt oli refinantseeritud kõrvalkohustusi kokku 40,48 euro

ulatuses (II kd lk 92). Ringkonnakohus leiab, et üksnes maksekorraldusest hageja

tõendamiskohustuse täitmiseks selles osas ei piisa. Hageja ei ole esitanud refinantseeritavate

kohustuste osas lepingudokumente ega tõendeid refinantseeritud kohustuste koosseisu ja

arvestuse kohta. Seega ei saa kohus kontrollida hageja väidete õigsust, sh selles, et intressid

kõigi viie lepingu järgi olid kokku 40,48 eurot.

Ringkonnakohus nõustub hageja määruskaebuse seisukohaga, et maakohus ei ole põhjendanud

oma seisukohta, miks pidi refinantseeritud kõrvalnõuete tasumiseks esimesest põhiosa maksest

olema poolte kokkulepe. Ringkonnakohus peab asjakohaseks selles osas viidata Riigikohtu

seisukohale, et VÕS § 113 lg 6 kohaldamise saab välistada, kui pooled sõlmivad senise

võlasuhte muutmise kohta kompromissi VÕS § 578 lg 1 mõttes (seda peab tõendama

võlausaldaja), st sel juhul saab arvestada viivist ka kogu n-ö põhivõlalt (Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-175-14 p 17).

18. Hageja on avaldanud, et kostja on kokku tasunud lepingu nr 08-018449-EV katteks 23193

eurot, sellest 18111,58 eurot maksetena, 865,42 eurot pensioniosakute arvel ja 4216 eurot

tagatiseks olnud korteriomandi müügi arvelt (I kd lk 191). Hageja on arvestanud saadud rahast

13747,15 eurot põhiosa maksete katteks, 7573,91 eurot intressimaksete katteks, 278,65 eurot

lepingutasu katteks, 125,59 eurot riskitasu katteks, 830,86 eurot varakindlustuse kohustuse

katteks, 89,5 eurot menetluskulu katteks, 4,62 eurot varakindlustuse viivise katteks, 0,37 eurot

lepingutasu viivise katteks, mis teeb kokku 22659,65 eurot. Hageja ei ole eraldi välja toonud

põhivõlgnevuse viivise katteks arvestatud rahasummat (II kd lk 90). Hageja poolt esitatud

muude andmete alusel on hageja viivise katteks kostja poolt tasutust arvestanud 23193-

22659,65 eurot= 533,35 eurot.

Kostja on saanud hagejalt vabaks kasutamiseks, Balti Investeeringute Grupi AS-i ees olnud

kohustuste täitmiseks ja lepingu lisast tulenenud kohustuste täitmiseks laenuna 19732-5541,35

eurot (hageja ees refinantseeritud kohustused kokku) = 14190,65 eurot. Kostja on avaldanud,

et talle ei ole selgitatud lepingutasu, lepingu lisatasu, vara kindlustuse ja menetlustasu

kujunemist (III kd lk 24p),. Ringkonnakohus on seisukohal, et pooled on lepingus

nr 08-108449-EV leppinud kokku, et kostja peab tasuma lepingutasu 287,65 eurot ja riskitasu

125,59 eurot. Kindlustusmaksete summas 830,86 eurot tasumise kohustus on tõendatud poolte

vastava kokkuleppega laenulepingus (üldtingimuste p 4.7), laenulepingu kindlustusleppega (III

kd lk 32-34), kodukindlustuse poliisidega ja hageja selgitustega varakindlustuse arvestuse osas

(III kd lk 29). Menetlustasu 89,50 eurot tasumise kohustus on tõendatud hageja hinnakirja

väljavõttega, postituse logi väljavõttega, ja kostjale saadetud kirjadega (III kd lk 29, 37, 39-49).

Seega on laenulepingu järgsed kostja poolt vaidlustamata ja/või tõendatud kohustused kokku

15524,25 eurot, mille saab lugeda täidetuks kostja poolt tasutud 23 193 euro arvelt.

Kuna hageja ei ole vaatamata maa- ja ringkonnakohtu selgitustele refinantseeritud kohustuste

summas 5541,35 eurot arvestust esitanud, ei ole kohtul võimalik lähteandmete puudulikkuse

tõttu kontrollida hageja nõude aluseks oleva võlaarvestuse õigust tervikuna, sh intressi ja viivise

arvestuse õigsust. Välistatud ei ole hageja poolt võla arvestuses VÕS § 113 lg 6 sätestatu

rikkumine. Hagejalt ei ole seetõttu põhjendatud välja mõista laenulepingu nr 08-108449-EV

täitmiseks välja rohkem, kui ta on juba tasunud. Maakohus on jätnud põhjendatult hagi

rahuldamata.

19. Seoses hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega tuleb kõik menetluskulud

ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt on kostja kandnud seoses apellatsioonkaebuse

vastuse koostamisega õigusabikulusid 4 h ulatuses hinnaga 100 eurot /h, kokku 480 eurot (koos

käibemaksuga). Kostja ei ole käibemaksukohuslane. Hageja hinnangul on põhjendatud ajakulu

maksimaalselt 2,5 h.

Ringkonnakohus

peab

TsMS

§

lg

alusel

põhjendatud

õigusabikuluks

apellatsioonkaebusele vastuse koostamise eest 360 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja

mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)

Andra Pärsimägi

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

(allkirjastatud digitaalselt)

Kersti Kerstna-Vaks