2-19-607/36 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Meeli Kaur ja Indrek

Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-607

Kohtuasi

XX hagi AS Y vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse

tuvastamiseks

ja

hüvitiste

väljamõistmiseks

või

alternatiivselt kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.01.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

AS Y apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tiia Kruusmaa

Kostja (apellant): AS Y (registrikood XXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Raiko Paas

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta hageja poolt 16.04.2020 vastusele lisatud uued tõendid (väljavõte hageja

tööotsingutest ja vastused kahele kandideerimisavaldusele) asja materjali juurde.

2. Tühistada Harju Maakohtu 08.01.2020 otsus väljamõistetud hüvitise suuruse ja

menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja hüvitis

TLS § 109 lg 1 alusel summas 7200 eurot ja viivis sellelt summalt VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras.

4. Hagi rahuldamata jätmise osas jätta maakohtu otsus muutmata.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

6. Otsuse tervikresolutsioon kehtib järgmises sõnastuses:

6.1. Rahuldada hagi osaliselt.

6.2. Tuvastada, et AS Y poolt 13.12.2018 XX-ga töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg

1 p 2 alusel on tühine.

6.3. Lugeda AS Y ja XX vahel 02.01.2018 sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 107 lg

2 alusel alates 28.12.2018.

2-19-607

6.4. Mõista AS-lt Y XX kasuks välja hüvitis TLS § 109 lg 1 alusel töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest 7200 eurot ja viivis 30.09.2020 seisuga 985,12 eurot

.

6.5. Mõista AS-lt Y XX-le kasuks välja viivis alates 01.10.2020 VÕS § 113 lg-s 1

sätestatud määras summalt 7200 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

6.6. Jätta rahuldamata hagi TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks.

7. Jätta maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja) esitas 14.01.2019 Harju Maakohtule hagiavalduse AS Y (kostja) vastu

töövaidluses. 29.04.2019 esitas hageja nõude täpsustuse.

2. Hagiavalduse kohaselt töötas hageja AS-s Y kirjaliku töölepingu alusel hooldus- ja

varuosade müügispetsialistina alates 02.01.2018. Hageja töötasu suuruseks lepiti kokku 1800

eurot kuus. 13.12.2018 esitas tööandja töötajale töölepingu ülesütlemise avalduse, milles teatab,

et ütleb töölepingu üles alates 14.12.2018 töölepingu seaduse (TLS) § 88 lg 1 p 2 alusel ning

töötajale kuulub väljamaksmisele detsembrikuu töötasu 500 eurot brutos, detsembrikuu

puhkusetasu 219,46 eurot brutos ning vastavalt kokkuleppele kompensatsioon kahe kuu

brutopalga ulatuses 3600 eurot brutos.

3. Hageja hinnangul puudub kostjal seaduslik alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks.

Hageja sõnul kutsuti ta tööandja kabinetti, kus teatati suusõnaliselt, et ta ei ole pikka aega tööga

toime tulnud ning nõuti töölepingu ülesütlemise teatele kohest alla kirjutamist ja kohest majast

lahkumist. Varasemalt talle etteheiteid tööga mitte toimetulemise kohta tehtud ei olnud.

4. TLS § 87 kohaselt võib töölepingu erakorraliselt üles öelda üksnes seaduses ettenähtud

mõjuval põhjusel, järgides seaduses sätestatud etteteatamise tähtaegu. TLS § 97 lg 2 kohaselt

oleks hagejale tulnud töölepingu erakorralisest ülesütlemisest ette teatada vähemalt 15

kalendripäeva. Käesoleval juhul seda järgitud ei ole. Seega on hagejal õigus nõuda TLS § 100

lg 5 alusel hüvitist 15 kalendripäeva ulatuses ajavahemiku 14.12.2018 - 28.12.2018 eest

summas 870,90 eurot (1800/31 päevaga x 15 päevaga).

5. TLS § 88 lg 2 kohaselt peab tööandja enne töölepingu ülesütlemist pakkuma töötajale

võimaluse korral teist tööd. Kostjal oli sobivaid vakantseid töökoht, kuid hagejale ta neid ei

pakkunud. Tööandjal oleks tulnud hagejat enne töölepingu ülesütlemist ka hoiatada TLS § 88

lg 3 alusel, kui ta leidis, et hageja töövõime oli vähenenud, kuid ka seda kostja ei teinud.

Kuivõrd kostjal puudus alus talle töölepingu ülesütlemiseks seadusest tuleneva aluse või

seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu, on TLS § 104 lg 1 kohaselt töölepingu ülesütlemine

2-19-607

tühine. Tööleping tuleb lugeda poolte vahel lõppenuks 28.12.2018 (TLS § 107 lg 2) ning mõista

kostjalt hageja kasuks välja TLS § 109 lg 1 kohane hüvitis.

6. Eeltoodust tulenevalt palus hageja:

-

tuvastada töölepingu erakorralise ülesütlemise tühisus (TLS § 104 lg 1);

-

lugeda tööleping poolte vahel lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel 28.12.2018;

-

mõista kostjalt välja hüvitis 870 eurot (TLS § 100 lg 5) ja hüvitis 5400 eurot (TLS §

109 lg 1);

-

mõista kostjalt välja viivis võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg-s 1 sätestatud määras

eelmises punktis märgitud hüvitistelt;

-

alternatiivselt juhul, kui hagi jääb rahuldamata, mõista kostjalt välja hageja kasuks

menetluskulud talle tekitatud kahjuna TLS 95 lg 3 alusel ja viivis sellelt kohtulahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras.

7. 29.04.2019 esitas hageja kohtule nõude suurendamise avalduse, milles suurendas TLS § 109

lg 1 alusel väljamõistetavat hüvitise summat (5400 eurot) selliselt, palus kostjalt mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmist 6 kuu keskmise palga ulatuses summas 10 800 (6 x 1800) eurot

ning kahjuhüvitise väljamõistmist ühekordses summas kohtuotsuse tegemise seisuga ning selle

järgselt alates 21.06.2019 igakuiselt 1800 eurot kuni töö leidmiseni või kohtuotsuse

jõustumiseni.

8. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-79-13 (p 32.3) selgitanud, et TLS §109 lg-s1 sätestatud

hüvitis hõlmab erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud

varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning

tekkinud mittevaraline kahju.

9. Hüvitise suurendamiseks annab aluse asjaolu, et kostja ei põhjendanud töölepingu

erakorralist ülesütlemist, kostja on hageja töölepingu ülesütlemisel rikkunud oluliselt seadust

nii seadusest tuleneva aluse puudumise tõttu kui ka seaduses sätestatud nõuete eiramise tõttu

ning kostjal puudus mõjuv põhjus hagejaga töölepingu erakorraliseks lõpetamiseks, hageja

seevastu täitis tööülesandeid hoolikalt, oli tööandjale lojaalne ja abivalmis ning täitis puuduliku

töökorralduse tõttu mitme kuu vältel üksinda müügispetsialisti töökohustusi. Hageja arvab, et

tema vanus võiski olla põhjus, miks ta vallandati. On üldteada, et üle 50-aastastel inimestel on

raske leida sobivat tööd. Hoolimata oma kogemustest ja teadmistest ei ole hageja üle 60-aasta

vanusena leidnud sobivat tööd, kuigi on seda aktiivselt otsinud. Kostja kohustus mitte lõpetada

töölepingut ebaseaduslikult oli suunatud mittevaralise huvi järgimisele ning kostja pidi aru

saama, et kohustuse rikkumine võib põhjustada mittevaralise kahju. Hageja viitas Riigikohtu

lahendile nr 2-16-708 ning märkis, et nõuab mittevaralise kahju hüvitamist 6 kuu keskmise

palga ulatuses summas 10 800 eurot (6 x 1800) eurot.

10. Hageja viitas Riigikohtu lahendile nr 2-16-708 ning märkis, et nõuab ka varalise kahju

hüvitamist alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS §107 lg 2 alusel

töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Hageja varaline kahju (saamata jäänud tulu) seisneb

kuutöötasu 1800 euro kaotuses. Hageja on töötu alates 14.12.2018. Hageja on saanud

töötuskindlustushüvitist ajavahemikul 17.12.2018 - 08.04.2019 summas 2756 eurot, mis kuulub

hüvitise suuruse määramisel arvestamisele. Hageja töötuskindlustuse suurus väheneb alates

04.04. 2019 ning lõpeb alates 21.06.2019. Seisuga 30.04.2019 on hageja varaline nõue 6300 –

2756 = 3544 eurot ja suurendatud haginõue 14 344 (10800 + 3544) eurot.

11. Töölepingu lõpetamisel makstud 3600 eurot oli lisatasu, mitte töölepingu kokkuleppel

lõpetamise kompensatsioon, kuna töölepingut kokkuleppel ei lõpetatud. Eeltoodust tulenevalt

ei saa kostja seda tasaarvestusavalduse esitamisega hagejalt tagasi nõuda.

Kostja vastuväited

12. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

2-19-607

13. Hagejaga oli korduvalt juttu sellest, et tal on probleeme tööga hakkama saamisega, mistõttu

otsustaski kostja lõpuks töölepingu hagejaga üles öelda. Hagejaga kohtumisel tegi tööandja aga

hagejale ettepaneku lõpetada tööleping poolte kokkuleppel, mille eest makstakse hagejale ka

hüvitist 3600 eurot. Kuna aga hageja tahtis töölepingu lõpetamise eest Töötukassalt hüvitist

saada, vormistati töölepingu ülesütlemine töölepingu ülesütlemise avaldusena TLS § 88 lg 1 p

2 alusel. Sisuliselt oli töölepingu lõpetamine sellel alusel ka õige, sest hageja ei tulnud pikka

aega toime oma tööülesannetega.

14. Kostja esitas koos vastusega hagile ka tasaarvestusavalduse, milles palub hagejale makstud

3600 eurot tasaarvestada töölepingu ülesütlemise tühisuse korral hagejale väljamõistetava

hüvitisega.

15. 29.04.2019 esitatud nõuete puhul on tegemist hagi muutmisega, milleks kostja nõusolekut

andnud ei ole. Kostja esitas kohtu tegevusele hageja nõude menetlemisel vastuväite. Kostja

esitas taotluse asja arutamise uuendamiseks.

16. Mittevaralise kahju nõue ei ole põhjendatud. Hageja on töötanud kostja juures vaid alla

aasta. Kostja selgitas, et tasus hagejale töölepingu lõpetamisel hüvitist. Kostja on istungil

selgitanud, et lisas töösuhte lõpetamise dokumenti sätte vastutulekuna hagejale, et hageja saaks

Töötukassast hüvitist ajal, mil hageja otsib omale uut töökohta. Eelnevast tulenevalt on kostja

püüdnud hagejat aidata olukorras, kus hagejaga töösuhe lõpetati. Eeltoodust tulenevalt ei

saanud töölepingu lõpetamine mõistlikult võttes tekitada hagejale selliseid läbielamisi, mis

õigustaks moraalse kahju nõude rahuldamist ja hüvitise suurendamist TLS § 109 lg 1 alusel.

Isegi kui kohus leiab, et hagejal on tekkinud viidatud kahju, siis palub kostja kohtul seda

eeltoodu põhjustel vähenda VÕS § 140 alusel. Hageja väidetavalt saamatajäänud tuluga seoses

märgib kostja, et ei TLS § 109 ega ühegi VÕS sätte eesmärgiks ei ole hüvitada kõikehõlmavalt

saamatajäänud töötasu kuni selle ajani, mil hageja leiab omale uue töökoha.

Maakohtu otsus ja põhjendused

17. Harju Maakohus rahuldas 08.01.2020 otsusega hagi osaliselt. Maakohus tuvastas, et kostja

poolt 13.12.2018 töölepingu ülesütlemise avaldus TLS § 88 lg 1 p 2 alusel on tühine; luges

poolte vahel 02.01.2018 sõlmitud töölepingu lõppenuks TLS § 107 lg 2 alusel; mõistis kostjalt

hageja kasuks välja hüvitise TLS § 109 lg 1 alusel töölepingu ebaseadusliku lõpetamise eest

seisuga 14.12.2019 summas 27 214,52 eurot ning alates 15.12.2019 igakuise hüvitise 1800

eurot kuus kuni kohtuotsuse jõustumiseni ja viivise 2332,12 eurot ning viivise alates 09.01.2020

VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras summalt 27 214,52 eurot kuni põhivõla tasumiseni.

Maakohus jättis rahuldamata hagi TLS § 100 lg-s 5 sätestatud hüvitise väljamõistmiseks.

Maakohus rahuldas kostja tasaarvestusavalduse ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja 3600

eurot. Maakohus jättis menetluskuludest 40 % hageja kanda ja 60 % kostja kanda.

Maakohus mõistis menetluskulude katteks kostjalt hageja kasuks välja 1080 eurot ning hagejalt

kostja kasuks 648 eurot. Maakohus tasaarvestas hageja põhinõude 27 214,52 eurot,

viivisenõude 2332,12 eurot, kostja tasaarvestusavalduses esitatud nõude 3600 eurot ja hageja

kasuks välja mõistetud menetluskulud 1080 eurot kostja kasuks välja mõistetud

menetluskuludega summas 648 eurot ning mõistis tasaarvestuse tulemusena kostjalt hageja

kasuks kohtuotsuse tegemise seisuga välja põhivõla, viiviste ja menetluskulude katteks kokku

26 378,64 eurot.

18. Maakohtu põhjenduste kohaselt ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu erakorraliselt

üles 13.12.2018 alates 14.12.2018 TLS § 88 lg 1 p 2 alusel. Arvestades asjaoluga, et kostja ei

ole töölepingu erakorralise ülesütlemise teatises põhjendanud töölepingu ülesütlemist, milleks

ta oli kohustatud TLS § 95 lg 2 kohaselt, ega tõendanud ka kohtus asja sisulise arutelu käigus,

et töölepingu erakorraline ülesütlemine kostja poolt oli põhjendatud, asus kohus seisukohale, et

kostja poolt hagejaga töölepingu erakorraline ülesütlemine oli tühine TLS § 104 lg 1 kohaselt,

sest tööandja ütles töölepingu üles ilma seadusliku aluseta. Asjaolu, et tööandja töötajat ei

2-19-607

hoiatanud, vaidluse lahendamisel määravat tähtsust ei oma. Kostja väited töölepingu

kokkuleppel lõpetamisest on paljasõnalised ning neid väiteid ei kinnita ka 3600 euro suuruse

kompensatsiooni maksmine. Kostja väide, et töölepingu lõpetamise dokumenti märgiti

töölepingu lõpetamise alusena TLS § 88 lg 2 p 1 hageja soovil ning eesmärgiga saada

Töötukassast hüvitist, ei ole eluliselt usutav, sest sel juhul ei oleks hagejal olnud põhjust

kohtusse pöörduda. Kostja väited selle kohta, et tegelikult oli tööandjal alus tööleping üles öelda

ka TLS § 88 lg 2 p 1 alusel, on tõendamata, sest kostja poolt väidetud C AS tellimust (tl 33-35)

ei saanud hageja täita, kuna ta oli tellimise esitamise ajal töövõimetuslehel, mida kinnitab Eesti

Haigekassa tõend (tl 42).

19. Kohus lõpetab poolte vahel sõlmitud töölepingu TLS § 107 lg 2 alusel alates ajast, kui see

oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. Poolte vaheline töösuhe tuleb lugeda TLS § 97

lg 2 p 1 ja 107 lg 2 vahel lõppenuks alates 28.12.2018.

20. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista TLS § 109 lg 1 alusel ka hüvitis. Riigikohus on

lahendis nr 3-2-1-79-13 (p 32.3) avaldanud, et töövaidlusorganil on võimalik TLS § 109 lg-s 1

ette nähtud hüvitis välja mõista tööandjalt töötaja kasuks tulu eest, mis töötajal jäi saamata

ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS §107 lg 2 alusel

töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitis hõlmab

erinevaid kahju liike ning selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud varaline kahju

(saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning tekkinud

mittevaraline kahju. Hageja on kuni käesoleva ajani jäänud tööta ja sissetulekuta, kuigi on

püüdnud omale tööd hankida, mida tõendavad tööandjate vastused hagejale, kuhu hageja on

soovinud tööle kandideerida (tl 44-45) ning hagejal on tulenevalt tema vanusest üldteadaolevalt

raske omale uut töökohta leida, ning seda vaatamata sellele, et tal on suured töökogemused

tehnikaga töötamise alal. Seega on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista talle

tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks 10 800 eurot ehk kahjuhüvitis tema kuue kuu töötasu

suuruses. Kostja pidi aru saama, et töölepingu ebaseaduslik lõpetamine võib põhjustada

hagejale mittevaralist kahju ehk kostja kohustus mitte lõpetada töölepingut ebaseaduslikult oli

suunatud hageja mittevaralise huvi järgimisele VÕS § 134 lg 1 kohaselt, mis annab aluse

hagejal hüvitist nõuda. Hüvitise suurus 10 800 eurot on kooskõlas VÕS § 134 lg-s 5 sätestatuga,

mille kohaselt arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust

ning kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist.

21. Kostjalt tuleb välja mõista ka hüvitis varalise kahju eest ehk saamata jäänud tulu.

Töölepingu lõpetamisel on hagejal jäänud saamata igakuiselt 1800 eurot kuus töötasu. Kuna

hageja on olnud töötu alates 14.12.2018, kuid hageja on saanud töötukindlustust perioodil

17.12.2018 – 20.09.2019 5185,48 eurot (tl 71), moodustas hageja varaline kahju seisuga

14.12.2019 16 414,52 eurot (12 x 1800 – 5185,48). Alates 15.12.2019 kuulub kostjalt

väljamõistmine hüvitis hageja kasuks 1800 eurot kuus kuni kohtuotsuse jõustumiseni. Sellisele

seisukohale asus lahendis nr 2-16-708 (p 20) ka Riigikohus.

22. Kokku kuulub seega kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 109 lg 1 sätestatud

hüvitis ühekordse summana 27 214,52 eurot ning alates 15.12.2019 hüvitis 1800 eurot kuus

kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

23. Kostja viivisevõlg hageja ees kohtuotsuse tegemise aja seisuga on 2332,12 eurot.

Rahuldamisele kuulub ka edasiulatuva viivise nõue.

24. Hagejal ei ole õigust saada hüvitist TLS § 100 lg 5 alusel, kui ta saab hüvitist TLS § 109 lg

1 alusel, sest TLS § 100 lg 5 alusel on töötajal või tööandjal õigus saada hüvitist siis, kui

tööleping on üles öeldud kehtivalt, kuid etteteatamistähtaega järgimata.

25. Rahuldamisele kuulub ka kostja poolt esitatud tasaarvestusavaldus. Kuna kohus leidis, et

töölepingu erakorraline ülesütlemine tööandja poolt oli tühine, tuleb hagejal tagastada kostjale

tühise tehingu alusel saadud kompensatsioon 3600 eurot (TsÜS § 84 lg 1). Nimetatud summat

2-19-607

ei saa lugeda lisatasuks, sest töölepingu lõpetamise dokumendis on märgitud, et see on

kompensatsioon, mis on hagejale välja makstud töölepingu lõpetamisel.

26. Taotlus asja arutamise uuendamiseks tuleb jätta rahuldamata, sest hageja ei muutnud

esitatud hagi, vaid suurendas menetluse käigus esitatud nõudeid. Kohus asus sellele seisukohale

01.11.2019 istungil. Kostja kohtu seisukohale vastuväiteid kohtuistungil ei esitanud.

Apellatsioonkaebus

27. Kostja esitas 07.02.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse osas,

millega hageja nõuded rahuldati ning kohaldada nende nõuete suhtes aegumist või

alternatiivselt, tühistada maakohtu otsus osas, milles tuvastati 13.12.2018 töölepingu

ülesütlemise avalduse tühisus, mõisteti kostjalt hageja kasuks välja hüvitis 27 214,52 eurot,

viivis ja alates 15.12.2019 igakuine hüvitis 1800 eurot kuus ning jätta selles osas hagi

rahuldamata. Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.

28. Kostja palub kohaldada hageja nõuete osas aegumist. TLS § 31 kohaselt töösuhetest

tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg

töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada

või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest. Kuivõrd hageja pidi kahju tekitamisest saama

teada juba 13.12.2018, siis 29.04.2019 esitatud nõuded on aegunud.

29. Kohus on 29.04.2019 nõuete muutmist käsitlenud hagi täpsustusena, mis ei ole õige.

Tegemist oli hagi muutmisega (vt RKTKo nr 3-2-1-48-08, p 14). Kostja on selles osas esitanud

vastuväite esimeses pärast istungit esitatud menetlusdokumendis. Kostja ei ole saanud esitada

hageja nõuetele vastuväiteid.

30. Kostja selgitused töölepingu ülesütlemise ja selle vormistamise osas on eluliselt usutavad

ja nähtuvad poolte käitumisest. Kostja on selgitanud, et esines eeldus TLS § 88 lg 1 p-i 2

kohaldamiseks.

31. Kohus ei ole VÕS § 134 lg 5 kohaldamisega seonduvaid asjaolusid selgitanud ega

märkinud, milline tähtsus ühel või teisel asjaolul normi kohaldamise seisukohast on. Kohus ei

ole normi kohaldamisel kaalunud rikkumise raskust ja ulatust ning kahju tekitaja käitumist ja

suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kohus ei ole arvestanud, et hagejale tehtud

etteheide oli põhjendatud, hageja oli ülesütlemise ajaks töötanud kostja juures vähem kui aasta

ning kostja püüdis hagejale vastu tulla, et hageja saaks töölt lahkumisel riigilt hüvitist. Lisaks

on kostja hagejale ka täiendavalt hüvitist tasunud.

32. Viitega TLS §-le 109 märkis kostja, et ei ole selge, milles hageja hingeline valu ja

kannatused seisnesid. Seda, et töölepingu lõpetamine põhjustab hingelist valu ja kannatusi tuleb

eraldi tõendada või vähemalt põhistada.

33. TLS §-st 109 ei nähtu hagejal võimalust saada jätkuvalt töölepingu järgset sissetulekut ka

olukorras, kus kohus on töösuhte lõpetanud, kuid lahend ei ole veel jõustunud. Asjaolu, et TLS

109 lg 1 kooseisus ei saa nõuda saamata jäänud töötasu, nähtub ka TLS § 109 lg-st 3.

Vastustaja seisukoht

34. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda. Hageja esitas 16.04.2020 taotluse uue tõendi (väljavõte hageja tööotsingutest)

vastuvõtmiseks.

35. Kostja taotlus aegumise kohaldamiseks on alusetu. Tegemist ei ole uute nõuetega, vaid

hagis esitatud TLS §109 lg-1 tuleneva kahju hüvitise suurendamise nõudega. õigus kaaluda

hüvitise suurendamist.

2-19-607

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

36. Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu

otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osaliselt kahjuhüvitise väljamõistmise ja

menetluskulude jaotuse osas. Hagi rahuldamata jätmise osas on maakohtu otsus seaduslik ja

põhjendatud. Ringkonnakohtul on võimalik teha tühistatud osas uus otsus.

37. Hageja lisas apellatsioonkaebuse vastusele uued tõendid (väljavõte hageja tööotsingutest ja

vastused kahele kandideerimisavaldusele). Hageja soovib nendega tõendada, et ta on otsinud,

kuid ei ole senini leidnud oma oskustele vastavat sobivat tööd. Kolleegium võtab uued tõendid

TsMS § 652 lg 3 p 2 alusel asja materjali juurde, kuna need tekkisid pärast asja lahendamist

esimese astme kohtus ja omavad asja lahendamisel tähtsust.

38. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille

peale on kaevatud, see on osas, milles hagi rahuldati.

39. Kahjuhüvitise väljamõistmise osas on kostja apellatsioonkaebuses esitanud aegumise

vastuväite. Kostja palub kohaldada aegumist hageja poolt 29.04.2019 esitatud täiendavate

nõuete suhtes. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole tegemist uute nõuete esitamisega, vaid TLS

§109 lg-st 1 tuleneva kahju hüvitise nõude suurendamisega, mille suhtes ei kohaldata eraldi

aegumist. TLS § 109 lg-s 1 sätestatud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju

hüvitamise nõue, mis hõlmab erinevaid kahju liike, sealhulgas saamata jäänud tulu, saamata

jäävat tulu ja mittevaralist kahju. Hageja nõudis algselt kolme kuu hüvitist, nagu näeb ette

TLS § 109 lg 1 esimene lause. Samas võib TLS § 109 lg 1 teise lause alusel töövaidlusorgan

kalduda kõrvale töötaja kolme kuu keskmise töötasu suurusest hüvitisest ja hüvitist kas

vähendada või suurendada. Töövaidlusorganil on ka kohustus töötajale selgitada, et töötajal on

õigus taotleda TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatust suuremat hüvitist ( vt Riigikohtu

Üldkogu lahend nr 3-2-1-79-13 p-d 32.2-32.5).

40. Maakohus tuvastas, et kostja poolt 13.12.2018 töölepingu ülesütlemine TLS § 88 lg 1 p 2

alusel on tühine. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega ja TsMS § 654

lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. Kostja apellatsioonkaebuse üldsõnaline väide, et esines eeldus

TLS § 88 lg 1 p 2 kohaldamiseks, kuna kostja selgitused töölepingu ülesütlemise ja selle

vormistamise osas on eluliselt usutavad ja nähtuvad poolte käitumisest, ei lükka ümber

maakohtu põhjendusi.

41. Põhiliselt vaidlevad pooled TLS § 109 lg-st 1tuleneva hüvitise suuruse üle.

42. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitisnõue on lepingu rikkumisest tulenev kahju hüvitamise

nõue, mis hõlmab erinevaid kahju liike. Selle hüvitise koosseisus tuleb hüvitada tekkinud

varaline kahju (saamata jäänud tulu), tulevikus tekkiv varaline kahju (saamata jääv tulu) ning

tekkinud mittevaraline kahju. Riigikohtu Üldkogu on leidnud, et töövaidlusorganil on võimalik

selle hüvitise koosseisus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja hüvitis tulu eest, mis töötajal jäi

saamata ajavahemikul alates töölepingu ebaseaduslikust ülesütlemisest kuni TLS § 107 lg 2

alusel töölepingu lõpetamise otsuse jõustumiseni. Lisaks on TLS § 109 lg-s 1 sätestatud

hüvitise koosseisus töötajal võimalik nõuda ja töövaidlusorganil tööandjalt töötaja kasuks välja

mõista hüvitis pärast töölepingu lõppemist saamata jääva töötasu ja töölepingu ebaseadusliku

ülesütlemisega tekitatud mittevaralise kahju eest. Töövaidlusorgan peab TLS § 109 lg 1

kohaldamisel mõistma oma lahendi resolutsioonis tööandjalt välja ühtse rahasumma, kuid

põhjendama selle summa suurust oma lahendi põhjendavas osas. ( vt Riigikohtu Üldkogu

lahend nr 3-2-1-79-13 p-d 32.3 ja 32.4).

43. Ringkonnakohtu hinnangul annavad hageja esitatud asjaolud ja tõendid aluse mõista

kostjalt välja TLS § 109 lg 1 esimeses lauses sätestatud kolme kuu töötasust suurema hüvitise,

kuid mitte nii suures määras, nagu tegi seda maakohus.

44. Seaduses sätestatust suurema hüvitise väljamõistmisel tuleb arvestada ka kostja huvidega

ning võlaõigusseaduse kahju hüvitamise sätetega (VÕS 7. ptk, mh VÕS § 127, § 128, § 134 lg

2-19-607

1 ning §-d 139 ja 140). Olukorras, kus kahju täpset suurust ei ole võimalik kindlaks teha või

see on seotud eriliste raskustega või ebamõistlikult suurte kuludega, on kohtul õigus otsustada

hüvitise suurus VÕS § 127 lg 6 ja TsMS § 233 alusel oma siseveendumuse kohaselt kõiki

asjaolusid arvestades.

45. Väljamõistetav hüvitis on ennekõike instrument tekkinud varalise ja mittevaralise kahju

hüvitamiseks ega oma karistuslikku eesmärki ning ei saa olla ka hageja alusetu rikastumise

allikaks.

46. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja materiaalse kahjuna Riigikohtu seisukohast

tuleneva maksimumsumma ja lisaks sellele mittevaralise kahju hüvitamiseks veel 6 kuu

töötasu.

47. TLS § 109 lg-s 1 ettenähtud hüvitise hulgas tulevikus saamata jäänud tulu väljamõistmisel

arvestab ringkonnakohus VÕS § 139 lg-tes 1 ja 2 sätestatut. Hagejal oli nendest sätetest

tulenevalt kohustus kahju vähendada, st vajadusel otsida omale uus töö.

48. Maakohus põhjendas hüvitise suurust ainult sellega, et hagejal on tulenevalt tema vanusest

üldteadaolevalt raske omale uut töökohta leida, ning seda vaatamata sellele, et tal on suured

töökogemused tehnikaga töötamise alal. Kolleegium ei nõustu, et on üldteadaolev fakt, et üle

60-aastaseid inimesi ei võeta tööle, kuigi neil on vastava töö tegemiseks vajalikud eeldused ja

isikuomadused. Valdav enamik 61-62 aastaseid inimesi on siiski tööga hõivatud. Ka hageja

võeti kostja juures tööle 60 aastaselt.

49. Hageja esitatud tõendid selle kohta, et ta on kandideerinud, kuid ei ole osutunud valituks

järgmistele ametikohtadele: Kaitseressursside Ameti kaitseväekohustuslaste peaspetsialist,

Päästeameti tehnika ja varustuse peaspetsialist, Z OÜ haldusjuht; Riigikantselei tugitegevuste

osakonna majandusjuht, W AS tehniline müügiesindaja, Politsei- ja Piirivalveameti

keskkriminaalpolitsei rahapesu loamenetluse spetsialist, Tallinna Loomaaia hooldusosakonna

varustusspetsialist, I hooldusnõunik, Eesti Energia transporditeenuse projektijuht, Tallinna

Nõmme Linnaosa Valitsuse linnamajanduse osakonna juhataja, Riigikantselei majandusjuht,

Maksu-ja Tolliameti eriasjade uurija, tööstusgaaside müügiesindaja, Maanteeameti Tallinna

teenindusbüroo

juhtivspetsialist,

Sotsiaalministeeriumi

haldusjuht,

Siseministeeriumi

üldautojuht, Politsei- ja Piirivalveameti logistikabüroo komandant. Eeltoodust ei saa

kolleegiumi hinnangul teha järeldust, et hagejal ei ole võimalik tööd leida. Esiteks on

kandideerimisi rohkem kui pooleteise aasta jooksul suhteliselt vähe. Teiseks on hageja

kandideerinud valdavalt riigiametitesse ning juhtivatele ja peaspetsialisti ametikohtadele.

Hageja töötas kostja juures müügispetsialistina, kuid on tundnud vähe huvi müügitöö

pakkumiste vastu. Samas ei piira VÕS § 139 lg 2 kahju vähendamiseks uue töö otsimist üksnes

erialase või samaväärse tööga. Kuna TLS § 109 lg 1 ega ükski teine säte ei kohusta tööandjat

kindlustama töötajat pärast töösuhte lõppemist tööga, ei saa hagejal olla õigustatud ootust, et

kostja tagab talle uue töö.

50. Rahalise hüvitise väljamõistmisel TLS § 109 lg 1 järgi tuleb töötajale mõista mittevaralise

kahju hüvitiseks välja mõistlik rahasumma VÕS § 134 lg 2 järgi. Kolleegiumi hinnangul ei ole

hageja nõutav 12 800 eurot mõistlik, õiglane ega ühiskonna üldise heaolu tasemele vastav

rahasumma (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-13, p 20). Hagejale mittevaralise

kahju hüvitise väljamõistmisel arvestab kolleegium kooskõlas VÕS § 127 lg-s 6, § 134 lg-s 5,

TLS § 109 lg-s 1 ja TsMS §-s 233 sätestatuga kostja rikkumise raskust ja ulatust ning kostja

käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist, poolte majanduslikku olukorda,

hageja enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua

ebaõiglase hüvitise määramise.

51. Kolleegiumi hinnangul omab hüvitise suuruse määramisel olulist tähtsust töötaja tööstaaž

selle tööandja juures. Hageja töötas kostja juures väga lühikest aega, vähem kui aasta. Kostja

ei olnud hageja tööga rahul ja soovis temaga töölepingut rahumeelselt kokkuleppel lõpetada,

mida näitab asjaolu, et kostja maksis hagejale töölepingu lõpetamisel vabatahtlikult kahe kuu

2-19-607

töötasu. Ringkonnakohtu hinnangul katab antud juhul töölepingu ebaseadusliku lõpetamise

hüvitis eelduslikult ka kahju, mis tekib tavapärasest stressist, mis kaasneb töökoha kaotusega.

Suurema moraalse kahju olemasolu ei ole hageja tõendanud.

52. Hageja saamata jäänud tulu tagas suures osas ka Töötukassa poolt makstud toetused.

Maakohus on asjas tuvastanud, et hageja on saanud Töötukassalt toetusi kokku 5185,48 eurot.

Riigikohtu praktika kohaselt tuleb töövaidluse ajal töötajale makstud töötuskindlustushüvitist

VÕS § 127 lg 5 järgi arvestada TLS § 109 lg 1 järgi väljamõistetava hüvitise suuruse

kindaksmääramisel. Ringkonnakohus arvestab sellega viisil, et mõistab hüvitise välja vastavalt

väiksemas summas.

53. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et hüvitise mõistlikuks suuruseks töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest on kuue kuu töötasu summas10 800 eurot, mis katab nii varalise

kui mittevaralise kahju.

54. Vaidlust pole selle üle, et kahe kuu töötasu 3600 eurot on kostja töölepingu lõpetamisel

hagejale juba välja maksnud, mille osas on maakohus tasaarvestuse teinud, mida hageja pole

vaidlustanud. Selle võrra tuleb väljamõistetavat hüvitist vähendada.

55. Seega tuleb kostjalt TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista hageja kasuks hüvitis töölepingu

ebaseadusliku lõpetamise eest summas 7200 eurot (10 800- 3600).

56. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu järeldusega, et hageja viivisenõue tekkis töölepingu

lõpetamisele järgnevast päevast. VÕS § 113 lg 2 kohaselt, kui rahalise kohustuse täitmise aeg

ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi. Seega ei saanud hagejal tekkida viivise nõudmise õigust enne kahju

hüvitamise nõude esitamist hageja poolt. Hüvitise tasumise kohustus tekkis kostjal hageja poolt

nõude esitamisega. Toimiku materjalist ei nähtu, et hageja oleks kostjalt nõudnud hüvitise

maksmist enne hagiavalduse esitamist. Seega saab lugeda, et hüvitise nõue muutus

sissenõutavaks hagiavalduse esitamisega 14.01.2019 ja viivist saab arvestada alates

15.01.2019. Ringkonnakohus mõistab viivise välja ringkonnakohtu otsuse tegemise kuupäeva

seisuga ühekordse summana ja sealt edasi VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni

kohustuse täitmiseni. Vastavalt viivisekalkulaatorile (viivisekalkulaator.ee) on ajavahemikul

15.01.2019 kuni 30.09.2020 seadusjärgse viivise suuruseks 985,12 eurot. Rahuldamisele

kuulub ka edasiulatuva viivise nõue VÕS § 367 alusel alates ringkonnakohtu otsuse tegemisest

kuni põhikohustuse (7200 eurot) täitmiseni.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse.

58. TsMS § 173 lg 3 kohaselt, kui kõrgema astme kohus muudab tehtud lahendit või teeb uue

lahendi asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vajaduse korral vastavalt

menetluskulude jaotust.

59. Seoses nii hagi kui apellatsioonkaebuse osalise rahuldamisega jätab ringkonnakohus

maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

60. Tulenevalt menetluskulude jaotusest pole vaja neid rahaliselt kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots