2-20-105949/11 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Iris Kangur-Gontšarov

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.09.2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-105949

Tsiviilasi

Notino, s.r.o. hagi Globalex OÜ vastu võla ja viivise

nõudes

Hagihind

6 670,55 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Notino, s.r.o. (Tšehhi Vabariigi

regisrikood

27609057)

Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat

Leho Pihkva (e-post leho.pihkva@glimstedt.ee)

Kostja: Globalex OÜ (registrikood 11159880)

Kostja seaduslik esindaja: I S

(e-post xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Resolutsioon

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista OÜ-lt Globalex Notino, s.r.o. kasuks 6 1919,32 eurot (põhivõlg summas

5 984,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni 04.05.2020 summas 206,80

eurot).

3. Välja mõista OÜ-lt Globalex Notino, s.r.o. kasuks viivis tasumata põhinõudelt

summas 5 984,54 eurot võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates 05.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni.

4. Menetluskulud jätta Globalex OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul,

alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva

otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv

sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude

kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult

või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue

Hagiavalduse kohaselt on kostja rahvusvahelise hulgikaubandusega tegelev ettevõte, kelle

põhitegevuseks on kosmeetikakaupade müümine. Hageja on Tšehhi Vabariigis registreeritud

äriühing, mis tegeleb rahvusvaheliselt ilutoodete edasimüügiga. Pooled pidasid alates 21.01.2019

e-kirja teel läbirääkimisi lepingu sõlmimiseks, mille käigus tegi kostja hagejale pakkumise uute

ilu- ja kosmeetikatoodete tellimiseks, seepeale esitas hageja tellimuse soovitud toodetele, mille

kostja kinnitas 28.01.2019 e-kirja teel. Hageja tasus tellimuse eest kostjalt 28.01.2019 saadud

ettemaksuarve nr 559 31.01.2019 kogusummas 5 984,54, peale mida tuli kostjal poolte

kokkuleppel korraldada tellitud kauba üleandmine hagejale Tšehhi Vabariigis. Kostja ei ole

hagejale tellitud kaupa tarninud. Kostja väitel on kauba ära kaotanud tema poolt tellitud

transpordiettevõtte. Kostja ei ole hoolimata lubadusest hagejale ettemaksuarve alusel kantud raha

tagastada hagejale raha tagastanud. Hageja esitas kostjale 25.11.2019 e-kirja teel lepingust

taganemise avalduse, milles teavitas kostjat, et taganeb lepingust ning lepingu alusel üleantu, so

ettemaksuarve nr 559 alusel kantud raha summas 5 984,54 eurot tuleb kostjal hagejale tagastada

käesoleva avalduse saamisest 3 päeva jooksul. Kostja ei ole hagejale raha tagastanud.

Hageja palub mõista Notino, s.r.o kasuks OÜ-lt Globalex välja 6 1919,32 eurot (põhivõlg summas 5

984,54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis kuni 04.05.2020 summas 206,8 eurot) ja viivis

VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras alates 05.05.2020 kindla summana kuni kohtuotsuse

tegemiseni ja sealt edasi protsendina VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras kuni põhinõude

täitmiseni.

Kostja seisukohad

Kostja vastuse kohaselt väljastas ta hagejale ettemaksuarve, kus on toodud välja olulised

tingimused (kauba nomenklatuur, kogus, hind, maksetingimus, tarnetingimus, valuuta, märkused).

Antud juhul (nagu ka kõik eelnevad koostöö aastad) aktsepteeris hageja kostjapoolseid

lepingutingimusi ning arve tasumisega ja vastuväidete puudumisega saigi poolte vahel ühiselt

kokku lepitud kauba koguses, maksumuses ning ka tarnetingimuses, mis on välja toodud

ettemaksuarve päises ning arve jaluses tekstina. Tarnetingimuste EXW kohaselt on ostja kohustus

kanda transpordikulud ning vastutada kauba sihtkohta toimetamisega kaasnevate riskide eest.

Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ja menetlusosaliste seisukohtadega, leiab, et hagi tuleb

rahuldada.

Pooled ei vaidle selle üle, et Globalex OÜ on rahvusvahelise hulgikaubandusega tegelev ettevõte,

kelle põhitegevuseks on kosmeetikakaupade müümine ning Notino, s.r.o on Tšehhi Vabariigis

registreeritud äriühing, mis tegeleb rahvusvaheliselt ilutoodete edasimüügiga (dtl 40-45). Vaidlust

ei ole selle üle, et 21.01.2019 edastas kostja hagejale e-kirja teel Max Factori ja Rimmeli toodete

müügipakkumise (dtl 46-49), millele hageja vastas e-kirja teel, küsides kostjalt, milline on kaupade

tarneaeg (dtl 46-49). Pooled ei vaidle, et kostja vastas hagejale, et tarne toimub ühe nädala jooksul,

mille peale hageja esitas kostjale e-kirja teel tellimuse soovitud töödele (dtl 46-49). Vaidlust ei ole,

et kostja kinnitas tellimuse 28.01.2019 e-kirja teel, paludes tasuda ettemaksu arve, peale mida pidi

kostja panema tellimuse teele (dtl 46-49). Vaidlust ei ole, et hageja tasus tellitud toodete eest kostja

poolt 28.01.2019 esitatud ettemaksuarve nr 559 alusel 31.01.2019 kogu tellitud kauba eest 5

984,54 (dtl 50-51, 82-83). Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei ole kaupa kätte saanud (dtl 53-74).

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1 alusel asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle

olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks

omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja

vastu.

Pooled vaidlevad selle üle, kas kostja on hagejale kauba üle andnud või teinud võimalikuks omandi

ülemineku hagejale. Eelkõige vaidlevad pooled, kas pooltevahelisele müügilepingule kohaldub

arvel märgitu EXW (rahvusvahelise kaubaveo termin ’’ex works’’, mille kohaselt vastutab ostja

kauba transpordi eest). Kostja ei ole tõendanud, et pooled oleksid kokku leppinud kauba tarnimises

selliselt, et kauba transpordi organiseerib hageja. Seega ei ole põhistatud kostja väide, et arvele või

arvetele märgitud klauslist saaks iseenesest järeldada mingit poolte kokkulepet või hageja

nõustumust sellise tingimusega. Pealegi ei ole kostja tõendanud, et ta oleks andnud kauba

hagejale, et hagejal oleks olnud ise võimalus või kohustus organiseerida kauba äravedu. Vaidlust

ei ole, et kauba transportimise vaidlusalusele kaubale korraldas kostja, mistõttu on kostja väide

nagu kauba transportimine oleks olnud hageja kohustuseks vastuolus kostja enda käitumisega.

Kohtu arvates on hageja veevalt poolte vahelise kirjavahetusega tõendanud, et pooled sõlmisid

müügilepingu, mille kohaselt tuli kostjal arvel nimetatud kaup hagejale üle anda Tšehhi Vabariigis.

VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 alusel

on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine,

sealhulgas täitmisega viivitamine.

Lähtudes eeltoodust ei ole kostja tõendanud, et ta on hagejal üle andnud müügilepingus kokku

lepitud kauba. Pooled ei vaidle, et hageja on 25.11.2019 taganenud pooltevahelisest

müügilepingust ja palunud kostjal tagastada saamata jäänud kauba eest tasutud 5 984,54 eurot (dtl

75-78).

VÕS § 116 lg 1 järgi võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust

tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 116 lg p 2 kohaselt on

olulise lepingurikkumisega tegemist eelkõige siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine oli

lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise vastu. VÕS § 188

lg 1 järgi taganeb lepingupool lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele

ning VÕS § 189 lg 1 järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema poolt

lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab

kõik üleantu.

Kuna hageja on poolevahelisest müügilepingust taganenud 25.11.2019, siis on hagejal õigus nõuda

tema poolt tasutud 5 984,54 eurot. Pooled ei vaidle, et kostja ei ole tagastanud hagejale saamata

jäänud kauba eest tasutud 5 984,54 eurot hageja nõutud tähtajaks, s.o. 3 päeva jooksul

taganemisavalduse saamisest (dtl 75-78), siis on hageja nõue tõendatud ning kostjalt tuleb hageja

kasuks välja mõista 5 984,54 eurot.

VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt rahaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja

nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem

intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud

intressimäär.

Kuna vaidlust ei ole, et kostja ei ole hagejale tasunud 3 päeva jooksul taganemisavalduse saamisest 5

984,54 eurot, siis on põhistatud hageja väide, et kostja on olnud kuni hagiavalduse esitamiseni

eeltoodud summa tasumisega viivituses. Kostja hageja viivise arvestusele vastuväiteid esitanud ei

ole. Seega tuleb kostjalt välja mõista hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivised ajavahemiku eest 29.11.2019 kuni 04.05.2020, s.o. 158 päeva viivitamise eest 5 984,54

euro tagastamata jätmisel seadusjärgses suuruses kokku summas 206,80 eurot.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega

esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks

muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

Kohtu arvates on põhistatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlgnevuselt summas 5

984,54 eurot viivis võlaõigusseaduse §-s 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

hagiavalduse esitamisest s.o. 05.05.2020 kuni põhinõude täitmiseni, sest hageja ei ole välja

arvestanud viivist põhivõlgnevuselt kindla summana kuni kohtuotsuse tegemiseni.

Asja lahendamisel ei ole tähtsust poolte väidetel ja tõenditel (dtl 202-204), millistele kohus

käesoleva lahendi tegemisel ei ole tuginenud ja neid kohus ei hinda.

Menetluskulude jaotus

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus

jätab hagi rahuldab, siis jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

TsMS § 173 lg 1 sätestab, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud

menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused

kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. TsMS § 174 lg 4 järgi kui maakohus

kohtuotsuses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2

sätestatud korras.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et käesolevas asjas on mõistlik hageja menetluskulud kindlaks

määrata mõistliku aja jooksul pärast lahendi jõustumist.

/allkirjastatud digitaalselt/

Iris Kangur-Gontšarov

kohtunik