3-18-123/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Madis Ernits, Maili Lokk ja Tanel Saar

Otsuse tegemise aeg ja koht

29. september 2020, Tartu

Haldusasja number

3-18-123

Haldusasi

AS Atko Bussiliinid kaebus Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti

3. oktoobri

2017.

a

teatele

nr 1-17/4107 lisatud toetussummade vähendamise akti,

toetussummade vähendamise akti muudatuse ning Narva

Linnavalitsuse

13. detsembri

2017.

a

vaideotsuse

tühistamiseks.

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 28. veebruari 2020. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

Menetlusosalised

Kaebaja AS Atko Bussiliinid

esindaja v. adv Keijo Lindeberg

Vastustaja/apellant Narva linn

esindaja v. adv Andrei Matvejev

RESOLUTSIOON

1. Jätta AS Atko Bussiliinid apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu

28. veebruari 2020. a otsus muutmata.

2. Jätta poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Kassatsioonkaebuse esitamise viimane päev on 29. oktoober 2020.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 5. oktoobril 2015 sõlmisid Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet ja

AS ATKO Bussiliinid Narva linna avaliku bussiliiniveo teenindamise lepingu nr 179.

3. oktoobril 2017 saatis vastustaja kaebajale lepingu rikkumise teate nr 1-17/4107 koos teenuse

kvaliteedi mittevastavuse ja toetussumma vähendamise aktide ning bussipeatuste kontrolltabeliga.

Nende kohaselt rakendati kaebaja suhtes kokku 37 rikkumise eest leppetrahvi 3700 eurot.

1. detsembri 2017. a toetussummade vähendamise akti muudatusega nr 1-7/11219-3 vähendas

vastustaja leppetrahvi summat 3600 euroni, nõustudes kaebajaga, et rikkumine on tuvastatud 36

bussipeatuse osas.

2. Pärast edutut vaidemenetlust esitas kaebaja Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tühistada

vastustaja 13. detsembri 2017. a vaideotsuse, 3. oktoobri 2017. a teatisega nr 1-7/4107 saadetud

toetussumma vähendamise akti ning 4. detsembril 2017 saadetud toetussumma akti vähendamise

muudatuse.

Kaebuse põhjenduste kohaselt on toetussumma vähendamise aktid vormivigade, ärakuulamisõiguse

rikkumise ja kaalutluste puudumise tõttu õigusvastased. Maksimaalset võimalikku leppetrahvi ei saa

rikkumise eest pidada proportsionaalseks. Kaebaja ei ole rikkumises süüdi, kuna tal sõiduplaane

peatustesse välja panemiseks ei olnud võimalik välja trükkida seoses probleemidega Maanteeameti

ühistranspordi infosüsteemi kasutamisel ajavahemikul 28. septembrist kuni 3. oktoobrini 2017. Uued

sõiduplaanid kinnitati alles 29. septembril ning need hakkasid kehtima juba 1. oktoobril. Kaebaja

paigutas nõuetekohased sõiduplaanid bussipeatustesse esimesel võimalusel vahetades 3. oktoobril

2017 kõikides peatustes sõiduplaanid välja.

Bussipeatuste varustamine ilmastikukindlate infotahvlitega on vastustaja ülesanne. Kaebajat ei saa

võtta vastutusele sõiduplaanide puudumise eest peatuste osas, milles puudus ilmastikukindel

infotahvel.

3. Vastuses kaebusele vaidles Narva linn kaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Vastustaja leidis, et vaidlustatud aktis ja selle lisades on märgitud kaalutlused, millest vastustaja

lähtus. Ka halduslepingu puhul toimub kohustuste rikkumisest tulenevate õiguskaitsevahendite

kohaldamine võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud korras ja alustel. Vaidlustatud akt on tühistatud

1. detsembri 2017. a aktiga, millele on viidatud ka 4. detsembri 2017. a teates. Kaebaja on

1. detsembril 2017 ära kuulatud ning aktis on esitatud kõik kaalutlused, millest vastustaja lähtus.

Isegi, kui vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamisõigust, ei tingi see formaalne rikkumine haldusakti

sisulist õigusvastasust. Tegemist oli korduva rikkumisega, mille tulemusena ei olnud sõitjatel

võimalik saada adekvaatset infot sõiduplaanide kohta. Raskused Maanteeameti infosüsteemi

kasutamisel ei ole vabandatav asjaolu.

HALDUSKOHTU PÕHJENDUSED

4. Tartu Halduskohus jättis kaebuse rahuldamata 28. veebruari 2020. a otsusega.

5. Otsuse põhjenduste kohaselt tuleb 3. oktoobri 2017. a teatist ja selle lisaks olevat toetussumma

vähendamise akti käsitada ühe tervikliku haldusaktina, mida on muudetud 1. detsembri 2017. a aktiga.

Poolte vahel 5. oktoobril 2015 sõlmitud ATL nr 179 punkt 8.8 annab vastustajale kaalutlusõiguse

otsustamaks toetussumma vähendamise kui ka selle suuruse üle.

6. ATL punkt 5.1.18 näeb ette, et vedaja on kohustatud paigaldama kehtivad sõiduplaanid

ilmastikukindlate infotahvlitega bussipeatustesse ning tagama teabe kättesaadavuse ja infotahvlite

korrasoleku. Normist nähtub, et sõiduplaanide paigaldamise kohustus lasub kaebajal ning

sõiduplaanid pannakse bussipeatustesse välja ilmastikukindlate infotahvlitega ning kaebajal lasub ka

infotahvlite korrashoiu ning teabe kättesaadavuse tagamise kohustus. Kaebaja ei olnud 1. oktoobril

2017 kehtinud sõiduplaane kontrolli tegemise ajaks nõuetekohaselt bussipeatusse paigaldanud.

Rikkumisi ei vabanda asjaolu, et kaebajal ei olnud võimalik kasutada 28. septembrist kuni

3. oktoobrini 2017 Maanteemeti ühistranspordi infosüsteemi (ÜTRIS) ning ei saanud selle kaudu teha

sõiduplaanide väljatrükke. Sõlmitud ATL nr 179 ei näe kaebajale ette, et sõiduplaanide paigaldamise

kohustus tuleb täita just ÜTRIS süsteemist trükitud sõiduplaanidega. Vastustaja ei ole üheski

menetlusdokumendis kinnitanud, et käsitleb eelnimetatud asjaolu vabandava asjaoluna ning

toetussummat ei vähenda.

7. Tulenevalt ATL punktist 8.8 on vastustajal õigus iga tuvastatud rikkumise korral rakendada

sanktsioonina toetussumma vähendamist kuni 100 eurot.

3. oktoobri 2017. a aktis koos lisaga on välja toodud rikkumiste arv (hilisema muudatuse tulemusel

36) ning viide sellele, et tegemist on korduva rikkumisega, kuid haldusaktis ei ole selgitatud,

millistele varasematele analoogsetele rikkumistele vastustaja tugineb ning mis põhjustel tuleb

rakendada toetussumma vähendamist maksimaalses lubatud ulatuses ehk 100 eurot ühe rikkumise

kohta. Vaidlustatud haldusaktist koosmõjus vaideotsuses kajastatuga on siiski piisavalt selgelt aru

saada, et korduva rikkumise puhul tugines vastustaja 2016. a novembris tuvastatud rikkumistele.

Arvestades, et kaebaja rikkus teist korda sama kohustust ning samuti suures ulatuses (enamuses

hankelepingus märgitud bussipeatustes ei olnud nõuetekohaselt üles pandud sõiduplaane), on

maksimaalses ulatuses leppetrahvi rakendamine rikkumise raskusega proportsionaalne. Samalaadse

rikkumise korduv toimepanek ning tuvastatud rikkumise ulatus asjakohased argumendid

maksimaalse sanktsiooni rakendamiseks ning seega pole vaidlustatud haldusakt materiaalselt

õigusvastane.

8. Asjaolu, et vastustaja kavatses viia läbi sõiduplaanide paigaldamise kohustuse kontrolli ning selle

tulemuseks võis rikkumise tuvastamise korral olla ka toetussummade vähendamine, ei tähenda, et

vastustaja on täitnud ärakuulamiskohustuse nõuetekohaselt. Sarnaselt kohtuasjaga nr 3-17-1329

ärakuulamisõiguse rikkumine siiski ei väära haldusakti materiaalset õiguspärasust, sest kaebaja

vaides ja kohtule esitatud menetlusdokumentides välja toodud asjaolud ei tingi teistsuguse lõppotsuse

tegemist.

9. HKMS § 108 lg 1 näeb ette, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehakse.

HKMS § 108 lg 6¹ näeb sellest üldreeglist ette erandi. Kohus võib vastustaja kanda jätta

tühistamiskaebuse esitamisega seotud kaebaja menetluskulud juhul, kui kohus jätab oluliste

põhjendamispuudustega haldusakti tühistamata eelkõige kohtumenetluses esitatud põhjenduste tõttu,

millest kohtu hinnangul haldusorgan juhindus haldusakti andmisel. Kuna vastustaja haldusaktis olid

põhjendamispuudused, vastustaja rikkus ärakuulamisõigust ja olulises osas sai kaebaja vastustaja

positsioonist teada vaideotsusest ning kaebusele esitatud vastusest, siis oleks menetluskulude kaebaja

kanda jätmine ebaõiglane.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

10. AS Atko Bussiliinid esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb tühistada halduskohtu otsus ja

teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

11. Kaebaja ei nõustu halduskohtuga, et maksimaalses ulatuses leppetrahvi rakendamine on

rikkumise raskusega proportsionaalne. Kuna haldusaktis ei ole vastustaja piisaval määral selgitanud,

millistest asjaoludest lähtuvalt on leppetrahvi iga rikkumise eest maksimaalses määras kohaldatud,

on tegemist olulise kaalutlusreeglite rikkumisega.

ATL punkti 5.1.18 järgi on kaebajal sõiduplaanide paigaldamise kohustus üksnes ilmastikukindlate

infotahvlitega varustatud bussipeatustes ning infotahvlite paigaldamine kui selline on vastustaja

ülesanne, sest vedaja kohustuseks on paigaldada sõiduplaanid üksnes ilmastikukindlate infotahvlitega

bussipeatustesse. Kuigi samast punktist tuleneb ka vedaja kohustus tagada teabe kättesaadavus ja

infotahvlite korrasolek, ei tähenda see, et kaebaja peaks ise hakkama bussipeatustesse infotahvleid

paigaldama või purunenud klaase parandama. 12. juuni 2017. a kontrollitabelis on mh märgitud iga

peatuse bussiootepaviljoni omanik. Mitmel juhul on omanikuks märgitud JCDecaux. Kohtuotsuses

on jäetud nimetatud asjaolu täielikult tähelepanuta. Kaebajal ei ole õigust asuda kolmandale isikule

kuuluvat vara kahjustama infotahvlite paigaldamiseks.

Kaebaja on korduvalt selgitanud, et 2. oktoobril 2017 olid sõiduplaanid peatustes olemas, kuid kuna

ÜTRIS serverid ei töötanud turvaprobleemi tõttu, siis olid bussipeatustesse paigaldatud kaebaja poolt

käsitsi koostatud sõiduplaanid. Teates märgitud kahes peatuses (Kangelase 44 ja Põhja) puuduvad

üldse sõiduplaanide paigaldamise kohad, mistõttu pole võimalik nendesse peatustesse sõiduplaane

paigaldada. Tulenevalt ATL p-st 10.1, vastutavad pooled kohustuste rikkumise eest, v.a. juhul, kui

rikkumine on vabandatav. Sealjuures on selgitatud, et rikkumine on vabandatav, kui selle on

põhjustanud prognoosimatud või poole tegevusest olenematud asjaolud ehk vääramatu jõud.

Vastustaja, kes pole huvi tundud esinenud probleemide lahendamise võimaluste vastu ega vastanud

kaebaja teavitustele, on käitunud ilmselgelt hea usu põhimõtte vastaselt.

Ka vaideotsuses esitatud seisukohad ja põhjendused ei muuda vaidlustatud haldusakti õiguspäraseks.

Haldusakti õigusvastasus väljendub eeskätt selles, et enne haldusakti andmist ei ole antud kaebajale

võimalust olla ära kuulatud.

12. Vastuses apellatsioonkaebusele vaidleb Narva linn apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta

selle rahuldamata.

Kaebaja väide nagu tuleneks talle ATL punktist 5.1.18. kohustus paigaldada bussiplaanid üksnes

peatustesse,

milles

ilmastikukindlad

infotahvlid,

esitatud

hilinemisega.

Nimelt

alles

apellatsioonkaebuses asus kaebaja seisukohale, et ilmastikukindlate infotahvlite paigaldamine on

vastustaja kohustus. Selline järeldus ei ole ka sisuliselt õige. Aga isegi, kui asuda seisukohale, et

bussipeatuste ilmastikukindlate infotahvlitega varustamine on vastustaja kohustus, ei ole selge,

kuidas see põhjendas sõiduplaanide paigaldamata jätmist.

12. juuni 2017. a aktist tuleneb, et Narva linnas on kokku 123 bussipeatust. Toetussumma

vähendamise teatisest ja selle muudatusest tulenevalt on apellandile esitatud etteheide selles, et

apellant ei paigaldanud sõiduplaane 36 bussipeatustesse, s.t bussipeatustesse, mis on varustatud

ilmastikukindlate infotahvlitega. Seoses sellega ei ole tähtis, kes on kohustatud varustama

bussipeatused ilmastikukindlate infotahvlitega. Juhul, kui ilmastikukindlatel infotahvlitel puudusid

klaasid (kaitseelement), siis antud puuduste eest vastustab apellant. ATL punktist 5.1.18 tulenevalt

on apellandi kohustuseks ilmastikukindlaid infotahvleid korras hoida. Kaebuse juurde on lisatud

apellandi ja vastustaja kirjavahetus, millest tulenevalt apellant selgitades sõiduplaanide paigaldamata

jätmise põhjusi viitas üksnes sellele, et sõiduplaanid olid jäetud paigaldamata ÜTRIS-e tõrke tõttu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ja põhjendused ei anna alust pidada

halduskohtu otsust õigusvastaseks. Halduskohus on hinnanud asjas kogutud tõendeid ning

tõlgendanud poolte vahel sõlmitud avaliku bussiveo teenindamise lepingut ja õigusnorme kooskõlas

Riigikohtu seisukohtadega asjas nr 3-17-1329, milles samad pooled vaidlesid samuti peatustesse

sõidugraafikute paigutamata jätmise tõttu leppetrahvi kohaldamise üle. Ringkonnakohus nõustub

halduskohtu otsuse põhjendustega, järgib neid ning jätab põhjendused kordamata vastavalt

HKMS § 201 lg-le 4.

14. Apellatsioonimenetluses on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et leppetrahvi määramisel talle ette

heidetud rikkumine on vabandatav, kuna kaebajal puudus juurdepääs ÜTRIS-ele, millest teha

sõidugraafikute väljatrükke. Teiseks leiab kaebaja, et ta ei olegi kohustust rikkunud, sest ATL järgi

pidi ta sõidugraafikud paigaldama üksnes ilmastikukindla infotahvliga varustatud peatustesse. Igal

juhul on leppetrahvi kohaldamine maksimaalses ulatuses ebaproportsionaalne. Kolmandaks peab

kaebaja leppetrahvi määramist õigusvastaseks ka seetõttu, et leppetrahvi määramisel ei kuulanud

vastustaja kaebajat nõuetekohaselt ära ega esitanud leppetrahvi määramise ega ulatuse põhjendusi

haldusaktis.

Ringkonnakohus kaebajaga seisukohtadega ei nõustu.

15. Apellatsioonimenetluses ei vaidle pooled selle üle, et 3. oktoobri 2017. a teatist, selle lisasid ja 1.

detsembri 2017. a toetussumma vähendamise akti muutmist tuleb pidada üheks terviklikuks

haldusaktiks. Samuti ei ole vaidlust selles, et ATL punktis 8.8 sätestatud vastustajal õigus vähendada

vedajale makstavat toetussummat kuni 100 eurot iga avastatud puuduse eest, mis puudutavad

sõidukijuhtidele esitatavate nõuete mittetäitmist või muude lepingu või ükskõik millisest riigihanke

(viitenumber 164562) dokumentidest ja/või nende lisadest tulenevate kohustuste mittetäitmist, on

leppetrahvi kokkulepe ning sellisena kohaldatav sõiduplaanide peatustesse paigutamise kohustuse

rikkumise korral.

Ringkonnakohus lähtub nendest eeldustest ega analüüsi neid täiendavalt.

16. Kaebaja on halduskohtumenetluses asunud väitma, et ta ei olegi vastustajaga sõlmitud lepingut

rikkunud, kuna kohustus peatustes sõidugraafikud välja panna kehtis üksnes eeldusel, et vastustaja

oli peatusesse paigaldanud ilmastikukindla infotahvli. Ringkonnakohus möönab, et ATL punkti 5.1.8.

sõnastus ei välista täielikult kaebaja tõlgendust, et infotahvlite paigaldamine on vastustaja, mitte

kaebaja kohustus. Samas osutab keeleline tõlgendus sellele, et leping reguleerib sõidugraafikute

paigaldamise viisi (ilmastikukindlate infotahvlitega), mitte kohustuse ulatust. Sellise tõlgenduse

kasuks räägib ka asjaolu, et infotahvlite korrashoiu kohustus on selgelt kaebajale pandud. Eeldatavalt

infotahvlite paigaldamise ja korrashoiu kohustus täiendavad teineteist ja jäävad seetõttu sama isiku

kanda. Samas viib 2. oktoobri (tl 9), 12. mai (tl 11) ja 12. juuni 2017 (tl 12) bussipeatuste

kontrollaktide võrdlemine järeldusele, et pooled on praktikas tõlgendanud sõidugraafikute

peatustesse paigutamise kohustust selliselt, et see piirdub üksnes nende peatustega, kus on olemas

ilmastikukindel infotahvel. Nii on 12. mai ja 12. juuni kontrollaktides selgelt eristatud peatused, mille

osas on tuvastatud puudus (sõidugraafikud puuduvad) ja milles osas on tuvastatud, et sõidugraafikut

ei saagi paigaldada (puudub paigaldamise võimalus). 2. oktoobri 2017. a kontrolli tulemusel otsustas

vastustaja kohaldada leppetrahvi sõiduplaanide puudumise eest peatustes, kus sõiduplaanide

paigaldamine oli võimalik – rikkumiste nimekiri kattub nende peatuste loeteluga, milles varasemates

kontrollaktides tuvastati sõiduplaanide paigaldamise võimalus.

17. Seega ei ole asja lahendamisel määrav, kas infotahvlite paigaldamise kohustus oli kaebajal või

vastustajal, sest vastustaja ei kohaldanudki leppetrahvi sõiduplaanide puudumise eest nendes

peatustes, kus puudus ilmastikukindel infotahvel sõiduplaanide paigaldamiseks.

18. Kaebaja on asunud väitma sedagi, et ta tegelikkuses siiski täitis sõiduplaanide paigaldamise

kohustuse ja nende puudumine kontrollitud peatustes on seotud infotahvlite puudumise või

kasutuskõlbmatusega. Nimelt väidab kaebaja, et paigutas peatustesse käsitsi koostatud sõiduplaanid

2. oktoobril 2017. Samas ei ole kaebaja oma väidet tõendanud. Kaebaja 3. oktoobri 2017. a kirjast

(tl 10) nähtub, et kaebaja väitis infotahvlite puudumist üksnes kahe peatuse osas. Sama väidet kordas

kaebaja ka kaebuses halduskohtule. Seega möönis kaebaja infotahvlite olemasolu 2. oktoobri 2017. a

kontrollaktis nimetatud ülejäänud peatustes. See on kooskõlas ka varasemate kontrollaktide

andmetega. Tõsi, üksikute peatuste kohta on neis märgitud, et infotahvlil klaas puudub või on see

purustatud. See aga ei mõjuta hinnangut infotahvlite olemasolule või kaebaja kohustusele

sõiduplaanide paigaldamiseks, sest infotahvlite korrashoid on ATL punkti 5.1.18 järgi samuti kaebaja

enda kohustus. Kuigi kaebaja kohtumenetluses leiab, et ta ei saanudki infotahvlite korrashoiu

kohustust täita, sest osa peatusi kuulub kolmandale isikule, siis ei ole ta ATL täitmise käigus

vastustaja tähelepanu sellele asjaolule juhtinud ega selgitanud, et ta ei saa lepingulist kohustust täita.

Samuti ei ole kaebaja kohtumenetluses oma väidet tõendanud ega täpsustanud, miks ei ole võimalik

kolmandale isikule kuuluvas peatuses asuva infotahvli klaasi vahetamine või muu toiming infotahvli

korrashoiuks.

Arvestades, et vastustaja 1. detsembri 2017. a toetussumma vähendamise akti muutmisega nõustus

kaebaja väitega, et Kangelaste 44 peatuses puudub infotahvel, saab järeldada, et järelkontroll kinnitas

infotahvli olemasolu teises kaebaja kirjas (tl 10) nimetatud peatuses. Seega kinnitavad tõendid

infotahvlite olemasolu peatustes ega luba järeldada nende puudumist. Olukorras, kus kontrollimisel

ei tuvastatud sõiduplaanide olemasolu üheski peatuses on ilmne seegi, et kontrollimise ajaks ei olnud

kaebaja asunud sõiduplaanide paigaldamise kohustust üldse täitma, mistõttu sõiduplaanide

puudumine peatustes ei ole seostatav infotahvlite halva olukorra ja/või sellega, et kolmandad isikud

oleks sõiduplaanid peatustest ära viinud.

Tõendatud ei ole ka kaebaja väide, et 1. oktoobril 2017 sõiduplaanide muutumise järel paigaldati

peatustesse algselt käsitsi koostatud sõiduplaanid, mis ÜTRIS-e töö taastumise järel asendati

väljatrükkide vastu. Kaebaja ei ole esile toonud ühtegi tõendit, mis kinnitaks käsitsi koostatud

sõiduplaanide paigaldamist. Teisalt ei tuvastatud kontrolli käigus 2. oktoobril 2017 sõiduplaanide

olemasolu. Isegi kui kolmandad isikud võinuks sõiduplaanid peatustest kaasa võtta, siis on äärmiselt

ebatõenäoline, et see toimus kõigis peatustes, arvestades muu hulgas, et valdavalt olid infotahvlid

peatustes klaasidega varustatud. Vastavalt tuleb järeldada, et kontrolli teostamise ajaks ei olnud

kaebaja ka käsitsi koostatud sõiduplaane peatustesse paigutanud.

19. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et tuleb jaatada kaebaja kohustust paigutada sõiduplaanid

2. oktoobri 2017 kontrollaktis loetletud peatustesse, v. a Kangelaste 44 peatusesse. Samuti tuleb

jaatada selle kohustuse rikkumist kontrollaktis nimetatud ülejäänud peatuste osas.

20. Ringkonnakohus jagab vastustaja ja halduskohtu arusaama, et katkestus ÜTRIS-e töös ei ole

käsitatav vääramatu jõuna, mis takistas kaebajal paigutada sõiduplaane peatustesse. Vaidlust ei ole,

et 1. oktoobril 2017 kehtima hakanud sõiduplaanid olid kaebajale teada hiljemalt nende kinnitamisest

vastustaja poolt 29. septembril 2017. Samas on ilmne, et tegelikkuses oli kaebaja teadlik

kavandatavatest sõiduplaanidest juba varem, kuna suutis teha vajalikud ettevalmistused ja teenindada

liine uute sõiduplaanide järgi kohe 1. oktoobrist 2017. Lepingus pole kindlaks määratud, et

infotahvlitele tuleks üles panna just ÜTRIS-est trükitud sõiduplaanid. Seega saanuks kaebaja ise

korraldada iga peatuse tarvis sõiduplaanide koostamise ja väljatrükkimise. Kaebaja muu hulgas

väidab, et ta seda 2. oktoobril 2017 tegigi. Kuigi see väide ei ole kohtumenetluses tõendatud, osutab

see siiski, et kaebaja vähemalt möönab, et sõiduplaanide väljatrükkide tegemine ja peatustesse

paigutamine oli võimalik ka ÜTRIS-st kasutamata.

Seetõttu ei ole kaebaja rikkumine vabandatav. Kaebuse lisana esitatud e-kirjadest (tl 14-15) ilmneb

küll, et kaebaja teavitas vastustajat katkestusest ÜTRIS-e töös. Samas ei ole vastustaja andnud otseselt

ega kaudselt nõusolekut sõiduplaanide peatustesse paigaldamise edasilükkamiseks. Veelgi enam,

kaebaja ei ole seda taotlenudki. Vastavalt oli vastustajal õigus kohaldada kaebaja suhtes leppetrahvi

ATL punkti 8.8 järgi.

21. Halduskohus on ammendavalt selgitanud, miks ajavahemikult 28. septembrist kuni 3. oktoobrini

2017 vastustajale saadetud e-kirju ei saa lugeda kaebaja ärakuulamisõiguse realiseerimiseks.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid. Vastuseks

apellatsioonkaebuse vastusele osutab ringkonnakohus siiski, et pärast teenuse kvaliteedi

mittevastavuse akti ja teate lepingu rikkumisest saamist 3. oktoobril 2017 esitas kaebaja vastuväite

aktile (tl 10), milles esitas ka sisulised põhjendused, miks ta ei nõustu rikkumise fakti tuvastamisega.

Täpsustatud ja täiendatud vastuväited ning põhjendused esitas kaebaja vaides (tl 16p-20).

Vastuväidete asjakohasust ilmestab see, et 1. detsembril 2017 vastustaja muutis toetussumma

vähendamise akti. Seega on ärakuulamisõiguse rikkumine vastustajale etteheidetav. Kuid sarnaselt

poolte vahel asjas nr 3-17-1329 lahendatud vaidlusele pole kaebaja kohtumenetluses suutnud välja

tuua asjaolusid, mida ta veel soovinuks ärakuulamisel esitada ja mis viiksid asjas teistsugusele

tulemusele. Siinkohal arvestab ringkonnakohus, et vaidlustatud haldusakt käesolevas asjas hõlmab 3.

oktoobri 2017. a teatise ja selle lisad ning ka 1. detsembri 2017. a akti. Seetõttu ei anna

ärakuulamisõiguse rikkumine alust kaevatava haldusakti tühistamiseks. Ärakuulamisõigusi

rikkumisest tingitud kaebaja õiguste riivet arvestas halduskohus menetluskulude jagamisel.

22. Ringkonnakohus nõustub ka sellega, et vastustaja ei ole vaidlustatud haldusaktis esitanud selget

põhjendust, miks ta kohaldab leppetrahvi iga rikkumise eest maksimaalses ulatuses. Vastustaja

hilisemate põhjenduste ja halduskohtumenetluses esitatud seisukohtade põhjal on aga halduskohus

põhjendatult leidnud, et siiski ei ole alust pidada leppetrahvi ulatust ebaproportsionaalseks.

Kokkuvõtvalt on arusaadav, et vastustaja pidas rikkumist oluliseks, sest bussireisijate jaoks on vajalik

teada, millal konkreetsel liinil sõitev buss peatusesse saabub. See on eriti aktuaalne olukorras, kus

sõiduplaan muutub ja elektrooniliselt kättesaadav sõiduplaan ei ole uuendatud ÜTRIS-e katkestuse

tõttu. Oluline on ka, et tegemist on leppetrahvi teistkordse kohaldamisega samalaadse rikkumise eest.

See, et sõiduplaanide olemasolu peatustes on vajalik ja oluline teenuse kasutatavuse tagamiseks pidi

vastavalt asjaoludele kaebajale kui teenusepakkujale selge olema. Vastustaja tungiv huvi selle

lepingulise kohustuse täitmise vastu oli samuti väljaspool kahtlust. Lisaks 2016. aastal leppetrahvi

kohaldamiseni viinud kontrollile, oli vastustaja kohustuse täitmist kontrollinud ka 2017. aasta kevad-

suvel, osutades ka siis samadele puudustele, mille eest 2016. aastal leppetrahvi kohaldati.

Sõiduplaanide peatustesse paigutamise kohustuse jätkuv rikkumine kaebaja poolt viitab sellele, et

eelnevale vaatamata kaebaja endiselt ei pidanud kohustuse täitmist oluliseks või jättis isegi tahtlikult

kohustuse täitmata. Kuna varasem pooles ulatuses lepingu järgi lubatud maksimumist määratud

leppetrahv kaebajat kohustuse täitmisele ei suunanud, siis ei saa pidada ülemääraseks sama rikkumise

eest sel korral maksimaalse leppetrahvi kohaldamist. Ilmne on seegi, et vaidlusaluse lepinguga

osutatava teenuse mahu ja kaebajale makstava tasuga võrreldes on leppetrahvi summa väike ega

mõjuta oluliselt kaebaja majandustulemusi. Mis täiendavalt vähendab leppetrahvi mõju ja õigustab

leppetrahvi rangeimat kohaldamist. Kaebaja omalt poolt ei ole esile toonud neid asjaolusid, mis

annaks alust järelduseks, et leppetrahvi kohaldamine oli siiski ebaproportsionaalne.

23. Eeltoodu alusel leiab ringkonnakohus, et Narva linna 3. oktoobri 2017. a teatele nr 1-17/4107

lisatud toetussummade vähendamise akti, teenuse kvaliteedi mittevastavuse akti ja bussipeatuste

kontrolltabeli ning toetussummade vähendamise akti muudatusega kaebajale leppetrahvi määramine

oli materiaalselt õiguspärane. Seetõttu halduskohus põhjendatult jättis tühistamiskaebuse

rahuldamata nii kaevatava haldusakti kui ka vaideotsuse osas.

Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata

24. Ringkonnakohus tagastab vastustajale apellatsioonkaebuse vastusele lisana esitatud tõendid, kuna

vastustaja esitas need hilinemisega (HKMS § 198 lg-d 1-3) ja need ei ole asja lahendamisel olulised

(HKMS § 62 lg 2).

25. Menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti (HKMS § 108 lg 1 ls 1). Tuginedes HKMS

§ 108 lg-le 61 jättis halduskohus kaebaja menetluskulud vastustaja kanda, selgitades, et erandi

kohaldamise

tingib

see,

et

haldusaktis

olid

põhjendamispuudused,

vastustaja

rikkus

ärakuulamisõigust ja olulises osas sai kaebaja vastustaja positsioonist teada vaideotsusest ning

kaebusele esitatud vastusest. Ringkonnakohtu hinnangul ei anna need asjaolud alust menetluskulude

jaotamise üldisest põhimõttest kõrvalekaldumiseks apellatsioonimenetluses. Halduskohtu menetluse

ajaks pidi kaebajale olema selgunud nii leppetrahvi kohaldamise aluseks olnud faktilised kui

õiguslikud asjaolud. Seetõttu ei ole apellatsioonkaebuse esitamisega alanud apellatsioonimenetluse

kulude kandmise riski jätmine kaebajale tema suhtes eriliselt ebaõiglane võrreldes kaebajaga kelle

suhtes halduskohtumenetluses vaidlustatud haldusakti andmisel menetluslikke minetusi ei toimunud.

Vastavalt jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud tema enda kanda.

Narva linn ei ole apellatsioonimenetluses esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente.

Tulenevalt HKMS § 109 lg 1 ls-st 3 vastustaja kasuks menetluskulusid välja ei mõisteta.

/allkirjastatud digitaalselt/