2-19-6584/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

2-19-6584

KOHTUMÄÄRUS

Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 01.10.2020. a, Tartu kohtumaja Kohtunik Kristiina Kask Tsiviilasja number 2-19-6584 Tsiviilasi

M. V. ja S. V. hagi P. V. vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hagejad: M. V. (isikukood xxxxxxxxxxx) ja S. V. (isikukood xxxxxxxxxxx); elukoht mõlemal xxxxxxxxxxxxxxxxxx; Hagejate seaduslik esindaja: K. A. (isikukood xxxxxxxxxxx; xxxxxxxxxxxxxxxxxx; e-post:); Hagejate lepinguline esindaja: Karina Lõhmus-Ein (Advokaadibüroo Lillo & Lõhmus, e-post: karina@advokaadid.ee); Kostja: P. V. (isikukood xxxxxxxxxxx; registrijärgne elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; epost:); Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Aare Kaldma (Advokaadibüroo Valge & Uiga; e-post: aare@valgejauiga.ee) Kohtuistungi aeg 01.10.2020. a Menetlustoiming Poolte kompromissi kinnitamine ja asja menetluse lõpetamine

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada hagejate M. V. ja S. V. ning kostja P. V. vahel 01.10.2020. a sõlmitud kompromiss (Kompromissileping) alljärgnevatel tingimustel:

1.1. P. V. tasub M. V. tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse, so kuni 29.04.2019. a tekkinud ülalpidamiskohustuse, katteks 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Nimetatud summa kuulub tasumisele hiljemalt 31.12.2020. a.

1.2. P. V. tasub S. V. tagasiulatuva ülalpidamiskohustuse, so kuni 29.04.2019. a tekkinud ülalpidamiskohustuse, katteks 750 (seitsesada viiskümmend) eurot. Nimetatud summa kuulub tasumisele hiljemalt 31.12.2020. a.

1.3. P. V. tasub M. V. ülalpidamiseks alates 1. oktoobrist 2020. a igakuiselt elatist 277,40 eurot (kakssada seitsekümmend seitse eurot ja 40 senti), kuid mitte vähem kui % seadusega kehtestatud alaealise lapse elatise miinimummäärast kuni M. V. täisealiseks saamiseni, so 21.03.2025. a.

1.4. P. V. tasub S. V. ülalpidamiseks alates 1. oktoobrist 2020. a igakuiselt elatist 277,40 eurot (kakssada seitsekümmend seitse eurot ja 40 senti), kuid mitte vähem kui % seadusega kehtestatud alaealise lapse elatise miinimummäärast kuni S. V. täisealiseks saamiseni, so 24.02.2027. a.

1.5. Kompromissilepingu punktides 1.3. ja 1.4. kokkulepitud elatise tasub P. V. kalendrikuu, mille eest elatis tasumisele kuulub, 10. kuupäevaks.

1.6. P. V. tasub Kompromissilepingu punktis 1.1, 1.2, 1.3 ja 1.4 kokkulepitud elatise K. A. arveldusarvele EE987700771003715731.

1.7. Pooled kinnitavad, et perioodi mai 2019. a kuni september 2020. a ülalpidamiskohustus on P. V. poolt täidetud vastavalt Tartu Maakohtu 06.05.2019. a hagi tagamise määrusele ning nimetatud perioodi ülalpidamiskohustuse loevad pooled täidetuks.

1.8. Pooled kinnitavad, et on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärgedest.

1.9. Poolte menetluskulud, mis on seotud elatise nõuetega, jäävad poolte endi kanda. 1.10. Pooled paluvad kohtul TsMS § 661 lg 4 alusel lühendada määruskaebuse esitamise tähtaega 1 (ühe) päevani.

2. Lõpetada tsiviilasja nr 2-19-6584 menetlus M. V. ja S. V. hagis P. V. vastu elatise nõudes.

Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib pool esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu poolte kokkuleppel 1 (ühe) päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 30.04.2019. a esitas K. A. alaealiste laste M. V. ja S. V. nimel kohtule hagiavalduse P. V. vastu elatise nõudes. Hagejate seaduslik esindaja taotles, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise alates kohtuotsuse jõustumisest kummalegi hagejale 270 eurot kuus kuni hagejate täisealiseks saamiseni või nende õpingute jätkumise korral kuni 21-aastaseks saamiseni. Lisaks taotles hagejate esindaja, et kohus mõistaks kostjalt hagejate kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ühe aasta eest kokku summas 5334 eurot. Hagiavalduses esitas hagejate esindaja ka taotluse hagi tagamiseks. Hagejate esindaja palus kohtul hagi tagamise abinõuna kohustada kostjat menetluse ajal maksma hagejatele elatist kummalegi 270 eurot kuus.

2. Kohus võttis hagi 06.05.2019. a määrusega menetlusse ja kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama. 06.05.2019. a määrusega rahuldas kohus ka hagejate taotluse hagi tagamiseks ja hagi tagamise abinõuna kohustas kostjat maksma alates määruse tegemisest kummalegi hagejale elatist 270 eurot kuus kuni tsiviilasjas lõpplahendi jõustumiseni. 3. 22.05.2019. a esitas kostja P. V. (lepingulise esindaja vahendusel) kohtule kirjaliku vastuse, milles hagi ei tunnistanud ja palus jätta see rahuldamata. Ühtlasi esitas kostja kohtule vastuhagi M. V. ja S. V. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Kostja palus vastuhagis kohtul tuvastada, et hagejad M. V. ja S. V. ei põlvne temast. 4. Kohus võttis 31.07.2019. a määrusega vastuhagi menetlusse ja kohustas hagejaid vastuhagile kirjalikult vastama. 5. Hagejad (lepingulise esindaja vahendusel) esitasid 21.08.2019. a kohtule kirjaliku vastuse, milles palusid jätta vastuhagi rahuldamata. 6. 26.09.2019. a toimunud kohtuistungil avaldasid pooled soovi teha kohtuväliselt DNA ekspertiis tuvastamaks hagejate põlvnemine kostjast. Poolte taotlusel lükkas kohus asja arutamise edasi. 7. 28.10.2019. a edastas kostja esindaja kohtule ekspertiisiakti, mille kohaselt saab P.

V. 99,9999% tõenäosusega olla M. V. ja S. V. bioloogiline isa. 8. 17.02.2020. a esitas kostja kohtule avalduse vastuhagist loobumiseks. 9. Kohus otsustas 06.05.2020. a määrusega võtta vastu P. V. vastuhagist loobumise ja lõpetas menetluse P. V. vastuhagis M. V. ja S. V. vastu isaduse vaidlustamise nõudes. Vastuhagiga seotud menetluskulud jättis kohus P. V. kanda ja mõistis kostjalt kummagi hageja kasuks välja menetluskulud summas 144 eurot ning viivise välja mõistetud menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras alates määruse jõustumisest kuni selle täitmiseni. Kohtumäärus jõustus 23.05.2020. a. 10. Kohus jätkas menetlust M. V. ja S. V. hagis P. V. vastu elatise nõudes. 11. 01.10.2020. a pidas kohus asja arutamiseks kohtuistungi. Istungil jõudsid pooled elatise maksmise osas kokkuleppele ja sõlmisid kirjalikult kompromissilepingu. Pooled taotlesid, et kohus kinnitaks kompromissi ja lõpetaks asja menetluse.

KOHTU SEISUKOHT Kohus leiab, et poolte vahel sõlmitud kompromiss ei ole vastuolus ei heade kommete ega seadusega, seda on võimalik täita ning kompromiss on võimalik kinnitada. Vastavalt TsMS § 430 lg-le võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus selgitab kompromissi sõlmimise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi:

- TsMS § 430 lg 5 kohaselt kehtib kompromiss täitedokumendina ja sama paragrahvi lg 6 kohaselt asendab kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina kokkuleppe notariaalset tõestamist.

- TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

- Vastavalt TsMS § 459 lg 1 p-le 1 on poolel pärast määruse jõustumist õigus uues hagis nõuda elatisemaksete suuruse ja tähtaegade muutmist üksnes juhul, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ning hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

TsMS § 433 lg 1 järgi võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse. TsMS § 661 lg 2 kohaselt on määruskaebuse esitamise tähtaeg 15 päeva määruse kättetoimetamisest alates. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et lühendavad kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamise tähtaega ühe päevani. Kohus leiab, et TsMS § 661 lg 4 alusel on võimalik poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega lühendada.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 alusel esitab asja menetlenud kohus menetlust lõpetavas määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Pooled on kompromissiga kokku leppinud, et poolte menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kohus määrab menetluskulude jaotuse vastavalt poolte kokkuleppele ja jätab poolte menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kristiina Kask Kohtunik