2-20-114596/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse tegemise aeg ja koht 29.09.2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-114596

Kohtuasi

SPRINT

LOGISTYKA

POLSKA

SPÓŁKA

AKCYJNA

SPÓŁKA

KOMANDYTOWA

hagi

Tuleviku Logistika OÜ vastu ekspedeerimislepingust

tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.08.2020 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA

SPÓŁKA KOMANDYTOWA määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA

AKCYJNA

SPÓŁKA

KOMANDYTOWA

(Poola

registrikood 0000504527), lepingulised esindajad Denis

Piskunov ja Marek Keiman

Kostja Tuleviku Logistika OÜ (registrikood 12593465),

lepinguline esindaja Anastassia Rumjantseva

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 27.08.2020 määrus osas, milles maakohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata menetluskulude hüvitis 271,50 eurot ja mõista see

summa täiendavalt kostjalt hageja kasuks välja.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

3. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

4. Kohtumääruse kehtiva resolutsiooni terviklik sõnastus:

4.1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-114596.

4.2. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

4.3. Määrata kostja hüvitatavate maakohtu menetluskulude suurususeks 944,43

eurot ning mõista nimetatud summa Tuleviku Logistika OÜ-lt SPRINT

LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SPÓŁKA KOMANDYTOWA

kasuks välja.

2-20-114596

4.4. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses.

4.5. Ringkonnakohtu menetluskulusid ei hüvitata.

4.6. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62,50 eurot

SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓKA AKCYJNA SK arveldusarvele nr

PL33191010482207014699670002 pangas Santander Bank Polska S.A.

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓLKA AKCYJNA SPÓLKA KOMANDYTOWA

(hageja) esitas 13.04.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Tuleviku

Logistika OÜ-lt (kostja) 819,82 euro saamiseks. Seoses kostja vastuväite esitamisega läks nõue

üle Harju Maakohtule hagimenetlusse. Hageja esitas 22.05.2020 hagi, mille kohus võttis

27.05.2020 määrusega menetlusse. Hageja esitas 30.07.2020 taotluse hagist loobumiseks, sest

kostja rahuldas 26.06.2020 hageja nõude. Hageja palus kostjalt välja mõista menetluskulud

1 894 eurot (riigilõiv 125 eurot, tõlkekulud 209 eurot ja esindajakulud 1 560 eurot 11 tunni ja

46 minuti eest). Kostja leidis, et menetluskulud on ülepaisutatud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus võttis määrusega vastu hageja avalduse hagist loobumiseks ja lõpetas

tsiviilasja menetluse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja

kasuks menetluskulud 672,93 eurot, millele lisandus edasiulatuv viivis. Kohus tagastas

hagejale pool tasutud riigilõivust, st 62,50 eurot. Hageja loobus hagist seetõttu, et kostja peale

hagi menetlusse võtmist täitis oma kohustuse vabatahtlikult. Seetõttu jäid menetluskulud

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 168 lg 5 alusel kostja kanda. Maakohus hindas

hageja esindajakulusid. Hageja kulutused õigusabile olid 1 560 eurot (11 tundi ja 46 minutit).

Menetluskulude nimekirja hinnates järeldas kohus, et lepingulise esindaja kulud olid usutavas

suuruses. Kohtu hinnangul ei olnud põhjendatud õigusabi kulu välja mõista hagihinnast

suuremas ulatuses, sest see poleks ebaproportsionaalne hageja saavutatava hüvega. Käesoleval

juhul oli hagihinnaks 672,93 eurot. Hageja nõudega proportsionaalseks menetluskuluks luges

kohus 672,93 eurot.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

3. Hageja palus määruskaebuses tühistada maakohtu määrus osas, milles kohus jättis

1 158,57 euro ulatuses tema menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määramata ja kostjalt

välja mõistmata. Hageja palus teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta menetluskulud

1 831,50 euro ulatuses kostja kanda.

2-20-114596

4. Kohus asus ekslikult seisukohale, et menetluskulud ei tohiks olla suuremad, kui on tsiviilasja

hind. Käesoleval juhul nõustus kohus, et hageja lepingulise kulud olid esitatud usutavas

suuruses. Samas ei kaalunud ega põhjendanud kohus, millest tulenevalt tuli lugeda hageja

menetluskulud ebaproportsionaalseks. Samuti ei arvestanud kohus, et lisaks lepingulise

esindaja kuludele pidi hageja kandma ka kohtukulusid riigilõivu näol ja tõlkekulusid

võõrkeelsete tõendite tõlkimiseks eesti keelde. Kohus viitas üksnes Riigikohtu praktikale,

milles nenditi, et selles asjas polnud põhjendatud õigusabikulu välja mõista hagihinnast

suuremas ulatuses.

5. Lepingulise esindaja kulusid ning sellest tulenevalt ka menetluskulusid tervikuna võis välja

mõista suuremas ulatuses kui tsiviilasja hind, juhul kui asja keerukust ja mahtu hinnates oli see

mõistlik. Kohtul tuli hinnata, kas menetluskulud olid vajalikud ja põhjendatud ning kas

asjaoludest tulenevalt oli õigustatud menetluskulude väljamõistmine arvestades tsiviilasja

hinda. Käesoleval juhul oli põhjendatud mõista välja suuremad menetluskulud kui tsiviilasja

hind. Vastasel korral oleks väikeste nõuetega kohtusse pöördumine hagejale majanduslikult

ebamõistlik ning jätaks tema õigustatud huvid kaitseta. Kohus pidi arvestama, et välisriigist

menetlusosalisel puudusid vajalikud teadmised ja oskused Eestis iseseivalt hagi esitamiseks

ning enda õiguste kaitsmiseks. Seega oli hagejale möödapääsmatu õigele lahendusele

jõudmiseks kaasata oma huvide kaitseks lepinguline esindaja. Samuti tuli arvestada, et antud

asjas tingis kohtusse pöördumise ning hageja menetluskulude kandmise just kostja pahatahtlik

käitumine. Hoolimata hageja korduvatest meeldetuletustest ning püüdlustest leida asjale

kohtuväline lahendus, jättis kostja hagejale vastamata ning võlgnevuse tasumata. Kostja maksis

võlgnevuse vabatahtlikult alles hagimenetluses. Seega pidi hageja oma õiguste kaitseks kandma

kulusid nii lepingulisele esindajale, riigilõivule, kui ka tõendite tõlkimisele.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjale tähtaja sellele vastamiseks.

Kostja hinnangul puudus alus määruskaebuse rahuldamiseks ja maakohtu määruse muutmiseks.

Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 657 lg 2 ja § 659 alusel osaliselt

tühistada ja suurendada kostjalt hageja kasuks välja mõistetud menetluskulude hüvitist. Kaebus

rahuldatakse osaliselt. Määruskaebuse menetlemise kulud ei ole hüvitatavad.

8. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määrust TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus

TsMS §-ga 659 üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu määrust ei ole

vaidlustatud osas, mille maakohus võttis vastu hageja hagist loobumise ja lõpetas tsiviilasja

menetluse, mõistis välja kostjalt hageja kasuks menetluskulu 672,93 eurot ning määras

tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, so 62,50 eurot. Eelmärgitud osas on

määrus TsMS § 659 ja § 654 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

Ringkonnakohtus on vaidlus üksnes hageja menetluskulude rahalise kindlaksmääramise üle.

Ringkonnakohus saab teha uue määruse, millega määrab hageja menetluskulud kindlaks

rahaliselt.

9. Riigikohus on leidnud, et üldjuhul ei tohiks väljamõistetav menetluskulu suurus rahaliste

nõuete puhul ületada tsiviilasja hinda. Kolleegiumi hinnangul peaksid avalduses taotletava hüve

väärtus ja selle üle vaidlemise menetluskulud olema mõistlikus proportsioonis ja

väljamõistetava menetluskulu mõistlikuks piiriks võiks rahaliste nõuete puhul olla üldjuhul

hagihind. See tagaks menetlusosalisele ühtlasi ka võimaliku menetluskulu ettenähtavuse

2-20-114596

mingilgi määral juhuks, kui ta peab kohtulahendi alusel kandma teise menetlusosalise

menetluskulu. Tsiviilasja hinnast suuremas ulatuses menetluskulu väljamõistmine rahalise

nõudega asjas oleks õigustatud üksnes asja erilise keerukuse ja suure mahu puhul. Lepingulise

esindaja kulu võib konkreetse tsiviilasja keerukust ja mahtu arvestades olla vajalik ja

põhjendatud ka väiksemas ulatuses kui tsiviilasja hind, seda eriti suurema tsiviilasja hinnaga

asjades (Riigikohtu 06.05.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-4-15, p 14). Menetluskuludena

tuleb selles kontekstis mõista esmajoones esindajakulusid (Riigikohtu 08.05.2017 määrus

tsiviilasjas nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.1).

10. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (Riigikohtu 11.02.2015

määrus nr 3-2-1-115-14, p 11; Riigikohtu 18.05.2010 määrus nr 3-2-1-43-10, p 19). Seega ei

saa ringkonnakohus ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja

kulusid pelgalt seetõttu, et menetlusosalise hinnangul kulus menetlusdokumendi koostamiseks

vähem aega või oli menetlusosalise hinnangul põhjendatud õigusabi osutaja tunnitasu väiksem.

Ringkonnakohus saab maakohtu diskretsiooniotsust ümber hinnata ainult siis, kui maakohus on

ületanud diskretsioonipiire.

11. Ringkonnakohtu hinnangul rikkus maakohus menetluskulude kindlaksmääramisel

diskretsiooni piire. Nimelt vähendas maakohus hageja menetluskulusid tsiviilasja hinnani.

Samas ei nähtu, et kohus arvestas menetluskulude hindamisel hageja kõigi kuludega (riigilõiv,

tõlkekulud ja esindajakulud). Samuti vähendas kohus esindajakulusid hindamata nende

vajalikkust ja põhjendatust TsMS § 175 lg 1 mõttes. Maakohtu viidet esindaja kulude

usutavusele ei saa võrdsustada kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisega. Sellest

tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada vaidlustatud osas. Ringkonnakohtul on võimalik

ise anda hinnangut hageja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse osas.

12. Hageja nõuab kostjalt menetluskulude hüvitamist 1 831,50 eurot (pool tasutud riigilõivust

62,50 eurot, tõlkekulud 209 eurot ja esindajakulud 1 560 eurot 11 tunni ja 46 minuti eest).

13. Riigilõiv on kohtukulu ja see on menetlustoimingu tegemise eest seaduse kohaselt Eesti

Vabariigile tasutav rahasumma. Riigilõivu tuleb tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest

on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv (TsMS § 138 lg 2 ja § 139 lg-d 1-2). Riigilõivuseaduse

§ 59 lg 1 ja lisa nr 1 kohaselt tasutakse hagihinnalt 672,93 eurot riigilõivu 125 eurot. Kuivõrd

maakohus rahuldas hageja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks loobumise tõttu (TsMS § 150

lg 2 p 2), siis oli hageja taotlus mõista kostjalt pool tasutud riigilõivust (62,50 eurot) igal juhul

põhjendatud. Lisaks kandis hageja asja läbivaatamise kuluna tõlkekulusid 209 eurot vastavalt

tõlkebüroo arvele (TsMS § 143 p 1). Tõlkekulude kandmine oli põhjendatud (TsMS § 32 lg 1

kohaselt toimub kohtumenetlus eesti keeles) ning nende väljamõistmine kostjalt hageja kasuks

õigustatud. Maakohus oleks pidanud nimetatud kulud kostjalt hageja kasuks välja mõistma.

14. Järgmiseks hindab ringkonnakohus hageja lepingulise esindaja kulude vajalikkust ja

põhjendatust TsMS § 175 lg 1 alusel. Ringkonnakohtu hinnangul olid hageja esindaja kulud

vajalikud ja põhjendatud 8,5 tunni ulatuses tunnihinnaga 130 eurot: 1) materjali analüüs ja

esialgse seisukoha kujundamine 0,5 tundi; 2) maksekäsu kiirmenetluse avalduse koostamine,

vastuväitega tutvumine ja suhtlus kliendiga kokku 1,5 tundi; 3) hagiavalduse koostamine ja

suhtlus kliendiga kokku 3 tundi; 4) kostja vastusega tutvumine ja suhtlus kliendiga, materjali

analüüs kokku 1 tund; 5) loobumise avalduse koostamine, vastuväitte kostja seisukohale, lisade

komplekteerimine ja tõlkimine 2 tundi ja 6) menetluskulude nimekirja koostamine 0,5 tundi

(8,5 tundi * 130 eurot tunnis = 1 105 eurot). Arvestades aga menetluse käiku, poolte esitatud

2-20-114596

asjaolusid ja tõendeid ei saa käesolevat vaidlust lugeda keskmisest keerukamaks või

mahukamaks. Hageja pole toonud esile selliseid asjaolusid, mis annaksid alust mõista

lepingulise esindaja kulusid suuremas ulatuses kui tema taotletava hüve väärtus (tsiviilasja

hind). Hageja tõi esile, et tema kui välisriigi äriühing pidi oma õiguste kaitseks pöörduma Eesti

kohtusse. Pelgalt see asjaolu ei anna alust lugeda asja keerukaks või mahukaks. Kohus juhib

tähelepanu, et kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja hageja poolt kantud tõlkekulud ning

kohus ei pidanud vaidluse lahendamisel kohaldama välisriigi õigust, mis võis muuta asja

keerukamaks. Seega on alus esindajakulusid vähendada hagihinnani ning väljamõistetavaks

menetluskuluks määrata 672,93 eurot.

15. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hagejale menetluskulusid 944,43 eurot

(riigilõiv 62,50 eurot, tõlkekulu 209 eurot ja esindajakulud 672,93 eurot). Hageja taotlus

menetluskulude hüvitamiseks jääb rahuldamata 887,07 euro ulatuses (1 831,50 eurot -

944,43 eurot). Seega kuulub määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

16. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab

200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg-d 1,2 ja 4). Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu lahendi resolutsiooni,

märgib ringkonnakohtus määruse tervikresolutsiooni uues sõnastuses vastavalt TsMS § 654 lg-

le 22.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Tühistatud osaliselt Riigikohtu 12.05.2021 määrusega

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 29. septembri 2020. a määrus

tsiviilasjas nr 2-20-114596 osas, milles ringkonnakohus jättis Tuleviku

Logistika OÜ-lt SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA

SPÓŁKA KOMANDYTOWA kasuks menetluskulude hüvitisena välja

mõistmata 432 eurot 7 senti.

2. Teha tühistatud osas uus määrus, millega mõista SPRINT LOGISTYKA

POLSKA

SPÓŁKA

AKCYJNA

SPÓŁKA

KOMANDYTOWA

kasuks Tuleviku Logistika OÜ-lt menetluskulude hüvitisena täiendavalt

välja 432 eurot 7 senti ja seadusjärgne viivis (võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras) sellelt summalt alates käesoleva

määruse jõustumisest kuni täitmiseni.

3. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

2-20-114596

4. Määruse tervikresolutsioon on järgmine.

4.1. Võtta vastu hagist loobumine ja lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-

114596.

4.2. Jätta maakohtu menetluskulud kostja kanda.

4.3. Määrata kostja hüvitatavate maakohtu menetluskulude suuruseks

1376 eurot 50 senti ning mõista nimetatud summa Tuleviku Logistika OÜ-

lt SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SPÓŁKA

KOMANDYTOWA kasuks välja.

4.4. Menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlakstegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses ettenähtud määras.

4.5. Tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 62 eurot

50 senti SPRINT LOGISTYKA POLSKA SPÓŁKA AKCYJNA SK

arvelduskontole nr PL33191010482207014699670002 pangas Santander Bank

Polska S.A.

4.6. Ringkonnakohtus ja Riigikohtus kantud menetluskulusid ei hüvitata.

5. Tagastada määruskaebuselt tasutud kautsjon.