2-19-4237/177 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-19-4237

Tsiviilasi

Väljaotsa OÜ saneerimismenetlus

Vaidlustatud kohtulahendid

Tartu Maakohtu 18. mai 2020 määrus (OP Finance AS-i nõude

kindlaksmääramine)

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Väljaotsa OÜ määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Väljaotsa OÜ (avaldaja), rk 11618708;

esindaja Mai Tooming

Vastustaja: OP Finance AS (puudutatud isik), rk 11164733;

esindaja Eviza Nurk

Saneerimisnõustaja: vandeadvokaat Priit Palmiste

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 18. mai 2020 määrus muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD JA MAAKOHTU MÄÄRUS

1. 17.04.2020 esitas saneerimisnõustaja Priit Palmiste SanS § 13 lg 2 alusel kohtule avalduse

võlausaldaja OP Finance AS põhi- ja kõrvalnõuete suuruse otsustamiseks.

Saneerimisnõustaja on 02.04.2020 avaldanud saneerimisteate, milles kirjas järgmine:

Väljaotsa OÜ poolt edastatud võlanimekirja kohaselt on saneerimismenetluse jätkamise

seisuga OP Finance AS põhinõue kokku 12 532 eurot. Väljaotsa OÜ edastatud võlanimekirja

kohaselt moodustavad kõrvalnõuded 0 eurot ning nõue on pandiga tagatud.

Võlausaldaja OP Finance AS esitas 16.04.2020 saneerimisnõustajale avalduse, milles teatab,

et ei nõustu saneerimisteates esitatud andmetega võlausaldaja nõude kohta. Võlausaldaja

nõude suuruseks 16.04.2020 seisuga 62 978,47 eurot. Nõue 62 978,47 eurot koosneb krediidi

jäägist 51 921,99 eurot ja viivisest 11 056,48 eurot. Õigeaegselt tasumata krediidi põhisumma

tagasimakselt arvestatakse viivist kuni vastava rahalise kohustuse täitmiseni. Nõue ei ole

pandiga tagatud.

Saneerimisnõustaja

leidis

17.04.2020

avalduses

põhi-

ja

kõrvalnõuete

suuruse

kindlaksmääramiseks, et OP Finance AS nõude kujunemine on ebaselge. Nõudeavaldusele ei

ole lisatud nõude kujunemist kajastavaid dokumente. Samuti ei ole selge, kas puudutatud isik

on kõrvalnõuete arvutamisel arvestanud SanS § 11 lg 1 p-st 2 tuleneva erisusega, et

saneerimismenetluse algatamisel peatub viivis kuni saneerimiskava kinnitamiseni.

2. Maakohus määras Väljaotsa OÜ saneerimismenetluses võlausaldaja OÜ Finance AS

(registrikood 11164733) nõuete suurus järgmiselt: põhinõuded 51 921,99 eurot ja

kõrvalnõuded 1502,84 eurot. Maakohus märkis, et nõuded ei ole pandiga tagatud.

SanS § 13 lg 1 sätestab, et kui võlausaldaja, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber

kujundada, ei nõustu SanS § 12 lg 2 p-s 3 nimetatud andmetega, esitab ta

saneerimisnõustajale SanS § 12 lg 2 p-s 4 nimetatud tähtaja jooksul kirjaliku avalduse, milles

märgib, mis osas ta saneerimisteates nimetatud nõudega ei nõustu, ja esitab neid asjaolusid

tõendavad tõendid. Avalduse tähtpäevaks esitamata jätmisel loetakse, et võlausaldaja on

nõude suurusega nõustunud.

Kui saneerimisnõustaja ei nõustu SanS § 13 lg-s 1 nimetatud võlausaldaja avalduses oleva

väitega, edastab ta avalduse koos tõenditega viivitamata kohtule ja põhjendab, miks ta

avalduses märgituga ei nõustu (SanS § 13 lg 2). Saneerimisnõustaja tõendab oma väiteid.

SanS § 13 lg 3 kohaselt otsustab kohus esitatud väidete ja tõendite alusel võlausaldaja põhi- ja

kõrvalnõude

suuruse

ning

tagatiste

olemasolu

ja

ulatuse

kahe

nädala

jooksul

saneerimisnõustajalt võlausaldaja avalduse saamisest arvates.

Võlausaldaja kohtu määratud tähtajaks täiendavaid andmeid ei esitanud.

2019. aprillikuus esitatud saneerimiskava näitavb OP Finance AS põhinõuet suurusega

51 921,99 eurot. Sellises suuruses põhinõude on oma vastuväites esitanud võlausaldaja

Väljaotsa OÜ saneerimismenetluses, kõrvalnõudeid näidatud summas 1502,84 eurot.

Ettevõtja Väljaotsa OÜ on nõustunud võlausaldaja arvestusega. OP Finance AS põhinõue

summas 51 921,99 eurot on märgitud saneerimiskavas ka väljamaksmisele

kuuluva summana. Ei ole tõsiseltvõetav, et saneerimiskavas on väljamaksmisele kuuluv

põhinõue näidatud kordades suuremana tegelikust nõudest (nagu on esialgselt teatanud

saneerimisnõustaja saneerimisteates ettevõtja raamatupidamisandmete alusel – 12 532 eurot).

Ettevõtja esitas 27.03.2020 toimunud kohtuistungil kohtule oma hankijate nimekirja, milles

seisuga 18.03.2020 on ettevõtja võlgnevus OP Finance AS ees 51 921,99 eurot. Maakohus

määras võlausaldaja OP Finance AS nõude kindlaks põhinõudena 51 921,99 eurot.

Puutuvalt kõrvalnõuetesse (viivisenõue), mille võlausaldaja on esitanud 16.04.2020 summas

11056,48 eurot selgitusega „Õigeaegselt tasumata krediidi põhisumma tagasimakselt

arvestatakse viivist kuni vastava rahalise kohustuse täitmiseni“, märkis maakohus, et SanS §

11 lg 1 p 2 sätestab: saneerimismenetluse algatamise tagajärjeks on, et viivise või ajas

suureneva leppetrahvi arvestamine ettevõtja vastu suunatud nõudelt peatub kuni

saneerimiskava kinnitamiseni.

See tähendab, et viivise arvutamine ettevõtja tasumata kohustuselt on peatunud alates esmase

saneerimismenetluse algatamisest 22.03.2019 ja pärast seda kuupäeva põhinõuetelt viiviseid

ei arvutata. Kui aprillis 2019 on võlausaldaja OP Finance AS esitanud kõrvalnõuete

suuruseks 1502,84 eurot, siis tähendab see, et see viivisesumma on arvutatud

saneerimismenetluse algatamise eelse aja eest ja 16.04.2020 esitatud viivisesumma kajastab

viiviseid edasiulatuvalt nagu võlausaldaja on selgituse andnud. Kuna SanS § 11 lg 1 p 2 järgi

on viiviste arvutamine saneerimismenetluse algatamisega peatunud, määras maakohus selle

võlausaldaja viivisenõude kindlaks summas 1502,84 eurot ehk saneerimismenetluse

algatamise aja seisuga.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Väljaotsa OÜ esitas määruskaebuse Tartu Maakohtu 18.05.2020 määruse peale, milles

palus tühistada määruse punkti 1 osas, millega määrati kindlaks võlausaldaja OP Finance AS

põhinõue summas 51 921,99 eurot ja kõrvalnõue summas 1502,48 eurot.

Võlausaldaja ei esitanud maakohtule tõendeid ega ka selgitusi võlgnevuse kindlaksmääramise

menetluses. Maakohus lähtus nõude kindlakstegemisel peamiselt sellest, mis oli märgitud

võlausaldaja nõude kohta eelmises saneerimiskavas. See ei ole adekvaatne võlausaldaja nõude

hindamise alus.

Avaldaja oli märkinud eelmises saneerimiskavas võlgnevuse jäägi eeldusega, et traktor on

müümata ja müügist saadud raha ei ole võlgnevusest maha arvutatud. Muu hulgas on

liisinglepingu punktis 14.4. sätestatud, et enne igakordset hinnaalandust teavitab liisinguandja

liisinguvõtjat hinnaalandusest. Seda aga ei ole toimunud.

VÕS § 367 lg 3 on sätestatud, et kui liisinguese jääb pärast liisingulepingu ülesütlemist

liisinguandja omandisse, tuleb käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kulutuste hüvitamise

nõude suuruse määramisel arvestada liisingueseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise

hetkel.

Samuti tuleks nõude suuruse hindamisel arvestada VÕS § 367, mille kohaselt vara väärtus

määratakse kindlaks vara tagastamise kuupäevaga, mitte müügi hetke seisuga. See on avaldaja

hinnangul oluline asjaolu.

4. OP Finance AS vaidles määruskaebusele vastu.

Kohus on õigesti leidnud, et võlausaldaja saneerimismenetluses kohtule esitatud andmed

kinnitavad võlausaldaja põhinõuet suurusega 51 921,99 eurot ja kõrvalnõudeid suurusega

1 502,84 eurot, mis vastab võlausaldaja esitatud vastuväites toodule.

Liisingulepingu p 14.7. sätestas: „Kui liisingueseme müügist liisinguandjale laekunud

rahasumma ilma käibemaksuta ei kata liisinguandja nõudeid, hüvitab liisinguvõtja puudujääva

summa liisinguandjale 5 päeva jooksul liisinguandja poolt liisinguvõtjale vastava arve

esitamisest. Kui liisingueseme müügist liisinguandjale laekunud rahasumma ilma

käibemaksuta ületab liisinguandja nõudeid, maksab liisinguandja sellise ülejääva osa

liisinguvõtjale välja 5 päeva jooksul alates vastava summa laekumisest liisinguandjale.“

Poolte vahel oli seega eraldi kokkulepe liisingueseme müügi kohta. Võlausaldaja pakkus

koheselt pärast eeltoodud lepingu ülesütlemist avaldajale võimalust ise liisinguese võimalikult

kasulikult maha müüa, mis nähtub võlausaldaja poolt avaldajale 28.12.2017 edastatud e-

kirjast (lisa 1). Kuivõrd avaldaja ei näidanud kordagi üles tegelikku kavatsust liisingueset

mõistliku ajaga müüa, küsis võlausaldaja liisingueseme kohta hindamisakti. Hindamisaktist

selgus, et liisinguesemel on tugevad kahjustused, mille parandus läheks maksma 29 090 eurot

(lisa 2- Agriland OÜ 18.02.2019 edastatud e-kiri remonditöödest) ning liisinguese ei ole väärt

üle 13 000 euro (lisa 3 - 20.02.2019 Agriland OÜ esitatud hinnapakkumine

võlausaldajale). Seejärel võttis võlausaldaja 20.02.2019 avaldajaga ühendust ning esitas

eeltoodud pakkumise ja andis veelkord võimaluse avaldajal esitada parem pakkumus.

Kuivõrd võlgnik hoidis liisingueseme müügist kõrvale ning liisingueseme müük jäi venima,

oli võlausaldaja sunnitud liisingueseme müüma talle parima pakkumise teinud isikule. Pärast

liisingueseme müüki ja Maanteeametis vastavate toimingute tegemist reageeris võlgnik ning

võlausaldaja esitas talle lõpliku nõude kogusummas 54 904,60 eurot (lisa 5 – võlausaldaja

ülesütlemisteade ja e-kiri võlgnevusest avaldajale). Seega on alusetud avaldaja väited, et

võlausaldaja ei ole teda teavitanud (hindamistest) ega püüdnud tulla avaldajale igal moel

vastu. Avaldaja on püüdnud näidata tegelikke asjaolusid moonutatult ja võlausaldaja nõuet

tegelikkusest väiksemana.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659

alusel muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Meneltuskulud jätab ringkonnakohus avaldaja

kanda.

6. Saneerimisnõustaja esitas 17. aprillil 2020 taotluse määrata OP Finance AS-i nõude suurus

kohtus kindlaks, seejuures ei esitatud menetlusosalised dokumente, mille alusel nõude suurus

kindlaks määrata.

Liisingulepingu ülesütlemise korral peab liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud,

mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja

ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud

liisingumaksetega (VÕS § 367 lg 1). VÕS § 367 lg 3 kohustab liisingueseme liisinguandjale

jäämisel arvestama hüvitisnõude esitamisel eseme väärtust selle liisinguandjale tagastamise

ajal, mitte selle müügihinda (vt ka RKTKo 3-2-1-21-17, p 23.1).

Liisinguandja peab VÕS § 367 lg-d 1 ja 3 järgi kulutuste hüvitamist nõudes tõendama nõude

aluseks olevad asjaolud, sh liisingueseme väärtuse selle liisinguandjale tagastamise hetkel,

ning liisinguandja esitatud ja tõendatud liisingueseme väärtusele vastuväite esitanud

liisinguvõtja peab omakorda tõendama, et liisingueseme väärtus oli selle tagastamise hetkel

selline, nagu tema väidab. Kui kummagi poole esitatud tõenditest ei saa üheselt järeldada

tegelikku turuhinda liisinguesemete tagastamise ajal ja kumbki pool ei taotle liisinguesemete

väärtuse tõendamiseks ekspertiisi tegemist, saab kohus otsustada hüvitatavate kulude suuruse

määramiseks vajaliku liisingueseme turuväärtuse TsMS § 233 lg 2 järgi oma siseveendumuse

kohaselt kõiki asjaolusid arvestades (RKTKo 3-2-1-157-14, p 12).

7. Väljaotsa OÜ esitas liisingueseme väärtuse tõendamiseks järgmised tõendid:

1) liisingulepingu ülesütlemise teade 22. detsembril 2017 (lisa 1);

2) liisingulepingu koos näidismaksegraafikuga (lisa 3);

3) Aren Põdra koostatud 21. oktoobri 2016 hinnang liisingueseme väärtuse kohta (lisa 3 teine

osa).

Ringkonnakohus märgib, et liisingulepingu ülesütlemise teatest nähtub, et liisinguleping öeldi

üles 22. detsembril 2017, krediidi jääk oli sel hetkel 70 746,70 eurot, intress 597,38 eurot,

viivis 3483,42 eurot ja muud kulud 1042 eurot.

Liisingulepingust nähtub, et liisinguese osteti 84 000 euroga, liisingulepingu lisaks oli

21. oktoobri 2016 hindamisakt, mille koostas Agriland OÜ juhatuse liige Aren Põder.

Liisingulepingust selgub veel see, et traktor valmistati 2011. aastal.

21. oktoobri 2016 hindamisakti koostas Aren Põder, kes oli hindamisakti kohaselt OÜ

Agriland juhatuse liige. Hindamisakti kohaselt oli traktori hind vähemalt 70 000 eurot ilma

käibemaksuta. Hindaja märkis, et kontrolliti seadme välimust ja tehnoseisundit ning leiti, et

selle seisukord on hea. Ringkonnakohus märgib, et Aren Põderi hindamisakt koostati enam

kui aasta enne liisingulepingu ülesütlemist, mispärast ei tõenda esitatud hindamisakt traktori

väärtust liisingueseme tagastamisel. Väljaotsa OÜ ei ole esitanud tõendeid traktori väärtuse

kohta liisingueseme tagastamisel.

8. OP Finance AS esitas traktori väärtuse tõendamiseks järgmised tõendid:

1) liisingulepingu ülesütlemise teade 22. detsembril 2017 (lisa 1);

2) remonditööde pakkumine 9. aprillil 2018 (lisa 2);

3) Agriland OÜ ja OP Finance AS-i 18. ja 20. veebruari 2019 kirjad müügihinna kohta (lisa

3);

4) Väljaotsa OÜ ja OP Finance AS-i 20. kuni 27. veebruari 2019 kirjad traktori müügi kohta

(lisa 4).

9. aprilli 2018 remonttööde hinnapakkumisest selgub, et Agriland OÜ 9. aprilli 2018

pakkumuse kohaselt maksab traktori remont 29 090,82 eurot. Hinnapakkumine sisaldab

mootori vahetust ja selleks vajalikke tarvikuid ja töö hinda. Tõend tõendab, et 9. aprillil 2018

oli traktoril tehniline rike, mille kõrvaldamise kulu oli 29 090,82 eurot. Väljaotsa OÜ pole

tõendanud teistsugust remondi maksumust.

Agriland OÜ ja OÜ Finance AS-i 20. veebruari 2019 kirja kohaselt ei ole Agriland OÜ valmis

traktorit ostma kallimalt kui 13 000 eurot + km, kuna traktorit ei ole hooldatud. 19. veebruari

2019 kirja kohaselt ei ole traktorit Agriland OÜ-s hooldatud pärast 2016. a. 18. veebruari

2019 kirjast nähtub, et Agriland OÜ ei ole traktorit nõus ostma kallimalt kui 12 000 eurot,

kuna traktoril esineb mootoririke.

Väljaotsa OÜ ja OP Finance AS-i 20. veebruari 2020 kirjas märkis OP Finance AS, et

Väljaotsa OÜ lubas kunagi traktori teha enda kulul korda, kuid ei ole seda teinud ning

liisinguandja ei soovi enam hoida traktorit enda omandis. OP Finance AS märkis, et Väljaotsa

OÜ võib traktori ise müüa või tuleb nõustuda Agriland OÜ pakkumisega 13 000 eurot. OP

Finance AS lisas, et selline hind saavutati läbirääkimiste tulemusel. Väljaotsa OÜ vastas

kirjale samal päeval, mil märkis, et ta ei ole unustanud vajadust traktorit müüa ja pidas selle

üle läbirääkimise ValueExpert esindajaga, kuid see on aega võtnud. Väljaotsa OÜ leidis, et

Agriland OÜ pakkumine 13 000 eurot ei ole sobiv, kuna Agriland OÜ oli ise käigukasti

remontija. 22. veebruaril 2019 saatis Väljaotsa OÜ kirja OP Finance AS-le,

milles teatas, et on leidnud traktorile ostja 15 000 euroga, misjärel küsis OP Finance AS, kelle

koostada müügiarve. 27. veebruaril 2019 küsis OP Finance AS veelkord infot,

kelle arve väljastada. Sellega vestlus lõppes.

Ringkonnakohtu hinnangul tõendab eeltoodud vestlus seda, et Väljaotsa OÜ-l oli endal

võimalik leida ostja, kes tasuks talle sobiva hinna; samuti seda, et traktori väärtuse suurusjärk

oli sel ajal 13 000 – 15 000 eurot. Kuivõrd müük ei õnnestunud kõrgema hinnaga ja kõrgema

hinnaga pakkumist ei esitanud ka Väljaotsa OÜ, ei saanud olla traktori väärtus liisingueseme

tagastamisel sama, mis see oli 21. oktoobri 2016 hindamisel. Väljaotsa OÜ ei vaielnud

esitatud kirjades vastu ka mootoririkkele ja remondivajaduse olemasolule. Kuigi esitatud

tõenditest ei saa järeldada tõsikindlalt traktori väärtust selle tagastamise hetkel, pole

ringkonnakohtul ka muid tõendeid, millest traktori hinda järeldada. Kuna Agriland OÜ oli

valmis traktori ostma 13 000 euroga ja Väljaotsa OÜ leitud isik 15 000 euroga, saab eeldada,

et traktori väärtus oli samas suurusjärgus ja see vastab ligikaudu maakohtu kindlaksmääratud

nõude suurusele.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi