2-20-5188/31 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Geete Lahi

Otsuse tegemise aeg ja koht

29.09.2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-5188

Tsiviilasi

T O hagi B S vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1080 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T O (isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post:

xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Mart Sikut

(Sikuti Advokaadibüroo, e-post: mart.sikut@sikutiab.ee);

Kostja: B S (isikukood xxxx), seaduslik esindaja E S

(isikukood xxxx, elukoht xxxx, e-post: xxxx), lepinguline

esindaja Tiiu-Ann Kaldma (e-post: tiiu@hugo.legal)

Kohtuistungi toimumise aeg

16.06.2020, edasi kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 14.06.2017.a määrust tsiviilasjas nr 2-17-5351, millega

pooled leppisid kokku, et T O on alates 01.04.2017.a kohustatud tasuma B S igakuiselt

elatist ½ Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni B S täisealiseks

saamiseni, s.o kuni xxxx.

3. Muuta väljamõistetud elatise suurust ning mõista välja T Olt (isikukood xxxx)

alaealise lapse B S (isikukood xxxx) kasuks igakuine elatis 250 eurot alates

06.04.2020.a kuni B S täisealiseks saamiseni.

4. Jätta kõik menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse

apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt

tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada

ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist

istungil.

2-20-5188

2 (11)

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

HAGEJA NÕUDED, POOLTE SEISUKOHAD JA MENETLUSE KÄIK

1. Hageja esitas 06.04.2020. a hagi, paludes kohtul vähendada Harju Maakohtu 14.juuni 2017.a

määrusega tsiviilasjas nr 2-17-5351 kinnitatud kompromissist lähtuvalt kostjale välja mõistetud

elatist, mis on pool vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni B S täisealiseks

saamiseni.

Hageja tugines hagi alusena järgmistele asjaoludele:

− Tsiviilasjas nr 2-17-5351 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, millest lähtuvalt

kohustus hageja tasuma kostjale igakuiselt elatist muutuva suurusena poole Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras kuni kostja täisealiseks saamiseni.

− Käesoleval ajal kohustub hageja ja on tasunudki kostjale elatist 292 eurot kuus lähtuvalt

alampalga iga-aastasest kasvust.

− Võrreldes 2017.aastaga on hageja majanduslik seisund muutunud raskemaks, kuivõrd

hageja sissetulekud on vähenenud ja xxxx sündis hageja perre poeg S O.

− Hageja netosissetulek 2019.a ja ka varasemalt oli kuude lõikes ca xxxx eurot kuus, kuid

alates 2020. aastast on see oluliselt vähenenud ning peale haiguslehe lõppu on

sissetulekute suurus ja võimalus üldse tööd leida ja elementaarsetki sissetulekut omada

teadmata.

− Alates 06.04.2020 hagejal sissetulek puudub, kuna nimetatud päeval lõppes töösuhe.

− Hageja abikaasal puudub sissetulek, kuivõrd hageja töölepingu lõppemisega lõppes ka

xxxx riigi poolne lasteraha ja lapsehoiutugi.

− Hageja on esitanud konto väljavõtted tõendamaks kulusid elektrienergiale, lasteaiale,

sideteenustele, vee tarbimisele, turvateenusele, prügiveole.

− Hageja pere on oma kulusid vähendanud.

− Hageja poja ülalpidamiseks kulub kuus ligikaudu 300 eurot sh 120 eurot lasteaiakulu,

80 eurot toit ja vitamiinid, 100 eurot riided, mänguasjad, huviringid jms.

− Hageja osundab ka Tartu Ülikooli uuringule, mille kohaselt on ühe lapse ülalpidamise

kulukus ca 343 eurot kuus ehk siis 172 eurot ühe vanema kohta ning seega ületab poole

miinimumpalga väljamõistine lapse kohta ca 58% tegelikke lapse kulutusi.

− Hageja palub vähendada B S ülalpidamiseks makstavat elatist 172 euroni kuus alates

hagi esitamisest kuni kostja täisealiseks saamiseni.

Vastusena kostja vastuväidetele märkis hageja järgmist:

2-20-5188

3 (11)

− Kõik varasemad hageja poolsed kompromisside otsingud kostjaga on jäänud viljatuks.

Hageja ei soovi, ega ole ka kohustatud mingil viisil kostja seadusliku esindajaga otseselt

suhtlema.

− Kostja lisad 1 ja 2 tõendavad selgelt, et ei ole olnud mingisugust „põhjuste

väjaselgitamise“ soovi vaid viivitamatud sissenõudmised intressidega, mille kostja

esindaja on jätnud lisamata.

− Elatisemaksed kostjale on viibinud hageja endise tööandja hiliste palgalaekumiste tõttu.

− Tööandja viivituse tõttu hilines dokument, mis kinnitab hageja töösuhte lõppemist.

− Pere prognoositav eelarve on koostatud lähtudes kohtu nõudest esitada nii hageja kui

tema abikaasa sissetulekud. Esitamisel on märtsi kuus tööintervjuudel pakutud palkade

summad. Hetkel aga pere eelarves märgitud palk 1 ja palk 2 puuduvad täielikult, kuna

uus tööandja ei ole võimeline eriolukorra tõttu uusi töölisi värbama.

− Hageja ei oma ettevõtteid J OÜ ega J MTÜ, ei kuulu kummagi ettevõtte juhatuse

koosseisu ega saa ka kummastki ettevõttest sissetulekut.

− Informatsioon hageja abikaasa sissetuleku kohta on igati õigustatud, kuna need on kohtu

poolt nõutavad dokumendid. Kostja seaduslik esindaja esitab siinkohal alusetuid

süüdistusi.

− Hageja on ametlikult töötuna arvel Eesti Vabariigis.

− Hageja on hagis esitanud kõik hageja ja tema abikaasa sissetulekud, ka hüvitised

sotsiaalkaitse poolt, kuna selline on kohtu nõue. Hageja abikaasal ei ole sissetulekut J

OÜ ja J MTÜ ettevõtetest.

− Kostja seaduslikul esindajal ei olegi mingisugust õigust sekkuda hageja igapäeva ellu,

küll aga on seda nii otseselt kui kaudselt korduvalt tehtud ning tehakse ka punktides,

kus kostja seaduslik esindaja väidab, et ei sekku hageja igapäevaellu. Hagis kõne all

olev sõiduk on liisingu vara, mille müügi põhjuseks on kulude vähendamine.

− Kostja seaduslikul esindajal on subjektiivselt rigiidne, omakasupüüdlik, kibestunud

hoiak, millega ei peaks kohut koormama.

− Hageja on käitunud [kostja ja tema õega] eelnevate kogemuste põhjal – mõistlikul

tasandil läbirääkimised ei ole olnud kunagi kostja seadusliku esindaja huviks. Kostja

seadusliku esindaja negatiivsete mõjuavalduste tõttu on hageja lõpetanud tänaseks

pidevad ühepoolsed pingutused lastega suhelda.

− „Meile pakutud palgad“ tuleneb konkreetselt tööintervjuudelt märtsi kuus. Alates

16.02.2020 jäi hageja Eesti haiguslehele.

− Hageja on selgelt välja toonud, et 300 eurot on kahe lapsevanema kulu kokku ühe lapse

peale. Antud olukorras on hageja oma poja kulutusi teadlikult vähendanud

miinimumpiirini. Hageja sissetulek on lõppenud.

− Hageja on nõus vastu tulema kostja seadusliku esindaja varasemale soovile ja

ettepanekule allkirjastada dokument, millega hageja nõustub täielikult loobuma vanema

õigustest ja kohustustest ning kostja seaduslik esindaja loobub elatise nõudest.

Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Kostja peamised vastuväited

olid järgmised:

2-20-5188

4 (11)

− Hageja on tasunud kostjale elatist hoolsalt kuni veebruarini 2020.a, mis nähtub ka

hageja poolt esitatud kontoväljavõttelt seisuga kuni veebruar 2020, kuid väljavõttes ei

kajastu märtsi ja aprilli 2020 elatise makset, mis 06.04.2020 seisuga olid viibinud ning

hageja ei teavitanud ka kohut, et tema suhtes algatati elatise täitmisenõue.

− Alates märts 2020 hakkas elatise tasumine kostjale teadmata põhjustel viibima, kostja

seadusliku esindaja korduvad katsed teada saamaks elatise viibimise põhjustest on

ebaõnnestunud – hageja ei ole teavitanud elatise tasumise viibimise põhjustest ega

palunud maksmise pikendust vm vabatahtliku kompromisskokkuleppega ei suuliselt

ega kirjalikult.

− Märtsis viibis elatise tasumine 4 päeva ja laekus 04.03.2020. Aprillis esitas kostja

seaduslik esindaja täitemenetluse algatamiseks täitmisavalduse, mis rahuldati ja

ülekanne aprilli eest laekus läbi täitmismenetluse 30.04.2020.

− Hageja ei ole täitnud oma elatise maksmise kohustust mai 2020 eest ning ei ole palunud

kohtul käesoleva vaidluse ajaks peatada või ajatada väljamõistetud elatise tasumist

jooksva perioodi eest. Kostja seaduslik esindaja on algatanud täitemenetluse ka mai

2020 elatise väljamõistmise suhtes, mis võeti menetlusse 10.05.2020.

− Hageja poolt esitatud dokumentidest ei nähtu nähtu töösuhte lõppemine, kuivõrd

töölepingu ülesütlemisavaldusel puudub tööandja kinnitus.

− Hageja poolt esitatust nähtub, et hageja soovib viimaseks tööpäevaks pidada F OY

06.04.2020, kuid kohtule esitatud pere-eelarve dokumendist nähtub, et T Ol on säilinud

sissetulek summades 600+800 eurot, millest ei saa kuidagi järeldada, et peale töölepingu

ülesütlemist on hagejal sissetulek puudu või puudub üldse. Pere-eelarve on koostatud

seisuga alates 06.04.2020, seega hageja kinnitab omakäeliselt ja kirjalikult, et tema

igakuine sissetulek on säilinud ka peale enda töölepingu ülesütlemist al 07.04.2020 ja

lausa 2 erineva sissetuleku näol.

− Hageja ei ole jäänud töövõimetuks või vähemalt ei ole hageja esitanud sellekohaseid

täiendavaid dokumente.

− Hageja ei ole maininud kohtule, et on kahe äriettevõtte juhatuse liige, millega kindlustab

ilmselt endale ja oma perele igakuise sissetuleku ja alaealistele alanejatele sugulastele

ettenähtud ülalpidamise vastavalt PKS-ile pärast töösuhte lõppemist F OY-s ning võib

eeldada, et hageja ärilised ettevõtmised Eestis tagavadki talle sissetuleku, mis on pere-

eelarves märgitud.

− Hageja on J OÜ (regsitrikood xxxx) ja J MTÜ (registrikood xxxx) juhatuse liige

äriregistri andmetel vastavalt alates 08.08.2016 ja 20.09.2016. Hageja ei ole esitanud

täiendavat dokumentatsiooni oma ettevõtetelt laekuva ja makstava tegeliku tulu kohta

kalendrikuus iseendale aga siiski on tõendanud pere-eelarves sissetuleku.

− Hageja abikaasa võimalik tulu/teenistus/sissetulek ei puutu antud olukorras asjasse ja ei

ole relevantne, kuivõrd PKS §-st 96 lähtudes ei ole hageja abikaasa kostja alaneja ega

üleneja sugulane, seega tema sissetuleku puudumine või olemasolu ei ole kostja elatise

nõude vähendamise avalduses relevantne ja hageja abikaasal ülalpidamiskohustus

kostja suhtes puudub.

− Hageja esitas valeväitega, kui kinnitas, et „abikaasal sissetulek puudub kuna hageja

töölepingu lõppemisega lõppes ka xxxx riigi poolne lasteraha ja lapsehoiutugi“. Kostja

viitab EL direktiivi 883/2004 artiklitele 67-68 ja EL direktiivile 987/2009. Kui T O on

xxxx töölt lahkunud, siis kaotab õiguse ka perehüvitistele EL direktiivide 883/2004 ja

2-20-5188

5 (11)

987/2009 alusel kui kuna pere elab alaliselt Eestis, siis on pere õigustatud oma leibkonda

kuuluva kahe lapse eest saama Eestis toetust kogusummas 158,36€ (lapsetotus 2*60€ +

lapsehooldustasu 38,36€ kuni 31.05.2020). T O pole aga täpsustanud ega esitanud

lisadokumente, kas ta on ennast ametlikult xxxx töötuna arvele võtnud või mitte, milles

alusel ta saaks jätkuvalt edasi täismääras hüvitisi Xxxxst laste kasvatamise eest kui

töötav isik, hageja on kinnitanud ainult seda, et ta on esitanud lahkumisavalduse oma

töökohas. Vastavalt ka eelpoolnimetatud direktiividele on töötamise alusel õigustatud

saama xxxx hüvitisi T O ja temale makstavad hüvitised Xxxxs ei muutu ega ole ka

kunagi abikaasa sissetulekuks. T O abikaasa on Äriregistri andmetel koos T Oga

juhatuse liige mõlemas äriettevõttes, s.o J OÜ ja J MTÜ.

− Kostja ei sekku kuidagi hageja pere igapäevaelu korraldamisse ja/või majanduslike

otsuste tegemisse – kui hageja kinnitab kohtule, et ta on sunnitud mingil põhjusel oma

pere kulusid vähendama, siis see on tema põhiseaduslik ja perekonnaseaduslik õigus

seda teha.

− Hageja ei ole lisanud sõiduki müügikuulutust või vähemasti viidet sellele. Kui hageja

kinnitab, et temale kuuluv vara on müügis, siis sooviks kostja seaduslik esindaja pöörata

elatisvõla nõude (mai 2020) läbi täituri sundtäitmisele müügist saadud tulule.

− Elatise maksmise viibimisel pöördus kostja seaduslik esindaja selgituse saamiseks koheselt

hageja poole selgituse saamiseks kuid hageja otsustas mitte suhelda ja soostus pöörduma

otsejoones ainult kohtusse.

− Hageja ei ole tundnud huvi oma laste, J S ja B S, käekäigu vastu käesoleval aastal, aset ei

ole leidnud mitte ühtegi kohtumist T O ja laste vahel ning laste isa poolt on unarusse jäänud

ka tähtpäevad.

− Ebaselge on hageja väide, et prognoositav pere-eelarve on koostatud „meile pakutud

palkade põhjal“ ning asjaolu, miks on hageja esitanud oma Xxxx tööandja töötasu

väljavõtted kuni 16.02.2020. Ebaselge on, kas hageja toob pere-eelarves ära nii tema, kui

abikaasa sissetulekud, kuid samas kinnitab hagis, et abikaasal sissetulek puudub.

− Kuna hageja hoolimata muutunud majanduslikust olukorrast siiski tõendab, et tema

sissetulek säilib ning ei tõenda töövõimetust, et ole kostja arvates põhjendatud hageja

taotlus elatusmiinimumi vähendamiseks alla kehtestatud miinimummäära.

− Kostja kinnitab, et tema kulud on jäänud suuresti samaks või peaaegu samaks. Kostja võtab

hageja poja ülalpidamiskulud teadmiseks, kuid toob välja ka, et hageja alaealistel lastel ei

tohiks vahet teha ja kui ühe lapse ülalpidamiskulud on 300 eurot kuus, siis peaks kohustatud

vanem võimaldama ka teisele alaealisele lapsele võrdsuse huvides elatist 300 eurot kuus.

− Ka kostja seadusliku esindaja sissetulek on seoses eriolukorraga vähenenud alates

01.03.2020, kuid kulutused kostja ülalpidamisega seoses vähenenud ei ole.

− Hageja ei ole viidanud korrektselt konkreetsele uuringule, millest antud väites käib jutt, ega

uuringuga seatud eesmärkidele ega koostajale seega ei saa kostja seaduslik esindaja

kontrollida nimetatud uuringus esitatud väiteid, faktipõhisust ega üldistatust makstava

elatise suuruse kohta ning seda konkreetse menetlusaluse juhtumiga siduda ega ümber

lükata.

− Hageja ei ole esitanud dokumentatsiooni ega väiteid, milles selguks, millises ulatuses ja

suuruses on hageja kokku leppinud oma abikaasaga oma poja elatise ja/või ülalpidamise

suuruse varasemalt, milleni ta nüüd käesoleval hetkel enam ei küündi ning mille arvelt

tuleks teha juba väljamõistetud elatusmiinimumi vähendamine hageja ülalpeetava B S

arvelt.

2-20-5188

6 (11)

16.06.2020 toimunud kohtuistungil pooled kokkuleppele ei jõudnud. Hageja tõi välja, et tema

töötasu suurus on 794 eurot netotasuna. Kostja oli nõus elatise vähendamisega 250 eurole kuus.

Pooled leppisid kokku, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kohus tutvus poolte väidete ja asjas esitatud tõenditega ning leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt.

3. TsMS § 5 lg 1 ja lg 2 teise lause kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest, ning pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude

põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Samas ei ole poolte

valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7). Perekonnaasjas, sh elatise

asjas ei ole kohus ka seotud esitatud asjaolude ja seisukohtadega (TsMS § 436 lg 6).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Lisaks asjaolude kohtu ette toomise kohustusele peab kumbki pool TsMS § 230 lg 1

kohaselt hagimenetluses ka tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja

vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus saab otsuse rajada üksnes asjas esitatud ja

kogutud tõenditele ning otsust tehes otsustab kohus, mis asjaolud on tuvastatud tõendite alusel

(TsMS § 436 lg 2 esimene lause ja § 438 lg 1). TsMS § 230 lg-d 3 ja 4 võimaldavad kohtul

elatiseasjas ka koguda tõendeid omal algatusel ja kohustada poolt esitama andmeid ja

dokumente oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta või teha järelepärimisi asutustele. Kui

kohus märgib, et pooled ei vaidle mingi asjaolu üle, peab kohus silmas seda, et asjaolu on teise

poole poolt omaks võetud tingimusteta ja selgesõnaliselt või pole vastaspool vaidlustanud

faktilist asjaolu selgesõnaliselt ega avaldanud vaidlustamise tahet selleks, hoolimata kohtu

poolses viitest (TsMS § 231 lg 2 ja lg 4).

4. Perekonnaseaduse §-dest 96 ja 97 tuleneb, et alaealine laps on õigustatud saama oma

vanematelt ülalpidamist, mida PKS § 100 lg 1 ja 4 kohaselt antakse üldjuhul raha perioodilise

maksmisega (elatis) iga kalendrikuu eest ette. PKS § 99 sätestab, et ülalpidamise ulatus

määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest

elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki

eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase

ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PKS § 101 lg 1 tulenevalt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi

Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

5. Hageja rahalisele sooritusele suunatud ülalpidamise vähendamise nõue kostja vastu võiks

kuuluda rahuldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 ja

perekonnaseaduse (PKS) § 102 lg 2 alusel, mille kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega

hagejalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati hagejat täitma muid korduvaid

kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses,

kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on

tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast

asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid

esitada. Riigikohus on sedastanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma

üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud,

et annavad alust elatise suurust muuta (RKTKo 3-2-1-124-15, p 11). PKS § 102 lg-st 2 lähtuvalt

võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuv

põhjus võib mh olla vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise

2-20-5188

7 (11)

väljamõistmisel PKS § 101 lg 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui

elatist saav laps.

Hageja esitatud nõude rahuldamise eeldused on seega järgmised: 1) poolte vahel on varasem

kohtulahend jõustunud; 2) võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga on oluliselt muutunud

maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud; 3) hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on

tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist; 4) esineb mõjuv põhjus elatise mõistmiseks alla PKS

§ 101 lg-s 1 sätestatud määra.

6. Nõude esimese eelduse kohaselt on varasema kohtulahendi muutmiseks vajalik, et poolte

vahel oleks varasem kohtulahend jõustunud. Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega tsiviilasjas

nr 2-17-5351 kinnitati poolte vahel sõlmitud kompromiss, milles mh sätestati, et hageja tasub

kostjale igakuiselt elatist poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammääras.

Pooled ei vaidle, et eelmainitud otsus on jõustunud ning seega on nõude esimene eeldus

täidetud.

7. Nõude teise eeldusena on vajalik tuvastada, et võrreldes varasema otsuse tegemise ajaga

oleks oluliselt muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud. Hageja on tuginenud

asjaoludele, et tema sissetulekud on oluliselt vähenenud võrreldes varasema ajaga, tal on

sündinud poeg 19.05.2017.a ning Tartu Ülikooli uuringust lähtuvalt on ühe lapse ülalpidamise

kulukus ca 343 eurot kuus ehk 172 eurot ühe vanema kohta.

Hageja toob välja, et tema varasem netosissetulek oli 2019.a ja ka varasemalt kuude lõikes

ligikaudu xxxx eurot (tl 14p). Töölepingu F OY-s lõpetas hageja omal soovil alates 06.04.2020

(tl 9). Eriolukorra tingimustes oli hagejal tööleidmine raskendatud. 16.06.2020 kohtuistungil

kinnitas hageja, et tema netotöötasu on 794 eurot alates 04.06.2020. Hageja hinnangul ei ole

vähenenud sissetulekute tõttu võimalik tasuda kostjale elatist miinimummääras.

Kohtu hinnangul ei ole hageja toonud kohtu ette asjaolusid, millest nähtuks põhjus, miks hageja

lõpetas töösuhte tööandjaga oma algatusel olukorras, kus Eestis oli juba väljakuulutatud

eriolukord ja hageja oli seeläbi teadlik võimalikest raskustest alternatiivse töökoha leidmisel

Eestis ning seda olukorras, kus hageja oli teadlik, et tal lasub kahe alaealise lapse suhtes

ülalpidamiskohustus. Hageja on välja toonud, et oli varasemast töökohast töövõimetuslehel,

kuid ei ole välja toonud, et hagejale oleks määratud osaline töövõime või töövõimetus. PKS §

102 lõigete 1 ja 2 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole

tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule

ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Vanemad ei vabane oma alaealise lapse

ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel

siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra. Mõjuvaks

põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps,

kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks

varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps.

Kohtu hinnangul ei ole hageja kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks põhjus, miks

hagejal ei ole võimalik jätkata töötamist varasemal ametikohal või varasema ametikohaga

analoogsel ametikohal. Pelgalt hageja soov lõpetada töösuhe, mis võimaldas mh anda kostjale

ülalpidamist miinimummääras, ei saa olla kohtu hinnangul aluseks väljamõistetud elatise

vähendamiseks.

Hageja tõi hagiavalduses esile ka asjaolu, et tal on lisaks kostjale ka xxxx sündinud poeg S O.

Hageja kinnitusel kulub poja ülalpidamiseks ligikaudu 300 eurot kuus. Asjaolu, et hagejal on

lisaks kostjale veel üks alaealine laps, kelle suhtes peab hageja täitma ülalpidamiskohustust, ei

ole muutunud asjaolud võrreldes varasema lahendi tegemise ajaga (kompromiss tsiviilasjas nr

2-20-5188

8 (11)

2-17-5351 kinnitati 14.06.2017.a kohtumäärusega). Üksnes asjaolust, et hageja täidab teise

alaealise lapsega seotud ülalpidamiskohustust summas ca 150 eurot kuus, lähtuvalt ei saa kohus

vähendada kostjale tasutavat elatist. Iga lapse osas tuleb arvestada tema vajadusi (PKS § 99

lg 1) ning kui teise lapse vajadused on väiksemad või teise lapse teise vanema võimalused

suuremad, ei saa see tingida elatise vähendamist kostja puhul. Asjaolu, et hageja tasub ca 150

eurot kuus teise alaealise lapse ülalpidamiseks, ei anna alust järeldada, et kostjale tasutava

elatise suuruse vähendamata jätmisel osutuks teine laps varaliselt vähem kindlustatuks.

Sellekohaseid asjaolusid pole hageja kohtu ette toonud.

Riigikohtu praktika kohaselt, kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja

varalist seisundit arvestades siiski võimeline andma lapsele piisavat ülalpidamist, kahjustamata

enese tavalist ülalpidamist, peab ta PKS § 102 lg 2 teise lause järgi kasutama tema käsutada

olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt, st võrdväärselt. Kui vanema

sissetulekust ei ole võimalik katta nii tema kui ka lapse minimaalseid vajadusi, tuleb sissetulek

jagada proportsionaalselt. Nt kui sissetulek on 600 eurot kuus, lapse vajadused 300 eurot ja

vanemal 450 eurot kuus, tuleks 600 eurot jagada samas proportsioonis (RKTKo 3-2-1-35-17,

p 21.4; RKTKm 3-2-1-119-15, p 11). Hageja on välja toonud oma igakuiste vajaduste suurus

lähtuvalt koostatud pere-eelarvest, milles on kajastatud mh hüpoteetilised kulud (elatisrahana

kajastatud 172 eurot) või kulud, mis kattuvad S O osas väljatoodud kuludega.

Hageja on välja toonud oma pere igakuiste kuludena järgnevad andmed:

1) Eluasemega seotud kulud (puuküte, kommunaalkulud, elektrienergia) – 247 eurot –

seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020 menetlusdokumendis (tl 106) toonud välja S

O igakuiste kulude hulgas elamiskulud (kommunaalid, elekter, küte) summas 60 eurot.

Kuivõrd elamiskulud jagatakse kõikide leibkonnaliikmete vahel võrdselt, saab kohus

järeldada, et hageja täpsustatud eluasemega seotud kulude suurus on kokku 180 eurot

kuus ehk 60 eurot leibkonnaliikme kohta. Hageja kulu on seega 60+(60/2)= 90 eurot;

2) Sideteenused (telefon, mobiiltelefon) – 25 eurot /2 = 12,5 eurot hageja kulu;

3) Lasteaed, lasteaia toiduraha – 120 eurot - seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020

menetlusdokumendis (tl 106) toonud välja S O igakuiste kulude hulgas lasteaed ja

lasteaia toit summas 100 eurot. Hageja kulu on seega 50 eurot;

4) Autoga seotud kulud (kindlustus, bensiin, hooldus ja remont) – 143 eurot – hageja ei

ole täpsustanud, kas nimetatud kuludega seotud sõiduk on võõrandatud. Hageja kulu

71,50 eurot;

5) Kodu ja aia hooldamine – 45 eurot – hageja ei ole antud kuluartiklit lisanud S O

kuludele, ehkki kulu on pereliikmetel ühine ja seega on iga pereliikme osa sellest 15

eurot, hageja kulu seega 22,5 eurot;

6) Toit – 600 eurot - seejuures on hageja hilisemas, 02.07.2020 menetlusdokumendis (tl

106) toonud välja S O igakuiste kulude hulgas koduse toidukulud summas 110 eurot.

Kuivõrd toidukulud jagatakse kõigi leibkonnaliikmete vahel võrdselt juhul, kui ei ole

välja toodud ja tõendatud põhjendatud erisused, saab kohus järeldada, et hageja pere

täpsustatud toidukulud on kokku 330 eurot kuus, millest hageja kanda on 165 eurot;

7) Huviring – 20 eurot – S O kulu, mis nähtub ka hilisemas menetlusdokumendis. Hageja

kulu 10 eurot;

8) Majapidamistarbed – 20 eurot - ei ole arvestatud hilisemas menetlusdokumendis S O

kulude hulka, ehkki kulu on pereliikmete kanda võrdsetes osades. Hageja kulu seega 10

eurot;

2-20-5188

9 (11)

9) Ravimid+vitamiinid – 40 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja kulu suuruse 10

eurot. Hageja kulu 20 eurot;

10) Riided ja jalatsid – 100 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena

35 eurot. Hageja kulu 50 eurot;

11) Mänguasjad + raamatud – 45 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu

suurusena 25 eurot. Hageja kulu 22,5 eurot;

12) Juuksur – 30 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 5 eurot.

Hageja kulu 15 eurot;

13) Kingitused – 35 eurot – hageja toob S O kulude hulgas välja antud kulu suurusena 10

eurot. Hageja kulu 17,50 eurot;

14) Pangakonto kulud – 5 eurot – hageja kulu suurus 2,5 eurot;

15) Hügieen – 25 eurot – ei ole arvestatud hilisemas menetlusdokumendis S O kulude hulka.

Hageja kulu 12.50 eurot.

Eelpooltoodust lähtuvalt on hageja igakuiste kulude suurus 571,50 eurot, sisaldades seejuures

ka hageja osa S O ülalpidamiskuludest.

Kohus juhib tähelepanu asjaolule, et hageja ei ole tõendanud oma igakuiseid kulusid, kuivõrd

hagiavaldusele lisatud väljavõtted pangaülekannetest erinevatele teenusepakkujatele (tl 18-25)

ei tõenda, millise perioodi ja millises ulatuses teenuse eest on tasutud. Samuti ei näe kohus

siinkohal seost mh Xxxx müügiarvega, mille esitamise põhistust ei ole esitanud hageja ka enda

poolt esitatud dokumentides (tl 20). Samuti ei ole võimalik hageja igakuiseid kulusid tõendada

läbi esitatud arvete perioodist 2014-2016.a või väljavõtetega varasematest elatisemaksetest,

kuivõrd tasutud elatiste üle vaidlus puudub (tl 107-121).

Kuivõrd kohus saab arvestada hageja vajadustega 571,50 eurot ja kostja vajadustega (osas, mis

tuleb kanda hagejal) summas 292 eurot, saab lähtuda vajaduste proportsioonist u 66/34. Seega

on lähtudes kohtu ette toodud asjaoludest lähtuvalt võimalik vähendada tasutavat elatist 270

eurole kuus seniselt 292 eurot (34% 794 eurost).

Hageja on viidanud Tartu Ülikooli uuringule, millest lähtuvalt on ühe lapse ülalpidamise

kulukus ca 343 eurot kuus ehk 172 eurot ühe vanema kohta, millest lähtuvalt ületab

seadusejärgses miinimummääras elatise väljamõistmine lapse tegelikke kulutusi. Kohus juhib

hageja tähelepanu asjaolule, et nii elatise väljamõistmisel, kui elatise võimalikul vähendamisel

lähtub kohus kehtivast seadusest ja lapse tegelikest vajadustest. Kehtiv seadus sätestab, et

igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud

kuupalga alammäärast (PKS § 101 lg 1). Alla nimetatud määra saab kohus vähendada elatist

vaid mõjuval põhjusel (PKS § 102 lg 2). Kohus ei saa lähtuda uuringutulemustest, kuivõrd

kohus lahendab konkreetse asja lähtuvalt konkreetse lapse igakuistest vajadustest, mitte

üldistatud andmetest.

Kostja on toonud välja, et tema igakuised kulud on jäänud suuresti samaks võrreldes eelmise

kohtulahendi tegemise ajaga (14.06.2017). Kostja tõi välja, et tema igakuised kulud on

järgnevad:

1) Eluasemega seotud kulud – 173 eurot;

2) Toidukulu – 200 eurot;

3) Transport – 35 eurot;

4) Sideteenused (telefon, internet) – 20 eurot;

2-20-5188

10 (11)

5) Ilu, hooldustooted, hügieen – 40 eurot;

6) Koolikohustuse täitmiseks – 20 eurot;

7) Riided, jalanõud – 100 eurot;

8) Lapse kindlustus – 31 eurot;

9) Breketid, hambaravi – 50 eurot;

10) Juuksur – 30 eurot;

11) Meelelahutus – 10 eurot;

12) Taskuraha – 30 eurot.

Eelpooltoodust lähtuvalt on kostja igakuised vajadused summas 739 eurot. Kostja on esitanud

kulude kandmist tõendavad arved ja pangakonto väljavõtted (tl 71-98).

Hageja vaidles kostja kuludele vastu ja leidis, et need on kas ülepaisutatud (transpordikulud,

kooliga seonduvad kulud) või ebaõigelt määratud (eluasemega seotud kulud lähtuvalt ühes

leibkonnas elavate isikute arvust; kulu ravimitele). Kohus juhib seejuures hageja tähelepanu

asjaolule, et kostja esitas 01.07.2020 täpsustatud igakuised kulud ja tõendid kulude kandmise

kohta, hageja on esitanud seisukoha varasemalt esitatud kulude osas. Nii näiteks toob kostja

koolikohustusega seotud kuludena välja 20 eurot kuus, hageja vaidleb kulule vastu, leides, et

summa peaks olema ca 25 eurot kuus. Samamoodi esitab hageja seisukoha kostja

transpordikuludele lähtuvalt varasemalt toodud kulu suurusest, mida kostja on täpsustanud ja

kulu suurust vähendanud. Kohus ei pea kohaseks hageja päringut Xxxx OÜ-le ja sealt saadud

andmeid kostja võimalike kulude kohta marsruudil xxxx, kuivõrd Eestis puudub kohustus osta

isikustatud pilet, samuti ei pruugi kulude koosseisus olla põhjendatud ainult kulutused, mis

Xxxx OÜ-st soetatud või ainult seotud xxxx marsruudiga. Hageja on viidanud võimalikule

kulude kokkuhoiumoodusele ka läbi selle, et sõitudeks kasutatakse kostja seadusliku esindaja

ametiautot. Kehtiva regulatsiooni kohaselt tuleb ka äriühingutes hoida era- ja ametisõidud

lahus. Lähtuvalt kostja poolt esitatud tõenditest ja hageja vastuväidetes kulude suuruse osas, on

kohus seisukohal, et ka juhul, kui põhjendatud on hageja vastuväide kostja eluasemega seotud

kuludele lähtuvalt asjaolust, et hageja hinnangul elab kostja 3-liikmelise leibkonna asemel 5-

liikmelises leibkonnas, millest lähtuvalt tuleks antud kulud jagada 5 inimese vahel, on kostja

tõendatud igakuiste kulude suurus jätkuvalt vähemalt 584 eurot kuus ehk vähemalt kahekordses

miinimumelatise määras.

Eelpooltoodust lähtuvalt on kohtul võimalik vähendada tsiviilasjas 2-17-5351 14.06.2017a

kohtumäärusega kinnitatud kostjale makstavat elatist 270 eurole kuus eeldusel, et hageja poolt

on kohtule esitatud korrektsed andmed, kuivõrd hageja igakuised vajadused ei ole tõendatud.

8. Kostja kinnitas 16.06.2020 toimunud kohtuistungil, et on nõus elatise vähendamisega 250

eurole kuus, kuid mitte 172 eurole kuus (tl 65).

9. Eelpooltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja nõude osaliselt ja vähendab kostjale

igakuiselt tasutavat elatist 250 eurole kuus alates hagiavalduse esitamisest 06.04.2020 kuni

kostja täisealiseks saamiseni.

Menetluskulude jaotus

10. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

11. Kuivõrd pooled leppisid 16.06.2020 toimunud kohtuistungil kokku, et menetluskulud

jäävad kummagi poole enda kanda, jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

2-20-5188

11 (11)

12. TsMS § 178 lg 1 näeb ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi

Kohtunik