2-19-18462/13 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIME L

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Otsuse teatavaks tegemise aeg

22. september 2020, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-18462

Tsiviilasi

XX hagi YY vastu elatise vähendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 17. augusti 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

XX apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

1440 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja XX (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Peeter Malve

Kostja YY (isikukood XXXXXXXXXXX), seaduslik

esindaja CC, lepinguline esindaja Merle Albrant

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta XX apellatsioonkaebus menetlusse.

2. Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku

§ 646

alusel

otsustada

asi

üksnes

apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Pärnu Maakohtu 17. augusti 2020. a otsus tsiviilasjas nr 2-19-18462 tühistada osas,

millega maakohus jättis hagi rahuldamata ajavahemikul 25. novembrist 2019

31. augustini 2020 makstava elatise vähendamiseks ning jaotas menetluskulud ja

määras need kindlaks.

Saata asi tühistatud osas uueks läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse

staadiumis. Muus osas on maakohtu otsus jõustunud.

4. Rahuldada XX apellatsioonkaebus osaliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid

teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Kassatsioonkaebuselt

tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi

andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist.

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

2 (4)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. XX (hageja, isa) esitas 25. novembril 2019 Pärnu Maakohtule YY (kostja, laps) vastu hagi,

milles palus vähendada Harju Maakohtu 30. augusti 2013. a määrusega (tsiviilasjas nr 2-13-

11687) kinnitatud kompromissi järgi lapsele makstava elatise suurust nullini alates hagi

esitamisest kuni lapse täiskasvanuks saamiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled tsiviilasjas nr 2-13-11687 kokkuleppe, milles isa

kohustus osalema lapse ülalpidamisel, tasudes lapse ema pangakontole igakuiselt 160 eurot.

Alates 29. oktoobrist 2019 asus laps õppima Q kooli, kus on õpilaskodu. Kooliga seoses tuleb

isal tasuda kümne kuu pikkuse õpinguperioodi eest 342 eurot kuus. Isa ostab lapsele kõik

vajaliku. Ema last rahaliselt ei toeta, kuid nõuab, et kohtulikust kokkuleppest tulenev elatis tema

arveldusarvele kantakse. Isal on õigus nõuda elatise suuruse muutmist, kuna lapse

ülalpidamiskohustuse jagunemine vanemate vahel võrreldes elatise kokkuleppe sõlmimise

ajaga on oluliselt muutunud.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

Kostja vastuväidete kohaselt jätaks hagi rahuldamine kostja ilma ülalpidamiseta pärast

üheksanda klassi lõppu, samuti koolivaheajal. Kostjal on raske puue, mis määrati esmakordselt

veebruaris 2019. a, mistõttu tema ülalpidamiseks kulub rohkem raha. Kostja elab õpilaskodus

vaid isa nõudmisel. Tal on kodu olemas. Igal nädalavahetusel on laps ema juures ning ema

kannab kõik lapse kulud. Kompromissimäärusega väljamõistetud elatis on vaid 54,79 %

2020. a seadusjärgsest elatise miinimumist ning hageja tasub seda ebaregulaarselt. Hageja ei

ole oma halva majandusliku seisundi kohta andmeid esitanud.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus jättis 17. augusti 2020. a otsusega (vaidlustatud otsus) hagi rahuldamata.

Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

hageja kanda ja mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 420 eurot.

Maakohus ei tuvastanud kompromissimääruse tegemise aluseks olnud asjaolude olulist

muutumist, s.o vanemate vahel kostja ülalpidamiskohustuse jagunemise olulist muutumist, mis

annaks alust elatise vähendamiseks nullini. Maakohus tugines otsuse tegemisel TsMS § 459 lg-

le 1 ja kohtupraktikale. Hagejal on kohustus last üleval pidada mitte ainult üheksanda klassi

lõpuni, vaid kuni lapse täisealiseks saamiseni. Laps vajab ülalpidamist ka koolivälisel ajal.

Puuduvad andmed kostja igakuiste vajaduste kohta, esitatud on vaid kostja vajadused seoses

uue kooliga 2019/2020 õppeperioodil ja selle kulu summas 2516 eurot. Puuduvad tõendid

hageja kantud kulutuste kohta söögile ülejäänud ajal kui novembris 2019. a ja muule, sh selle

kohta, et hageja ostab kostjale riided ja prillid (TsMS § 230 lg 1). Nõude rahuldamisel ei oleks

hagejal kohustust lapsele ülalpidamist anda.

Apellatsioonkaebus

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub vaidlustatud otsuse osaliselt tühistada ja

teha uue otsuse, millega rahuldada hagi osaliselt ning vähendada kompromissimääruse järgi

lapsele masktava elatise suurust alates hagi esitamisest kuni 31. augustini 2020. Muus osas jätta

kompromissimäärus muutmata. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus palub hageja jätta

poolte endi kanda.

Maakohus tuvastas valesti, et TsMS § 459 lg 1 eeldused ei ole täidetud ja seaduse kohaselt ei

ole võimalik vähendada lapsele makstavat elatist nullini. Maakohus ei arvestanud, et alates

29. oktoobrist 2019 paigutati kostja õppima tasulisse Q kooli, millega seoses tekkis hagejal

kohustus tasuda kümne kuu jooksul koolile kostja õppemaksu, ööbimiskoha ja toiduraha eest

3 (4)

kokku 342 eurot kuus. Olukorras, kus hagejal tekkis alates 29. oktoobrist 2019 kostja

ülalpidamisega seoses kohustus tasuda elatist üle kahe korra rohkem, ei ole õige väita, et elatise

väljamõistmise aluseks olevad asjaolud ei ole muutnud.

Maakohus heitis hagejale põhjendamatult ette, et hageja ei ole esitanud andmeid kostja

igakuiste vajaduste kohta. Kostja vajadused pidi esile tooma kostja, mitte hageja. Hagejal lasus

tõendamiskoormis nende asjaolude osas, mille põhjal ta taotles kohtult varasema

kohtulahendiga väljamõistetud elatise muutmist. Hageja selles osas ka oma tõendamiskoormist

täitis. Hagejale ei meenu, et maakohus oleks pooltega tõendamist vajavate asjaolude üle

arutlenud ning teinud pooltele ettepanekuid täiendavate tõendite esitamiseks.

Hageja kitsendab hagis esitatud nõuet, kuna ta ütles Q kooliga lepingu ühepoolselt üles 2020. a

õppeaasta alguses ning nõudis lapse emalt, et laps naaseks õppima W kooli. Alates

1. septembrist 2020 hakkab hageja maksma kostjale elatist taas kompromissimääruse alusel.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal. Maakohtu otsus kuulub tühistamisele resolutsioonis

märgitud ulatuses menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu. Asi tuleb saata selles osas

uueks arutamiseks esimese astme kohtule eelmenetluse staadiumis, sest rikkumist ei ole

võimalik apellatsioonimenetluses kõrvaldada (TsMS § 656 lg 2 teine lause ja § 657 lg 1 p 3)

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

6. Esmalt selgitab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamise ulatust (TsMS § 651

lg 1). Hageja on maakohtu otsuse vaidlustanud osas, millega maakohus jättis hagi rahuldamata

kompromissimääruse alusel ajavahemikul 25. novembrist 2019 31. augustini 2020 makstava

elatise vähendamiseks nullini ning jaotas menetluskulud ja määras need kindlaks. Muus osas

on maakohtu otsus jõustunud (TsMS § 456 lg 2 p 1).

7. Ringkonnakohus märgib, et vaidlustatud osas maakohtu otsuse tühistamise ja asja uueks

arutamiseks saatmise tingib ebapiisav eelmenetlus maakohtus TsMS § 392 järgi, mistõttu jäi

mh täitmata kohtu selgitamiskohustus. Maakohus rikkus eelmenetluse korraldamise kohustust

sellega, et jättis hagi menetlusse võtmisel määratlemata vaidluseseme ja sellest tulenevalt

menetlusosaliste ringi. Hagejale jäi kohtu eksimuse tõttu selgitamata, et hagejal ei ole hagis

toodud asjaoludel alust esitada hagi elatise vähendamiseks lapse vastu. Need rikkumised on

olulised TsMS § 656 lg 2 teise lause mõttes.

8. Hagiavalduse kohaselt esitas hageja lapse vastu hagi, millega soovib muuta vanemate vahel

sõlmitud kohtulikus kompromissis kokkulepitut, mille järgi kohustub hageja tasuma lapse

emale lapse ülalpidamiseks 160 eurot kuus. Iseenesest leidis maakohus hagi menetlusse

võtmisel õigesti, et hagejal on õigus nõuda kompromissiga lapse kasuks väljamõistetud elatise

muutmist TsMS § 459 lg 1 alusel. Samas jättis maakohus tähelepanuta, et sellist nõuet saab

esitada vaid kompromissi teiseks pooleks oleva vanema vastu, mitte perekonnaseaduse

(PKS) § 97 p 1 järgi elatist saama õigustatud lapse vastu.

Ringkonnakohus selgitab, et kohtupraktika kohaselt saab kompromissis kokkulepitut pidada

vanemate ülalpidamiskohustuse täitmise reguleerimiseks omavahelises suhtes PKS § 100 lg 3

mõttes. Seetõttu tulenevad sellisest kokkuleppest õigused ja kohustused üldjuhul üksnes

vanematele. Kuna laps ei ole tsiviilasjas nr 2-13-11687 sõlmitud kohtuliku kompromissi

pooleks, ei ole hagejal alust esitada tema vastu hagi selles kokkulepitud elatise vähendamiseks.

Lepingu muutmise õigus on üksnes lepingupooltel (VÕS § 80 lg 6; vt Riigikohtu 1. novembri

2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-2426, p-d 12.2 ja 12.3).

9. Kuna asi saadetakse maakohtule tühistatud osas uueks läbivaatamiseks üksnes kaebuse

põhjal

menetlusõiguse

normide

olulise

rikkumise

tõttu,

siis

ringkonnakohus

apellatsioonkaebuse väiteid ei hinda.

4 (4)

10. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul hagi menetlemise eeldusi uuesti kontrollida ja

anda hagejale võimalus taotleda kostja asendamist. TsMS § 208 lg 1 järgi, kui hageja leiab, et

hagi on ekslikult esitatud isiku vastu, kes ei peaks olema kostja, võib kohus kuni kohtuliku

arutamise lõppemiseni esimese astme kohtus hageja taotlusel menetlust lõpetamata asendada

senise kostja teise kostjaga. Sel juhul loetakse hagi esialgse kostja suhtes tagasivõetuks. Sel

juhul tuleb esialgse kostja suhtes hagi läbivaatamata jätmisel otsustada ka menetluskulude

jaotus ja kindlaksmääramine.

Kolleegium peab vajalikuks selgitada, et maakohus ei saa jätta hagi läbi vaatamata üksnes

põhjusel, et see on esitatud vale kostja vastu (vt Riigikohtu 11. veebruari 2015. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-151-14, p 14). Kui hagiavalduses esitatud asjaolud on puudulikud, peab

kohus hagejale selgitama asjaolude täpsustamise vajadust (TsMS §-d 3401 ja 392).

11. TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt määratakse menetluskulude jaotus kindlaks asja uuel

läbivaatamisel. Siis tuleb uuesti otsustada ka nende rahaline kindlaksmääramine.

(allkirjastatud digitaalselt)