2-18-14327/42 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Kersti Kerstna-Vaks, Viivi Tomson

Otsuse tegemise aeg ja koht

14. september 2020, Tartu

Tsiviilasja number

2-18-14327

Tsiviilasi

A.A. hagi Kentaur Haldus OÜ vastu töövaidluses

Tsiviilasja hind apellatsioonikohtus

2616 eurot 70 senti

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

A.A. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Apellant (hageja): A.A. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Maarika Kutser

Vastustaja (kostja): Kentaur Haldus OÜ (registrikood

11437197), lepinguline esindaja Liina Karlson

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus osaliselt hagi rahuldamata jätmise osas ja

teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi rahuldada täielikult ja välja mõista Kentaur

Haldus OÜ-lt A.A. kasuks saamata jäänud töötasu X eurot X senti ning muuta

menetluskulude jaotust.

2. Muus osas jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus muutmata.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt:

„4.1. Rahuldada hagi.

4.2. Välja mõista Kentaur Haldus OÜ-lt A.A. kasuks saamata jäänud töötasu X eurot X

senti“.

5. Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus Kentaur Haldus OÜ kanda.

6. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse

jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. A.A. (töötaja) esitas 6. aprillil 2018 töövaidluskomisjonile avalduse Kentaur Haldus OÜ

(tööandja) vastu, milles palus mõista tööandjalt töötaja kasuks välja saamata jäänud töötasu

perioodi 12. veebruar kuni 10. märts 2018 eest X eurot X senti.

2. Töövaidluskomisjon rahuldas 24. augusti 2018 otsusega avalduse ja mõistis tööandjalt töötaja

kasuks välja saamata jäänud töötasu X eurot X senti.

3. Tööandja esitas Viru Maakohtule taotluse töötaja poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse

läbivaatamiseks hagimenetluses. Tööandja leidis, et töövaidlusavaldus tuleb rahuldada osaliselt

summas X eurot X senti.

4. A.A. (hageja) esitas 16. oktoobril 2018 maakohtule hagiavalduse, milles palus välja mõista

Kentaur Haldus OÜ-lt (kostja) hageja kasuks välja saamata jäänud töötasu X eurot X senti.

Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel tööleping, mille alusel pidi hageja asuma tööle

24. jaanuarist 2018. Töötamise registri kande kohaselt algas töösuhe 12. veebruaril 2018 ja lõppes

12. märtsil 2018 töölepinguseaduse (TLS) § 79 alusel poolte kokkuleppel. Töölepingu punkti 5.1.

kohaselt asus töötaja tööle ehitustöölise ametikohal ja lepingu punktis 6.1. on fikseeritud, et töötaja

brutotöötasuks on X eurot tunnis. Töölepingu punkt 4.1. sätestas, et töötaja asub tööle täistööajaga

ja tööaja kestus on 8 tundi päevas ning 40 tundi nädalas. Hageja oli seisukohal, et lähtuda tuleb

töölepingu p-s 6.1. kokkulepitud töötasu suurusest ning poolte vahel puudusid igasugused muud

kokkulepped töötasu osas. Kuna töökoht oli Norras, oli põhjendatud ka suurem tunnitasu.

Hageja töötas kokku 209,5 töötundi (normtunde 157 x X eurot X senti = X eurot X senti; ületunde

46,5 x (X eurot X senti x 1,5) = X eurot X senti; riigipühal 6 tundi x (X eurot X senti x 2) = X

eurot X senti). Seega oli hageja poolt välja teenitud summa X eurot X senti (bruto). Kostja kandis

7. märtsil 2018 hagejale X eurot X senti selgitusega töötasu (brutosumma X eurot X senti), kuid

ülejäänud töötasu X eurot X senti (brutosumma) on kostjal tasumata.

5. Kostja vaidles hagiavaldusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Kostja leidis, et pooled

ei ole hageja väidetud tingimustel töölepingut sõlminud. Poolte kokkuleppe kohaselt oli tegelik

töötasu suurus X eurot tunnis (bruto), mitte X eurot tunnis. Kostja ei vaielnud vastu töötatud

tundide arvule, milleks on 209,5 tundi. Kostja leidis, et töövaidluskomisjoni otsuses on norm- ning

ületundide arvestus ebaõige. Kostja leidis, et hagejal on saamata jäänud töötasu summas X eurot

X senti (bruto).

Kostja vaidles hageja töötundide arvestusele vastu. Vaidlust ei ole selle üle, et perioodil

12. veebruar 2018 kuni 12. märts 2018 oli üks riigipüha 24. veebruar ja hageja töötas sel päeval

6 tundi. Seega on saamata jäänud töötasu suurus 6 x X x 2 = X eurot; normtunde 165 h, st saamata

jäänud töötasu suurus 165 x X = X eurot. Vaidlus on ületundide osas. Kostja arvestuse kohaselt

tegi hageja ületunde 27,5, st saamata jäänud töötasu suurus on 27,5 x X = X eurot X senti.

Ülejäänud ületundide osas pooltel kokkulepet ei olnud, nõue on põhjendamata ja tõendamata.

Seega on hagejal õigus saada X eurot X senti, millest X eurot X senti (bruto) on kostja töötajale

tasunud. Seega on hagejal saamata X eurot X senti.

MAAKOHTU LAHEND

6. Viru Maakohus rahuldas 9. aprilli 2020 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja saamata jäänud töötasu X eurot X senti. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

Maakohtu põhjenduste kohaselt kuulub kohaldamisele Eesti õigus.

Hageja töölepingu eksemplari on allkirjastanud üksnes tööandja. Esitatud asjaoludest ei ilmne, et

lepingupooled oleksid omavahel allkirjastatud lepingueksemplare vahetanud. Nii hageja kui kostja

juhatuse liikme vande all antud ütluste järgi sai hageja kirjaliku lepingu alles vahetult sadamas.

Seadus ei näe ette võimalust, et kirjalik tööleping loetakse sõlmituks üksnes ühe (kohustatud)

lepingupoole allakirjutamisega. Kohus leidis, et hageja viidatud kirjalikku lepingut ei saa lugeda

sõlmituks võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 4 tähenduses.

Kohus leidis, et poolte kokkulepe töötasu suuruse osas ei ole tõendatud. Hageja ja kostja esindaja

vande all antud ütlused töötasu suuruse osas on vastuolulised. TLS § 29 lg 2 kohaselt kui töötajale

lepingu järgi makstava tasu suurust ei ole kokku lepitud või kui kokkulepet ei suudeta tõendada,

on töötasu suuruseks kollektiivlepingus ettenähtud, selle puudumisel sarnase töö eest sarnastel

asjaoludel tavaliselt makstav tasu. Riigikohus on asunud seisukohale, et kui poolte kokkulepet

usaldusväärsete kirjalike tõendite alusel tuvastada ei saa, tuleb töötasu kindlakstegemisel lähtuda

mõistlikust töötasu määrast, mida sama tegevusalaga ettevõtted tavapäraselt sama

kvalifikatsiooniga töötajale maksavad (RKTKo 3-2-1-124-05, p 12).

Hagiavalduse kohaselt töötas hageja ehitustöölise ametikohal. Kostja on esitanud tõendina samuti

Norras ehitusel töötanud B.B.ga, C.C.ga ja D.D.ga 21. mail 2018 sõlmitud lepingud, mille kohaselt

on töötaja brutotöötasuks X (rahaühik märkimata) kuus. Kohus nõustus hagejaga, et töölepingud

sõlmitakse individuaalselt ja läbirääkimiste teel. Samas on kohtu hinnangul käesolevas asjas

võimalik neis toodud töötasu andmeid kasutada sarnast tööd tegevatele töötajatele tööandja poolt

makstavate tasude võrdlemisel. E.E. ja F.F.i seletuste põhjal oli töötaja positsioon võrreldav

eelnimetatud töötajate omaga. Kohus möönas, et töötaja oskuste ja tööülesannete põhjal on isegi

ainult hageja taotletud normtöötundide pealt arvestatud töötasu X eurot X senti, millele lisandub

lähetuskulude hüvitis (X eurot), märkimisväärselt suurem lisatud lepingutes toodust.

Muude usaldusväärsete tõendite puudumisel lähtus maakohtu kooskõlas TLS § 29 lg-s 2

sätestatuga

Statistikaameti

andmebaasis

esitatud

andmetest,

mille

kohaselt

oli

2018. aasta I kvartalis ehituse valdkonnas keskmine brutokuupalk 1146 eurot. TLS § 43 lg 1 alusel

eeldatakse, et töötaja töötab 40 tundi seitsmepäevase ajavahemiku jooksul (täistööaeg), kui

tööandja ja töötaja ei ole kokku leppinud lühemas tööajas (osaline tööaeg). Sama paragrahvi lõike

2 kohaselt eeldatakse, et töötaja töötab 8 tundi päevas. Kuivõrd poolte esitatust ei ilmne, et neil oli

eeltoodust erinev kokkulepe, tuleks brutokuupalga 1146 eurot põhjal arvutatuna keskmiseks

brutotunnitasuks 6 eurot 82 senti (1146/keskmine töötundide arv kuus 168). Lähtudes kostja poolt

võrdluseks esitatud lepingutes toodust, oleks keskmiseks brutotunnitasuks X eurot X senti

(X/168). Kuna tegemist on võrreldavate töötasumääradega ja arvestades töötaja nõrgemat

positsiooni töösuhtes, pidas kohus põhjendatuks lähtuda töötasu suuruse arvestamisel viimasest

brutotunnitasust.

Hageja tööajaarvestus põhineb objektijuht F.F.i poolt 11. märtsil 2018 avaldajale saadetud

töötundidel. Hageja on esitanud nõude üksnes 12. veebruarist kuni 10. märtsini 2018 tehtud tööde

kohta. Pooled lähtuvad Norras töötamisel Eestis kehtivast pühade ja tähtpäevade seaduse §-st 1 ja

TLS §-st 53, millest tulenevalt lühendas tööandja Eesti Vabariigi aastapäevale eelnevat tööpäeva

kolme tunni võrra. Seega on ajavahemikul 12. veebruar kuni 28. veebruar 2018 101 (12 x 8 + 5)

normtöötundi, 1. märts kuni 10. märts on 56 (7 x 8) normtöötundi, kokku 157 tundi. Maakohus

leidis, et töötaja normtöötundide põhjal on tema saadavaks tasuks X eurot X senti (157 x X eurot

X senti).

Hageja on taotlenud 24. veebruaril 2018 töötatud 6 tunni eest TLS § 45 lg 2 alusel 2-kordset

töötasu. Kostja nõustus, et hageja tegi 24. veebruaril 2018, s.o riigipühal, tööd ja seega on õigus

suuremale töötasule. Samas on kohtuistungil kostja esindaja oma seisukohta muutnud. Maakohus

leidis, et põhjendatud on lugeda 24. veebruaril 2018 tehtud 6 tundi ületunnitööks, mille eest

tööandja nägi ette tasu kahekordses määras, s.o X eurot X senti (6 x X eurot X senti x 2).

Maakohus leidis, et kostja selgitused ületunnitööde tegemise kokkuleppe osas on vastuolulised.

Tööaja arvestuse pidamine, mis on aluseks töötasu arvestusele, on TLS § 28 lg 2 p 4 alusel tööandja

kohustus. Kostja vaidleb vastu hageja esitatud ületunnitöö arvestusele, kuid on jätnud esitamata

omapoolse tööaja arvestuse töötatud päevade lõikes koos seda kinnitavate tõenditega. Maakohus

lähtus projektijuhi koostatud ja hagejale esitatud andmetest ületunnitööde tegemise kohta.

Töövaidluskomisjonile esitatud tööajaarvestus ja projektijuhi istungil antud ütlused kinnitavad nii

ületunnitööde tegemist kui arvestamist. Samuti on kostja nõustunud, et hageja on teinud

ületunnitööd 27,5 tunni ulatuses. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud ületunnitööde tegemist

väiksemas ulatuses kui hagis toodud arvestuses, lähtus maakohus töötasu arvestamisel viimasest.

Ületunnitööde hüvitamise osas nõustus maakohus hagejaga, et kooskõlas TLS § 84 lg-ga 1 tuleb

töötajale hüvitada ületunnitöö rahas (1,5-kordse töötasuna). Eeltoodust tulenevalt kuulub hagejale

ületunnitöö eest tasumisele ajaperioodi 12. veebruar 2018 - 10. märts 2018 eest X eurot X senti

(46,5 x X eurot X senti x 1,5), millele lisandub 24. veebruari 2018 eest X eurot X senti, kokku

summas X eurot X senti.

Pooltel ei ole vaidlust, et tööandja tasus töötajale X eurot X senti töötasuna (brutosummana X

eurot X senti). Kostja peab tasuma töötasu X eurot X senti (X eurot X senti +

X eurot X senti). Seega on hageja nõue põhjendatud summas X eurot X senti (X eurot X senti – X

eurot X senti), milline summa tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna tegemist on

brutotasuga, tuleb kostjal sellest summast kinni pidada seaduses sätestatud maksud.

Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel poolte endi

kanda.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

7. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb maakohtu otsuse tühistamist osaliselt hagi

rahuldamata jätmise osas ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldada. Hageja palub

menetluskulud jätta kostja kanda.

Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohaselt ei nõustu hageja kohtu seisukohaga selles, et

kirjalikku töölepingut ei saa lugeda sõlmituks üksnes ühe lepingupoole poolt allakirjutamisega.

Praeguses asjas on tõendatud, et läbirääkimiste tulemusena esitas kostja omapoolse kirjaliku

pakkumuse (VÕS § 16 lg 1), kus oli fikseeritud töölepinguseaduses nõutud tingimus, töötasu

suurus, ning allkirjastas oma pakkumuse. Kuigi hageja ei allkirjastanud talle esitatud pakkumust

(hageja väitel keegi temalt allkirja ei nõudnud ja tegemist oli ainult ühe eksemplariga), aktseptis

ta lepingu sõlmimise ettepanekut oma teoga (VÕS § 20 lg 1), kuna asus täitma tööülesandeid

lepingus määratud tingimustel. Hageja leidis, et isegi juhul, kui töötaja poolt allkirjastamata

dokumenti ei saa käsitleda töölepinguna, siis kuna hageja poolt allkirjastamata töölepingus

sisalduvad kõik TLS § 5 lg-s 1 sätestatud andmed, saab seda käsitleda kui töötaja teavitamist

töötingimustest, millele tööandja omalt poolt alla kirjutas ja töötajale enne tööle asumist esitas.

Seega ei oma tähtsust, et dokumendil puudub töötaja allkiri. Poolte kokkulepe töötasu suuruse

kohta on tõendatud.

Hageja leiab, et käesoleval juhul ei oma asjast tähtsust, missugust kvalifikatsiooni nõudvaid töid

hageja objektil teostas. Mõlemad pooled on kohtus väitnud, et Norras on ehitustöölise

miinimumpalk X eurot tunnis. Kohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid.

Maakohus ei ole selgitanud, miks ta võttis Norras töötamise korral arvesse Eestis ehituse

valdkonnas makstud keskmise brutopalga. Hageja leiab, et käesoleval juhul on tõendatud töötasu

suurus X eurot tunnis ning seetõttu on hagejal õigus nõuda saamata jäänud töötasu kokku

brutosummas X eurot X senti.

8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hageja kanda ning kohustada hagejat tasuma menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni nende täitmiseni viivist VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud

määras.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus tuleb tühistada osaliselt hagi

rahuldamata jätmise osas ja ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldab hagi

ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks saamata jäänud töötasu X eurot X senti (TsMS § 657 lg

1 p 2). Samuti muudab ringkonnakohus menetluskulude jaotust.

Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 9. aprilli 2020 otsus muutmata.

Vastavalt TsMS § 651 lg 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Hageja on vaidlustanud maakohtu otsust osas, milles hagiavaldus jäeti rahuldamata, hagi

rahuldatud osa peale ei ole kaebust esitatud. Seega kontrollibki ringkonnakohus maakohtu otsuse

seaduslikkust ja põhjendatust osas, milles hagi jäeti rahuldamata.

10. Hagiavalduse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu X eurot X

senti. Maakohus mõistis kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu X eurot X senti.

Ülejäänud osas jättis maakohus muuhulgas hagi rahuldamata seetõttu, et pooled ei sõlminud

kirjalikku töölepingut (hageja esitatud töölepingul puudus hageja allkiri) ning seetõttu maakohtu

arvates ei ole tõendatud asjaolu, et pooled leppisid kokku töötasus X eurot X senti/tund (töölepingu

p 6.1 – I kd tl 53 pöördel).

Asja materjalidest nähtuvalt töötas hageja Norras ning tema saamata jäänud töötasu nõude

õiguslikuks aluseks on poolte kokkulepe.

Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et pooled leppisid töölepingu sõlmimisel kokku

töötasus, milleks oli tunnitasu X eurot/tunnis ning maakohtu vastupidine seisukoht on ebaõige.

11. Ringkonnakohus leiab, et vaatamata hageja allkirja puudumisele tema poolt maakohtule

esitatud töölepingul, on pooled sõlminud kokkuleppe töötasus X eurot/tunnis.

Töölepingu sõlmimiseks vajalikud vastastikused tahteavaldused on pakkumus ja nõustumus

(VÕS § 16 ja 20). Pakkumuseks on töölepingu sõlmimise ettepanek, mis on piisavalt määratletud

ja väljendab pakkumuse esitaja (nt tööandja) tahet olla ettepanekuga nõustumise saamisel

õiguslikult seotud. Tööandja peab seega esitama töötajale konkreetsed töötingimused, millega ta

soovib töötaja tööle võtta.

Asja materjalide juures asuv tööleping on käsitletav kostja pakkumusena hagejale töölepingu

sõlmimiseks, sest selles on kostja tööandjana esitanud hagejale kui töötajale konkreetsed

töötingimused, millega ta soovis töötajat tööle võtta.

Selleks, et leping saaks sõlmitud, peab töötaja esitama lepingu sõlmimiseks vajaliku nõustumuse.

Nõustumus on otsese või kaudse tahteavalduse ehk mingi teoga väljendatud nõusolek sõlmida

leping pakkumuses märgitud tingimustel. Hageja on väljendanud oma nõusolekut lepingu

sõlmimiseks sellega, et asus täitma tööülesandeid kostja pakkumuses määratud tingimustel.

Lähtudes eeltoodust oli poolte vahel tööleping sõlmitud ning seega olid pooled kokku leppinud

töötasus X eurot/tunnis (töölepingu p 6.1).

12. Ringkonnakohtu arvates välistab kostja vastuväite poolte kokkuleppe puudumise kohta

töötasus juba tema enda allkiri töölepingul. Allkirjastades töölepingu on kostja soovinud olla

seotud töölepinguga (sh lepingus märgitud töötasu suurusega) ning seetõttu on asjakohatu tema

väide, et suulise kokkuleppe alusel oli kokkulepitud töötasu erinev töölepingus märgitust. Hageja

on eitanud töölepingus märgitust erinevat suulist kokkulepet töötasu suuruse kohta ning tema

väitel asus ta tegema töölepingus kokkulepitud tööd lepingus märgitud tingimustel.

13. Ringkonnakohus nõustub hageja seisukohaga, et isegi juhul, kui hageja poolt allkirjastamata

lepingut ei saa käsitleda töölepinguna, siis kuna kostja poolt allkirjastatud töölepingus sisalduvad

kõik TLS § 5 lg-s 1 sätestatud andmed, saab seda käsitleda kui töötaja teavitamist töötingimustest

(s.o tegemist on töölepingu kirjaliku dokumendiga).

Siinkohal märgib ringkonnakohus, et kuna asjas oleva dokumentaalse tõendi (tööleping) alusel on

tuvastatav poolte kokkulepe töötasu kohta, siis ei ole asjakohasteks tõenditeks kostja poolt esitatud

teiste töötajatega sõlmitud töölepingud.

14. Maakohus tuvastas vaidlustatud otsuses, et 1) hageja töötas ajavahemikul 12.02. – 10.03.2018

209,5 töötundi, sh 157 normtöötundi (maakohtu otsuse p 12); 2) 24.02.2018 töötatud 6 tunni

ületunnitöö eest on hagejal õigus saada tasu kahekordses määras (maakohtu otsuse p 13);

3) 46,5 ületunni eest on hagejal õigus saada 1,5-kordset töötasu (maakohtu otsuse p 14).

Apellatsioonkaebuses ei ole vaidlustatud maakohtu poolt tuvastatut (s.o et hageja töötas

ajavahemikul 12.02. – 10.03.2018 209,5 töötundi, sh 157 normtöötundi ja 52,5 ületundi). Samuti

ei ole apellatsioonkaebuses vaidlustatud asjaolu, et 6 tunni ületunnitöö eest on hagejal õigus saada

tasu kahekordses määras ja 46,5 ületunni eest 1,5-kordses määras.

15. Ringkonnakohus tuvastas, et pooled on kokku leppinud töötasus X eurot/tunnis. Arvestades

maakohtu poolt tuvastatut (ja mida ei ole vaidlustatud), on hagejal õigus saada saamata jäänud

töötasuna normtöötundide eest X eurot X senti (157 normtöötundi x tunnitasu X eurot = X eurot)

ning ületundide eest X eurot X senti (24.02.2018 eest 6 ületundi x (tunnitasu X eurot x 2) =X

eurot + (46,5 ületundi x (tunnitasu X eurot x 1,5) = X), kokku X eurot). Kokku on töötasuks

perioodi 12.02. – 10.03.2018 eest X eurot X senti (X + X = X).

Kostja on tasunud hagejale 07.03.2018 töötasuna X eurot X senti, seega on saamata jäänud

töötasuks kokku brutosummas X eurot X senti (X - X = X eurot).

Lähtudes eeltoodust ringkonnakohus rahuldab hagi ja mõistab välja kostjalt hageja kasuks saamata

jäänud töötasuna X eurot X senti (bruto).

16. Kuna ringkonnakohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus

TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast käesoleva otsuse jõustumist

TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

Üllar Roostoja

Kersti Kerstna-Vaks

Viivi Tomson