2-19-6063/48 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-19-6063

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Andrus Miilaste

Määruse tegemise aeg ja koht

8. oktoober 2020. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-6063

Tsiviilasi

K. L. i hagi R. K. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

45 000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja K. L. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaat K. L. (e-

post: XXX)

Kostja R. K. (isikukood: XXX; elukoht: XXX)

Kostja lepinguline esindaja jurist K. V. (e-post: XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

10. veebruar 2020. a, edasine menetlus kirjalikus

menetluses

RESOLUTSIOON

1. Jätta hagi rahuldamata.

2. Jätta menetluskulud K. L. i kanda.

3. Määrata R. K. menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõista K. L. ilt välja R. K.

kasuks 3600 eurot.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates

kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus asendada kostja nimi initsiaalidega ning mitte

avaldada tema isikukoodi ega aadressi.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima,

vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse.

Hageja nõue ja põhjendused

1. K. L. (hageja) esitas 18.04.2019 Tartu Maakohtule hagi R. K. (kostja) vastu leppetrahvi

45 000 euro väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt 29.05.2018 sõlmisid hageja, kostja ja K. K. , kes on käesoleval ajal

kostja XXX, osaühingu osa müügilepingu, mille esemeks oli T. S. OÜ 26 200 euro suuruse

nimiväärtusega osa, mis moodustab 40% osaühingu kapitalist, ning T. S. OÜ 6550 euro

suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab 10% osaühingu kapitalist.

3. Hageja lõplikest seisukohtadest nähtub, et hageja esitab leppetrahvi nõude alternatiivselt

lepingu p 2.1.17, 2.1.18 või p 2.1.19 alusel.

4. Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.17, mille kohaselt oli kostja kohustatud vähemalt kolm

aastat ehk vähemalt kuni 01.06.2021 mitte pakkuma T. S. OÜ-le konkureerivat

autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel Tartu linnas ja 25 km XXXuses Tartu linnast

isiklikult või kolmandate isikute kaudu, välja arvatud juhul, kui sellest on hagejale eelnevalt

vähemalt 60 päeva e-postiga ette teatatud.

Hageja arvates on kostja rikkunud eeltoodud kohustust, jättes pärast lepingu sõlmimist oma

Facebook’i profiilis töökohaks T. S. OÜ. Pärast hageja poolt hagihoiatuse saamist on kostja

T. S. OÜ töökoha lahtrist maha võtnud, kuid jättis enda kontaktandmeteks T. S. OÜ

kodulehe. Hageja hinnangul viitab selline käitumine eesmärgipärasele konkurentsi

mitteosutamise kohustuse rikkumisele, kuivõrd sellega eksitas kostja sihikindlalt endiseid ja

potentsiaalseid T. S. OÜ kliente, kes võtavadki ühendust kostja kui T. S. OÜ esindajaga

vahetult, otsimata T. S. OÜ kodulehelt alternatiivseid kontaktandmeid ning teadmata, et

kostjal pole enam selle ettevõttega seotud. Seega on hageja seisukohal, et kostja on selliselt

osutanud T. S. OÜ-le konkurentsi. Kõik viidatud andmed kustutas kostja oma profiilist

üksnes pärast hagiavalduse kättesaamist, mis viitab kostja teadlikule tegevusele.

Lisaks osutab kostja hagejale konkurentsi, kasutades T. S. OÜ endist telefoninumbrit oma

majandusliku tegevuse korraldamiseks. Kuigi hageja on kõnealuse telefoninumbri loovutanud

kostjale, leppisid pooled kokku, et numbrit edaspidi kasutav kostja suunab kõik T. S. OÜ-le

saabuvad kõned hageja või I. O. numbrile. Kuigi kostja tundus alguses nimetatud kokkulepet

järgivat, ei ole T. S. OÜ-le alates 2018. a septembrikuust kuni hagihoiatuse kättesaamiseni

saabunud ühtegi kostja poolt suunatud klienti, millest võib järeldada, et kostja kõnealust

kokkulepet ei täitnud ning asus ise teenindama kliente, kes on helistanud T. S. OÜ endisele

numbrile. Pärast hagihoiatuse kättesaamist on kostja suunanud T. S. OÜ-le vaid kaks klienti.

Arvestades kõnealusele numbrile tavapäraselt laekuvate kõnede suuremat arvu, on hageja

seega seisukohal, et kostja osutas T. S. OÜ-le konkurentsi, kasutades viimase endist

telefoninumbrit oma majandusliku tegevuse korraldamiseks.

Nimetatud

kohustust

on

kostja

samuti

rikkunud,

tegutsedes

XXXl

paiknevas

autoremonditöökojas, mida muidu kasutab A. P. OÜ (rg-kood XXX), mis asub aadressil

XXX,. 21.02.2019 lõuna paiku seisis A. P. OÜ töökoja ees kostja auto CHRYSLER

CONCORDE (1997), registreerimismärgiga XXX. Sama päeva õhtul oli kostja auto ikka

töökoja ees ning töökojas toimus töö (tõstukitel oli vähemalt 3 autot ja töötasid mitu inimest).

Väljas oli pargitud vähemalt 6-7 autot, mida lõuna paiku seal ei olnud. Seega toimub

kõnealuses töökojas tihe töö iga päev hilisõhtuni.

Pärast hagihoiatuse kättesaamist on kostja viinud oma tegevuse üle teisele kohale ning

hakanud pakkuma oma teenuseid teises remonditöökojas M. OÜ (rg-kood XXX) aadressil

XXX. Nimetatud töökoja juures on korduvalt märgatud mõlemat kostjale kuuluvat autot –

Chrysler 300 (reg-nr XXX) ja Chrysler Concorde (reg-nr XXX). Kostja sõidukid (ja ka nt T.

S. OÜ endise kliendi V. M. sõiduk) on paiknenud XXX tn töökoja ees korduvalt erinevatel

päevadel ja erineval kellajal, lisaks on kostja sõiduk olnud ühe päeva jooksul ka sama töökoja

ees ümber pargitud.

Lisaks erinevates töökodades paiknemisele ja tegutsemisel on hagejal põhjendatud alus

arvata, et kostja pakub T. S. OÜ-le konkurentsi osutavat autoremondi teenust, tulenevalt

asjaolust, et kostja on pärast T. S. OÜ võõrandamise lepingu sõlmimist soetanud varuosi ja

tööriistu mahus, mis viitavad äritegevusele.

Konkureeriva autoremonditeenuse osutamist kinnitab ka kostja 21.02.2019 saadetud teade, et

ta soovib 60 kalendripäeva pärast alustada konkureerivat autoremonditeenust ärilistel

eesmärkidel Tartu linnas ja 25 km raadiuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute

kaudu. Olukorras, kus kostjal puuduks huvi autoremonditeenuseid osutada, poleks kostja ka

sellist teadet esitanud.

5. Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.19, mille kohaselt kohustus kostja vähemalt kolm

aastat mitte kasutama T. S. OÜ tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel

eesmärkidel isiklikult või kolmandate isikute kaudu.

Kostja on asunud osutama autoremonditeenuseid isikutele, kes olid varem T. S. OÜ kliendid,

ning käinud korduvalt T. S. OÜ koostööpartnerite ja tarnijate juures kaupu soetamas koguses,

mis viitab äritegevusele.

6. Kostja on rikkunud lepingu punkti 2.1.18, mille kohaselt kohustus kostja vähemalt kolm

aastat mitte pakkuma T. S. OÜ-le konkureerivat tegevust ärilistel eesmärkidel isiklikult või

kolmandate isikute kaudu varuosade müügiga ja vahendamisega kauplustes, edasimüüjate

kaudu, e-poe kaudu või posti teel.

Arvestades kostja poolt erinevatele automudelitele soetatud varuosade ja tööriistade mahtu

ning mitmekesisust, on hageja seisukohal, et selline tegevus hõlmab endas paratamatult ka

varuosade müüki ja vahendamist.

Kostja seisukohad

7. Kostja vaidleb hagile täies ulatuses vastu ja palub jätta hagi rahuldamata.

8. Kostjale jääb arusaamatuks, kuidas saab erinevate kostja isiklikus omanduses olevate autode

ja kolmandate isikute autode parkimine ja paiknemine linnas viidata kostja lepinguga võetud

kohustuste rikkumisele.

9. Kostja on teostanud ja jätkuvalt teostab autoremonditöid üksnes isiklikuks otstarbeks. Kostja

ei ole teostanud ühtegi konkureerivat autoremonditööd ärilistel eesmärkidel, st tulu

teenimiseks. Samuti ei ole kostja kasutanud T. S. OÜ tarnijaid, sh I. C. E. OÜ-d ärilistel

eesmärkidel. I. C. E. OÜ-st soetatud tööriistad ja varuosad on soetatud mitteärilistel

eesmärkidel isiklikuks otstarbeks ja mobiilne tööriistakapp on soetatud mittekonkureerivaks

tegevuseks kostja põllumajandusega tegelevale ettevõttele H. OÜ.

10. Alternatiivselt leiab kostja, et leppetrahv on ebamõistlikult suur ja palub seda vähendada

nullini. Arvestades et kostja on hagejale andnud üle osa äriühingust, mille väärtuseks on

hageja ise hinnanud 26 200 eurot, on nii suure leppetrahvi nõudmine ebamõistlik. Kostja ei

ole kahjustanud T. S. OÜ huve ja seega ei saa hagejal olla tekkinud kahju, mida leppetrahv

peaks katma. Lisaks palub kostja arvestada kohtul oma majandusliku seisundiga. Kostja on

töötu ning XXX lapse isa. Oma varalise olukorra tõttu satuks kostja ja tema perekonna

liikmed leppetrahvi täies ulatuses väljamõistmise korral raskesse majanduslikku olukorda.

KOHTU SEISUKOHT

11. Hageja on esitanud kohtule hagi leppetrahvi 45 000 euro väljamõistmiseks. Võlaõigusseaduse

(VÕS) § 158 lg 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma.

12. Leppetrahvi maksmise nõudeõiguse tekkimiseks peavad olema täidetud järgmised üldised

eeldused:

 poolte vahel on kehtiv leping (sh kehtiv leppetrahvikokkulepe);

 võlgnik on lepingulist kohustust rikkunud (VÕS § 100);

 võlgnik vastutab rikkumise eest, v.a juhul, kui lepinguga on kokku lepitud võlgniku

teistsugune vastutusstandard (VÕS §-d 103 ja 160);

 võlausaldaja on leppetrahvi nõudmisest võlgnikule mõistliku aja jooksul pärast

rikkumise avastamist teatanud (VÕS § 159 lg 2).

Kõigi nende asjaolude tõendamise koormis on TsMS § 230 lg 1 esimese lause alusel

võlausaldajal (vt Riigikohtu 10. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-17, p 12).

13. Vaidlus puudub selles, et 29.05.2018 sõlmisid hageja (lepingus ostja), kostja (lepingus müüja)

ja K. K. (end V., lepingus müüja), osaühingu osa müügilepingu (hagiavalduse lisa 1, I kd tl

19-28), mille esemeks oli T. S. OÜ 26 200 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis moodustab

40% osaühingu kapitalist, ning T. S. OÜ 6550 euro suuruse nimiväärtusega osa, mis

moodustab 10% osaühingu kapitalist.

14. Lõpliku nõudena nõuab hageja kostjalt leppetrahvi alternatiivselt lepingu punktide 2.1.17,

2.1.18 või 2.1.19 alusel.

15. Hagiavalduses ning menetluse käigus viitas hageja ka lepingu punktis 2.1.15 sätestatud

ärisaladuse hoidmise kohustuse rikkumisele ning õigusele nõuda kohustuse rikkumise eest

leppetrahvi lepingu punkti 2.1.16 alusel. 24.04.2020 määrusega andis kohus hagejale tähtaja

nõude täpsustamiseks, paludes välja tuua iga lepingupunkti alusel nõutava leppetrahvi summa

eraldi. Kuna hageja leppetrahvinõuet lepingu punkti 2.1.16 alusel ei esitanud, saab kohus

järeldada, et hageja on sellel alusel leppetrahvi nõudmisest loobunud.

16. Lepingu p 2.1.17 kohaselt R. K. kohustus vähemalt kolm aastat (vähemalt kuni 2021. aasta 1.

juunini) mitte pakkuma T. S. OÜ-le konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel

Tartu linnas ja 25 km raadiuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu (välja

arvatud juhul kui autoremonditeenuse pakkumise alustamisest on ostjale eelnevalt vähemalt

60 päeva e-postiga ette teatatud). Nimetatud kohustuse rikkumise korral oli ostjal õigus nõuda

R. K. lt iga rikkumise eest leppetrahvi summas kuni 20 000 eurot.

17. Lepingu p 2.1.18 kohaselt R. K. kohustus vähemalt kolm aastat (vähemalt kuni 2021. aasta 1.

juunini) mitte pakkuma T. S. OÜ-le konkureerivat tegevust ärilistel eesmärkidel isiklikult või

kolmandate isikute kaudu varuosade müügiga ja vahendamisega kauplustes, edasimüüjate

kaudu, e-poe kaudu või posti teel. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on ostjal õigus

nõuda R. K. lt iga rikkumise eest leppetrahvi summas kuni 20 000 eurot.

18. Lepingu p 2.1.19 kohaselt R. K. kohustus vähemalt kolm aastat mitte kasutama T. S. OÜ

tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel eesmärkidel isiklikult või kolmandate

isikute kaudu. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on ostjal õigus nõuda R. K. lt iga

rikkumise eest leppetrahvi summas kuni 20 000 eurot.

19. Vaidlus puudub selles, et 21.02.2019 edastas kostja hagejale teadaande, et kostja soovib 60

kalendripäeva pärast alustada konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel Tartu

linnas ja 25 km raadiuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu (I kd tl 45).

Seega alates 22.04.2019 on kostjal lubatud konkurentsi osutamine. Endiselt oli kostjal

keelatud pakkuda konkureerivat tegevust ärilistel eesmärkidel varuosade müügiga ja

vahendamisega ning kasutada T. S. OÜ tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel

eesmärkidel.

20. Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud, et kostja rikkus lepingu punktist 2.1.17 tulenevat

keeldu mitte pakkuda T. S. OÜ-le konkureerivat autoremonditeenust ärilistel eesmärkidel

Tartu linnas ja 25 km raadiuses Tartu linnast isiklikult või kolmandate isikute kaudu, lepingu

punktist 2.1.18 tulenevat keeldu mitte pakkuda T. S. OÜ-le konkureerivat tegevust ärilistel

eesmärkidel varuosade müügiga ja vahendamisega ega lepingu punktist 2.1.19 tulenevat

keeldu mitte kasutada T. S. OÜ tarnijaid, kliente, alltöövõtjaid ja kontakte ärilistel

eesmärkidel.

21. Hageja väitel kostja osutas T. S. OÜ-le konkureerivat autoremonditeenust esmalt XXXl

paiknevas autoremonditöökojas, mida muidu kasutab A. P. OÜ (rg-kood XXX), ning seejärel

M. OÜ (rg-kood XXX) remonditöökojas aadressil XXX. Sealjuures osutas kostja hageja

väitel konkureerivat autoremonditeenust T. S. OÜ endistele klientidele.

22. Kohus käsitleb esmalt hageja väiteid, mis puudutavad autoremonditeenuse osutamist T. S.

OÜ endistele klientidele.

23. Hagiavalduse kohaselt on XXXl paikneva töökoja ees märgatud T. R. sõidukit, kes oli T. S.

OÜ klient ajani, mil kostja oma osaluse võõrandas. Oma väidete kinnitamiseks esitas hageja

kohtule foto sõiduki paiknemisest, millel on näha auto registrinumbriga XXX (hagiavalduse

lisa 5, I kd tl 47) ning H. L. OÜ (rg-kood XXX) kliendikaardi (hagiavalduse lisa 12, I kd tl

64-65), millest nähtub kontaktnumbrina T. R. telefoninumber ning H. L. OÜ-le T. S. OÜ

poolt väljastatud arved (hagiavalduse lisa 13, I kd tl 67-68). Hageja esitas kohtule ka T. R.

kõnesalvestise (hagiavalduse lisa 14), milles T. R. kinnitab, et XXXl parkinud sõiduk oli

tema oma ja ta viis sõiduki R. K. juurde, et ta kontrolliks pihusteid, kuna R. on kogu aeg

seda bussi teinud. Kostja selgituste kohaselt pihustite kontrollimine eesmärgiga aidata oma

sõbral aru saada, kas auto vajab hooldust või remonti, ei ole konkureeriva autoremonditeenuse

osutamine ärilistel eesmärkidel. Kostja ei saanud sellisest abi osutamisest mingit rahalist kasu

ning ei teostanud mingit sisulist tööd. Ta lihtsalt aitas sõbral aru saada, kas tema sõiduk vajab

mingeid tegevusi ilma sellest ise kasu saamata ja mingeid töid teostamata. Kohus leiab, et

hageja ei ole tõendanud, et kostja oleks osutanud teenust ärilistel eesmärkidel.

24. Hageja esitas kohtule fotod selle kohta, et XXX autoremonditöökoja juures on märgatud T. S.

OÜ endiste klientide M. OÜ ja V.M. autosid (02.04.2019 kell 15.03 M. auto garaaži juures, I

kd tl 127, 29.04.2019 kell 20.49 V. auto ja R. auto, I kd tl 134, 29.04.2019 kell 20.51 R. auto

ja V. auto, I kd tl 135), ning hageja XXX M. S. kinnituskirja (I kd tl 120-121) kohaselt M. S.

pildistas XXX garaaži juures R. autot Chrysler Concorde ja M. OÜ autot WV Golf Cabriolet

ka 10.05.2019 kell 10.09 ning 29.04.2019 tegi kaks pilti, kust on nähtav R. Concorde ja V.

M. a Dodge RAM (pilt 29.04 kell 20.49 V. auto ja R. auto ja 29.04 kell 20.51 R. auto ja V.

auto). I. O. vande all antud ütluste (10.02.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 105) kohaselt

on ta kostjat näinud ringi sõitmas T. S. OÜ endise kliendi V. M. a autoga.

25. Kostja esitas kohtule M. OÜ omaniku A. H. i ning XXX R. K. , kes töötab V. M. a ettevõttes

P. OÜ, kirjalikud tunnistused ning kohus kuulas nad kostja taotlusel ära ka tunnistajatena.

26. A. H. i 09.07.2019 kirjaliku tunnistuse (I kd tl 165) ja vande all antud ütluste (20.01.2020

kohtuistungi protokoll, II kd tl 83) kohaselt tunnevad nad R. K. ga teineteist juba pikka aega,

on sõbrad ning käivad perekonniti läbi. A. H. on andnud R. le enda autosid kasutada, kuna R.

l vahepeal ei olnud endal autot. Ka 2019. a aprilli alguses oli tema Volkswagen Golf R. käes.

A. H. i sõnul on R. aidanud teda kui sõpra.

27. Hageja leidis, et A. H. i ütlused, mille kohaselt ta on andnud oma ettevõtte sõidukeid kostjale

isiklikuks kasutamiseks, on ebausaldusväärsed, kuna ta ei suutnud kohtuistungil välja tuua

kostja abikaasa eesnime, kuigi väitis, et nad on kostjaga sõbrad, käivad perekonniti läbi ning

kostja abikaasa hoiab tema lapsi. Kohtu hinnangul ei anna asjaolud, et A. H. mäletas valesti

kostja abikaasa eesnime ning ei osanud öelda kostja lapse nime, alust tema ütluste ja kirjaliku

tunnistuse arvestamata jätmiseks. A. H. i sõnul tema naine viib kostja naisele last hoida.

Kostja on selgitanud (02.03.2020 menetlusdokument, II kd tl 140-141), et A. H. ja kostja

abikaasa ei puutu igapäevaselt kokku, läbi käivad tihedamalt eelkõige A. ja kostja abikaasad

omavahel ning A. ja kostja omavahel; A. nimetas kostja abikaasat M.ks, kuna see on tema

hüüdnimi.

28. R. K. 21.07.2019 kirjaliku tunnistuse (I kd tl 159) ja vande all antud ütluste (20.01.2020

kohtuistungi protokoll, II kd tl 83) kohaselt on tööandja poolt talle antud kasutada Dodge

RAM (numbrimärgiga XXX). Töövälisel ajal on auto olnud R. kasutada, kui tal on selleks

vajadus olnud. Autoremonditeenust ta V. M. ale või ta ettevõtetele Dodge RAM-i

remontimiseks osutanud ei ole. Hoolduse viis R. K. ise läbi, kuid R. on tellinud talle

varuosasid.

29. Hageja taotles J. R. tunnistajana ärakuulamist, kelle ütlustega soovis tõendada, et kostja on

osutanud T. S. OÜ-le konkurentsi, teenindades T. S. OÜ klienti I. OÜ, mille juhatuse

liikmeks on J. R. XXX M. R. . Kuna J. R. teatas kohtule, et ei saa istungil osaleda, siis

hageja loobus tema ülekuulamise taotlusest. Kostja esitas kohtule M. R. 16.07.2019 kirjaliku

tunnistuse (I kd tl 166) ja kohus kuulas M. R. kostja taotlusel tunnistajana ära. M. R.

kirjaliku tunnistuse ja vande all antud ütluste (20.01.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 83)

kohaselt on nad R. K. ga head tuttavad. R. K. ei ole tema autosid pärast T. S. OÜ-st

lahkumist remontinud. Nüüd käib M. R. autosid remontimas XXX tänaval, kuid on vahepeal

R. K. lt nõu küsinud ja R. K. on talle varuosasid tellinud.

30. Eeltoodud põhjendustel ei ole kohtu hinnangul tõendatud kostja poolt T. S. OÜ endistele

klientidele autoremonditeenuste osutamine ning nende kasutamine ärilistel eesmärkidel.

31. Järgnevalt käsitleb kohus hageja ülejäänud väiteid, mis puudutavad T. S. OÜ-le konkureeriva

autoremonditeenuse osutamist.

32. Kohus märgib, et ei nõustu hagejaga, et jättes Facebook’i profiilil oma töökohaks T. S. OÜ

ning enda kontaktandmeteks T. S. OÜ kodulehe (hagiavalduse lisad 7 ja 8, kd I tl 48-51), on

kostja osutanud T. S. OÜ-le konkurentsi. Kostja Facebooki lehel oli viide T. S. OÜ

kodulehele, kus olid olemas T. S. OÜ kontaktandmed. Kohus nõustub, et kostja Facebook’i

profiilil kuvatav info võis T. S. OÜ endisi ja potentsiaalseid kliente küll eksitada, kuid see ei

saa tõendada konkurentsi osutamise keelu rikkumist kostja poolt.

33. Ka T. S. OÜ endisele numbrile helistanud ning kostja poolt edasi suunatud klientide

vähesusest ei saa kohtu hinnangul järeldada konkurentsi osutamise keelu rikkumist. Hageja

väljatoodud asjaolud ei võimalda järeldada, et kostja asus ise teenindama kliente, kes

helistasid T. S. OÜ endisele numbrile, ning osutas T. S. OÜ-le seeläbi konkurentsi. Samuti

nõustub kohus kostjaga, et jääb arusaamatuks, kuidas eristada seda, millised on kostja

suunatud kliendid ning millised mitte.

34. Hageja esitatud fotomaterjali (hagiavalduse lisad 5, 10, 11, 15, I kd tl 47, 55, 57-62, 70-71,

hageja 19.06.2019 seisukoha lisa 2, I kd tl 126-135) osas märgib kohus, et need kinnitavad

üksnes kostja ja kolmandate isikute autode paiknemist autoremonditöökodade juures.

Hagiavalduse lisaks 10 (tl 55) oleva fotoga soovis hageja tõendada, et 21.02.2019 lõuna paiku

seisis A. P. OÜ töökoja ees kostja auto CHRYSLER CONCORDE (1997),

registreerimismärgiga XXX. Hagiavalduse lisaks 11 (tl 57-62) olevate fotodega soovis hageja

tõendada, et sama päeva 21.02.2019 õhtul oli kostja auto ikka töökoja ees ning töökojas

toimus töö (tõstukitel oli vähemalt 3 autot ja töötasid mitu inimest). Väljas oli pargitud

vähemalt 6-7 autot, mida lõuna paiku seal ei olnud. Eelnevast järeldas hageja, et töökojas

toimub kostja osavõtul tihe töö iga päev hilisõhtuni. Kohus märgib, et hagiavalduse lisaks 11

olevad fotodelt ei ole tuvastatavad hageja märgitud asjaolud, et tõstukitel oli vähemalt 3 autot

ja töötas mitu inimest. Hageja ei ole väitnud, et üks töötavatest isikutest oli kindlasti kostja ja

ei ole teda fotodele jäädvustanud. Kohtu hinnangul ei võimalda need fotod teha järeldust, et

töökojas toimus kostja osavõtul tihe töö iga päev hilisõhtuni.

35. XXX töökoja juures tehtud fotodega soovis hageja tõendada, et kostja sõidukid (ja T. S. OÜ

endiste klientide V. M. a ja M. OÜ sõidukid – mille osas on kohus juba seisukoha võtnud) on

paiknenud XXX töökoja ees korduvalt erinevatel päevadel ja erineval kellaajal, lisaks on

kostja sõiduk olnud ühe päeva jooksul ka sama töökoja ees ümber pargitud, mis viitab hageja

hinnangul kostja poolt lepingu rikkumisele.

36. Hageja XXX M. S. kinnituskirja ja vande all antud ütluste kohaselt on ta näinud XXX

garaaži juures ka R. K. d ennast. M. S. kinnituskirjast (I kd tl 120-121) nähtuvalt 12.04.2019

hommikul nägi R. K. d XXX garaaži ees kohvi joomas ja suitsu tegemas, R. K. kandis sinist

töötunket nagu on T. S. OÜ töötajatel; 17.04.2019 nägi R. K. d garaažis tõstuki taga. M. S.

vande all antud ütluste kohaselt (10.02.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 104 pöördel, tl

105) kahel, kolmel korral nägi ta R. t XXX garaaži juures. Seljas olid tööriided ja tegi tööd.

Töötunked olid seljas ja tegi autoremonti. Põhilised autod, mida M. S. nägi, olid sõiduautod

ja mikrobussid, traktoreid ei näinud. Kui uksest sisse vaatas, nägi tõstuki peal olevaid autosid

ja nägi M. A. ut, kes samuti remontis autosid. Garaaž oli suhteliselt hämar. Isiklikud autod

need tunnistaja arvates ei olnud.

37. Kostjat on näinud XXX autosid remontimas ka I. K. , kelle vande all antud ütlustest

(10.02.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 105) nähtuvalt nägi ta kostjat, kui viis oma auto

M. A. u juurde remonti eelmise aasta kevadel. Ühel korral on I. K. ka R. K. le auto võtmed

andnud. R. K. ga ta ei rääkinud, mis autol teha vaja. Esimene kord, kui I. K. viis auto XXX

garaaži, oli R. K. T. S. vormis auto all, auto oli ülesse tõstetud. Teine kord tuli R. K. talle

vastu võtit võtma T. S. tunkedega. I. K. ile jäi mulje, et R. K. teeb koos M. A. uga seal tööd.

Raha I. K. R. le andnud ei ole. Kokku on I. K. näinud R. t seal kolm korda. Kolmas kord oli

kuskil kuu aega hiljem.

38. M. OÜ omaniku M. A. u 12.07.2019 kirjaliku tunnistuse (I kd tl 164) ja vande all antud

ütluste (20.01.2020 kohtuistungi protokoll, II kd tl 82 pöördel, tl 83) kohaselt tema teada ei

ole R. K. tema garaažis teiste autosid remontinud, vaid on käinud omi asju tegemas. On

käinud garaažis keevitamas, enda põllutehnikat remontimas ja ka autot hooldamas. Mõnikord

on ta käinud garaažis mitu korda päevas mingi detailiga tegelemas. Kui R. l aega rohkem on

olnud, siis on M. A. palunud tal möödaminnes linnast ka enda ostetud varuosasid ära tuua.

Kuna ta on tihti linnast ära, siis on R. vahepeal oma autosid M. A. u garaaži juures hoidnud.

M. A. mäletab ka hetki, kui R. ja ta naise autod mõlemad olid korraga rivist väljas ja seisid

tema garaaži juures päris mitu päeva, kuna R. ise oli põllutöödega tegelemas. Kui R. linnas

on, siis on nad sageli kohtunud garaaži juures ka niisama juttu ajamiseks ja kohvipausiks.

Garaaži juures on olnud ka R. XXX auto. R. kasutab tema garaaži 2019. a märtsikuust, siis

oli kevad ja tal oli vaja traktoril juppe vahetada. Vahepeal olid R. l garaaži võtmed ja ta sai

sinna ise sisse, see oli oktoobri kuus 2019. a.

39. M. S. kinnituskirjast ja vande all antud ütlustest ning I. K. i vande all antud ütlustest

nähtuvalt M. S. ja I. K. on üksnes mõned korrad näinud kostjat XXX garaažis tööd tegemas.

Sealjuures puuduvad andmed selle kohta, milliseid konkreetseid autosid kostja parajasti

remontis. Samas ei ole kostja autoremonditööde teostamist eitanud, vaid on väitnud, et on töid

teinud isiklikul otstarbel, mitte ärilistel eesmärkidel. Kohus loeb M. A. u kirjaliku tunnistuse

ning vande all antud ütlustega tõendatuks, et kostja autod on ka niisama garaaži juures seisnud

või kostja on käinud tema juures kohvi joomas ja juttu ajamas. Kohus leiab, et hageja esitatud

fotod, M. S. kinnituskiri ning tunnistajate ütlused ei võimalda lugeda tõendatuks kostja poolt

konkureeriva autoremonditeenuse osutamist ärilistel eesmärkidel. Hageja ei ole suutnud ära

tõendada mitte ühtegi konkreetset juhtumit, mil kostja on tasu eest autoremonditeenust

kolmandatele isikutele osutanud. Kohus peab vajalikuks osundada, et kui hageja ei suutnud

ise ühtegi isikut leida, kes olnuks nõus kostjalt autoremonditeenuse ostmist tunnistama,

olnuks hagejal võimalik näiteks saata vihjete kontrollimiseks ise kedagi kostja juurde

autoremonditeenust küsima. Hageja on märkinud, et „lisaks puudub hagejal huvi kaasata

menetlusse T. S. OÜ kliente, kuna T. S. OÜ klientidel puudub kohustus tellida ka edaspidi

teenust T. S. OÜ-lt“ (hageja 19.06.2019 menetlusdokumendi p 1.4.14.2, I kd tl 112). Hageja

seisukoht on mõistetav, kuid hageja on ise riskinud võimalusega, et tema hagi aluseks olevad

asjaolud võivad jääda tõendamata.

40. Järgmiselt analüüsib kohus, kas lepingurikkumised saab lugeda tõendatuks kostja poolt

soetatud varuosade ja tööriistade mahust tulenevalt.

41. Hageja hinnangul on põhjendatud alus arvata, et kostja pakkus T. S. OÜ-le konkurentsi

osutavat autoremondi teenust tulenevalt asjaolust, et kostja on pärast T. S. OÜ osa

võõrandamist soetanud varuosasid ja tööriistu mahus, mis vastab äritegevusele. Arvestades

kostja poolt erinevatele automudelitele soetatud varuosade ja tööriistade mahtu ning

mitmekesisust, on hageja seisukohal, et selline tegevus hõlmab endas paratamatult ka

varuosade müüki ja vahendamist. Hageja väitel on kostja käinud korduvalt T. S. OÜ

koostööpartnerite ja tarnijate juures kaupu soetamas, ning soetatud varuosade maht viitab

ärilisele eesmärgile.

42. Kohus nõudis hageja taotlusel I. C. E. OÜ-lt, T. OÜ-lt, T.K. OÜ-lt, M. U. OÜ-lt, K.G. K.

AS-lt, L. A. OÜ-lt, T. OÜ-lt ja FIE-lt S.K. välja kõik arved, mis on perioodil alates

29.05.2018 kuni kohtu nõudele vastamise kuupäevani esitatud kostjale, tema XXX K. K. le

või nendega seotud ettevõtetele H. OÜ-le, A. OÜ-le, N. B. OÜ-le.

43. T. K. OÜ (II kd tl 40), T. OÜ (II kd tl 42), K.G. K. AS-i (II kd tl 43), FIE S. K.i (II kd tl 46),

M. U. OÜ (II kd tl 49), T. OÜ (II kd tl 51) ja L. A. OÜ (II kd tl 53) vastustest nähtuvalt ei ole

kostjale, tema XXXle ega nendega seotud ettevõtetele arveid nimetatud perioodil väljastatud.

44. I. C. E. OÜ edastas 29.10.2019 kohtule H. OÜ-le esitatud arved (II kd tl 1-38).

45. Hageja väitel temale teadaolevalt on kostja soetanud varuosasid ja tööriistu vähemalt 9-10

erinevalt ettevõttelt, kuid see hageja väide ei ole tõendatud.

46. Hageja esitas 13.01.2020 kohtule kaks kõnesalvestist, tõendamaks et kostja on käinud

korduvalt hageja koostööpartnerite ja tarnijate juures kaupu soetamas ning soetanud kaupu sh

jaekliendina: 25.01.2019 kell 15:43 toimunud hageja kõne T. K. OÜ Tartu kauplusega (alates

0:49) ja 12.02.2019 kell 13:45 toimunud hageja isa I. O. kõne L. A. OÜ esindajaga (alates

3:25). Kohtu hinnangul esitatud kõnesalvestistelt nähtub küll, et kostja on nende T. S. OÜ

koostööpartnerite juures käinud, aga puuduvad andmed selle kohta, millises mahus kaupu

kostja neilt on ostnud ning millisel otstarbel.

47. Lisaks esitas hageja kohtule T. K. OÜ kaupluse juhataja R. J. i tunnistuse (hageja 26.02.2020

menetlusdokumendi lisa 1, II kd tl 113), mille kohaselt ta kinnitab, et R. K. on korduvalt

käinud alates 29.05.2018 ostmas erinevate automarkide varuosasid ning temale sai väljastatud

isikustamata sularaha või kaardimakse arved ehk arved jaekliendi nime all. R. K. on ostnud

erinevate automarkide varuosasid arvestatavas ulatuses. Tavaliselt ostavad sellises mahus

varuosasid autoremonditöökodade esindajad, mitte eraisikud, kes remondivad enda ja oma

lähedaste sõidukeid.

48. Kostja omakorda esitas kohtule tõendid selle kohta, et R. J. alustas tööd T. K. OÜ-s alles

juulis 2019 (kostja 16.03.2020 seisukoht, II kd tl 156-160) ning leidis, et R. J. ei saanud

seetõttu kõnealust tunnistust anda. Hageja selgitustest nähtuvalt on tegemist kaupluse

müüjatelt saadud infoga; kaupluse müüjad tunnevad kostjat kui pikka aega autode remondiga

tegelenud isikut nägupidi (hageja 07.05.2020 menetlusdokument, II kd tl 175). Kohus leiab, et

R. J. i tunnistus kinnitab küll lisaks eelnevalt viidatud kõnesalvestisele, et kostja on

varuosasid ostnud ka T. K. OÜ-st. Samas on kohus seisukohal, et hinnang ostetud varuosade

koguste osas on ebamäärane ning kohtu poolt kontrollimatu. Seetõttu ei võimalda R. J. i

kinnitus teha järeldust selle kohta, et kostja on T. K. OÜ-d ärilistel eesmärkidel kasutanud.

49. I. C. E. OÜ edastatud arvetest nähtub, et perioodil 23.10.2018 kuni 29.01.2010 on I. C. E.

OÜ esitatud H. OÜ-le arveid kokku summas 4517,61 eurot. Kostja on selgitanud, et 397,1

euro ulatuses on kostja algselt tellitud tooteid tagastanud ja I. C. E. OÜ on nende kohta

kreeditarved esitanud.

50. Kostja andis ostetud tööriistade ja varuosade kohta järgnevad selgitused (II kd tl 63-65) ning

esitas omapoolse tabeli selgitustega I. C. OÜ-lt soetatud esemete kohta (II kd tl 66-73):

 1023,91 euro eest ostis kostja oma marjakasvatusega tegelevale ettevõttele mobiilse

tööristakapi. Kostja esitas tõendina ettevõtte raamatupidaja kinnituskirja, millest

nähtuvalt tööriistakapp osteti H. OÜ-le (II kd tl 75);

 737,75 euro eest ostis kostja erinevaid tööriistu ja tarvikuid enda oma pere (kaasa

arvatud XXX, XXX ning XXX) tarbeks;

 777,48 euro eest ostis kostja tooteid, mida ta ei ole erinevatel põhjustel kasutanud;

 1581,38 euro eest tellis kostja tooteid oma sõpradele abiks olles. Kostja selgitab, et

abistas sõpru varuosade tellimisel ning ei ole nimetatud varuosadega ühtegi tööd

teostanud ega teeninud tulu nende varuosade tellimisest. Osad tellimused on kostja

sõbrad I. C. OÜ-st ise ära toonud ja arve ise kinni maksnud koheselt omalt poolt.

51. Hageja pidas kostja selgitusi erinevatel põhjustel eluliselt ebausutavateks (02.03.2020

menetlusdokument, II kd tl 144-146).

52. Kohus leiab, et praegusel juhul ei pidanud mitte kostja tõendama, et ostis varuosad isiklikul

otstarbel, vaid hageja pidi hagi alusena tõendama, et kostja ostis varuosad ja tööriistad

ärilistel eesmärkidel. Praegusel juhul ei saa kohtu arvates pidada ostetud tööriistade ja

varuosade mahtu sedavõrd suureks, et ainuüksi sellest võiks järeldada nende soetamist

ärilistel

eesmärkidel

autoremonditeenuse

osutamiseks,

varuosade

müügiks

või

vahendamiseks. Kuna hageja ei olnud esitanud tõendeid varuosade ja tööriistade soetamise

kohta ärilistel eesmärkidel, ei olnud kostjal kohustust esitada tõendeid selle kohta, milleks ta

konkreetsel juhul iga varuosa ja tööriista kasutas. Kohus märgib siiski, et tõendatuks saab

lugeda asjaolu, et mobiilse tööriistakapi ostis kostja oma ettevõttele H. OÜ-le. Osa sõpru,

kelle abistamiseks kostja enda sõnul varuosasid tellis, on kohus ka vande all ära kuulanud –

M. R. ja kostja XXX R. K. on kinnitanud, et kostja on aidanud tellida varuosasid, ei ole

remonti teostanud (II kd tl 83), A. H. i ütluste kohaselt on R. aidanud teda kui sõpra (II kd tl

83).

53. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et kostjapoolseid lepingurikkumisi ei ole võimalik lugeda

tõendatuks tulenevalt kostja poolt soetatud varuosade ja tööriistade mahust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

54. Arvestades et hagi jääb rahuldamata, jätab kohus TsMS § 162 lg 1 alusel menetluskulud

hageja kanda.

55. Menetluskulude nimekirja kohaselt kostja on kohtuasja esimeses astmes kandnud lepingulise

esindaja kulusid summas 6420 eurot (sh käibemaks). Kostja kinnitab, et ei ole

käibemaksukohuslane. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu oli 100 eurot + km, st kokku 120

eurot tunnis ning ajakulu 53,5 tundi.

56. Hageja vaidles kostja menetluskuludele vastu õigusliku analüüsi, istungite ettevalmistamise ja

istungitel osalemise ning 02.03.2020 menetlusdokumendi koostamise ajakulu osas.

57. Kohus nõustub osaliselt hageja põhjendustega ning loeb kostja lepingulise esindaja

põhjendatud ja vajalikuks ajakuluks, arvestades käesoleva tsiviilasja keerukust ja mahtu,

kokku 30 tundi. Kohus nõustub, et kuna lepinguline esindaja esindas kostjat juba enne

kohtuvaidluse algust, pidi õiguslik olukord olema esindajale arusaadav. Hagiavaldusega

tutvumise, õigusliku analüüsi ja vastuse koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja

vajalikuks kokku 7 tunni ulatuses; hageja 19.06.2019 seisukohaga tutvumise, õigusliku

analüüsi ja vastuse koostamise ajakulu kokku 4 tunni ulatuses; 30.09.2019 istung kestis 1 tund

ja 11 minutit, istungi ettevalmistuse ja istungi ajakulu loeb kohus kokku põhjendatuks ja

vajalikuks 2,5 tunni ulatuses; hageja 23.09.2019 seisukohaga tutvumise, õigusliku analüüsi

ajakulu 2 tunni ulatuses; tunnistajate ülekuulamise taotluse koostamise ajakulu 1 tund on

põhjendatud ja vajalik, samuti kohtult tulnud dokumentide analüüsi ajakulu 1 tund ja

19.01.2020 seisukoha koostamise ajakulu 1 tund; 20.01.2020 kohtuistung kestis 1 tund ja 15

minutit, istungi ettevalmistuse ja istungi ajakulu loeb kohus kokku põhjendatuks ja vajalikuks

2,5 tunni ulatuses; 10.02.2020 kohtuistung kestis 1,5 tundi, istungi ettevalmistuse ja istungi

ajakulu loeb kohus kokku põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni ulatuses, 02.03.2020 kohtule

esitatud arvamuse koostamise ajakulu loeb kohus põhjendatuks ja vajalikuks 2 tunni ulatuses

ning 16.03.2020 arvamuse koostamise ajakulu samuti 2 tunni ulatuses; hageja esitatud

seisukohtade analüüsi ja lõpliku seisukoha koostamise ajakulu 3 tunni ulatuses).

58. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohuslane, seega kuuluvad menetluskulud

hüvitamisele koos käibemaksuga (TsMS § 174 lg 10).

59. Eeltoodud põhjendustel määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks ja mõistab

hagejalt kostja kasuks välja 3600 eurot (30*120).

60. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus kostja taotlusel, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS §

113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Isikuandmete asendamine

61. Kostja taotlusel asendab kohus kohtuotsuse avaldamisel arvutivõrgus kostja nime

initsiaalidega ning ei avalda tema isikukoodi ega aadressi (TsMS § 462 lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik