Legislator Case Law & Legislation
1-18-6058/30 AI generated

1-18-6058/30 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

Case Number 1-18-6058/30
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu 12. septembri 2018. a otsusega tunnistati Kalmer Paap süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 3312 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 7. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ja mõisteti K. Paapi liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12. septembrist 2018.

Legislator headnote

AI generated

1-18-6058/30 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus: Tartu Maakohtu 12. septembri 2018. a otsusega tunnistati Kalmer Paap süüdi KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 ja § 3312 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 7. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ja mõisteti K. Paapi liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12. septembrist 2018.

Keywords

AI generated
abusive claim by landlord housing crisis medical care requirements expired residence permit living conditions case of extreme hardship
AI generated
2-09-52180/20
R. – F. ja P. F. elasid, vastavalt abielutunnistusele (tl.4), registreeritud abielus, alates „17“novembrist 2007.a.. Poolte registreeritud abielust sündisid, sünnitunnistuste kohaselt (tl.5-6), alaealised lapsed: E. F. (isikukood: xxx) ja A. (isikukood: xxx), kes, hagiavalduse kohaselt, olid hageja, K. R. – F.´i, kasvatamisel ja ülalpidamisel. Hagiavalduse kohaselt hakkas kostja, P. F., pool aastat pärast abielu registreerimist käima tööl Tallinnas. Alguses käis P. F. kodus puhkepäeviti, kuid alates 2009.a. aprillist P. F. enam kodus käinud ei ole. Samast ajast lõppesid poolte vahel ka abielulised suhted. Abieluliste suhete lõppemisest alates ei olnud P. F. perekonda materiaalselt toetanud ning laste kasvatamises ei ole osalenud. Kommunaalmakseid ja muid kulutusi, seoses laste ülalpidamisega, kandis K. R. – F. üksi. K. R. – F. asus hagiavalduses seisukohale, et abielu jätkamine oli võimatu, abieluliste suhete katkemise tõttu ning abikaasade eri linnades elamise tõttu. K. R. – F. palus abielu lahutada, pärast lahutust palus K. R. – F. jätta oma perenimeks – „R. – F.“. Abielust sündinud alaealised lapsed: E. F.´i (isikukood: xxx) ja A. F.´i (isikukood: xxx), palus K. R. – F. jätta enda kasvatada ja üleval pidada, aga samuti palus K. R. –
2-24-12745/13
Lõpetada menetlus E. L. (edaspidi ka hageja) hagis A. L. (edaspidi ka kostja) vastu Kostja kohustub maksma elatist alates 22.08.2024 igakuuliselt E. L. sünd. xxxx
1-07-9408/11
jaanuar 2012.a Jõgeva kohtumajas Kriminaalasja number 1-07-9408 Kohtunik Ülle Raag Kohtuistungi sekretär Margit Veike Prokurör Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep Kriminaalasi Süüdimõistetu Kalmer Tilgandi tingimisi enne tähtaja lõppemist vangistusest vabastamise otsustamine Süüdimõistetu Kalmer Tilgand, ik 37207047010, asukoht: Tartu Vangla, elukoht vabanemisel puudub RESOLUTSIOON
2-08-13106/3
L. esitas 09.04.2008.a. Tartu Maakohtu Valga kohtumajale taotluse riigi õigusabi saamiseks isiku esitamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus. Õigusabi taotleja soovib õigusabi abielu lahutamiseks ja igakuulise elatusraha väljamõistmiseks alaealiste laste ülalpidamiseks. T. L. kasvatab kolme alaealist last, kuid perre kuuluvad veel kaks vanemat last. Õigusabi taotleja selgituste kohaselt on ta abielus ning käesolevaks ajaks on neil abikaasaga abielusuhted lõppenud. T. L. töötab õmblejana AS X kuid käesoleval ajal viibib õigusabi taotleja emapuhkusel ning peagi lõpeb vanemahüvitise maksmine.
3-24-1707/5
XXXXXXXX korter XXX anti Xle koos abikaasa X, tütarde X ja X ning poja X üürile Tallinna Linnavalitsuse 01.04.2015 korraldusega nr 499-k alusel.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus (Võru kohtumaja) Määruse tegemise aeg ja koht 2. oktoober 2020, Võru Kohtunik Ingrid Kullerkann Kriminaalasja number 1-18-6058 Kriminaalasi Kalmer Paabi avaldus vangistusest enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Kalmer Paap. Isikukood 37011306538; xxxxxxxxxxxxxxxxxx; ametlik töökoht puudub; Eesti Vabariigi kodanik; põhiharidusega; emakeel eesti keel

RESOLUTSIOON

Jätta Kalmer Paabi avaldus tema vabastamiseks talle Tartu Maakohtu 12. septembri 2018. a otsusega mõistetud vangistusest enne tähtaega läbi vaatamata.

Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Maakohtu 12. septembri 2018. a otsusega tunnistati Kalmer Paap süüdi KarS § 121 lg

2 p-de 2 ja 3 ja § 3312 järgi ja teda karistati KarS § 63 lg 1 alusel KarS § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi vangistusega 1 aasta ja 6 kuud. KarS § 69 lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 7. juuni 2017. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 8 kuud ja 12 päeva vangistust võrra ja mõisteti K. Paapi liitkaristuseks 2 aastat 2 kuud ja 12 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust tuli arvata kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 12. septembrist 2018.

2. Tartu Maakohtu 5. novembri 2019. a määrusega jäeti K. Paap talle Tartu Maakohtu 12. septembri 2018. a otsusega mõistetud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Tartu Maakohtu 5. novembri 2019. a määrus jõustus 21. novembril 2019.

3. K. Paap saatis 1. septembril 2020 Tartu Maakohtule avalduse, milles palus tema vabastada vangistusest tingimisi enne tähtaega, kuna 18. augustil 2020 suri tema abikaasa ja nüüd pole kedagi, kes maksab maja eest üüri. Avaldusest nähtub, et K. Paabi abikaasa üüris maja ja pidi saama endale korteri. K. Paabi poeg pole nõus maksma maja eest üüri ja kui omanik võtab maja ära, pole K. Paabil pärast vabanemist kuskil elada. K. Paap ei soovi lahkuda elukoha vallast ja minna elama tugiteenuse ühiselamusse, sest tema elukoha vallas on lähedased, kes teda aitavad, ja tema naine ja noorem poeg on maetud tema elukoha valda. K. Paap soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, et ta saaks maja eest üüri maksta.

Kohtumääruse põhjendused

4. Vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele on ette nähtud kindel kord. Vangistusseaduse §

76 lg 1 kohaselt sellise avalduse menetlemiseks peab vangla esitama kohtule mh kinnipeetava isikliku toimiku, iseloomustuse, kriminaalhooldaja arvamuse katseaja, käitumiskontrolli aja ja kinnipeetava suhtes kohaldatavate kohustuste valiku ja nende kohaldamise tähtaja kohta. Neid andmeid omamata ei ole võimalik ennetähtaegse vabastamise avaldust menetleda. Praegusel juhul on kohtule avalduse esitanud kinnipeetav. Menetluskorra järgimata jätmine tingib avalduse läbi vaatamata jätmise.

5. Senises kohtupraktikas on leitud järgmist. Vangistusest katseajaga tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimalust ei saa käsitada kinnipeetava subjektiivse õigusena. Küll on aga kinnipeetaval vangistusseadusest tulenev subjektiivne õigus taotleda tingimisi ennetähtaega vabastamise avalduse menetlemist vangla direktori poolt (RKHK 3-3-1-6-06 p 24). Kohus selgitas välja, et vangla administratsiooni poole avaldusega sellega pöördutud.

6. Kohtupraktikas on lahendatud küsimus sellest, kuidas toimida, kui vangla administratsioon keeldub kohtule avalduse esitamisest. Riigikohus on leidnud järgmist. Kriminaalmenetlusõigus ei näe ette menetlusreegleid kaebuse lahendamiseks, mis on esitatud vangla tegevuse peale, mis seisnes maakohtule kinnipeetava taotluse ja nõusoleku edastamisest keeldumises. Siiski on tegemist pigem karistusõigusliku küsimuse lahendamisega, mis eeldab karistusseadustiku normide, eelkõige KarS § 76 tõlgendamist, vajadusel ka kriminaalasjades tehtud jõustunud kohtulahendite selgitamist. KrMS § 431 sätestab ulatuslikult („kohtulahendi täitmisel ilmnevad kahtlused ja ebaselgused“) täitmiskohtuniku pädevuse kohtuotsuse täitmisel tekkivate probleemide lahendamiseks. Selline üldklausel on kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud seetõttu, et seadusandjal pole võimalik ette näha kõiki kohtulahendi täitmisega seonduvaid vaidlust tekitavaid olukordi (RKHK 3-3-1-52-12 p 18).

7. Täitmiskohtunikul tekib pädevus küsimuse lahendamiseks alles pärast seda, kui vangla administratsioon on menetlemisest keeldunud ning selle peale on esitatud kaebus.

/allkirjastatud digitaalselt/