2-20-4661/37 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-4661

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse

avalikult

teatavakstegemise aeg

15. september 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-4661

Tsiviilasi

T. O. avaldus R. K. O. pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

võlausaldaja

T. O.

(rk

XXX;

asukoht

XXX),

esindaja

vandeadvokaat V. V., e-post XXX;

võlgnik R. K. O. (rk XXX; asukoht XXX; e-post XXX), esindaja

juhatuse liige S. V.;

ajutine pankrotihaldur Tiia Kalaus (Soola 3 IV k, 51013 Tartu; e-

post tiia.kalaus@civilex.ee)

Kohtuistungi toimumise aeg

19. august 2020

RESOLUTSIOON

1. Lõpetada R. K. O., registrikood XX; asukoht XXX; juhatuse liige S. V., pankrotiavalduse

menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Maanteeameti liiklusregistril kustutada R. K. O. kuuluvatele sõidukitele Citroen Berlingo,

registreerimismärgiga XXX, v.l. 2002, ja Peugeot Boxer, registreerimismärgiga XXX, v.l.

2002, seatud käsutamise keelumärked ja anda ajutisele pankrotihaldurile Tiia Kalausele õigus

R. K. O. nimele registreeritud sõidukite omaniku vahetuse vormistamiseks.

3. Kohustada ajutist pankrotihaldurit Tiia Kalaust likvideerima R. K. O. kui juriidilisest

isikust

võlgnik

kahe

kuu

jooksul

käesoleva

määruse

jõustumisest

arvates

likvideerimismenetluseta.

4. Määrata R. K. O. raamatupidamisdokumentide hoidjaks R. K. O. juhatuse liige S. V.

(isikukood XXX; e-post XXX).

5. Jätta pankrotimenetluse kulud menetlusosaliste endi kanda.

Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ja määruse

ärakiri edastada võlausaldaja ja võlgniku esindajale, ajutisele pankrotihaldurile, Maksu- ja

Tolliametile (kohtumenetlus@emta.ee) ja Tartu Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Asjaolud

Võlausaldaja esitas Tartu Maakohtule 25.03.2020 avalduse võlgniku pankroti väljakuulutamiseks.

Pankrotiavalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja nõue võlgniku vastu XXX kinnistu raieõiguse

võõrandamise lepingust. 28.02.2019 leppis võlausaldaja võlgnikuga kokku, et kui viimane tasub

ettemaksuna arve saatmisele järgneva tööpäeva jooksul kogu raieõiguse tasu 80 400 eurot, omandab

võlgnik vaidlusaluse kinnistuga seotud raieõiguse ja kokkuleppe kinnituseks allkirjastatakse

võlgnikuga ka kasvava metsa raieõiguse võõrandamise leping nr 280219-1. Võlgnik, aga arvet

tähtaegselt nõuetekohaselt ei tasunud, mistõttu jäi võlgniku ja võlausaldaja vahel raieõiguse

võõrandamise leping sõlmimata. Võlgnik oli aga asunud omavoliliselt vastava kokkuleppe

puudumiseta kinnistult metsa raiuma. Kuivõrd lepingut ei sõlmitud, esitas võlausaldaja võlgnikule

arve nr 2919 kohta 20.05.2019 kreeditarve nr 5119 koos teatisega arvete ja arvelduste kohta, samuti

maksekorralduse 3700 euro tagastamise kohta. Teatises oli välja toodud, milliste varasemate

võlgnevuste katteks on võlgnikult laekunud summa (kokku 53 000 eurot) arvestatud. Varasematest

õigussuhetest oli võlgnikul võlausaldaja ees võlgnevus 49 300 eurot (võlausaldaja poolt võlgnikule

esitatud arved nr 9018, nr 12218 ja nr 13718) ning võlgniku poolt tasutud 53 000 eurot arvestati

nende varasemate võlgnevuste katteks, ülejäänud osa (3700 eurot) tagastati. Kui XXX leping oleks

sõlmitud ning võlgniku poolt tasutud 53 000 eurot lugeda tasutuks selle lepingu katteks, oleks

võlgnik jätkuvalt viivituses XXX raieõiguse eest 27 400 eurot + 3700 eurot (XXX leping

võlgnikule tagastatud osa) ning varasemate lepingute osas vastavalt 6000 eurot (SONDA leping nr

30042018-1), 40 000 eurot (MARDI leping nr 210618-1) ja 06.08.2018 vahenduslepingu alusel

3300 eurot, kokku 80 400 eurot. Need summad kuuluksid maksmisele koos viivistega ja

kahjuhüvitisega (sh õigusabikulud).

Võlausaldaja andis 20.01.2020 nõudekirjas võlgnikule tähtaja tasuda hiljemalt 02.02.2020 XXX

kinnistult metsa mahavõtmisega tekitatud kahju 80 400 eurot ning hüvitada nõudekirjaga tekitatud

õigusabikulud 3000 eurot, kokku 83 400 eurot. Võlgnik pidi oma kohustused täitma hiljemalt

21.03.2020, kuid ei ole seda siiani teinud.

Kohus arestis 26.03.2020 määrusega pankrotiavalduse tagamiseks R. K. O. (rk XXX)

arvelduskontod kõigis Eesti Vabariigis tegevusloa alusel tegutsevates krediidiasutustes ning

mistahes muu krediidiasutustes registreeritava R. K. O. vara kokku 85 821 euro ulatuses.

Võlgnik selgitas 25.06.2020 eelistungil, et R. K. O. majandustegevus on peatunud 30.09.2019, kui

juhatuse liige XXX. Osaühingul on veel võlgnevusi M. G. O. ees 200 000 eurot ja O. O. ees 54 263

eurot, millele lisandub viivis (Tartu Maakohtu 18.02.2020 tagaseljaotus tsiviilasjas nr XXX).

Osaühingule kuulub varana kaks sõiduautot, mille väärtus on umbes 2000 eurot.

Võlausaldaja tasus 25.05.2020 määruse alusel 26.05.2020 ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks

deposiidina 1600 eurot.

Kohus nimetas 06.07.2020 määrusega R. K. O. ajutiseks pankrotihalduriks Tiia Kalause.

Kohtu põhjendused

Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et R. K. O. on maksejõuetu ja see

maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja

see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.

Üldandmed

R. K. O., äriregistri kood 14339280, asukoht XXX, esmakanne 26.09.2017. Juhatuse liikmed alates

asutamisest kuni käesoleva ajani: M. N. (ik XXX) perioodil 26.09.2017 – 07.08.2019 ja S. V. (ik

XXX) alates 07.08.2019 kuni k.a. Osaühing on asutatud ja ainuosanikuna registrisse kantud M. N.,

osamakse suurus 2500 eurot. Osaühing on asutatud sissemakset tegemata. Osanik M. N. on

sissemakse 2500 eurot tasunud 07.01.2019. Tegevusala registri kohaselt on tegevusala

metsamajandust abistavad tegevused. Registrile on esitatud majandusaasta aruanne perioodi kohta

26.09.2017 – 31.12.2018. Ajutisele haldurile on võlgnik esitanud raamatupidamise bilansid seisuga

31.12.2019 ja 06.07.2020. Majandustegevus ühingus on lõppenud.

Vara

1.1. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna andmetel R. K. O. kinnistuid ei kuulu. Võlgnikule

kuulunud kinnisasjad on võõrandatud:

K M. (registriosa nr XXX), suurusega 4,95 ha, maatulundusmaa. Kinnistu oli hoonestamata. R. K.

O. omandas

kinnisasja

11.12.2018

sõlmitud

hoonestamata

kinnistu

müügilepingu

ja

asjaõiguslepinguga O. L. M. (registrikood XXX). Võlgnik võõrandas kinnistu 23.05.2019 sõlmitud

kinnistute müügilepingu ja asjaõiguslepinguga R. O. (registrikood XXX). Lepingute kohaselt oli R.

K. O. jaoks kinnistu omandamisel hind 45 000 eurot ja kinnistu müügil R. O. oli müügihind 10 000

eurot. Mõlema lepingu sõlmimise ajal oli võlgniku esindajaks juhatuse liikme ja prokuristina

tegutsenud M. N. Viimane on ka R. O. juhatuse liige. Lepingul on ostja esindaja kinnitanud, et

ostuhind on müüjale enne lepingu sõlmimist tasutud. Võlgnik on esitanud maksekorralduse, mille

kohaselt ostja on XXX kinnistu täieliku ostuhinna tasunud võlgniku kontole 21.12.2018, mis on 10

päeva pärast seda, kui võlgnik ise ostis XXX kinnistu. Tasumisel on märge, et hind oli

kokkuleppeline.

K. S. (registriosa nr XXX), suurusega 5,28 ha, maatulundusmaa. R. K.O. omandas kinnisasja A. I.

O. (registrikood XXX), esindaja U. N. (ik XXX) 13.11.2018 sõlmitud kinnistu müügilepingu alusel

hinnaga 15 000 eurot. Võlgnik võõrandas kinnistu 23.05.2019 sõlmitud müügilepingu ja

asjaõiguslepinguga R. O. hinnaga 8000 eurot. Mõlema tehingu osas oli võlgniku esindajaks M. N.

Lepingu kohaselt oli R. O. enne lepingu sõlmimist kinnistu eest võlgnikule tasunud ning

pangakontolt on nähtav, et vastav summa oli üle kantud 07.01.2019.

Haldur on tuvastanud, et võlgniku poolt võõrandatud kinnistud on müüdud ostuhinnast madalama

hinnaga kokku 43 000 euro väärtuses. Kinnistute võõrandamisel on tehingu teiseks pooleks

võlgniku lähikondne PankrS § 117 lg 2 p 5 järgi.

Võlgniku juriidilise auskohana nimetatud XXX omanikuks on registrisse kantud O. H. S.

(registrikood XXX), kellega võlgnikul ja seotud isikutel äriregistri andmetel seosed puuduvad.

1.2. Maanteeameti liiklusregistri andmetel on R. K. O. nimele registreeritud sõidukid Citroen

Berlingo, reg.märk XXX, v.l. 2002, ja Peugeot Boxer, reg.märk XXX, v.l. 2002.

Maanteeameti taustauuringu andmete kohaselt on Citroen Berlingol kehtiv tehnoülevaatus kuni

aprill 2012 ja kehtiv liikluskindlustus. Peugeot Boxer’i tehnoülevaatus on taustauuringu andmetel

kehtiv kuni 08.2020, liikluskindlustus on kehtiv (sõlmitud 11.04.2020). Mõlemale sõidukile on

registrisse kantud käsutamise keelumärked enne ajutise halduri nimetamist Maksu- ja Tolliameti

kasuks ning kohtutäitur Oksana Kutšmei kasuks. Võlgniku esitatud bilansi kohaselt on sõidukite

bilansiline jääk 2012,80 eurot. Võlgniku esindaja kinnitusel võib sõidukite reaalne müügiväärtus

olla kuni 1000 eurot. Konto väljavõtte kohaselt oli Peugeot Boxeri ostuhind 1250 eurot. Peugeot

asub S. V. kinnitusel linnast väljas ning see vajab remonti. Ajutise halduri hinnangul on vajalik

vähemalt mõningane sõiduki remont selleks, et oleks võimalik teostada uus ülevaatus. Võlgniku

esindaja on pakkunud sõiduki väärtuseks 500 eurot. Võlgniku esindaja selgitas, et Berlingo on

olnud T. A. müügiplatsil (T. A. O. on registrist kustutatud 2013) ning sõiduki käigus hoidmiseks on

sõidukiga tegelenud I. T.

Võlgnikul olid liisingulepingute alusel kasutuses: sõiduk Mitshubishi 200 (v.l. 2017, liisinguandja

SIA UniCredit Leasing Eesti filiaal) ja metsa ülestöötamise masinad Forvarder Komatsu ja

Harvester Komatsu ning metsaveok BODEX PC4. Liisinguandjatelt saadud andmete kohaselt

lõpetati Mitsubichi L200 liisinguleping võlgniku avalduse alusel 04.05.2020. Võlgnik on

selgitanud, et sõiduki müügil tasus ostja M. G. O. otse Maksu- ja Tolliametile 3500 eurot

(kajastatud kassas), samuti tasus ostja liisingule jäägi ning ülejäänud ostusumma osas teostati

tasaarveldus MM Grupp OÜ nõudega võlgniku vastu summas 6807,63 eurot. Raamatupidamises oli

Mitsubishi L200 jääkväärtus kajastatud summas 17 881,88 eurot. Müük toimus esitatud arve alusel

jääkväärtusega 17 000 eurot.

Coop Liising AS on ajutisele haldurile selgitanud, et seoses jooksvate võlgnevustega lõpetas

liisinguandja ühepoolselt võlgnikuga sõlmitud liisingulepingud 02.01.2020, kus liisinguesemeks

olid: Forvadrer Komatsu 890.3, Harvester Komatsu 941 ja metsaveok BODEX PC4 (v.l. 2017).

Liisingu andmetel müüdi vara kolmandale isikule vastavalt hindadega 61 000 eurot + km ja 36 000

eurot + km. Vara müüki eelnimetatud metstöötlemise seadmete osas teostas liisingufirma, mitte

võlgnik. Liisinguandja kinnitusel kattis saadud ostuhind ka metsaveoki jääkväärtuse. Metsaveoki

omanikuks sai R. K. O. ning see võõrandati M. G. O. hinnaga 27 000 eurot. Ostuhinna osas teostati

tasaarveldus.

Lähtudes eeltoodust, võlgnikule käesoleval ajal liisingseadmeid ei kuulu. Liisinglepingud on

lõpetatud ning võlgnevus liisinguandjate ees puudub.

Kokkuvõtvalt võlgnikule kuuluvate sõidukite väärtus on prognoositavalt kuni 1000 eurot.

1.3. Muud vallasvara (põhivara, käibevara) ei ole tuvastatud.

1.4. Võlgnik omas Swedbank kontot nr XXX, mille saldo on 1,77 eurot. Kontol olid

allkirjaõiguslikud isikud M. N. ja S. V. Konto juurde oli väljastatud pangakaart nr XXX, mille

kasutusõigus oli antud S. V. Ajutine haldur on teostanud pangakonto analüüsi perioodil 2019-2020.

Analüüsi

tulemusena

on

tuvastatud,

et

kontolt

on

teostatud

tavapäraseid

võlgniku

majandustegevusele vastavaid tehinguid (töötasu maksed, maksude tasumine, arvete tasumine

hankijatele, saadud laenud ja laenutagatused (sh intressid). Sularaha väljamaksed kontolt puuduvad,

on mõningad sularaha väljavõtmised kaardiga, kuid nende summad ei ole suured (jäävad 100 – 200

€ piiresse). Kontol teostatud tehingute juures on märgatav, et võlgnik on olulises osas teostanud

arvete tasumisi T. R. O. eest (nt kütuse, raamatupidamise arved, samuti arved Silberautole, telefoni

arved jms). Kuigi väljamakseid on päris olulistes summades (üle 1000 euro tasumised), siis ajutise

halduri poolt on tuvastatud, et T. R. O. pankrotimenetlus on lõpetatud Tartu Maakohtu 03.06.2020

määrusega raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja äriühing on 02.07.2020 äriregistrist

kustutatud. Seega, isegi võimalike nõuete olemasolu korral pole neid võimalik T. R. O. vastu

esitada.

Teistes krediidiasutustes lepingulised suhted puuduvad.

Kassas rahalised vahendid puuduvad. Võlgniku poolt esitatud kassa väljavõtte kohaselt oli kogu

tegevusperioodi vältel sularaha käive 48 887 eurot. Sissetulekud ja väljaminekud on

dokumenteeritud. Dokumenteerimata on 31.12.2019 teostatud väljamakse summas 9653,55 eurot,

mille kohta puudub selgitus. 2020 on kassasse teostanud sissemakseid teenusarvete tasumiseks

juhatuse liige.

1.5. Nõuded kolmandate isikute vastu puuduvad.

Võlgniku poolt esitatud andmete kohaselt on võlgniku raamatupidamises kajastatud debitoorseid

nõudeid kokku summas 6303,49 eurot. Mõlema deebitori vastu on nõue tekkinud juba 2018.

Võlgnikest O. O. on teadaolevalt ka üks võlausaldaja, mistõttu pankrotimenetluses oleks tema

võlgnevus eelduslikult tasaarveldatav nõudega võlgniku vastu.

O. D. on võlas 3600 eurot, milline muutus sissenõutavaks 01.08.2018. Puudub teave, miks pole

olnud võimalik võlgnevust sisse nõuda, sest registri andmetel on isik tegutsev äriühing. Kuivõrd

võlgnevust ei ole sisse nõutud kahe aasta jooksul, peab ajutine haldur nõuet ebatõenäoliselt

laekuvaks ka edaspidises menetluses.

Kohustused

2.1. Pandiga tagatud nõuded puuduvad.

2.2. Täitemenetluste registri andmetel on võlgniku vastu käesoleval ajal täitemenetluses üks

sissenõue, võlausaldajaks on O. O. nõude summas 56 779,70 eurot.

2.3. Kohustused Maksu- ja Tolliametile on seisuga 13.07.2020 summas 8215,86 eurot, millelt on

arvestatud intressi 804,94 eurot. Intress suureneb igapäevaselt. Maksuhalduri teatel on võlgnikul

esitamata deklaratsioonid 2020 eest, mistõttu ei kajastu MTA saldoteatises viimased 2020 teostatud

transpordi

müügitehingud.

Võlgnik

on

oma

bilansis

seisuga

06.07.2020

kajastanud

maksuvõlgnevust summas 29 299,53 eurot, millest 25 156,58 eurot moodustab tasumata käibemaks.

Ülejäänud maksukohustused võrreldes MTA andmetega muutunud ei ole.

2.4. Hankijate ees on täitmata kohustusi summas 144 427,61 eurot. Enamus tasumata arveid on

2018-2019. aastast. Suurimad võlgnevused on Feature Forest OÜ-le 37 200 eurot (muutus

sissenõutavaks 23.11.2018), Silberauto Eesti-le 4880 eurot (sissenõutavaks muutunud 26.02.2019 –

15.09.2019), T. E. O. 80 400 eurot (sissenõutavaks muutunud 30.04.2018 – 20.05.2019), millest

suurimad arved on 40 000 eurot ja 27 400 eurot. Veel on üle 1000 euro suurused võlgnevused CH

Konsultatsioonid OÜ-le (1491,60 eurot), EstNet Trading OÜ-le (1703,51 eurot). T. E. O. on

käesolevas asjas pankrotiavalduse esitaja. Ajutise halduri hinnangul võlausaldaja nõue põhineb

käesoleva avalduse esitamisel eeskätt kahju hüvitamise nõudena, kui arvestada asjaolu, et

võlausaldaja on esitanud, kuid võlgnikul pole arvele võetud kreeditarvet arvele 2919, 28.02.2019

summas 80 400 eurot. Samas on võlgniku raamatupidamise arvestuse kohaselt võlgnikul üleval

tasumata arveid võlausaldajale summas 80 400 eurot. Seega, tuvastatud on võlgnevus

pankrotiavalduse esitajale ning käesoleval ajahetkel ei oma tähtsust, mille alusel on nõue tekkinud.

2.5. Töötajate ees kohustused puuduvad.

2.6. Tagamata laenukohustusi on võlgnikul summas 160 624,45 eurot. Käesolevaks ajaks on ainsa

laenuandjana üles jäänud kohustus MM Grupp OÜ ees. 2020 on laenukohustusi vähendatud kokku

18 875,55 eurot, sh MM Grupp OÜ ees on laenukohustus vähenenud 15 375,55 eurot. Ajutise

halduri hinnangul on laenu vähendamine seotud tasaarvestustega, mis on teostatud MM Grupp OÜ

poolt liisinguvara omandamisel. Tegemist ei ole rahaliste vahendite tasumisega võla vähendamisel.

Pangakontolt on nähtav, et MM Grupp OÜ-le on 2019 tagastatud laenuintresse 30 000 eurot

29.10.2018 saadud laenu eest, mille summa oli 60 000 eurot. Seega eelduslikult laenulepingute

kohaselt on intress äärmiselt kõrge protsendiga. 2019 mais, septembris ja novembris saadud laenuna

rahalisi vahendeid kokku summas 56 000 eurot. Seega võib eeldada, et MM Grupp OÜ nõudest

suure osa moodustavad intressid. Ajutise halduri hinnangul võiks põhinõude jääk moodustada

laenusummana kokku 116 000 eurot ja ülejäänud moodustab intress, kusjuures tasaarveldustega on

tasutud nii intressi kui ka laenukohustust. Võlgniku esindaja selgitas, et MM Grupp OÜ laenuintress

on tõesti kõrge, kuid laenu võtmine metsatöötlemisega seotud tegevuses on vältimatu ning

krediidiasutustelt pole võimalik laenuvahendeid saada.

2.7. Võlgniku poolt on täitmata võlausaldajatele kohustused ettemaksuarvete alusel saadu arvelt

kokku summas 88 775,07 eurot. Nimetatud ettemaksul põhineb ka täitemenetluses avalduse

esitanud OÜ Oerzen nõue summas 66 275,07 eurot (täitemenetluses esitatud nõue 56 779,70 eurot).

Juunis 2019 on tasunud ettemaksu veel Lester OÜ ja OÜ SLG Energy, mille osas kokku summas

12 500 eurot on võlgnikul täitmata kohustused.

2.8. 2020 jooksul on tekkinud kohustus aruandvate isikute ees summas 1211,86 eurot.

Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi 06.07.2020 seisuga 424 268,52 euro ulatuses.

Menetluse raugemine

Võlgniku maksejõuetus on tekkinud 2019 sügisel, kui ettevõttes lõppes aktiivne majandustegevus.

Alates 2019 augustist sai registri kohaselt juhatuse liikmeks S. V. ja M. N. täitis prokuristi

kohustusi. S. V. oli ilmselt isik, kes kogu tegevusperioodi vältel täitis nö tegevjuhi kohustusi, kuid

ei kajastunud enne juhatuse liikmena. S. V. kinnitusel XXX ta 30.09.2019 ning kuni 30.03.2020

viibis ta XXX. Tema selgituste kohaselt alates oktoobrist 2019 igapäevane majandustegevus ka

seiskus. Kuivõrd Coop Liising AS lõpetas 2020 alguses ühepoolselt liisingulepingud, siis sisuliselt

pärast seda puudus juba võimalus töövahendite puudumise tõttu majandustegevuseks. Lõplikuks

maksejõuetuse väljakujunemise ajaks võib lugeda 2020 algust, kui liisinguandja ütles üles

liisingulepingud metsatöötlemisseadmete osas ning võõrandas need hinnaga, mis kattis kohustused

liisinguandja ees. Võlgnik võõrandas varad vastavalt nende turuväärtusele, kuid reaalselt vahendeid

vara müügist ei laekunud, sest need teostati tasaarveldusena suurima võlausaldajaga. Kuivõrd vara

müügist ei jäänud üle mingeid rahalisi vahendeid, siis tuleb seda aega lugeda lõplikuks

maksejõuetuse tekkimise ajaks, sest sellest ajast puudus võimalus tegevuse taastamiseks ning

võlgnikul puudus likviidne vara ning rahalised vahendid kohustuste täitmiseks. Maksejõuetuse

põhjuseks on majandustegevuse jätkamiseks likviidsete vahendite puudumine. Võlgniku

majandustegevus baseerus küllaltki suures osas ka laenuvahenditel, sest raieõiguse ostmisel oli

enamasti vajalik selle eest tasumine enne, kui raieõiguse teostamise tagajärjel saadud vara müüdi ja

selle müügist laekusid rahalised vahendid. Perioodil 01.01–31.12.2019 jäi võlgniku müügitulu

väiksemaks, kuid tuleb arvestada, et reaalne majandustegevus lõppes 3 kuud enne perioodi lõppu.

Müügitulu vähenes võrreldes eelmise perioodiga ca 2 korda, moodustades 617 691 eurot. Aruande

kohaselt jäi võlgnik kahjumisse eeskätt teenuste hinna suurenemise tõttu võrreldes müügituluga.

Samuti on oluliselt tõusnud võrreldes eelmise perioodiga mitmesuguste tegevuskulude osakaal.

Kokkuvõtvalt teenis võlgnik 2019 kahjumit 384 532 eurot ning omakapital muutus negatiivseks.

Käesolevaks ajaks kogutud asjaolude pinnalt ei saa väita, et tegemist oleks juhatuse liikmete poolt

tahtlikult tekitatud maksejõuetusega või kuriteo tunnustega teoga PankrS § 28 lg 2 mõttes.

Nii XXX kui XXX kinnistud osteti koos kasvava metsaga. Kooskõlas metsamajandamise kavas ja

metsateatises ettenähtud tingimustele teostas võlgnik kinnistutel 100% ulatuses metsaraiet. XXX

kinnistul toimus suures osas raie (metsamaterjali müük) perioodil 18.12–31.12.2020.

Metsamaterjali müügist teenis võlgnik 50 801,28 eurot. Kulud metsamaterjali müügiga seonduvalt

olid 8004,43 eurot. Seega ainuüksi kasvava metsa arvelt teenis võlgnik 42 796,85 eurot. Pärast raiet

toimunud kinnistu müüki hinnaga 10 000 eurot, teenis võlgnik kokku tehingutelt kasumit 7796,85

eurot. XXX kinnistu eest tasus ostja 21.12.2019. Juba kinnistu eest tasumise hetkeks OÜ

Riskihaldus poolt, oli enamus raiest toimunud ja müügiks olev materjal kinnistult saadud.

Saksto kinnistul toimus tegelik metsaraie osaliselt juba enne võlgniku poolt kinnistu omandamist,

oktoobrist 2018. Võlgnik omandas metsaga kinnisasja 13.11.2018 ning O. R. tasus kinnistu eest

võlgnikule 07.01.2019. Ostuhinna tasumise hetkeks oli juba raie kinnistul teostatud ning osaliselt ka

saadud materjal müüdud. Võlgnik teenis metsamaterjali müügiga XXX kinnistult 16 521,74 eurot,

kulud metsa ülestöötamisega seonduvalt olid 3641,02 eurot, seega oli 15 000 euro eest ostetud

kinnistult saadud materjali hind 12 880,72 eurot ning koos võõrandamisega 8000 euro eest, teenis

võlgnik kinnistu ostu-müügiga kasumit 5880,73 eurot.

Võlgniku poolt lähikondsele võõrandatud kinnistute tehingud ei ole pankrotimenetluses

tagasivõidetavad, sest nende tehingutega ei kahjustatud võlausaldajate huve ning nende tehingute

tõttu ei muutunud võlgnik maksejõuetuks.

Võlgnik on teostanud tehnika võõrandamise MM Grupp OÜ-le ning nendest tehingutest pole

laekunud rahalisi vahendeid, vaid pooled on teostanud tasaarvestuse. Mõlemad liisingus olnud

sõidukid (Mitsubishi L200 ja metsaveo haagis Bodex C4) võõrandati MM Grupp OÜ-le. Viimane

on teadaolevalt suurim võlausaldaja (nõude suurus 166 000 eurot). Sõidukite müügitehingute

tagasivõitmise tulemusena ei toimuks suurel määral võlausaldajate nõuete rahuldamist. Isegi kui

tehingud tagasi võidetaks ning pankrotivarasse laekuks müügist saadud rahalised vahendid või

pankrotivarasse müüdud vara, siis toimuks summade ümberjagamine, mille arvelt saaks enim jaotist

ikkagi MM Grupp OÜ. Samas tuleb arvestada, et tehingute tagasivõitmise protsess kohtu kaudu on

pikaajaline ning selle aja jooksul iga liikuv vara kulub ning kaotab osa väärtusest. Vara

tagasivõitmisel pankrotivarasse mitme aasta möödudes, oleks nende varade turuväärtus kindlasti

väiksem nende müügihetkel olnud väärtusest ning vaidlustele kulunud aja ja rahalise kulu ressurss

võib osutuda lõppkokkuvõttes suuremaks, kui vara võimalik jääkväärtus. Tehingute osas ei ole

ilmselt tagasivõitmist otstarbekohane läbi viia, sest kohtuvaidlustele kuluv ajaline ja rahaline

ressurss ei võimalda oluliselt suurendada võlausaldajate nõuete rahuldamist.

PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata

raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse

kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus

esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Võlgnikul on vara pankrotimenetluse läbiviimiseks ebapiisavalt ja ei ole tuvastatud selgeid aluseid

vara tagasi võitmiseks, mis võimaldaks oluliselt suurendada võlausaldajate nõuete rahuldamist.

Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 19.08.2020 väljaandes Ametlikud Teadaanded

võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 4000 eurot kohtu

deposiidina. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiidina

tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et R. K. O. pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1

alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul

pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui

pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri

tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.

Kohus leiab, et kuna võlgnikul on varana sõidukid Citroen Berlingo, registreerimismärgiga XXX,

v.l. 2002, ja Peugeot Boxer, registreerimismärgiga XXX, v.l. 2002, tuleb ajutisele haldurile anda

luba sõidukite võõrandamiseks ja Maanteeametil kustutada sõidukitele seatud käsutamise

keelumärked. Müügist saadud rahaliste vahendite arvel tuleb maksta kõigepealt vastavalt PankrS §

29 lg-le 8 ajutise halduri tasu ja katta vajalikud kulutused.

R. K. O. dokumentide hoidjaks määrab kohus osaühingu juhatuse liikme S. V.

Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitise lahendab kohus eraldi määrusega pärast võlgniku vara

müüki. Pärast võlgniku vara müüki lahendab kohus ka võlausaldajale tagastamisele kuuluva

deposiidisumma.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik