2-19-13243/21 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 22. september 2020, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-13243

Kohtuasi

Osaühingu Damavand hagi ERGO Insurance SE vastu

kahju hüvitamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.10.2019 hagi menetlusse võtmisest

keeldumise määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Damavand määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (määruskaebuse esitaja): Osaühing Damavand

(registrikood 11494117), seaduslik esindaja AB

Kostja: ERGO Insurance SE (registrikood 10017013),

lepinguline esindaja Vaho Vahkal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 08.10.2019 määruse resolutsioon muutmata, aga muuta

osaliselt määruse põhjendusi.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab asja lahendanud maakohus mõistliku aja jooksul

pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist.

2-19-13243

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Osaühing Damavand esitas 29.08.2020 Harju Maakohtule hagi ERGO Insurance SE vastu.

Hageja tõi esile järgmised asjaolud. Hageja sõlmis kostjaga 2008. aastal kindlustuslepingu.

Kostja on hageja suhtes kaks korda rikkunud konfidentsiaalsuskohustust, millest teine toimus

2009. a. Kostja töötajad avalikustasid eraviisilist teavet hageja ja tema seadusliku esindaja kohta

kolmandale isikule – ajalehele „Oma Saar“. Pärast kostjapoolseid rikkumisi muutus äritegevus

hageja jaoks võimatuks. Kostja rikkumine tekitas hagejale väga suure finantskahju ning

korvamatu isikliku kahju hageja seaduslikule esindajale, tekitades nii füüsilist kui ka mentaalset

kahju (sh suured vaimse tervise probleemid). Hageja seaduslik esindaja on olnud alates 2009.

aastast sageli haiglas, mistõttu ei saanud jätkata tööd hageja huvides.

Maakohus jättis hagiavalduse 13.09.2020 määrusega käiguta. Hageja hagiavalduses

esinevaid puuduseid ei kõrvaldanud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

Maakohus keeldus 08.10.2019 määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 371 lg 1 p-de 9 ja 10 alusel menetlusse võtmast. Menetluskulud jättis maakohus TsMS § 168

lg 1 järgi hageja kanda. Maakohus põhjendas määrust järgmiselt.

 TsMS § 338 lg 1 p 8 kohaselt tuleb kohtule esitatav hagi allkirjastada esindusõigust

omava isiku poolt. Äriregistri andmetel on AB volitused juhatuse liikmena 29.04.2015

lõppenud. Kuivõrd seadus ei näe ette juhatuse liikmeks olemise suhte automaatset

pikenemist tähtaja möödudes ja kohtule ei ole esitatud ka osanike otsust, millest nähtub,

et juhatuse liikme volitused oleksid pikenenud, siis on hagiavaldus esindusõigust omava

isiku poolt allkirjastamata.

 TsMS § 363 lg 1 p-de 1-3 kohaselt märgitakse hagiavalduses hageja selgelt väljendatud

nõue (hagi ese), nõude aluseks olevad asjaolud (hagi alus) ning tõendid, mis kinnitavad

hagi aluseks olevaid asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga

tõendada soovitakse. Hagi on ebaselge nii hagi aluse kui hagi eseme osas ja esitatud

kujul ei ole hagi menetletav. Hagiavalduses on esile toomata kahju hüvitamise eeldused,

kahju nõude suurus, hageja selgelt väljendatud taotlus (nõue) ning lisamata tõendid,

millega tõendatakse kahju tekkimist ja suurust.

 TsMS § 139 lg 2 järgi tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest

on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Riigilõiv tasutakse enne toimingu tegemise

taotlemist. Hageja riigilõivu tasunud ei ole.

Eelnevast tuleneb, et hagiavaldus on esitatud oluliste puudustega, mistõttu tuleb selle

menetlusse võtmisest keelduda.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

Hageja esitas 21.11.2019 määruskaebuse, milles leiab, et vaidlustatud maakohtu määrus on

vale ja soovib, et algset nõuet uuesti arutataks. Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised.

Kohus ei teavitanud hagejat puuduste kõrvaldamise määrusest õigel ajal. AB on jätkuvalt

hageja seaduslikuks esindajaks. Hageja palub kohtul loobuda nõutavast riigilõivust, kuna

hageja ei suuda seda maksta halva tervise tõttu.

2-19-13243

Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas 02.12.2019

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule. Ringkonnakohus tagastas 06.12.2019 kirjaga

tsiviilasja toimiku maakohtule määruskaebuse osas kohase eelmenetluse läbiviimiseks.

Maakohus jättis kaebuse 20.12.2019 ja 19.02.2020 määrustega käiguta. Hageja täpsustas

kaebust ja esitas puuduste kõrvaldamiseks täiendavaid lisasid 06.02.2020 ning 05.03.2020.

Maakohus küsis seejärel kostjalt määruskaebuse osas seisukoha, jättis kaebuse rahuldamata ja

edastas selle uuesti lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et vaidlustatud määrus on

lõppjärelduses õige ja määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohtu

määruse resolutsioon tuleb jätta muutmata, kuid TsMS § 657 lg 1 p 2¹ ja § 659 alusel muudab

ringkonnakohus osaliselt määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja

kannab sellega seonduvad menetluskulud.

Esmalt lahendab ringkonnakohus menetluslikud küsimused. Määruskaebuse ja selle

täiendustega koos on hageja esitanud arvukaid tõendeid hageja seadusliku esindaja esindus-

õiguse ja tervisliku seisundi kohta. Määruskaebuse põhjendamiseks saab esitada uusi väiteid ja

tõendeid, mistõttu tuleb nendega arvestada (TsMS § 662 lg 3). Maakohus on esitatud tõendid

vastu võtnud.

Hageja heidab maakohtule ette, et teda teavitati hagiavalduse puudustest alles tagantjärele,

s.o pärast hagi menetlusse võtmisest keeldumist. Ringkonnakohus hageja etteheitega ei nõustu

ja põhjendab seda järgmiselt.

9.1. TsMS § 340¹ lg 1 alusel tehtavat puuduste kõrvaldamise määrust ei pea maakohus hagejale

kätte toimetama, kuna menetlusseadustik sellist kohustust ette ei näe. Menetlusdokument, mida

ei pea menetlusosalisele kätte toimetama, edastatakse menetlusosalisele kohtu valitud viisil (vt

TsMS § 310 lg 1, § 466).

9.2. Käesoleval juhul koostas maakohus puuduste kõrvaldamise määruse 13.09.2020 ja tegi

selle samal päeval hagejale e-toimiku menetlemise infosüsteemi kaudu nähtavaks ning seega

ka teatavaks. Menetlusdokumendi nähtavaks tegemise kohta saadetakse menetlusosalisele

teavitus, mistõttu on see puuduste kõrvaldamise määruse edastamiseks piisav (vt nt Tallinna

Ringkonnakohtu 27.11.2019 määrust tsiviilasjas nr 2-19-114776 ja 15.04.2020 määrust

tsiviilasjas nr 2-19-125056). Ühtlasi saatis maakohus puuduste kõrvaldamise määruse samal

päeval tähtsaadetisena hagiavalduses avaldatud hageja postiaadressile Suur-Karja tn 18-17, mis

on ühtlasi hageja registrijärgseks asukohaks. Kuna hageja asukohas menetlusdokumendi

allkirja vastu kättetoimetamine ebaõnnestus, hoiustati seda 15 päeva jooksul postkontoris, mille

kohta jäeti hageja aadressile samuti teade. Hoiutähtaja möödudes tagastati dokumendid kohtule.

9.3. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus 13.09.2020 määrusega andnud hagejale piisava

tähtaja puuduste kõrvaldamiseks ega ole määrust hagejale edastades menetlusnorme rikkunud.

Võttes arvesse, et hageja oli ise maakohtu poole pöördunud ja hagiavalduses oma andmed

avaldanud, oli hagejale tagatud piisav võimalus maakohtu määrusega tutvumiseks.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega, mille kohaselt on hagiavaldus esitatud

oluliste puudustega, mis takistavad selle menetlemist. Kuna hageja kohtu määratud tähtajaks

puuduseid ei kõrvaldanud, keeldus maakohus põhjendatult hagi menetlusse võtmisest.

2-19-13243

10.1. Maakohus leidis õigesti, et hagiavaldus on nii hagi aluse kui eseme osas ebaselge ega ole

esitatud kujul menetletav. Maakohtu määrust ei muuda ebaõigeks tõik, et hagiavalduse

puudusena on vaidlustatud määruses nimetatud ka hagile tõendite lisamata jätmist. Kuigi

hagiavaldusele ei ole menetlusse võtmise otsustamise faasis tingimata vajalik tõendeid lisada,

tuleb hagiavaluses sellegipoolest nimetada tõendid, mis kinnitavad hagi aluseks olevaid

asjaolusid, viidates konkreetselt, millist asjaolu millise tõendiga tõendada soovitakse (TsMS

§ 363 lg 1 p 3). Hageja ei ole seda teinud, mistõttu eelviidatud teiste puudustega koostoimes ei

vasta hagiavaldus sellele esitatavatele olulistele sisu- ja vorminõuetele. Kohus võib jätta

hagiavalduse TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Praegusel juhul ongi tegemist sellise olukorraga.

Hagis puudub selgelt väljaandetud hagi ese, samuti ei ole hagis esile toodud asjaoludel (vt

eespool p 1) (nende õigust eeldades) võimalik hagiavaldust ühelgi õiguslikul alusel rahuldada.

Selles osas täiendab ringkonnakohus maakohtu määruse põhjendusi.

10.2. Õige on maakohtu järeldus, et hagi menetlusse võtmisest tuli keelduda riigilõivu tasumata

jätmise tõttu (TsMS § 371 lg 1 p 10). Hageja ei tasunud nõutavat riigilõivu ega esitanud

maakohtule menetlusabi taotlust. Käesoleval juhul ei oleks TsMS § 181 lg 1 p-st 2 ja § 183

lg-st 1 tulenevalt hageja riigilõivu tasumise kohustusest vabastamiseks ka alust. Seejuures on

asjakohatud määruskaebuses esitatud väited hageja seadusliku esindaja tervislikust seisundist,

kuna need ei oma hageja kui äriühingu riigilõivu tasumise kohustuse üle otsustamisel tähendust.

Ringkonnakohus ei nõustu aga maakohtu põhjendustega, nagu ei oleks AB-l õigust hagejat

esindada ja tema nimel menetlusdokumente allkirjastada. Sellekohased põhjendused tuleb

maakohtu määrusest välja jätta. Äriseadustiku (ÄS) § 184 lg 2 esimese lause kohaselt valitakse

osaühingu juhatuse liige tähtajatult, kui põhikirjas ei ole tähtaega ette nähtud. AB on hageja

ainuosanik ning ÄS § 34 lg-st 2 tuleneva eelduse ja äriregistri andmete põhjal puudub alus

arvata, et AB ei oleks hageja seaduslikuks esindajaks.

Määruskaebusega seonduvad menetluskulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu

TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda. Kuna maakohus ei määranud kulusid rahaliselt kindlaks,

siis ei tee seda ka ringkonnakohus (TsMS § 174 lg 4).

TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

järgi saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav