Legislator Case Law & Legislation
2-20-4923/16 AI generated

2-20-4923/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-4923/16
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta läbi vaatamata Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid Jätta menetlusse võtmata Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid

Legislator headnote

AI generated

2-20-4923/16 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Jätta läbi vaatamata Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid Jätta menetlusse võtmata Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid

Keywords

AI generated
hardship pension financial hardship damage to credit bank charges right to higher insurance cover ongoing social benefits
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Määruse tegemise aeg ja koht

6. oktoober 2020.a Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4923

Tsiviilasi

Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi vastu ruumidesse

sisenemise õiguse puudumise tuvastamiseks

Menetlusosalised

Hageja: Sihtasutus Hiiu Ravikeskus (registrikood 12542203,

asukoht Laste tn 1, 11613 Tallinn)

Hageja

lepingulised

esindajad:

vandeadvokaat

Tarmo

Peterson, advokaat Henri Torop (e-post menetlus@rask.ee)

Kostja:

OÜ

Sillen

Konsultatsioonid

(pankrotis)

pankrotihaldur Veli Kraavi (e-post veli.kraavi@lextal.ee)

Kostja

lepinguline

esindaja:

vandeadvokaat

Tarmo

Friedenthal (e-post tarmo.friedenthal@entsik.ee)

Menetlustoiming

Taotluse lahendamine, hagi läbi vaatamata jätmine

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi vastu tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ

(pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja

Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel

õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus

ruumidesse sisenemiseks Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 korralduse nr 77 „Eriolukorra

meetmete rakendamine“ kehtestatud hoolekandeasutuste ja haiglate külastuskeelu

kehtivuse lõpuni.

2. Jätta menetlusse võtmata Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi vastu tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ

(pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja

Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel

õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus

ruumidesse sisenemiseks Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorralduses nr 1.1-

1/20/27 „Haiglates ja hoolekandeasutustes külastuspiirangu kehtestamine“ kehtestatud

haiglate ja hoolekandeasutuste külastuskeelu kehtivuse lõpuni.

3. Jätta menetlusse võtmata Sihtasutus Hiiu Ravikeskus hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi vastu tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ

(pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja

Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel

õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus

ruumidesse sisenemiseks järgnevate Tervisameti korralduste, millega kehtestatakse

haiglate ja/või hoolekandeasutuste külastuskeeld, kehtivuse lõpuni.

4. Jätta menetluskulud hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib hageja esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju

Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättetoimetamisest.

Asjaolud

Sihtasutus Hiiu Ravikeskus esitas 31.03.2020 kohtule hagi OÜ Sillen Konsultatsioonid

(pankrotis) pankrotihaldur Veli Kraavi vastu ruumidesse sisenemise õiguse puudumise

tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt kuulub OÜ-le Sillen Konsultatsioonid (pankrotis) kinnistu asukohaga

Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx hoonestusõigus. Nimetatud kinnistul paikneb Hiiu

Ravikeskuse hooldushaigla, mida üürib üürilepingu nr xxxx alusel hageja. Hageja põhitegevus

seisneb hoolekande ja õendusabiteenuse osutamises, milleks on hagejale väljastatud vastav

tegevusluba. Hiiu Ravikeskuses viibib igapäevaselt umbes 150 raskes seisundis haiget.

25.04.2019 toimus Laste tn 1 asuva kinnisvara hindamine kohtuekspertiisi raames. 18.03.2020

võttis hagejaga ühendus kinnisvaraekspert H H uue kinnisvarahindamise läbiviimiseks

hooldushaigla hoonetes. Kinnisvaraekspert tegutses kostja ülesandel. Hageja keeldus eksperdile

juurdepääsu võimaldamisest patsientide tervise kaitsmise huvides, kuivõrd seoses COVID-19

viirusega on Vabariigi Valitsus võtnud 13.03.2020 vastu korralduse nr 77 „Eriolukorra

meetmete rakendamine“ (edaspidi korraldus). Korralduse p 5.1 kohaselt on kehtestatud

külastuskeeld hoolekandeasutustes ja haiglates. Külastuskeeld on sätestatud selleks, et vältida

viiruse edasist levikut. Terviseamet on koostanud COVID-19 viirusega seonduva juhendi, milles

on veelkord rõhutatud hoolekandeasutuste külastuskeelu olulisust ning täpsustatud, et

külastuskeeld kehtib kõigile mittekriitilistele tegevustele. Keeldumisele järgnevalt esitas

23.03.2020 kostja nõude üüripinnale juurdepääsu võimaldamiseks. Kostja leidis, et vaatamata

nakkusohule on kaitsemeetmeid kasutusele võttes võimalik siiski ülevaatust läbi viia. Kostja

ähvardas, et nõude mittetäitmise või täitmisest keeldumise korral loeb ta selle lepingust

tulenevate kohustuste rikkumiseks. 30.03.2020 kirjas nõudis kostja jätkuvalt hooldushaigla

läbivaatuse teostamist. Hageja palub tuvastada, et kostjal puudub üürilepingust tulenev õigus

Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx asuva Sihtasutus Hiiu Ravikeskuse ruumidesse sisenemiseks

kuni Vabariigi Valitsuse pöötl eriolukorra tõttu kehtestatud hooldushaiglate külastuskeelu

kehtivuse lõpuni.

26.05.2020

esitas

hageja

hagiavalduse

täienduse.

Hageja

palub

tuvastada

Sillen

Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu

Ravikeskus ja Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel

õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse

sisenemiseks Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorralduses nr 1.1-1/20/27 „Haiglates ja

hoolekandeasutustes külastuspiirangu kehtestamine“ kehtestatud haiglate ja hoolekandeasutuste

külastuskeelu kehtivuse lõpuni. Lisaks palub hageja tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ

(pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja Sillen

Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel õiguse puudumine

Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks

järgnevate Tervisameti korralduste, millega kehtestatakse haiglate ja/või hoolekandeasutuste

külastuskeeld, kehtivuse lõpuni.

Hageja põhjendab oma taotlust asjaoluga, et 17.05.2020 lõppes eriolukord ning sellega ka

13.03.2020 korralduse nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“ kehtivus. 17.05.2020 on

Terviseameti peadirektor andnud välja üldkorralduse „Haiglates ja hoolekandeasutustes

külastuspiirangu

kehtestamine“,

mille

kohaselt

kehtib

külastuskeeld

haiglates

ja

hoolekandeasutustes külastuskeeld edasi. Terviseameti korraldus jõustus 18.05.2020 ja kehtib

kuni 01.06.2020. Seonduvalt pärast hagi esitamist ilmnenud asjaoludega ja soovib hageja

käesolevaga hagiavalduse alust ja eset täiendada. Hageja selgitab, et hagi esitamise hetkel ei

olnud teada, kui kaua Eestis eriolukord kestab ning kui kaua Vabariigi Valitsuse korraldus nr 77

kehtib.

Hageja märgib, et kuna hagiavalduses esitatud nõue on esitatud seoses korraldusega 77, kuid

asjaolude muutumise tõttu kehtib külastuskeeld edasi Terviseameti peadirektori 17.05.2020

üldkorralduse alusel ning külastuskeeldu võidakse pikendada veel täiendavate järgnevate

Terviseameti korralduste alusel, siis soovib hageja täiendada nõude aluseks olevaid asjaolusid

(hagi alust) ning laiendada hagiavalduses esitatud nõuet (hagi eset). Käesoleval juhul täiendab

hageja hagi alust Terviseameti 17.05.2020 üldkorraldusest tulenevate asjaoludega, mille sisuks

on jätkuva külastuskeelu kehtestamine. Arvestades et ka hagi aluseks oli samadel asjaoludel

(külastuskeeld) põhinev nõue (millise nõude juurde hageja sealjuures endiselt jääb), siis ei

muuda faktiliste asjaolude täiendamine hagi aluseks olevaid põhilisi asjaolusid.

24.04.2020 esitas kostja vastuse hagiavaldusele ning palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja

märgib, et soov saada sissepääs Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu

Ravikeskus ruumidesse ei ole põhjendamatu, kuivõrd pankrotivara seisundi ja turuväärtuse

hindamine seostub otseselt pankrotimenetluse läbiviimise ning pankrotivara valitsemisega.

Kostja märgib, et korraldusega nr 77 on kehtestatud keeld hoolekandeasutustes ja haiglates

patsientide külastamisele, kuid mitte selliste ühekordsete toimingute tegemisele, milleks on

kostja taotlenud volitatud hindajale sissepääsu. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hagejal

puudub õiguskaitsevajadus. Kostja leiab, et õiguskaitsevajaduse puudumisest tulenevalt esineb

asjas alus ühtlasi hagi läbi vaatamata jätmiseks TsMS § 423 lg 2 p-i 2 alusel.

Kostja toob esile, et hageja ei ole põhjendanud ja tõendanud vääramatu jõu olemasolu, mis

takistab tal võimaldama sissepääsu, mistõttu ei ole hageja rikkumine vabandatav. Kostja on

pankrotihaldurina õigustatud pankrotivara valitsemisel sisenema Laste tn 1 // xxxx // xxxx //

xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse pankrotivara seisundi ja turuväärtuse

tuvastamiseks. Tegemist on pankrotimenetluse läbiviimisega seostuvate tegevuste ja

toimingutega. Kostja märgib, et väidetava vääramatu jõu olemasolu ei saa õigustada halduri töö

takistamist võlgniku pankrotimenetluse läbiviimisel. PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb haldurile

üle pankrotivara valitsemise õigus ning PankrS § 124 lg-d 1 ja 2 annavad sealjuures haldurile

kõik õigused pankrotivara valitsemiseks, mis on vajalikud pankrotivara säilitamiseks ja

pankrotimenetluse läbiviimise eesmärgil pankrotivaraga toimingute tegemiseks. Samuti annab

PankrS § 124 lg 3 haldurile võlgniku juhatusega võrdsed õigused, mis ei ole vastuolus

pankrotimenetluse eesmärgiga. Kostja on seisukohal, et ta on õigustatud saama takistusteta

sissepääsu Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse. Kostja

on valmis olnud arvestama maksimaalselt hageja huvidega, kes on aga ebamõistlikult kõikidest

alternatiividest keeldunud. Kostja toob esile, et eriolukorra meetmed on leevenemas ning

taastamisel on ka näiteks plaaniline ravi haiglates. Eriolukorda on pikendatud 24.04.2020

valitsuse otsusega kuni 17.05.202, seega on äärmiselt ebatõenäoline, et käesolev vaidlus jõuaks

sisulise läbivaatamise raamistikus jõustunud kohtuotsuseni enne eriolukorra lõppemist. Kostja

arvates oligi hageja püüdeks saavutada asjaolude moonutamise teel hagi esitamisega kohtult

õigussuhte reguleerimise kaudu halduri tegevuse takistamise seadustamine, mis võimaldanuks

hagejal jätkuvalt keelduda kostja õigustatud sissepääsunõude täitmisest.

19.06.2020 esitas kostja vastuse hageja 26.05.2020 hagiavalduse täiendusele. Kostja palub

keelduda hageja täiendavate nõuete menetlusse võtmisest. Kostja hinnangul ei ole alust väita, et

Terviseameti üldkorraldus, millele hageja tugineb, kehtestab keelu kostjale teostada

pankrotivara ülevaatus. Hageja ei ole ka ise selliseid põhjendusi arusaadavalt esitanud ning

kostja hinnangul peaks peaministri büroo selgitus, mis oli Korraldusega 77 kehtestatud

külastuskeelu sisu, ulatus ja eesmärk, olema piisav, et tõlgendada ka Terviseameti üldkorralduse

mõju. Tegemist on patsientide külastuskeeluga, mitte keeluga teostada halduril pankrotivara

ülevaatus. Seega ei anna Terviseameti üldkorraldus hagejale mitte mingisugust õigustust keelata

kostjale üürilepingus sätestatud viisil juurde- ja sissepääs Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx,

Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse ja teostada haldurina pankrotivara valitsemisest

tulenevaid õigusi. Täiendavalt märgib kostja, et hageja ei saa esitada abstraktseid

tuvastusnõudeid õigusaktide alusel, mida ei ole välja antud. Tuvastushagi saab esitada

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks konkreetsel õiguslikul alusel. Sellist alust ei

ole tekkinud. TsMS § 368 lg 1 kohaselt saab tuvastushagi esitada konkreetsel õiguslikul alusel

ning konkreetse õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks. Antud juhul soovib hageja,

et kohus kehtestaks tuvastushagi alusel kostjale keelu siseneda ruumidesse selliste õigusaktide

alusel, mida välja ei ole antud ja mille sisu ja mõju ei ole seega võimalik mitte mingil viisil ega

vormis määratleda.

Hageja poolt hagi aluse ja eseme täiendamine ei ole lubatav TsMS § 376 kohaselt. Kostja hagi

muutmiseks oma nõusolekut ei anna. Kostja taotleb kohtult hagi täienduses esitatud nõuete

menetlusse võtmisest keeldumist. Arvestades, et hageja on esitanud kaks uut nõuet ning

täiendanud hagi alust asjaoludega, ei saa lugeda 26.05.2020 hagi täiendust väheoluliseks hagi

muutmiseks, vaid tegemist on uute nõuetega, mille kohus peaks eraldi määrusega menetlusse

võtma. Seega ei ole tegemist hagi täiendamise, vaid selle muutmisega ja uute nõuete

esitamisega, mis ei ole TsMS § 376 lg 1 alusel lubatav. Kostja leiab, et kohus peaks keelduma

hageja täiendatud hagi menetlemisest ja mitte võtma vastavaid nõudeid menetlusse.

Kohtumääruse põhjendused

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib jätta hagi läbi

vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Kohus märgib, et hageja esitas 31.03.2020 hagiavalduse OÜ Sillen Konsultatsioonid (pankrotis)

pankrotihaldur Veli Kraavi vastu ruumidesse sisenemise õiguse puudumise tuvastamiseks, mille

aluseks on Vabariigi Valitsuse 13.03.2020 korraldus nr 77 „Eriolukorra meetmete

rakendamine“. Hageja on 26.05.2020 esitatud hagiavalduse täienduses põhjendanud oma

taotlust asjaoluga, et 17.05.2020 lõppes eriolukord ning sellega ka 13.03.2020 korralduse nr 77

„Eriolukorra meetmete rakendamine“ kehtivus. Seega on hagi aluseks olev asjaolu ära langenud.

Hageja on märkinud, et nimetatud asjaolu ei lõpeta hageja tuvastushuvi tuvastada, et eriolukorra

ja külastuskeelu kehtivuse ajal puudus korralduse nr 77 alusel halduril ja tema volitatud isikutel

õigus nõuda juurdepääsu võimaldamist Sihtasutus Hiiu Ravikeskuse üüripinnale. Kohus märgib,

et hageja küll nendib tuvastushuvi olemasolu, kuid hageja ei ole seda millegagi põhjendanud

ega toonud esile tuvastushuvi olemasolu aluseks olevaid faktilisi asjaolusid. Eeltoodust

tulenevalt jätab kohus hageja hagiavalduse läbi vaatamata, kuivõrd eriolukorra lõppemisega

17.05.2020 lõppes ka 13.03.2020 korralduse nr 77 „Eriolukorra meetmete rakendamine“

kehtivus, millest tulenevalt ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada.

TsMS § 376 lg 1 sätestab, et pärast hagi menetlusse võtmist ja kostjale kättetoimetamist võib

hageja muuta hagi eset või alust üksnes kostja või kohtu nõusolekul. Kostja nõusolekut

eeldatakse, kui ta ei esita hagi muutmisele viivitamata vastuväidet.

Hageja esitas 26.05.2020 kohtule hagiavalduse täienduse ning palub täiendada hagiavalduse

resolutsiooni järgnevate nõuetega:

− tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud

isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel

sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx,

Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks Terviseameti peadirektori

17.05.2020

üldkorralduses

nr

1.1-1/20/27

„Haiglates

ja

hoolekandeasutustes

külastuspiirangu kehtestamine“ kehtestatud haiglate ja hoolekandeasutuste külastuskeelu

kehtivuse lõpuni;

− tuvastada Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud

isikutel Sihtasutuse Hiiu Ravikeskus ja Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel

sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx,

Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks järgnevate Tervisameti

korralduste, millega kehtestatakse haiglate ja/või hoolekandeasutuste külastuskeeld,

kehtivuse lõpuni.

Kostja esitas 19.06.2020 seisukoha hagiavalduse täiendusele, mille kohaselt kostja hagi

muutmiseks nõusolekut ei anna ning palub keelduda hageja täiendavate nõuete menetlusse

võtmisest.

Kohus on seisukohal, et hageja esimese nõude puhul on tegemist nii hagi aluse kui ka hagi

eseme muutmisega. Esialgses hagiavalduses tugines hageja Vabariigi Valitsuse korraldusele nr

77 ja selle kehtivuse ajal valitsenud õiguslikule olukorrale. Hageja nõue tuvastada Sillen

Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) pankrotihalduril ja tema volitatud isikutel Sihtasutuse Hiiu

Ravikeskus ja Sillen Konsultatsioonid OÜ (pankrotis) vahel sõlmitud üürilepingu nr xxxx alusel

õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse

sisenemiseks Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorralduses nr 1.1-1/20/27 „Haiglates ja

hoolekandeasutustes külastuspiirangu kehtestamine“ kehtestatud haiglate ja hoolekandeasutuste

külastuskeelu kehtivuse lõpuni, on seotud uue korraldusega, mida ei olnud vastu võetud ja

millele hageja ei tuginenud hagiavalduse esitamisel ning mis ei kehtesta üldist liikumispiirangut,

vaid patisentide külastuskeelu lähedastele. Eelnevast tulenevalt on tegemist hagi aluse

muutmisega. Samuti on tegemist ka hagi eseme muutmisega, kuivõrd hageja esitas uue nõude,

millega soovib hagiavalduse resolutsiooni täiendada antud korraldusele tuginedes. TsMS § 376

lg 1 alusel võib pärast hagi menetlusse võtmist muuta üksnes hagi eset või alust. Käesoleval

juhul on tegemist nii hagi eseme kui aluse muutmisega, mis ei ole seadusega lubatud.

Lisaks märgib kohus, et TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel ei võta kohus hagi menetlusse, kui hagi ei

ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kohus

on seisukohal, et hageja Terviseameti peadirektori 17.05.2020 üldkorraldusega nr 1.1-1/20/27

seotud nõudega ei ole võimalik hageja taotletavat eesmärki saavutada, kuivõrd 17.05.2020

üldkorraldus kehtis kuni 01.06.2020.

Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et tuvastusnõude, mis on seotud Terviseameti

peadirektori 17.05.2020 üldkorraldusega nr 1.1-1/20/27, menetlusse võtmisest tuleb keelduda,

kuivõrd tegemist on hagi eseme ja aluse muutmisega. Samuti märgib kohus, et nimetatud

nõudega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada, kuna Terviseameti vastav korraldus

kaotas kehtivuse 01.06.2020.

Kohus leiab, et hageja teine nõue on perspektiivitu ning nõudega taotletavat eesmärki ei ole

võimalik saavutada. TsMS § 368 lg 1 kohaselt võib hageja esitada hagi õigussuhte olemasolu

või puudumise tuvastamiseks, kui tal on sellise tuvastamise vastu õiguslik huvi. Hageja nõue

tuvastada õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx // xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus

ruumidesse sisenemiseks järgnevate Tervisameti korralduste, millega kehtestatakse haiglate

ja/või hoolekandeasutuste külastuskeeld, kehtivuse lõpuni, on tulevikku suunatud ning sellel

puudub konkreetne õiguslik alus. Kohus märgib, et kohus ei saa reguleerida tulevikus tekkida

võivat olukorda, mille alust ei ole võimalik käesoleval hetkel ette näha. Eeltoodust tulenevalt on

kohus seisukohal, et hageja nõudega tuvastada õiguse puudumine Laste tn 1 // xxxx // xxxx //

xxxx, Tallinn asuva Hiiu Ravikeskus ruumidesse sisenemiseks järgnevate Tervisameti

korralduste, millega kehtestatakse haiglate ja/või hoolekandeasutuste külastuskeeld, kehtivuse

lõpuni, taotletavat eesmärki ei ole võimalik saavutada, mistõttu keeldub kohus nimetatud nõude

menetlusse võtmisest.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses,

millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse

avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus

lõpetatakse. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis

märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 2 kohaselt kannab hageja

menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama

paragrahvi lõigetest 3-5 ei tulene teisiti. Seega jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Juhindudes TsMS § 177 lg 1 punktist 2 määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse või menetlust

lõpetava määruse jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

kohtunik