Legislator Case Law & Legislation
2-20-8956/10 AI generated

2-20-8956/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-8956/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista kostjalt I. B. hageja L. E. kasuks põhinõue 3316 eurot ja intress 580 eurot. Välja mõista kostjalt I. B. hageja L. E. kasuks viivis põhinõude (3316 eurot) tasumata

Legislator headnote

AI generated

2-20-8956/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Välja mõista kostjalt I. B. hageja L. E. kasuks põhinõue 3316 eurot ja intress 580 eurot. Välja mõista kostjalt I. B. hageja L. E. kasuks viivis põhinõude (3316 eurot) tasumata

Keywords

AI generated
late payment of fees unpaid licensing royalties unpaid invoices enforcement costs obligation to advance costs back payment
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

( TAGASELJAOTSUS )

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Andres Suik

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-8956

Tsiviilasi

L. E. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse

avaldus I. B. vastu põhinõude 3316 euro, intressi 580

euro ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

4161,28 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L. E. (välisriigi isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-

post: xxxx);

Kostja: I. B. (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx).

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjalt I. B. hageja L. E. kasuks põhinõue 3316 eurot ja intress 580 eurot.

3. Välja mõista kostjalt I. B. hageja L. E. kasuks viivis põhinõude (3316 eurot) tasumata

osalt võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 sätestatud määras alates 05.12.2019 kuni

põhisumma tasumise kuupäevani.

4. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

4.1 Jätta menetluskulud kostja I. B. kanda.

4.2 Mõista kostjalt I. B. hageja L. E. kasuks välja menetluskuluna riigilõiv 350 eurot.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 468 lg 1 p 2).

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv,

mille suurus sõltub tsiviilasja hinnast. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest

alates TsMS § 415 ja § 416 sätestatud alustel ja korras. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

2-20-8956

2 (3)

avalikult, siis võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest

või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis

vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot. Kautsjon tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229

AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE567700771003819792 AS

LHV Pank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS. Koos kajaga tuleb esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 861/2007 artikkel 18 sätestab kohtuotsuse

läbivaatamise miinimumnõuded, mille esimese lõike kohaselt: vastaspoolel on õigus esitada

taotlus Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse raames tehtud kohtuotsuse

läbivaatamiseks päritoluliikmesriigi pädevale kohtule, kui: a) i) nõudevorm või kohtukutse on

talle kätte toimetatud ilma määruse (EÜ) nr 805/2004 artiklis 14 sätestatud vastuvõtuteatiseta;

ning ii) kättetoimetamine ei toimunud piisavalt aegsasti, et võimaldada vastaspoolel temast

olenemata põhjustel oma kaitset korraldada, või b) vastaspoolt takistasid nõude vaidlustamisel

vääramatu jõud või temast sõltumatud erakorralised asjaolud, tingimusel, et vastaspool tegutseb

mõlemal juhul viivitamata. Kui kohus otsustab, et läbivaatamine on õigustatud ühel lõikes 1

sätestatud põhjustest, on Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluses tehtud kohtuotsus

tühine (artikkel 18 lg 2 teine lause).

Asjaolud

1. L. E. esitas 18.06.2020 Harju Maakohtule Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse

avalduse I. B. vastu. Avaldus on esitatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr

861/2007 alusel. Kohus jättis avalduse 01.07.2020, 16.07.2020 ja 06.08.2020 käiguta. Avaldaja

kõrvaldas avalduse puudused 07.08.2020. Kohus võttis avalduse 10.08.2020 menetlusse.

2. Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avalduse kohaselt ei saanud kostja üksi laenu

võtta, mistõttu hakkas hageja kaaslaenajaks ja pooled võtsid koos laenu. Laen võeti Xxxx

pangast 05.05.2019. Seejärel sõlmiti leping, mille kohaselt pidi kostja vastutama kõigi kulude

ja osamaksete eest kuni laenu tasumiseni. Kostja tasus laenumakseid 5 kuud ja seejärel enam

ühtegi makset ei tasunud. Hageja nõuab kostjalt hüvitist pangale tasutud igakuiste kulude eest

põhinõudena 3316 eurot, samuti intressi 580 euro ja viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-

s 1 sätestatud määras alates nõude sissenõutavaks muutumisest 05.12.2019 kuni põhisumma

tasumise kuupäevani.

3. Kostjale on menetlusdokumendid ja vastusevorm C kätte toimetatud 30.08.2020 avaliku e-

toimiku infosüsteemi (AET) kaudu. Vastuse esitamise tähtaeg oli 30 päeva. Kostja ei ole

avaldusele tähtaegselt vastanud.

Kohtu selgitused

 Käesolev menetlus on reguleeritud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EÜ) nr

861/2007, millega luuakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetlus. Tulenevalt

määruse nr 861/2007 artiklist 19 kohaldatakse Euroopa väiksemate kohtuvaidluste

menetlemisel selle liikmesriigi menetlusõigust, kus menetlust läbi viiakse. Kuna tegemist

on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis vastab 2000 eurole, siis

tulenevalt TsMS § 405 lg 1 ja TsMS § 4051 lg 1 menetleb kohus hagi oma õiglase

äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus

sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid.

 Menetlusosaline võib seaduses sätestatud alustel taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaja või kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

2-20-8956

3 (3)

annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui

nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See

ei välista menetlustähtaja ennistamist.

 Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga tuleb esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid.

 Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse kautsjon riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada.

 Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest.

 Tagaseljaotsuse teeb kohus käesoleval juhul ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS §

444 lg 3).

 Kohus leiab, et käesolev Euroopa väiksemate kohtuvaidluste menetluse avaldus kuulub

rahuldamisele. Kostjalt tuleb hagejale välja mõista põhinõue 3316 eurot, intress 580 eurot

ja edasiulatuv viivis põhinõudelt (3316 eurot) VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras alates

05.12.2019 kuni põhisumma tasumise kuupäevani.

 Asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel

kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses (TsMS § 173 lg 1). Kohus jätab

menetluskulud kostja anda (TsMS § 162 lg 1). Juhindudes TsMS § 174 lg-test 1 ja 2 ning §

177 lg 1 p-st 1 määrab kohus menetluskulud kindlaks hageja menetluskulude nimekirja ja

kohtutoimiku materjalide põhjal. Hageja on menetluskulude nimekirja kohaselt taotlenud

menetluskuluna välja mõista kostjalt hagiavalduselt tasutud riigilõiv 400 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 kohaselt tasutakse hagiavalduse esitamisel riigilõivu

lähtuvalt hagihinnast RLS § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 kohaselt või kindla summana. Tsiviilasja

hinnalt 4161,28 eurot tuli hagejal tasuda riigilõivu 350 eurot. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning

TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja menetluskuluna tasutud riigilõiv 350

eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuluna välja mõista

riigilõiv 350 eurot.

 Kohus märgib, et kuna hageja tasus 01.07.2020 riigilõivu 50 euro enam, siis on hagejal

võimalik esitada taotlus enam tasutud riigilõivu tagastamiseks TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel.

 Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2

kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude

hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot.

 Hageja on taotlenud kohtuotsuse kohta kinnituse andmist (tüüpvorm D) määruse nr

861/2007 artikkel 20 lg 2 alusel. Kohtu hinnangul puudub vajadus sellise kinnituse

andmiseks, kuna saab eeldada, et kohtuotsus kuulub täitmisele kostja elukohariigis, milleks

on Eesti Vabariik. Määruse nr 861/2007 artikkel 15 lg 1 sätestab, et kohtuotsus on täidetav

vaatamata võimalikule edasikaebamisele ja tagatis ei ole nõutav.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Andres Suik, kohtunik