2-19-172/48 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

16.september 2020, Tallinn

kohtu kantselei kaudu

Tsiviilasja number

2-19-172

Tsiviilasi

Osaühingu Bullmann Balti hagi aktsiaseltsi Meistri

Projekt vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

12 726,68 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Bullmann Balti (registrikood

11187680, asukoht Raavi, 88313 Liu küla, Pärnu linn,

Pärnu maakond, e-post xxx);

Hageja lepinguline esindaja: M M (isikukood xxx, xxx);

Kostja: Aktsiaselts Meistri Projekt (registrikood

10049958, asukoht Meistri 10, 13517 Tallinn, e-post

info@meistriprojekt.eu),

Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige J J (isikukood

xxx).

Asja läbivaatamine

18.02.2020 kohtuistungil ja

29.05.2020 kohtuistungil.

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista kostjalt aktsiaseltsilt Meistri Projekt (registrikood 10049958) hageja

osaühingu Bullmann Balti (registrikood 11187680) kasuks välja pooltevahelise

töövõtulepingu alusel võlgnevus 7 560 eurot ja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks

muutunud viivis 1 158,23 eurot (viivise periood 04.02.2017-03.01.2019).

3. Mõista kostjalt aktsiaseltsilt Meistri Projekt hageja osaühingu Bullmann Balti

kasuks välja viivis võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras

alates 04.01.2019 põhivõlasummast 7 560 eurot kuni põhivõla tasumiseni, kuid

kokku mitte enam kui 6 401,77 eurot.

4. Hagi jääb rahuldamata 2 760 euro ulatuses.

5. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

5.1.

Jätta menetluskulud 73% ulatuses kostja kanda ja 27 % ulatuses hageja

kanda, välja arvatud tunnistaja tasu 16,50 eurot, mis jätta hageja kanda.

5.2.

Määrata kindlaks, et hageja menetluskulud on 1 515 eurot (v.a tunnistaja

tasu) ja kostjal menetluskulud puuduvad.

5.3.

Mõista kostjalt aktsiaseltsilt Meistri Projekt hageja osaühingu Bullmann

Balti kasuks välja menetluskulu hüvitamiseks 1 105,95 eurot.

5.4.

Kohustada kostjat tasuma menetluskulude hüvitiselt (1 105,95 eurolt)

hagejale viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras alates otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

6. Otsus saata pooltele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Osaühing Bullmann Balti (hageja) esitas 04.01.2019 Harju Maakohtule hagi aktsiaseltsi

Meistri Projekt (kostja) vastu võla ja viivise nõudes. Hageja täpsustas hagi 08.01.2019. Nõude

sisuks oli kolme meteoroloogilise jaama ehitamine kostja tellimusel. Kostjal oli omakorda

riigihanke menetluse tulemusena sõlmitud hankeleping Keskkonnaagentuuriga meteoroloogia

ja hüdroloogiajaamade taristu uuendamisega kaasnevate ehitustööde tegemiseks 55

hüdromeetriajaamas ja 16 meteojaamas.

2. Kohus võttis hagi 09.01.2019 määrusega menetlusse ja küsis kostja kirjalikku vastust hagile

(t lk 24). Kostja vastas hagile 30.01.2019 (t lk 27-29), ja vaidles nõudele vastu. Hageja esitas

kostja vastuse osas arvamuse 05.03.2019 ja 06.03.2019.

3. Kohus määras 26.04.2019 kirjaga pooltele tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite

esitamiseks, selgitas tõendiskoormust ning millises vormis peab tõend olema esitatud

(tunnistaja ütlus). Kohus selgitas, millised asjaolud tuleks hagejal täiendavalt esile tuua ja tegi

pooltele ettepaneku esitada tõendeid (t lk 55).

4. Hageja vastas kohtu kirjale 13.05.2019, esitas asjaolude kohta täpsustusi, täiendusi ja seletusi

(t lk 56-58). Hageja esitas lisaks muudele täiendavatel tõenditele ka taotluse tunnistajate

ülekuulamiseks.

5. Hageja esitas 15.10.2019 menetluskulude nimekirja.

6. 22.10.2019 uuendas kohus menetluse ja rahuldas hageja tunnistajate ülekuulamise taotluse

ning määras tsiviilasjas kohtuistungi (t lk 78).

7. 18.02.2020 toimus tsiviilasja kohtuistung, osalesid hageja juhatuse liige J J ja lepinguline

esindaja M M ning kostja juhatuse liige J J. Samuti ilmusid istungile kohale hageja tunnistajad

A A ja S K.

8. 29.05.2020 toimus tsiviilasjas teine kohtuistung, osalesid samad isikud ja tunnistaja H K.

Hageja esitas istungil ka täiendava menetluskulude nimekirja (t lk 133).

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

9. Hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 10 320,00 eurot, hagi

esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis seadusjärgses määras 1 581,08 eurot (periood

04.02.2017-03.01.2019) ning alates hagi esitamisest 04.01.2019 sissenõutavaks muutunud

viivis põhivõlgnevuselt seadusjärgses määras kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

10. Hageja toob esile järgmised asjaolud:

 Kostja sõlmis 2015. aastal Keskkonnaagentuuri poolt läbiviidud riigihankes „Hüdro- ja

meteoroloogilise vaatlusvõrgu taristu projekteerimis- ja ehitustööd“ (hanke viitenumber

160766) eduka pakkujana hankelepingu meteoroloogia ja hüdroloogiajaamade taristu

uuendamisega kaasnevate geodeetiliste, projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks 55

hüdromeetriajaamas ja 16 meteojaamas (edaspidi lühendamise huvides Hankeleping).

Kohus märgib koheselt ka seda, et kostja täpsustuse kohaselt on Hankeleping

(töövõtuleping nr 3-6/116) sõlmitud 16.07.2015 ning kostja esindas ühispakkujaid –

kaaspakkuja hankemenetluses oli Osaühing XXX. Selles osas pooltel vaidlus puudub.

Vt ka t lk 27 kostja vastus 30.01.2019.

 Hankelepingu alusel teostas hageja kostja tellimusel kokku kuue objekti – Pärnu

meteoväljaku, Nurme kaldatrepi, Laadi, Uue-Lõve ja Riisa hüdromeetriajaama ning

Kihnu meteojaama – ehitustööde teostamise. Kõikide nimetatud objektide osas esitas

tellimuse hagejale M H, kes esines tellija esindajana lisaks tööde tellimisele ka kogu

tööde teostamisega seonduvas asjaajamises (sh tööde korraldamine, kohapealsete

kontaktide vahendamine, arvete osas vajadusel selgituste küsimine jms). Riisa

kokkulepe ja teostatud tööd kajastub A.A 13.09.2016 e-kirjas (t lk 56); Kihnu kokkulepe

M.H 15.10.2016 e-kirjas (t lk 56 pöördel).

 31.10.2016 teatas hageja kostjale Riisa hüdromeertiajaama valmimisest (J.J e-kiri

M.Hile). Vastavalt kostjalt saadud juhistele edastas hageja 22.11.2016 kostjale

arvestused tööde maksumuse kohta, mille osas tegi kostja oma korrektuurid: Kihnu osas

max 2 000 eurot, Riisa osas – aia ja sademetemõõtja vundament 2 000 eurot, raudbetoon

trepi ehitamine 1 500 eurot ja suuremate putkade maksumus 2 800 eurot. Kõigele

lisandub käibemaks.

 Eeltoodu alusel esitas hageja 27.12.2016 kostjale arve nr 40 summas 10 320 eurot. Arve

sisaldab Riisa hüdromeetriajaama trepi ehitustöid maksumusega 1 500 eurot + km, sama

objekti sademetemõõtja vundamendi ja aia ehitustöid maksumusega 2 000 eurot + km

ning vaatlusonni ehitustöid maksumusega 2 800 eurot + km, Kihnu meteojaama

ehitustöid maksumusega 2 000 eurot + km ning Laadi hüdromeetriajaama lisatrepiastme

maksumust summas 300 eurot + km. Arve edastati kostjale 04.01.2017 ja see muutus

VÕS § 821 lg 1 p 1 alusel sissenõutavaks 04.02.2017 (vt ka t lk 57 pöördel p 2.3). Kostja

arvet ei tasunud.

 Poolte vahel tööde teostamise tasu osas eelnevat kokkulepet ei olnud, hageja esitas arve

vastavalt sellele, kui palju kostja oli nõus maksma (M.Hi e-kirjades antud juhised).

 Hageja poolt tehtud tööd saab lugeda valminuks hiljemalt 16.11.2016. Teostatud tööd

saab lugeda vastuvõetuks 02.12.2016, kui kostja teatas, et arve tuleb ära teha. Eraldi

tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti ei ole pooled vormistanud. Kostja nimel on

hagejaga suhelnud M H. Sama Hankelepingu raames hagejalt tellitud ülejäänud tööde

eest on hageja samuti esitanud arve kostjale ja need arved on tasutud.

 Hageja nõuab viivist perioodi 04.02.2017-03.01.2019 (699 päeva) eest seadusjärgses

määras summas 1 581,08 eurot (vt ka t lk 17).

11. Hageja taotleb menetluskulude jätmist kostja kanda. Hageja menetluskulud on riigilõiv

650 eurot ja lepingulise esindaja kulud 865 eurot 10,5 töötunni eest tunnihinnaga 80 eurot +

sõidukulu 25 eurot (vt ka t lk 71, lk 133-134). Hageja kinnitab, et lepingulise esindaja kulud on

kantud seoses käesoleva tsiviilasjaga ja hageja saab kuludelt käibemaksu tagasi arvestada,

millest tulenevalt on kohtuvälised kulud esitatud ilma käibemaksuta maksumuses. Hageja

taotleb menetluskuludelt viivise väljamõistmist.

Kostja vastuväited hagile

12. Kostja vaidleb hagile vastu ja on toonud esile järgmised vastuväited:

13. Kostja ja osaühing XXX (registrikood XXX), mida esindas ühispakkujate volikirja alusel

kostja juhataja J J, sõlmis 16.07.2015 Keskkonnaagentuuriga (registrikood 70009540)

töövõtulepingu nr. 3-6/116 meteoroloogia ja hüdroloogiajaamade taristu uuendamisega

kaasnevate geodeetiliste, projekteerimis- ja ehitustööde teostamiseks (vt ka otsuse p 10 esimene

lõik).

14. Hanekelepingu järgselt olid Keskkonnaagentuuri esindajad:

 lepingust tulevates ja sellega seotud õigustes ja kohustustes J M kuni 01.12.2015 ning

seejärel T A kuni lepingu täitmiseni 17.12.2018;

 töödega seotud õigustes ja kohustustes M H kuni november 2015 ning seejärel. A S kuni

lepingu täitmiseni 17.12.2018.

15. Kostja esindajad:

 lepingust tulevates ja sellega seotud õigustes ja kohustustes J J;

 töödega seotud küsimustes H K.

16. Kostja kasutas töövõtulepingu täitmise perioodil mitmeid alltöövõtjaid ning tasus kõigile

oma alltöövõtjatele tellimuse alusel teostatud tööde eest tööde mahule ja lepingute tingimustele

vastavalt, kuid hagis nimetatud ehitustöid Riisa ja Laadi hüdromeetriajaamas ning Kihnu

meteojaamas kostja hagejalt tellinud ei ole.

17. Hageja ei ole hagis nimetatud ehitustööde teostamiseks esitanud eelnevalt hinnapakkumist

kostjale, ei ole sõlminud lepingut kostjaga, teostanud ehitustöid kostja tellimusel ega ka

esitanud töid vastuvõtmiseks kostjale. Hageja ei olnud kostja alltöövõtja. Hagejal puudub alus

arve esitamiseks kostjale.

18. Hagis nimetatud Riisa ja Laadi hüdromeetriajaama ning Kihnu meteojaama ehitustööd tellis

kostja alltöövõtu korras XXX XXX OÜ-lt (reg.XXX, seaduslik esindaja M H) ning tasus

teostatud tööde eest detsembris 2016 XXX XXX OÜ-le.

19. Kostja kinnitab, et M H ja A A ei ole kunagi kostja juures töötanud ega kuulunud ettevõtte

juhatusse ega olnud aktsionärideks. Samuti ei ole eelnimetatud isikutele väljastatud ühtegi

volitust (seal hulgas hinnapakkumiste küsimine, tööde tellimine, lepingute sõlmimine või tööde

vastuvõtmine) esindamaks kostjat. M H ja A A ei ole tegutsenud kostja esindajatena.

20. Kostja ei vaidlusta, et hageja töid tegi (vt ka 18.02.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 101 ja

29.05.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 130 pöördel), kuid hageja tegi need tööd kokkuleppel

M Higa. Hankeleping on täidetud ja tööd on lõpetatud. M Hil oli mitu firmat ja kui ta tellis

hagejalt töid, siis mitte kostja nimel.

21. Kostja leiab, et kõik menetluskulud tuleb jätta hageja kanda. Hageja menetluskulude

suurusele kostja vastu ei vaidle (vt ka 29.05.2020 kohtuistungi protokoll, t lk 130 all). Kostja

pole menetluskulude nimekirja esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

22. Kohus, vaadanud läbi hagiavalduse ja kostja vastuse, kuulanud kohtuistungitel ära pooled

ja tunnistaja ning uurinud asjas esitatud tõendeid nende kogumis, leiab, et hagi tuleb rahuldada

osaliselt. Menetluskulud jaotab kohus vastavalt hagi rahuldamise ulatusele. Kohus määrab

kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

Taotlused

23. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 5 sätestab, et otsuse resolutsiooniga

lahendab kohus selgelt ja ühemõtteliselt poolte veel lahendamata taotlused.

24. Hageja on esitanud 13.05.2019 kohtule taotluse tunnistajate S Ki ja A A ülekuulamiseks,

kes saavad tõendada Riisa hüdromeetriajaama ja Kihtnu meteojaama tööde teostamise fakti.

18.02.2020 peetud kohtuistungil selgus, et kostja ei vaidle vastu faktile, et hageja on hagis

nimetatud töid teinud. Kohtuistungile ilmunud tunnistajad saatis kohus ära, kuna hageja märkis,

et vaidluse puudumise tõttu pole tunnistajaid üle kuulata vaja (vt ka t lk 101 kl 00:40:55. Samas

ei ole selgelt ja ühemõtteliselt lahendatud see, kas hageja loobub tunnistajate ülekuulamisest

vms.

25. Eeltoodu tõttu jätab kohus hageja taotlused rahuldamata, kuna asjaolude kohta, mille kohta

tunnistajad saavad ütlusi anda, ei ole poolte vahel vaidlust (TsMS § 231 lg 2 ja § 238 lg 1 p 1).

Põhinõue

26. Hageja (töövõtja) taotleb põhinõudena kostjalt (tellija) 10 320 euro tasumist pooltevahelise

töövõtulepingu alusel. Hageja nõue on kvalifitseeritav lepingu täitmise nõudena, mille aluseks

on võlaõigusseaduse (VÕS) § 108 lg 1 koostoimes § 635 lg-ga 1.

Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama

teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest

tasu.

27. Hagi rahuldamiseks tuleb kohtul tuvastada, et kostjal on kehtiv kohustus arve tasumiseks

sh kohustus on muutunud sissenõutavaks, kostja on seda kohustust rikkunud ning kostja

vastutab kohustuse rikkumise eest.

28. Hageja väidab, et teostas ehitustöid kuuel objekti valmistamiseks: Pärnu meteoväljaku,

Nurme kaldatrepi, Laadi, Uue-Lõve ja Riisa hüdromeetriajaama ning Kihnu meteojaama osas.

Arve nr 40 (27.12.2016), mille tasumist hageja kostjalt nõuab, puudutab Riisa ja Laadi

hüdromeetriajaama ning Kihnu meteojaama ehitamist (t lk 9 pöördel). Teiste hageja ehitatud

objektide eest on kostja tasunud.

29. Kostja ei vaidlusta asjaolu, et kostja sõlmis Keskkonnaagentuuriga Hankelepingu (t lk 27,

t lk 11 tõend), tööd on lõpetatud ja Hankeleping täidetud (vt ka 18.02.2020 kohtuistungi

protokoll, t lk 101, kl 00:42:36).

30. Kostja väidab, et kolme objekti (Riisa, Laadi ja Kihnu) raames olid tööd tellitud alltöövõtu

korras XXX XXX OÜ-lt, mitte hagejalt. Samuti on tööde eest tasutud XXX XXX OÜ-le. Kostja

on seda väidet tõendanud tunnistaja H K ütlustega 29.05.2020 kohtuistungil (t lk 129 pöördel

ja lk 130): „/…/ Kihnu tööd tegi XXX XXX. Riisa ja Laadi tööd tellis hageja XXX XXXelt. Kostja

andis XXX XXXele ülesandeks need tööd tagada/…/. XXX XXXe piirkond olid saared ja Lääne-

Eesti. Mina maksin XXX XXXele selle töö eest./…/“ (vt ka ibidem kl 00:10.:56).

31. Tunnistaja H K on andud 29.05.2020 kohtuistungil (t lk 129 jj) ütlusi ka selle kohta, et

Kihnu tööd anti Keskkonnaagentuurile üle oktoobris 2016 ja nende tööde maksumus oli 3 500

eurot + käibemaks. Projekteerimistööd tegi kostja ja ehitas XXX XXX. Sama põhimõte toimus

Riisa ja Laadiga, töö hind a 860 eurot + käibemaks. Kihnu töö tasuti XXX XXXele detsembris

2016. Tööde eest tasus kostja kas XXX XXX OÜ-le või viimase poolt nimetatud äriühingule

(vt ka ibidem, kl 00:21:04). Ühe töö – Pärnu linnaväljaku, mis oli suur töö, tellis kostja hagejalt

ja ka maksis hagejale. XXX XXXe nimel tegutses M H, tema reguleeris kogu lääne piirkonda,

leppis kokku alltöövõtjad ja nendele makstavad tasud. Kui mõni alltöövõtja esitas arve kostjale,

siis kostja küsis XXX XXX OÜ-lt ehk M Hilt, kas see kuulub välja maksmisele või mitte ja

vastavalt M Hi juhistele ka talitati.

32. Kostja eitab hagejaga kokkuleppe olemasolu hagis nimetatud tööde teostamiseks. Samuti

isikud, kellega hageja suhtles (M H ja A A), pole kostjaga seotud. Seda kinnitab M Hi kirjalik

avaldus (26.01.2019, t lk 30). Sõltumata sellest, kas kohus seda tõendit arvestab või mitte (ei

vasta TsMS § 251 tõendi vorminõuetele, kostja ei ole esitanud õigeaegselt taotlust tunnistaja

ülekuulamiseks, kuigi kohus seda võimalust kostjale kirjalikult selgitas, vt ka t lk 55), puuduvad

tsiviilasjas ka muud tõendid, mis kinnitaks M Hi otsest seotust kostjaga. Tõepoolest M H ei

kuulu ega ole ka kuulunud kostja juhatusse ega aktsionäride ringi (t lk 75-77). Tsiviilasjas on

tõendeid (nt ajalehe Äripäev artikkel 11.09.2017, t lk 47), et M H töötas Keskkonnaagentuuri

asedirektorina, kes samal ajal osales riigihangetel, mille eest ettenähtud raha liikus ka M Hi

ettevõtetele, muuhulgas XXX XXX OÜ-le. Tsiviilasjas puuduvad tõendid, et M H oleks

hagejaga suhelnud kui kostja esindaja.

33. Tõendid on selle kohta, et Keskkonnaagentuuri töötaja A A on olnud informeeritud Riisal

tööde tegemisest hageja poolt (nt e-kirjad t lk 6) ja et kostja on edastanud M Hile juhiseid Riisa

objekti tööde kohta (vt ka e-kirjad t lk 6 pöördel).

34. Vaidlust ei ole selles, et osa Hankelepingu raames tehtud tööde eest on kostja hagejale

maksnud (vt nt arved t lk 43, 50-52 ja väljavõte hageja pangakonto kohta t lk 45).

35. VÕS § 9 lg 1 sätestab, et leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse

andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt

selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. VÕS § 11 lg 1 kohaselt võib lepingu

sõlmida suuliselt, kirjalikult või mis tahes muus vormis, kui seaduses ei ole sätestatud lepingu

kohustuslikku vormi.

36. Hageja on kostjaga kokkuleppe sõlmimise kohta esitanud tõendina e-kirjavahetuse M Higa

(t lk 5-10), kuid ühestki esitatud e-kirjast ei selgu, et M Higa peetud kirjavahetusest tekivad

kohustused kostjale. E-kirjavahetusest selgub, et M H on soovinud, et kostja teeks töid Riisa,

Laadi ja Kihnu objektidel. Samuti on M H arutanud hagejaga tööde eest makstava tasu suuruse

üle. Kuid seda, kellele tuleks tööde eest arve esitada või kes peab tööde eest tasuma, seda pole

otseselt ega kaudselt võimalik hageja esitatud e-kirjade alusel kindlaks teha.

Tunnistaja H K on 29.05.2020 kohtuistungil selgitanud, et M H on XXX XXX OÜ osanik ja

juhataja ning temalt tellis kostja nii Riisa, Laadi kui ka Kihnu meteojaamade ehitamisega seotud

tööd Hankelepingu täitmiseks. Kellelt M H omakorda töö tellis, see ei puudutanud kostjat.

Ainult niipalju, et kui mõni võõras firma kostjale arve esitas, siis kostja küsis M Hilt, kas see

on kokkulepitud töö ja kas arve kuulub maksmisele. Kui M H arvet ei kinnitanud, siis seda ei

makstud.

37. Ainsana saab kohus tuvastada, et kostja H K isikus, andis hagejale 12.09.2016 juhiseid aia

ja sademetemõõtja ehitustöödeks Riisal (t lk 46) ja seega saab lugeda, et 12.09.2016 sõlmisid

pooled kokkuleppe Riisa hüdromeetriajaama trepi, sademetemõõtja ja aia ehitamiseks, selle

kohta on Keskkonnaagentuuri töötaja A A 13.09.2016 e-kirjaga andnud juhiseid (Riisa

kaugmõõturi ehitustöödeks, muuhulgas kaugmõõturi onni ehitamiseks, t lk 6) ja M H on need

tööd hagejalt esialgselt tellinud 31.05.2016 (e-kiri 31.05.2016 Riisa hüdromeetriajaama trepi,

sademetemõõtja vundamendi ja aia ehitustöid (t lk 5 ja 5 pöördel). Tasu osas on pooled

kokkuleppe saavutanud 24.11.2016 M Hi e-kirja alusel, kes nõustus, et trepi eest kuulub

tasumisele 1 500 eurot + käibemaks ja vundamendi eest 2 000 eurot + käibemaks ja

vundamendiga suuremad putkad 2 800 + käibemaks (vt e-kiri t lk 8).

38. Kostja ei ole vaielnud vastu sellele, et Riisa tööd valmisid hiljemalt 16.11.2016 ja saab

lugeda kostja poolt vastuvõetuks 02.12.2016.

39. 27.12.2016 kostjale esitatud arvest nr 40 tuleb eeltoodu alusel lugeda seega põhjendatuks

Riisa trepi eest nõutav 1 500 eurot + käibemaks ja Riisa sademete mõõtja vundamendi ja aia

ehitamise eest nõutav 2 000 eurot + käibemaks ning Riisa vaatlusonni eest 2 800 eurot +

käibemaks. Tsiviilasjas ei ole esitatud tõendeid, et arvest nr 40 see osa oleks hagejale või

mõnele teisele isikule tasutud.

40. Arvel nr 40 märgitud muude tööde osas ei tuvasta kohus, et pooled oleks selles osas

kokkulepet sõlminud. Arve alusel nõuab hageja mh Laadi hüdromeetriajaama lisatrepiastme

maksumust summas 300 eurot + käibemaks. Hageja poolt esitatud tõendist t lk 66 nähtub M Hi

pakkumine Laadi trepi eest summas 1 500 eurot. Samas arve nr 40 kohaselt nõuab hageja tasu

lisatrepiastme eest.

Arve nr 40 kajastatud Laadi projekt raames tehtud tööde teostamise osas ei ole hageja

kokkuleppe lisaastme tegemiseks olemasolu tõendanud. Ühestki kohtule esitatud tõendist ei

nähtu ka läbirääkimisi ja arutelu selle töö tegemise osas.

41. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et pooltevahelist kokkulepet on võimalik tõendada vaid

hinnapakkumiste ja poolte poolt allkirjastatud lepinguga. VÕS ei sätesta töövõtulepingu

sõlmimisele kohustuslikku vormi – seega võib selle sõlmida mistahes vormis (VÕS § 11 lg 1).

E-kirjavahetus on seega lubatud vorm töövõtulepingu sõlmimiseks.

42. Arve nr 40 on väljastatud 27.12.2016 (t lk 9 pöördel). M H on 11.01.2017 e-kirjas märkinud,

et arve võetakse tasumisel kevadel (t lk 7 pöördel). Seega tuvastab kohus, et Riisa objektil

tehtud tööde maksumuse on pooled kokku leppinud ja aktsepteeritud arvel märgitud summas,

st Riisa objekti osas 6 300 eurot (lisandub käibemaks). Kihnu ja Laadi objekti osas ei nähtu

tsiviilasja materjalidest tasu ja muude kokkulepete olemasolu hageja ja kostja vahel. Välistatud

ei ole kokkulepped hageja ja mõne muu isiku, kui kostja vahel.

43. Kohtu hinnangul ei ole võimalik esitatud tõendite alusel automaatselt omistada igasugust

M Hi tegevust kostjale.

44. Eelviidatuga loeb kohus hageja ja kostja vahel töövõtulepingu olemasolu Riisa objekti

raames tööde teostamiseks ja tasu maksmiseks tõendatuks.

45. Tasu sissenõutavuse hindamiseks tuleb esmalt tuvastada, kas töövõtja ja tellija vahelises

töövõtulepingus lähtus tasu sissenõutavus töö valmimisest või töö vastuvõtmisest. Olenevalt

sellest võivad tasunõude sissenõutavuse eeldusteks olla esiteks töö valmimine ja ülevaatamise

võimaluse andmine (VÕS § 637 lg-d 3 ja 5) või teiseks töö vastuvõtmine või vastuvõetuks

lugemine (VÕS § 637 lg-d 4 ja 5).

46. Hageja tõi esile, et eraldi tööde vastuvõtmise akti ei ole pooled vormistanud. Kohtule

esitatud tõenditest ei nähtu, et pooltel oleks sõlmitud kokkuleppe tööde vastuvõtmise ja

ülevaatamise kohta.

47. Hageja on kinnitanud 31.10.2016, et Riisa projekt on lõpetatud (t lk 53).

48. Kohus nõustub hagejaga, et tehtud tööd Riisa objekti osas saab lugeda vastuvõetuks

02.12.2016, kui kostja kinnitas, et arve tuleb ära teha (t lk 8). Kostja kinnitusest saab lugeda

välja, et hageja poolt on kokkulepitud tööd tehtud ja kostja on nõus nende eest tasuma vastavalt

hageja poolt esitatud arvele. Kostja nõudis arve esitamist ja seda hageja tegigi.

49. Kohus tuvastas, et tööd on teostatud (selles osas vaidlust pole) ja hageja tasu nõue on

muutunud sissenõutavaks. Järelikult kostja on hageja ees oma kohustusi rikkunud arve tasumata

jätmisega.

50. VÕS § 103 lg 1 näeb ette, et võlgnik vastutab kohustuse rikkumise eest, välja arvatud, kui

rikkumine on vabandatav. Eeldatakse, et kohustuse rikkumine ei ole vabandatav. Kostja ei ole

tuginenud ühelegi vastutusest vabanemise asjaolule. Kohus tuvastab, et rikkumine ei ole

vabandatav.

51. Tulenevalt eeltoodust tuleb hageja põhinõue kostja vastu rahuldada osaliselt (kohus ei

tuvastanud kokkuleppe olemasolu Kihnu objekti ja Laadi lisa trepiastme tegemiseks). Hageja

põhinõue kostja vastu kuulub rahuldamisele 6 300 euro + käibemaks ehk 7 560 euro ulatuses

(Riisa objektiga seotud tasu).

Muus osas ei pea kohus hageja nõuet põhjendatuks ja hagi jääb rahuldamata 2 760 euro osas

(10 320 – 7 560).

Viivis

52. Viivisenõude aluseks on VÕS § 113 lg 1, mis näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega

viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse sama seaduse §-

s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette

nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga

ettenähtud intressimäär.

53. Hageja arvestab viivist seadusjärgses määras põhisummalt perioodi eest 04.02.2017-

03.01.2019 (hageja arvestab viivist pärast nõude sissenõutavaks muutumist ja kuni hagi

esitamiseni).

54. Kohus tuvastas, et hagejal on kostja vastu rahaline nõue ning kostja on nõude täitmisega

viivituses. Seega on hageja õigustatud nõudma kostjalt viivist.

55. Kostja ei ole tuginenud ega tõendanud viivise tasumist hagejale. Kostja ei ole hageja

viivisenõudele ega viivisearvestusele vastuväiteid esitanud.

56. Kohus kontrollis hageja viivisearvestus ja tuvastas, et arvestuskäik korrektne (t lk 17).

57. Samas peab kohus hageja põhinõuet põhjendatuks vaid osaliselt, st 7 560 euro ulatuses.

Seega mõistab kohus hageja kasuks kostjalt välja viivise seadusjärgses määras nimetatud

summalt 699 päeva eest (periood 04.02.2017-03.01.2019) kokku summas 1 158,23 eurot:

Võlaperiood

%

aastas

% päevas

Summa päevas

Perioodis

päevi

Perioodi

summa

04.02.2017 -

30.06.2017

0,021918

1.656986

243.576942

01.07.2017 -

31.12.2017

0,021918

1.656986

304.885424

01.01.2018 -

30.06.2018

0,021918

1.656986

299.914466

01.07.2018 -

31.12.2018

0,021918

1.656986

304.885424

01.01.2019 -

03.01.2019

0,021918

1.656986

4.970958

58. TsMS § 367 näeb ette, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks

selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.

59. Kohus rahuldab hageja taotluse edasiulatuva viivise väljamõistmiseks vastavalt hageja

taotlusele, st alates hagi esitamisest (04.01.2019) kuni põhivõlgnevuse täitmiseni seadusjärgses

määras põhinõudelt 7 560 eurolt, kuid siiski mitte enam, kui on hageja põhinõue.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

60. Asja menetlenud kohus märgib kohtuotsuses ka menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel (TsMS § 173 lg 1).

61. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või

ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

62. Kuna kohus rahuldab hageja nõude osaliselt ca 73 % ulatuses, siis tuleb menetluskulud jätta

73% ulatuses kostja kanda ja 27% ulatuses hageja kanda.

63. Kohus määrab menetluskulud kindlaks TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel.

64. Kostja menetluskulude nimekirja ei esitanud. Kohtu toimiku materjalide põhjal puuduvad

kostjal menetluskulud.

65. Hageja üheks menetluskuluks käesolevas asjas on riigilõiv hagilt 650 eurot (t lk 14). Kohtu

hinnangul on riigilõiv vajalik ja põhjendatud kulu TsMS § 138 lg 2 ja § 139 mõttes.

66. Hageja lepingulise esindaja kulud on 865 eurot järgmiste toimingute eest (t lk 133jj):

 kostja 29.01.2019 vastuse analüüs ja hageja 05.03.2019 seisukoha koostamine (80 eurot

tund 2 töötunni eest ehk 160 eurot);

 hageja 13.05.2019 täiendavate seisukohtade koostamine vastavalt kohtu 26.04.2019

kirjale (80 eurot tund 3 töötunni eest ehk 240 eurot);

 hageja esindaja ettevalmistus ja esindus istungil 18.02.2020 kokku 4 tundi, 80 eurot

tunni eest ehk 320 eurot + sõidukulu 25 eurot;

 ja hageja esindaja ettevalmistus ja esindus kohtuistungil 29.05.2020 kokku 1,5 tundi 80

eurot tunni eest ehk 120 eurot.

67. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja tehtud toimingud vajalikud ja põhjendatud

TsMS § 144 p 1 ja § 175 mõttes.

68. Hageja tunnistaja A A sõidukulud 16,50 eurot, mille kohus mõistab (hageja poolt) kohtu

deposiitkontole makstud summast tunnistajale välja eraldi määrusega, jätab kohus hageja kanda

TsMS § 162 lg 4 alusel, kuna tunnistaja ülekuulamise taotluse jättis kohus rahuldamata (vt

otsuse p 24-25).

69. Tulenevalt eeltoodust tuleb kostjal hüvitada hageja menetluskulu (mis kokku on 1 515 eurot

ehk riigilõiv 650 eurot ja lepingulise esindaja kulu 865 eurot + eraldi lisaks tunnistaja tasu 16,50

eurot) 1 105,95 euro ulatuses (73% summast 1 515 eurot) ja hageja kanda jäävad kulud 409,05

euro ulatuses (27 % summast 1 515 eurot). Lisaks jääb hageja kanda tunnistaja tasu 16,50 eurot.

70. Hageja taotluse ning TsMS § 177 lg 4 alusel mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja ka

viivise menetluskulude hüvitiselt seaduses sätestatud määras.

71. TsMS § 178 lg d 1, 2 ja 4 näevad ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma

kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

72. Seega saavad menetluskulude kindlaksmääramist vaidlustada mõlemad pooled.

73. Menetluskulude kindlaksmääramisele esitatud määruskaebuse menetluskulusid ei hüvitata

(TsMS § 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik