2-20-110916/7 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-110916

Kohtuasi

Osaühingu Aktiva Finants maksekäsu kiirmenetluse

avaldus XX (X) vastu võla saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 09.09.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Aktiva Finants määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

lepinguline esindaja Marilin Palts

Kostja XX (isikukood XXXXXXXXXXX).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 09.09.2020 määrus ja saata asi tagasi maakohtule hagi

menetlusse võtmise otsustamiseks.

2. Määruskaebus rahuldada.

3. Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 18.03.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult

2872.26 euro saamiseks. Kohus tegi 03.04.2020 võlgnikule makseettepaneku, mida ei

õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Kohus lõpetas 10.08.2020 maksekäsu

kiirmenetluse. Nõue anti üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Harju Maakohus kohustas 25.08.2020 määrusega hagejat esitama tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 487 lõike 1 alusel oma nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele

ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Kohus hoiatas hagejat, et kui ta ei esita nõude põhjendust

õigel ajal, keeldub kohus TsMS § 487 lõike 3 alusel hagi menetlusse võtmisest.

2-20-110916

Maakohtu määrus ja põhjendused

3. Harju Maakohus keeldus 09.09.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest tuginedes TsMS

§ 487 lõikele 3. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda.

4. Määruse põhjenduste kohaselt määrab kohus TsMS § 487 lõike 1 järgi 14-päevase tähtaja,

mille jooksul tuleb maksekäsu kiirmenetluses avalduse esitanud isikul esitada hagiavaldus.

Viidatud sätte kohaselt ei ole hagi esitamise tähtaja kulgemine seotud vastava kohtumääruse

kättetoimetamisega, vaid selle tähtaja määrab kohus. TsMS § 487 lõike 1 (koosmõjus TsMS

§ 340¹ lõikega 1) alusel tehtava puuduste kõrvaldamise määrust ei pea kohus hagejale kätte

toimetama. TsMS § 466 lõike 1 kohaselt toimetatakse menetlusosalistele kätte

täitedokumendiks olevad määrused ja määrused, mille peale saab esitada määruskaebuse. Muud

menetlusosalist puudutavad kirjalikud määrused tehakse menetlusosalistele teatavaks kohtu

valitud viisil. Puuduste kõrvaldamise määrus ei ole täitedokument ning selle peale ei saa

määruskaebust esitada, seega ei tule viidatud sätte kohaselt sellist määrust kätte toimetada.

Tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks peab olema vähemalt 14 päeva kohtu määruse tegemisest

(vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 06.05.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-122775).

5. Praegusel juhul saabus nõude põhjenduse hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamise

tähtpäev 08.09.2020. Hageja ei ole käesoleva ajani nõude põhjendust hagiavaldusele ettenähtud

vormis esitanud. Puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu ei vasta avaldus TsMS-is sätestatud

menetlusdokumendile ja hagiavaldusele ettenähtud nõuetele. Avalduses sisalduvad puudused

(nõude ja põhjenduste hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamata jätmine ja täiendava

riigilõivu tasumata jätmine) takistab kohtul hagi lahendamist. Eeltoodust tulenevalt keeldus

kohus maksekäsu kiirmenetluse avalduse menetlusse võtmisest hagimenetluses.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ning jätkata

tsiviilasja menetlust.

7. Määruskaebuse väidete kohaselt on kohus tõlgendanud TsMS § 487 lõiget 1 vääralt ja kitsalt.

Nimetatud sättest saab järeldada, et seadusandja on ette näinud avaldajale õiguse esitada

nõuetekohane hagiavaldus 14 päeva jooksul. Kui kohus ei arvesta menetlustähtaja kulgemist

alates määruse kättetoimetamisest, siis tegelikult ei ole avaldajale tagatud õigus esitada enda

nõue 14 päeva jooksul nagu seda seadus ette näeb. Juhul, kui hageja (või lepinguline esindaja)

viibib nt korralisel puhkusel, haiguslehel vms, siis võib tekkida olukord, et hagejal ei olegi

võimalik enda nõuet esitada. Tsiviilkohtumenetluse praktika kohaselt arvestatakse

menetlustähtaja kulgemist alates menetlusdokumendi kättetoimetamisest, seega on vaidlustatud

määrus üllatuslik.

8. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et TsMS § 487 lõige 1 (koosmõjus TsMS § 340¹ lõikega

1) alusel tehtava puuduste kõrvaldamise määrust ei pea kohus hagejale kätte toimetama. Ka

TsMS-i kommenteeritud väljaande autorid on leidnud vastupidist.

9. Vaidlustatud määruse resolutsioonist ei nähtu üheselt, milliseks tähtpäevaks peab avaldaja

nõuetekohase menetlusdokumendi esitama. Samuti ei ole märgitud, et hagejal tuleb esitada

nõue 14 päeva jooksul alates määruse tegemisest. Seega eeldas hageja, et tähtaeg hakkas

kulgema alates määruse kättetoimetamisest, s.o 28.08.2020. Hageja esitas 14 päeva jooksul

alates kättetoimetamisest oma nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis ning tasus täiendava

2-20-110916

riigilõivu. Seega tuleb maakohtu määrus tühistada ja lugeda, et hageja oli kohustatud esitama

nõuetekohase hagi hiljemalt 11.09.2020, s.o 14 päeva jooksul.

10. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lõike 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lõike 2 alusel tühistada

menetlusnormi rikkumise tõttu ja tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule hagi menetlusse

võtmise otsustamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada.

12. Praeguses asjas tegi maakohus 25.08.2020 määruse, millega kohustas hagejat esitama

nõude ja põhjendama seda hagiavaldusele ettenähtud vormis 14 päeva jooksul. Kohus hakkas

arvestama tähtaega määruse tegemisele järgnevast päevast ning luges selle saabunuks

08.09.2020. Kuna hageja ei olnud selleks ajaks kohtu nõudmist täitnud, keeldus kohus

09.09.2020 määrusega hagi menetlusse võtmisest. Ringkonnakohus leiab, et asja lahendamisel

tuleb võtta arvesse, et maakohus ei täpsustanud 25.08.2020 määruses, millisest

toimingust/sündmusest/kuupäevast hakkab kohtu määratud tähtaeg kulgema. Ka TsMS § 487

lõige 1, millele maakohus määruses viitas, ei täpsusta tähtaja kulgema hakkamise algust, vaid

sätestab üksnes, et kohus annab nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis esitamiseks tähtaja 14

päeva. Seega ei tulene ka seadusest üheselt, et kõnealune 14-päevane tähtaeg hakkab kulgema

määruse tegemisest. Õige on kaebuse väide, et üldjuhul seob TsMS päevades arvestatavad

tähtajad menetlusdokumendi kättesaamisega. Kõike eelnevat arvestades nõustub kolleegium

kaebajaga, et praeguses olukorras oli maakohtu 25.08.2020 määrus eksitav ja kaebaja võis seda

tõlgendada nii, et kohtu määratud 14-päevane tähtaeg hakkab kulgema määruse kättesaamisest.

Ringkonnakohus märgib, et teistsugusele järeldusele võiks asuda juhul, kui maakohus oleks

TsMS § 487 lõikes 1 sätestatud määruses märkinud ära konkreetse kuupäeva, millal hiljemalt

või milleks hiljemalt tuleb kohtu nõudmine täita. Kolleegiumile teadaolevalt paljudel juhtudel

maakohus ka selliselt toimib. Konkreetse kuupäeva määramise osas on leitud varasemas

kohtupraktikas, et see vastab seaduse nõuetele ja sellisel juhul ei saa menetlusosaline

tõlgendada määrust selliselt, et tähtaeg sõltub määruse kättetoimetamisest (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 06.05.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-122775, 15.04.2020 lahend tsiviilasjas

nr 2-19-125056 ja 27.11.2019 lahend tsiviilasjas nr 2-19-114776). Samuti olnuks ebaselgus

välditav juhul, kui maakohus oleks määruse resolutsioonis selgelt märkinud, et hagejal tuleb

esitada hagiavaldus „14 päeva jooksul määruse tegemisest“.

13. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et antud juhul tuleb 25.08.2020 määruses antud

14-päevast tähtaega hakata lugema määruse hageja poolt kättesaamisest, s.o alates 28.08.2020,

ning arvestades, et hageja esitas hagiavalduse 11.09.2020, seega tähtaegselt, on maakohtu poolt

TsMS § 487 lõikele 3 tuginedes hagi menetlusse võtmisest keeldumine põhjendamatu.

14. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse, ei käsitle kolleegium määruses

menetlusökonoomia põhimõttest lähtudes kaebuse ülejäänud väiteid.

15. Määruskaebemenetluse kulude jaotuse otsustab maakohus asjas lõpplahendi tegemisel

(TsMS § 173 lõige 1).

16. Hagi menetlusse võtmisest keeldumise määruse tühistamise peale ei saa Riigikohtule

määruskaebust esitada (TsMS § 696 lõige 1).

2-20-110916

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/