2-16-12520/101 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler, Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

29. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-16-12520

Tsiviilasi

XX

hagi

DD

ja

LL

vastu

korteriomandi

siseplaneeringu taastamise kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 30. aprilli 2019. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

DD ja LL ühine apellatsioonkaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

XX

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Maarja Pild

Kostjad DD (isikukood XXXXXXXXXXX) ja LL

(isikukood XXXXXXXXXXX), nende ühine lepinguline

esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 30. aprilli 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-12520.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-16-12520 menetlus ja kinnitada kompromiss, mille

tingimused on järgmised:

2.1. XX tasub DD-le ja LL-le menetluskulude katteks 7000 eurot DD pangakontole

nr XXXXXXXXXXXXXXX hiljemalt ülejärgmisel päeval kompromissi

jõustumisest (s.o kahe päeva möödudes). Muus osas paluvad pooled jätta

menetluskulud poolte endi kanda. XX edastab hiljemalt kompromissilepingu

jõustumisele ülejärgneval päeval (s.o kahe päeva jooksul pärast jõustumist)

e-posti aadressile XXX maksekinnituse kokku lepitud summa tasumise

tõendamiseks.

2.2. Punktis 2.1. kokku lepitud summa tasumisega viivitamise korral kohustub

XX tasuma seaduses sätestatud viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

3. Tagastada DD-le apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud pool riigilõivust, s.o 150

eurot, ja kanda see tema pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXX, märkides

maksekorralduse selgituses käesoleva tsiviilasja number.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule ühe päeva jooksul alates

käesoleva määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel

tuleb tasuda kautsjon.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2 (2)

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX (hageja) esitas 18. augustil 2016 Harju Maakohtule DD (kostja I) ja LL (kostja II) vastu

hagi, milles palus kohustada kostjaid taastama kolme kuu jooksul alates kohtuotsuse

jõustumisest XXX asuva korteriomandi (korter nr X) siseplaneering vastavalt selle projektile.

Hageja on kostjate vastu esitanud nõude tulenevalt asjaolust, et kostjad on korteri nr X ümber

ehitanud, muutnud hageja korteri (korter nr Y) magamistoa kohal asuva 17,1 m² suuruse toa

sihtotstarvet ja võtnud selle kasutusele saunana. Korteri ja selle tehnosüsteemide ebaseaduslik

ümberehitamine on seadnud ohtu hageja ja hagejaga koos elavate isikute elu, tervise ja vara.

Kostjad vaidlesid hagile vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Kostjad muutsid osaliselt

korteri nr X ruumide planeeringut, kuid ei ole kasutanud ruumide kasutamise sihtotstarvet.

Planeeringu muutmine ei kahjusta korterit nr Y.

Harju Maakohus jättis 6. märtsi 2017. a otsusega hagi rahuldamata. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 29. septembri 2017. a otsusega Harju Maakohtu 6. märtsi 2017. a otsuse ja saatis asja

uueks arutamiseks samale maakohtule. Harju Maakohus rahuldas 30. aprilli 2019. a otsusega

hagi.

2. Pooled esitasid 28. septembril 2020 ringkonnakohtule kompromissi, taotledes selle

kinnitamist ja menetluse lõpetamist. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi

kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

3. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab

kolleegium asjas tehtud maakohtu otsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 645 lg 1

alusel ja lõpetab tsiviilasja menetluse TsMS § 428 lg 1 p 4 ja § 657 lg 1 p 4 alusel.

4. Pooled on kompromissis kinnitanud kohtule, et nad on teadlikud TsMS §-s 432 sätestatud

menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kinnitanud, et pärast kompromissi nõuetekohast

täitmist puuduvad neil hagi aluseks olevate asjaoludega seoses üksteise vastu mistahes

edaspidised nõuded.

5. TsMS § 430 lg 3 kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade

kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik

täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kolleegiumi

arvates ei ole kompromiss esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega

ning ei riku olulist avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kolleegiumil ei ole alust jätta

kompromissi TsMS § 430 lg 3 alusel kinnitamata.

6. Kostjate taotlus kompromissi sõlmimise tõttu poole apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud

riigilõivu tagastamiseks (150 eurot) kuulub TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel rahuldamisele.

7. Vastavalt kokkuleppele jäävad kompromissis nimetamata menetluskulud poolte endi kanda

(TsMS § 168 lg 3).

Pooled on lühendanud määruskaebuse esitamise tähtaega (TsMS § 661 lg 4).

8. Menetluse lõpetamise määruse peale võivad pooled esitada määruskaebuse (TsMS § 433

lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)