2-19-20562/34 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 30. september 2020. a

Tsiviilasja number

2-19-20562

Tsiviilasi

Rinaldo Bachmanni kaebus kohtutäitur Oksana

Kutšmei 9. detsembri 2019. a otsuse peale täiteasjades

nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 10. juuni 2020. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rinaldo Bachmanni määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja (avaldaja): Rinaldo Bachmann

(isikukood xxx), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv

Vastustaja: Tartu kohtutäitur Oksana Kutšmei

Puudutatud isikud (sissenõudjad):

1. Swedbank Liising Aktsiaselts (registrikood 10434248)

2. Swedbank AS (registrikood 10060701)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 10. juuni 2020. a määrus

ning teha tühistatud osas uus määrus, millega

rahuldada Rinaldo Bachmanni kaebus kohtutäitur

Oksana Kutšmei 9. detsembri 2019. a otsuse peale

täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686.

2. Tühistada kohtutäitur Oksana Kutšmei 9. detsembri

2019. a otsus täiteasjades nr 084/2016/3279 ja

084/2017/2686

ning

saata

Rinaldo

Bachmanni

13. novembri 2019. a kaebus kohtutäiturile uueks

läbivaatamiseks.

3. Rahuldada Rinaldo Bachmanni määruskaebus.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

kohtutäitur Oksana Kutšmei kanda.

5. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

asja lahendanud makaohus.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Rinaldo Bachmann (avaldaja) esitas 20. detsembril 2019 kaebuse kohtutäitur Oksana

Kutšmei 9. detsembri 2019. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686.

Avaldaja palub tühistada kohtutäituri 9. detsembri 2019. a otsus täiteasjades nr 084/2016/3279

ja 084/2017/2686 osas, millega jäeti rahuldamata avaldaja taotlus SEB Pank AS-i konto

vabastamiseks elatusmiinimumi ulatuses.

Kaebuse kohaselt on avaldaja suhtes algatatud täitemenetlus täiteasjas nr 084/2016/3279

sissenõudja Swedbank AS-i kasuks ja täiteasjas nr 084/2017/2686 sissenõudja Swedbank

Liising AS-i kasuks. Kohtutäitur edastas 20. detsembril 2016 krediidiasutustele täiteasjas

nr 084/2016/3279 avaldaja pangakontode arestimise aktid.

Täitemenetlused täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 on Tartu Maakohtu

12. oktoobri 2017. a kohtumääruse tsiviilasjas nr xxx alusel kohtutäituri otsusega peatatud 14.

oktoobril 2017.

21. oktoobril 2019 teatas avaldaja kohtutäiturile, et tema kontole SEB Pank AS-is hakkab

laekuma töövõimetoetus, mis on avaldaja ainus sissetulek ning palus vabastada konto aresti alt

elatusmiinimumi ulatuses. Kohtutäitur keeldus elatusmiinimumi aresti alt vabastamast kuid ei

koostanud keeldumise otsust. 6. novembril 2019 laekus avaldaja SEB Pank AS-i pangakontole

töövõimetoetus 188 eurot 65 senti ja 49 eurot 37 senti, millest kohtutäituri kontole kanti 188

eurot 65 senti ja 47 eurot 7 senti. 5. detsembril 2019 laekus avaldaja kontole Töötukassast 231

eurot 74 senti, millest pank kandis kohtutäiturile üle 229 euro 44 senti.

Avaldaja esitas 13. novembril 2019 kohtutäiturile kaebuse, mille kohtutäitur rahuldas

9. detsembri 2019. a otsusega osaliselt. Kohtutäitur otsustas edastada SEB Pank AS-ile

täitemenetluse peatamise otsused täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686, tagastada

avaldaja kontolt 6. novembril 2019 ja 5. detsembril 2019 laekunud raha avaldaja SEB Pank AS-

is olevale pangakontole ning muus osas jätta kaebuse rahuldamata.

Kohtutäitur ei ole õigel ajal edastanud SEB Pank AS-ile täitemenetluse peatamise otsuseid.

Asjaolu, et üks andmete edastamise viis tehniliselt ei võimalda peatamise akte edastada, ei võta

kohtutäiturilt võimalust edastada peatamise akte näiteks e-posti teel või lihtpostiga.

Avaldaja ei nõustu kohtutäituriga, et peatatud täitemenetluses puudub täituril õigus teha

muudatusi arestimise osas. Peatatud täitemenetluses saab kohtutäitur teha korraldusliku sisuga

toiminguid ja muid toiminguid, mis ei ole otseselt suunatud täitedokumendi täitmisele. Konto

arestist vabastamine elatusmiinimumi ulatuses on korraldusliku sisuga toiming, mida võib

täitemenetluse peatamise korral teha. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 131 lg 1 p 61 kohaselt

ei olnud kohtutäituril õigust töövõimetoetusest kinnipidamisi teha. Hetkel on kohtutäitur

tekitanud olukorra, kus Töötukassa maksab avaldajale töövõimetoetust, mis kantakse avaldaja

kontole, kuid avaldajal ei ole võimalik seda kasutada.

2. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata. Vastuse kohaselt

edastas kohtutäitur 20. detsembril 2016 elektroonilise arestimise süsteemi kaudu avaldaja

kontode arestimise korralduse. Arestimise süsteemi vahendusel laekusid kohtutäiturile teated

avaldaja konto arestimisest Danske Bank AS Eesti filiaalist ja Eesti Maksu- ja Tollimetist.

Teistest Eestis tegutsevatest krediidiasutustest ja välisriikide krediidiasutuste filiaalidest laekus

kohtutäiturile arestimise süsteemi kaudu info avaldaja nimele avatud kontode puudumise kohta

sh laekus kohtutäiturile info, et võlgnikul puudub konto SEB Pank AS-is. Täiteasjade

nr 084/2016/3279 ja 084/2017/28686 peatamise kuupäeva seisuga oli võlgnikul avatud

arvelduskonto Danske Bank AS-is. Kohtutäitur on täitemenetluse peatamise otsused edastanud

Danske Bank AS Eesti filiaalile, Eesti Maksu- ja Tolliametile, võlgniku tööandjale ning

sissenõudjatele ja avaldajale.

Avaldaja ja krediidiasutuse vahelisest lepingust tulenevalt võib krediidiasutusel olla õigus

peatada konto arestimise puhul avaldajale teatud teenuste osutamist. Tegemist on avaldaja ja

panga vahelisest suhtest tulenevate olemuslikult kokkuleppeliste piirangutega.

Kohtutäitur on täitemenetluste peatamise otsused SEB Pank AS-ile edastanud. SEB Pank AS

on teadlik täitemenetluste peatamisest ja peab võimaldama avaldajal tema arvelduskontole

laekuvaid summasid kasutada. Pärast SEB Pank AS-ile täitemenetluse peatamise otsuste

edastamist ei ole kohtutäiturile avaldaja arvelduskontolt kinnipidamisi tehtud.

Peatatud täitemenetlustes puudub kohtutäituril õigus teha konto arestimise osas muudatusi.

Kohtutäitur ei nõustu avaldaja arvamusega, et konto arestist vabastamine elatusmiinimumi

ulatuses on sellise sisuga toiming, mida võib täitemenetluse peatamise korral teha. Kohtutäitur

ei saa peatatud täitemenetluses arestimist ja selle ulatust puudutavaid toiminguid

omaalgatuslikult kohtu korralduseta teha - see läheb hagi tagamise abinõu eesmärgiga

vastuollu. Avaldajal on võimalik taotleda hagi tagamise abinõu muutmist viisil, mis näeb

kohtutäiturile ette õiguse edastada SEB Pank AS-ile korraldus arestimisakti muutmiseks.

3. Sissenõudja Swedbank AS toetas kohtutäituri seisukohta. Sissenõudja Swedbank Liising

Aktsiaselts kaebusele seisukohta ei esitanud.

MAAKOHTU SEISUKOHT

4. Tartu Maakohus jättis 10. juuni 2020. a määrusega avaldaja kaebuse kohtutäituri 9. detsembri

2019. a otsuse peale täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 rahuldamata ja

menetluskulud avaldaja kanda.

Avaldaja väide, et töövõimetoetusele üldse sissenõuet pöörata ei saa, ei vasta tõele.

Töövõimetoetusele saab erandjuhul sissenõude pöörata (TMS § 131 lg 1 p 61).

TMS § 47 lg 1 kohaselt jäävad täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse.

TMS § 47 lg 12 teise ja kolmanda lause järgi peatub täitemenetluse peatamise ajaks arestimisakti

alusel nõude täitmine. Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima.

TMS § 47 lg 12 esimene lause näeb ette, et täitemenetluse peatamise korral edastab kohtutäitur

täitemenetluse peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes

kohtutäituri arestimisakti. Seega tulnuks täitemenetluse peatamise otsused edastada viivitamata

SEB Pank AS-ile. Kui krediidiasutus ei kasuta elektroonilise arestimise infosüsteemi

(TMS § 631), tuleb teave ja dokumendid edastada muul viisil. Tähtsust ei oma, et täitemenetluse

algatamise ajal ja täitemenetluse peatamise ajal ei olnud avaldajal SEB Pank AS-is kontot.

Pärast avaldajalt 21. oktoobril 2019 teate saamist, et tema töövõimetoetus hakkab laekuma SEB

Pank AS-i, tulnuks kohtutäituril täita oma TMS § 47 lg-st 12 tulenevat kohustust ning

viivitamatult edastada peatamise otsused ka avaldaja poolt viidatud pangale. Kohtutäitur on

peatamise otsused edastanud SEB Pank AS-ile alles 10. detsembril 2019. Seega on õige

avaldaja väide, et kuna SEB Pank AS-ile peatamise akte ei edastatud õigel ajal on kohtutäitur

rikkunud avaldaja õigust kasutada igakuist seadusega ettenähtud mittearestitavat sissetulekut.

Samas on nüüdseks kohtutäitur rikkumise kõrvaldanud ja 9. detsembri 2019. a otsusega

6. novembril 2019 ja 5. detsembril 2019 laekunud raha avaldaja SEB Panga AS kontole

tagastanud.

Kohtutäitur saab teha ja antud juhul on ka teinud korraldusliku sisuga toimingu, kandes avaldaja

kontole tagasi arestimisakti alusel laekunud summad. Antud juhul on täitemenetlused peatatud,

peatamise otsused on SEB Pank AS-ile edastatud ning nõude täitmine on TMS § 47 lg 12 alusel

peatunud, seega on avaldaja kontole laekuvad summad arestimise alt väljas ning avaldajal peab

olema võimalik oma kontole laekuvaid summasid vabalt kasutada. Asjaolu, millisel viisil (kas

saab ainult sularaha välja võtta, kas ja millises ulatuses kaardiga tasuda, interneti panka

kasutada vms) pank kontole laekuvaid summasid kasutada võimaldab, sõltub panga ja avaldaja

vahelisest lepingust. Kuna käesoleval juhul ei saa täitemenetluse peatamise tõttu arestimisakti

täita, ei ole võimalik teha ka arestimisaktiga otseselt seonduvaid toiminguid nagu näiteks selle

muutmine TMS § 134 lg 1 järgi, sest peatamise tõttu on tehtud täitetoimingud jõus. Seega on

täitur õigustatult jätnud avaldaja kaebuse selles osas rahuldamata.

Sissetuleku arestimise piirangud TMS §-de 130–136 kohaselt peavad kehtima ka hagi tagamise

määruse alusel alustatud täitemenetluses hagi tagamise abinõu kohustatud subjekti suhtes, kelle

kohta ei ole veel tehtud menetlust lõpetavat kohtulahendit. Piiranguid tuleb arvestada nii juhul,

kui kohus ei ole hagi tagamise määruses märkinud midagi peale nt pangakonto arestimise

kohustuse, kui ka juhul, mil kohus on hagi tagamise määruses määranud kindlaks kindla

rahasumma, mille ulatuses ei tohi sissetulekuid arestida (Riigikohtu 16. novembri 2016. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16). Seega tuleb kohtutäituril ka hagi tagamise määruse

täitmisel jälgida sissetuleku arestimise piiranguid ning arestimisakti täitmise jätkamisel saab

kohtutäitur võlgniku avalduse alusel arestimisakti muuta.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

5. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse osas, millega kohus jättis avaldaja kaebuse kohtutäituri 9. detsembri 2019. a otsuse

peale täiteasjades nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 rahuldamata ja saata asi kohtutäiturile

tagasi uue otsuse tegemiseks. Avaldaja palub jätta menetluskulud kohtutäituri kanda.

Määruskaebuse kohaselt leidis maakohus ebaõigesti, et kuna täitemenetlused täiteasjades

nr 084/2016/3279 ja 084/2017/2686 on peatatud ning täituri poolt on täitemenetluse peatamise

otsused pangale esitatud, saab avaldaja oma kontole laekuvaid sissetulekuid vabalt kasutada.

TMS § 47 lg 12 kohaselt edastab kohtutäitur täitemenetluse peatamise korral täitemenetluse

peatamise otsuse viivitamata kolmandale isikule, kes täidab võlgniku vara suhtes kohtutäituri

arestimisakti. Täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude täitmine.

Võlgniku varale seatud keelumärked jäävad püsima. SEB Pank AS-i 19. juuni 2020. a vastuse

kohaselt kui täitemenetluse peatamise tagajärjel tekib võlgnikule õigus oma raha kasutada, peab

kohtutäitur saatma krediidiasutusele arestimisakti muutmise korralduse, millest selgub millises

ulatuses võlgnik oma raha kasutada võib. Pank ei saa omal algatusel teha muudatusi

arestimisaktis. Elektroonilise arestimissüsteemi teenuse (mida täitur igapäevaselt kasutab)

üldtingimustes on kirjas, et täitur peab muutma aresti, mitte pank ei saa otsustada, kuidas

arestitud kontoga käituda.

VASTUSTAJA VASTUVÄITED

6. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata. Maakohus asus

õigesti ja põhjendatult seisukohale, et peatatud täitemenetluses ei tohi kohtutäitur teha

toiminguid, mis on otseselt suunatud arestimisakti täitmisele. Vastasel juhul läheks see

vastuollu täitemenetluse peatamise eesmärgiga. Kohtutäitur ei nõustu avaldajaga, et konto

arestist vabastamine elatusmiinimumi ulatuses on sellise sisuga toiming, mida võib

täitemenetluse peatamise korral teha. Kui kohtutäitur teeb peatatud menetluses otsuse vabastada

teatud ulatuses võlgniku konto aresti alt, siis tähendab see seda, et kohtutäitur on teinud ka

otsuse, et seda summat ületav osa tuleb arestida. Sellist toimingut kohtutäitur peatatud

menetluses teha ei tohi, kuid paraku on need omavahel vältimatult seotud.

Mittearestitav sissetuleku osa ei ole seaduses üheselt määratud. Absoluutseks mittearestitavaks

miinimumiks kehtiva õiguse järgi on Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik

elatusmiinimum. Samas on see kohaldatav vaid TMS § 132 lg 12 esimeses lauses nimetatud

eeldustel. Üldkorras mittearestitavaks miinimumiks on ühe kuu eest ettenähtud palga

alammäära suurus. Küsimus, kas avaldaja kontole kohaldatav mittearestitav miinimum tuleb

rakendada lähtuvalt TMS § 132 lg-st 1 või lähtuvalt TMS § 132 lg-st 12, on sisuline

arestimisakti täitmisele suunatud toiming, mida peatatud täitemenetluses teha ei saa.

Avaldajal on võimalik taotleda tsiviilasjas nr xxx kohaldatud hagi tagamise abinõu muutmist

viisil, mis lubaks kohtutäituril määrata arestimise mittekuuluva miinimumi suurust ning sellest

lähtuvalt edastada SEB Pank AS-ile korraldus arestimisakti muutmiseks.

TMS § 47 lg-st 12 tulenevalt summad, mis laekuvad võlgniku arvele täitemenetluse peatamise

ajal, ei kuulu arestimisele. Avaldaja avas SEB Pank AS-s konto juba algatatud ja hagi tagamise

korras peatatud täitemenetluse tingimustes. Konto avamisel oli avaldajal võimalik uurida SEB

Pank AS-lt TMS § 47 lg 12 kohaldamisega seonduvat, sh seda, kas täitemenetluse peatamise

ajal kontole laekuvad summad kuuluvad arestimisele või mitte. Avaldajal oli vajadusel

võimalik valida endale koostööpartneriks sellist makseteenuste pakkujat, kes lähtub TMS § 47

lg 12 kohaldamisel nii Justiitsministeeriumi poolt antud, kui ka kohtupraktikas kinnituse leidnud

tõlgendusest, mille kohaselt täitemenetluse peatamise ajal kontole laekuvad summad

arestimisele ei kuulu.

7. Sissenõudjad ei ole määruskaebusele vastanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tühistada.

Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-de 659, 657 lg 1 p 2 ja 667

lg 2 alusel uue määruse, millega rahuldab avaldaja kaebuse kohtutäituri otsuse peale, tühistab

kohtutäituri otsuse ja saadab kaebuse kohtutäiturile uueks läbivaatamiseks.

9. Avaldaja ja kohtutäitur ei vaidle selle üle, et kohtutäitur oli edastanud SEB Pank AS-ile

avaldaja pangakonto arestimise akti enne, kui avaldaja oli pangas konto enda nimele avanud.

TMS § 115 lg 5 kohaselt kui kohtutäitur on saatnud krediidiasutusele täitmiseks võlgniku konto

arestimisakti, loetakse arestimisakt jõus olevaks ka võlgniku poolt tulevikus avatava konto

suhtes. Avatav konto on arestitud avamisest alates, välja arvatud juhul, kui konto avamist

kontrollitakse TMS §-s 631 sätestatud elektroonilise arestimissüsteemi kaudu elektrooniliselt.

Samuti ei vaidle pooled selle üle, et täitemenetlused täiteasjades nr 084/2016/3279 ja

084/2017/2686 peatati enne avaldaja poolt SEB Pank AS-is konto avamist.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas kohtutäituril on kohustus täitemenetluse peatamise ajal

tagada võlgnikule seadusega kehtestatud arestimisele mittekuuluvate minimaalsete vahendite

kasutamist ning kas täitur saab muuta olemasoleva arestimisakti täitemenetluse peatamise ajal.

Ringkonnakohus nõustub avaldaja väitega, et konto arestist vabastamine elatusmiinimumi

ulatuses on sellise sisuga toiming, mida võib täitemenetluse peatamise korral teha. Maakohus

ning ka menetlusosalised on õigesti viidanud TMS § 47 lg-tele 1 ja 12, mille kohaselt jäävad

täitemenetluse peatamise korral tehtud täitetoimingud jõusse, täitemenetluse peatamise ajaks

peatub arestimisakti alusel nõude täitmine, kuid võlgniku varale seatud keelumärked jäävad

püsima. Õige on ka see, et täitemenetluse peatamise ajaks peatub arestimisakti alusel nõude

täitmine.

Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri väitega, et kui kohtutäitur teeb peatatud menetluses

otsuse vabastada teatud ulatuses võlgniku konto aresti alt, siis tähendab see seda, et kohtutäitur

on teinud ka otsuse, et seda summat ületav osa tuleb arestida. Ringkonnakohus märgib, et antud

juhul

oli

täitur

avaldaja

pangakontosid

arestinud

(sh

edastanud

arestimisaktid

krediidiasutustele, kus avaldajal aktide edastamise ajal veel kontosid ei olnud) juba enne

täitemenetluste peatamist. Seega avaldaja pangakontod on juba arestitud ja täitur ei saa kontot

samas asjas uuesti arestida. Tegemist on arestimisakti muutmisega TMS § 134 lg 1 mõttes ning

sissetuleku aresti alt vabastamisega TMS § 133 mõttes.

Ringkonnakohus leiab, et arestimisakti muutmine selliselt, et võlgnikule võimaldatakse

kasutada rahalisi vahendeid temale seadusega ettenähtud miinimumi ulatuses, ei ole suunatud

nõude täitmisele, seega ei ole täitemenetluse peatamise ajal keelatud toiming.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et TMS §-de 130–136 põhieesmärk on tagada

võlgnikule tema suhtes korraldatava täitemenetluse tingimustes tema enda ja tema ülalpeetavate

ülalpidamiseks minimaalselt vajalikud vahendid ning piirangud peavad samal eesmärgil

kehtima ka hagi tagamise määruse alusel alustatud täitemenetluses hagi tagamise abinõu

kohustatud subjekti suhtes, kelle kohta ei ole veel ka tehtud menetlust lõpetavat kohtulahendit

(Riigikohtu 16. novembri 2016. a määruse tsiviilasjas nr 3-2-1-110-16, p 16.1). Maakohus on

ka põhjendatult leidnud, et kohtutäituril tuleb ka hagi tagamise määruse täitmisel jälgida

sissetuleku arestimise piiranguid. Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu järeldusega, et

kohtutäitur saab võlgniku avalduse alusel arestimisakti muuta üksnes arestimisakti täitmise

jätkamisel, s.t pärast täitemenetluse peatamise lõppemist.

11. Teatud osa võlgniku kaitseks kehtestatud piiranguid on absoluutse iseloomuga ja

sissetulekute arestimine on täielikult keelatud. Nii ei või TMS § 131 lg 1 p 61 järgi arestida

töövõimetoetust. Samas võib TMS § 131 lg 2 alusel osal juhtudel erandina arestida TMS § 131

lg 1 p-des 6–7 nimetatud üldjuhul mittearestimisele kuuluvaid sissetulekuid.

TMS § 132 näeb ette piirangud sissetulekute arestimisel nende suurusest lähtuvalt ja

TMS § 133 näeb muu hulgas ette, et kui võlgniku sissetulek on laekunud tema arvelduskontole,

siis kehtivad samasugused arestimise piirangud, nagu on sätestatud TMS §-des 131 ja 132.

Kohtutäitur peab juhul, kui ilmnevad TMS §-s 131 märgitud asjaolud, arestimisakti viivituseta

täiendama. Kui kohtutäiturile on teada, et võlgniku pangakontole laekub töötutoetus, tuleb

täituril pangale edastatavas teates mh märkida, et arestimisele ei kuulu Eesti Töötukassalt

laekuv töötutoetus (Riigikohtu 15. märtsi 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-166-16, p 15).

Kohtutäitur saab TMS § 130 jj järgseid piiranguid täitemenetluses arvestada üldjuhul vaid

võlgniku sellekohase avalduse alusel, sest enne arestimist ei ole kohtutäituril üldjuhul teavet,

millist liiki sissetulekuid võlgnik saab ja kuhu arvelduskontole see laekub. Kui võlgniku

avalduses esitatud andmed annavad alust osa sissetulekutest aresti alt vabastada, peab

kohtutäitur TMS § 133 lg 1 teise lause alusel seda tegema kolme tööpäeva jooksul. Seega on

võlgniku käsutuses tõhus õiguskaitsevõimalus, mis kehtib ka hagi tagamise määruse alusel

peatatud täitemenetluses.

Hagi tagamise korras täitemenetluse peatamise eesmärk on täitetoimingute tegemise

välistamine täitemenetluses. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus täitemenetlus on peatatud

eesmärgiga välistada nõude täitmisele suunatud toimingute tegemine, ei saa olla välistatud

võlgniku õiguste kaitsele suunatud toimingute tegemine, milleks on ringkonnakohtu hinnangul

võlgnikule seadusega ettenähtud elatusvahendite käsutamise võimaldamine.

Kohtutäituril olnuks kohustus tagada võlgnikule seadusega ettenähtud vahendid kehtiva

täitemenetluse puhul. Võlgnikule seadusega ettenähtud miinimumvahendite käsutamise

võimaldamine ei riiva kuidagi sissenõudja õigust peatatud täitemenetluses. Seega ei saa

täitemenetluse peatamine seada võlgniku halvemasse olukorda, kui ta oleks olnud

täitemenetluse aktiivse kestvuse ajal.

12. Ringkonnakohus ei saa otsustada vara, sh pangakonto, arestist vabastamise üle, vaid seda

peab tegema kohtutäitur, sest tema juhib ja korraldab menetlust TMS § 3 lg 1 kohaselt.

Ringkonnakohus ei hinda sisuliselt kohtutäituri väidet mittearestitava sissetuleku osa kohta.

Tegemist on küsimusega, mida täituril tuleb hinnata avaldaja kaebust uuesti lahendades.

13. Avaldaja määruskaebuse rahuldamise ning maakohtu määruse tühistamise tõttu tuleb

TsMS § 173 lg 3 kohaselt muuta ka menetluskulude jaotust maakohtus. Mõlemas kohtuastmes

kantud menetluskulud jätab ringkonnakohus TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel kohtutäituri

kanda. Kuivõrd ringkonnakohtu määrusega muudeti maakohtu määrust määral, mis tõi kaasa

ka menetluskulude jaotuse muutmise, jätab ringkonnakohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramise tervikuna maakohtu otsustada TsMS § 174 lg-s 4 sätestatud korras

(Riigikohtu 28. novembri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-37940, p 14.2; 20. aprilli 2016. a

otsus

tsiviilasjas

nr 3-2-1-142-15,

p 19 jj). Tulenevalt

TsMS § 177

lg-st 2

määrab

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks maakohus mõistliku aja jooksul kohtuotsuse või

menetlust lõpetava määruse jõustumisest.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke