2-10-12908/170 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Liis Arrak, Kaija Kaijanen ja Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht 30. september 2020. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-10-12908

Kohtuasi

Osaühingu

DEKTOREST

hagi

Altenberg-Reval

Aktsiaseltsi (pankrotis) vastu põhivõla ja viivise

saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 7. juuli 2017. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu

DEKTOREST

7. augusti

2017.

a

apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant) Osaühing DEKTOREST (registrikood

10543368), seaduslik esindaja JS, lepinguline esindaja

Mehis Adamson

Kostja

(vastustaja)

Altenberg-Reval

Aktsiaselts

(registrikood 10205654) (pankrotis), lepinguline esindaja

Erki Casar; pankrotihaldur Toomas Saarma, lepinguline

esindaja Sulev Mander

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 29. septembri 2020. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada Osaühingu DEKTOREST ja Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis)

kompromiss tsiviilasjas nr 2-10-12908, millega pooled kinnitavad, et neil ei ole

vastastikku töövõtulepingust nr S35-1 tulenevaid nõudeid.

2. Tühistada Harju Maakohtu 7. juuli 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-10-12908 ja

lõpetada tsiviilasja menetlus.

3. Jätta menetluskulud kõigis kohtuastmetes poolte enda kanda.

4. Tagastada Osaühingule DEKTOREST apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivust pool, s.o 550 eurot Osaühingu DEKTOREST pangakontole

nr EE752200221015233133.

2-10-12908

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kompromissi kinnitava määruse peale võib esitada Riigikohtule määruskaebuse 15 tööpäeva

jooksul alates määruse kättesaamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing DEKTOREST (hageja) esitas 17. märtsil 2010 Harju Maakohtule hagi (hagi

terviktekst esitatud viimati 5. augustil 2014) Altenberg-Reval Aktsiaseltsi (pankrotis; kostja)

vastu, milles palus kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõla 57 185 eurot 10 senti ja viivise.

Hagiavalduse ja selle 5. augusti 2014. a täienduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 25. juulil

2008 töövõtulepingu nr S35-1 laohoone fassaadi ja katusetööde tegemiseks aadressil Suur-

Sõjamäe 35, Tallinn (leping). Tööde kogumaksumusena lepiti kokku 3 995 000 krooni, millele

lisandus käibemaks. Lepingu kohaselt tuli tasuda töö eest seitsme tööpäeva jooksul töö

vastuvõtmisest. Kostja jäi tööde maksmisega hagejale võlgu ning hageja taganes lepingust.

Kostjal tuleb võlaõigusseaduse (VÕS) § 189 lg 2 p 1 alusel tagastada 57 185 eurot 10 senti ning

arve nr 46-1208 alusel 5. detsembri 2008 kuni 1. märtsi 2009 eest viivis, mida hageja vähendab

lepingu p 8.2. alusel 5198 euro 15 sendini.

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Mh tõi kostja esile, et tal on hageja vastu kahju hüvitamise nõue, kuna tööd olid puudustega.

3. Harju Maakohus rahuldas 14. veebruari 2012. a otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 44 823 eurot 91 senti ning edasiulatuva viivise. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 21. detsembri 2012. a otsusega Harju Maakohtu

14. veebruari 2012. a otsuse osas, millega kohus hagi rahuldas ja jagas menetluskulud, ning

saatis asja uueks läbivaatamiseks maakohtule.

5. Harju Maakohus jättis 7. juuli 2017. a otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda.

6. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega hagi rahuldada ning jätta menetluskulud kostja kanda. Alternatiivselt palus hageja saata

asi tagasi maakohtule uueks läbivaatamiseks.

7. Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata.

8. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 6. juuni 2018. a otsusega Harju Maakohtu 7. juuli 2017. a

otsuse ja tegi uue otsuse, millega rahuldas hagi osaliselt. Ringkonnakohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja 9750 eurot 7 senti. Ülejäänud osas jättis ringkonnakohus hagi rahuldamata.

Maa- ja ringkonnakohtu menetluskuludest jäeti 84% hageja ja 16% kostja kanda.

2-10-12908

9. Kostja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni

2018. a otsuse osas, millega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 9750 eurot 7 senti, samuti

menetluskulude jaotuse osas. Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

10. Riigikohus tühistas 8. veebruari 2019. a otsusega Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2018. a

otsuse osas, millega hagi osaliselt rahuldati ja mõisteti kostjalt hageja kasuks välja 9750 eurot

7 senti, ning menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus saatis asja tühistatud osas uueks

läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. Tallinna Ringkonnakohtu 6. juuni 2018. a otsus on

jõustunud osas, millega hagi jäeti 9750 eurot 7 senti ületavas osas rahuldamata.

11. Pooled esitasid 29. septembril 2020 ringkonnakohtule kompromisskokkuleppe ja palusid

selle kinnitada. Hageja palus tagastada poole apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

12. Ringkonnakohus leiab, et ringkonnakohtule esitatud kompromissikokkulepe tuleb

kinnitada. Kompromissi kinnitamise tõttu tuleb maakohtu otsus tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 ja § 645 lg 1 järgi tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.

13. Kolleegium märgib, et pooled võivad hagimenetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi

jõustumiseni lõpetada TsMS § 4 lg 3 ja § 430 lg 1 järgi kohtuliku kompromissi sõlmimisega.

Seejuures peab ka kohus, kui see on kohtu hinnangul mõistlik, tegema kogu menetluse vältel

TsMS § 4 lg 4 I lause järgi kõik endast sõltuva, et asi või selle osa lahendatakse kompromissiga

või muul viisil poolte kokkuleppel.

Kuigi üldjuhul ei ole kohtul alust keelduda talle esitatud kompromissi kinnitamast, peab kohus

jätma TsMS § 430 lg 3 I lause järgi kompromissi kinnitamata, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita.

14. Praeguses asjas vaidlesid pooled töövõtulepingu nr S35-1 tagasitäitmisest tuleneva raha ja

viivise maksmise kohustuse üle. Kompromissi korras leppisid pooled kokku, et neil ei ole

vastastikku töövõtulepingust nr S35-1 tulenevaid nõudeid. Arvestades kohtuvaidluse

asjaolusid, on kolleegiumi hinnangul mõistlik lahendada poolte vaidlus kokkuleppel ning asjas

ei esine kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid. Kokkuleppe sisu ei ole vastuolus

seaduse ega heade kommetega ega riku avalikku huvi.

15. Kuna hageja palus kompromissi sõlmimise tõttu tagastada talle TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi

poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust, tuleb riigilõiv nimetatud ulatuses

tagastada.

16. Menetluskulud jäävad poolte kokkuleppe kohaselt ja TsMS § 168 lg 3 järgi poolte enda

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Kaija Kaijanen, Vahur-Peeter Liin