2-20-1161/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. oktoober 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1161

Kohtuasi

XX

hagi

YY

vastu

sundtäitmise

lubamatuks

tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/288

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 06.04.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Birgit Riivits

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta kostja apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtu menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 646 alusel otsustada asi üksnes apellatsioon-

kaebuse põhjal.

3. Tühistada Harju Maakohtu 06.04.2020 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

2-20-1161

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 22.01.2020 Harju Maakohtule YY (kostja) vastu hagi sundtäitmise

lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 022/2020/288.

1.1. Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt kohustati hagejat Pärnu Maakohtu 18.12.2017

kohtumääruse alusel tsiviilasjas nr 2-17-125451 tasuma kostjale igakuist elatist 235 eurot kuni

kostja täisealiseks saamiseni. Täiteasjas nr 022/2020/288 nõutakse hagejalt elatise võlgnevuse

tasumist perioodi eest 18.11.2017–18.12.2019 summas 3530 eurot. Kostja seaduslik esindaja

on täitemenetluse algatanud pahauskselt, sest 2017. a detsembris kolis kostja elama hageja

juurde, kus elas hageja ülalpidamisel kuni 2018. a detsembrini. Perioodil, mil kostja elas hageja

juures, täitis hageja kostja ees lasuvat ülalpidamiskohustust vahetult, mistõttu puudub kostjal

alus nõuda elatist summas 3530 eurot ning nõude sundtäitmine tuleb tunnistada lubamatuks.

Kostja vastuväited

2. Kostja märkis vastuses hagile, et olenemata hageja väidetud suulise kokkuleppe puudumisest

loobub kostja sundtäitmisest perioodi detsember 2017 – detsember 2019 eest. Kostja palus

kohtul kohustada hagejat tasuma kostjale elatist alates 01.01.2020 ning jätta menetluskulud

hageja kanda.

3. Kohtu täpsustusele, kas kostja võtab hagi õigeks, vastas kostja kahel korral (25.02.2020,

09.03.2020), et on pakkunud hagejale lahenduse lõpetada menetlus kompromissiga. Sellisele

seisukohale jäi kostja ka 03.04.2020 vastuses kohtu initsieeritud kompromissläbirääkimistele.

Maakohtu otsus ja põhjendused

4. Maakohus rahuldas hagi 06.04.2020 õigeksvõtul põhineva otsusega (vaidlustatud otsus),

tunnistades sundtäitmise täiteasjas nr 022/2020/288 lubamatuks. Sama otsusega tühistas

maakohus 10.02.2020 kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõu.

4.1. Maakohus koostas õigeksvõtul põhineva otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 444 lg 3 alusel kirjeldava ja põhjendava osata ning tunnistas otsuse viivitamata täidetavaks.

4.2. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise

summas 1033,10 eurot ning viivise nimetatud summalt alates otsuse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas 04.05.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse tühistada ja

saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta

hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja tühistada vaidlustatud otsuse menetluskulude osas ja

jätta uue otsusega kõik menetluskulud poolte endi kanda.

2-20-1161

5.1. Apellatsioonkaebuses tugineb kostja peamiselt väitele, et maakohtul puudus alus teha

õigeksvõtul põhinev kohtuotsus, kuna kostja ei ole hagi õigeks võtnud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus tutvus apellatsioonkaebusega ja tsiviilasja materjalidega ning leiab, et

apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse

põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu,

mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Asi tuleb saata läbivaatamiseks esimese astme

kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 657 lg 1 p 3 alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist

kõrvaldada. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.

7. TsMS § 646 alusel võib ringkonnakohus otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (§ 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (TsMS

§ 641 lg 1) ega analüüsima apellatsioonkaebuse põhjendusi (vt Riigikohtu 24.01.2018 otsust

tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

8. Maakohus on oluliselt rikkunud õigeksvõtuotsuse tegemist reguleerivaid menetlusnorme.

8.1. TsMS § 440 lg 1 sätestab, et kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses

hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 440 lg 3 kohaselt kui hagi õigeksvõtmine

on esitatud kohtule avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Kohus peab otsuses märkima,

millises avalduses on hagi õigeks võetud. Lisaks tuleb märkida lühidalt järelduskäik, millest

tulenevalt kohus järeldas, et tegemist on õigeksvõtuga. Hagi õigeksvõtt peab olema

selgesõnaline ning sellest peab nähtuma selgelt tahe hagi õigeks võtta. Vastuolulise avalduse

puhul tuleb välja selgitada menetlusosalise tegelik tahe (vt Riigikohtu 19.10.2016 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-100-16, p-d 11-12 ja seal viidatud varasem praktika).

8.2. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjalidega, leiab, et kostja poolt menetluses esitatud

seisukohtadest ei nähtu selgelt ja ühemõtteliselt, et ta peab hageja nõuet põhjendatuks ning on

valmis seda tingimusteta täitma. Õige on kostja etteheide, et maakohtu otsusest ei ole jälgitav,

millisest menetluslikust avaldusest maakohus kostja õigeksvõttu järeldas. Vaatamata sellele, et

hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib teha kirjeldava ja põhjendava osata, peab otsusest

nähtuma, millises avalduses on hagi õigeks võetud. Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt

kostja hageja nõuet ei tunnista. Kuigi TsMS § 652 lg 7 kohaselt kehtib esimese astme kohtu

menetluses hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses, ei võimalda tsiviilasja materjalid

tuvastada, et kostja oleks hagi õigeks võtnud. Kostja tegelikus tahtes hageja nõue õigeks võtta

annab alust kahelda ka asjaolu, et maakohus on 30.03.2020 e-kirjaga möönnud kostja tahet

käsitleda tema varasemaid avaldusi kompromisspakkumisena ning määranud pooltele

läbirääkimisteks tähtaja. Kui pooled seepeale aga kompromissini ei jõudnud, otsustas

maakohus vastuoluliselt lahendada asja õigeksvõtul põhineva otsusega.

8.3. Eeltoodud põhjustel puudus maakohtul alus teha õigeksvõtul põhinevat kirjeldava ja

põhjendava osata otsust. TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja

põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus TsMS § 438 lg 1 esimese lause järgi tõendeid, otsustab,

mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub

2-20-1161

rahuldamisele. Maakohus on jätnud eelmenetluse sisuliselt läbi viimata ja asja lahendamiseks

olulised asjaolud tuvastamata. Maakohtu otsus on seeläbi olulises osas põhjendamata.

9. Kuna asi saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks täies ulatuses üksnes kaebuse põhjal

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu,

siis

ei

käsitle ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse muid väiteid, sh menetluskulude ebaõige jaotuse kohta. TsMS § 173 lg 3

teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel läbivaatamisel.

10. Kuigi maakohtul puudus alus lahendada asi õigeksvõtul põhineva otsusega, ei tarvitse see

tähendada, et asi ei võiks lõpptulemuses laheneda sarnaselt, s.o hagi kuuluda tervikuna

rahuldamisele. Asja uue läbivaatamise tulemusena võivad pooled olla olukorras, kus kohus saab

teha menetluslikult korrektse lahendi, aga selleni jõudmine võib kujuneda aeganõudvaks ja

kulukaks. Kui pooltel ei ole faktiliste asjaolude osas sisulist vaidlust, teeb ringkonnakohus

pooltele ettepaneku kaaluda vaidluse lahendamist kokkuleppel. Kuigi pooled on kokkulepet

juba arutanud, võimaldab kostja õigusteadmistega esindaja kaasamine eelduslikult jätkata

läbirääkimisi konstruktiivselt ja varasematele erimeelsustele liigset kaalu omistamata. Kui

pooled saavutavad kokkuleppe enne käesoleva otsuse edasikaebamist või jõustumist, siis saab

kompromissi kinnitada ringkonnakohus. Sel juhul tühistab ringkonnakohus nii käesoleva kui

ka maakohtu otsuse ja asendab need poolte kokkuleppega. Kostjal on kirjeldatud juhul õigus

esitada taotlus apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust poole tagastamiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav