2-19-20662/26 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hele Kaldma

Otsuse avalikult teatavakstegemise

aeg ja koht

11. september 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-20662

Tsiviilasi

Vertes

OÜ

hagi

aktsiaselts

Tesman

vastu

võlgnevuse väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

18 325,73 eurot

Menetlusosalised ja

nende esindajad

Hageja: VERTES OÜ (registrikood 11105877,

aadress Hausi, Tähtvere küla, 61410 Tartu linn),

lepinguline esindaja: vandeadvokaat Andres Kalm

(Advokaadibüroo

TGS

Baltic,

e-post

menetlus@tgsbaltic.com)

Kostja:

aktsiaselts

TESMAN

(registrikood

10275264, aadress Lootsi tn 3a-42, Kesklinna

linnaosa, 10151 Tallinn, e-post info@tesman.ee),

lepinguline esindaja S. T. (e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

18. august 2020

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

Vertes

OÜ

hagi

aktsiaselts

Tesman

vastu

võlgnevuse

väljamõistmiseks.

2. Mõista Aktsiaselts Tesmanilt Vertes OÜ kasuks välja põhivõlg 15 477,81 eurot,

hagi esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 23,22 eurot ning alates 24.

detsembrist 2019 viivis 0,05% päevas tasumata põhivõlalt, kuni põhivõla

tasumiseni.

3. Jätta rahuldamata aktsiaselts Tesman tasaarvestusnõue.

4. Jätta Tartu Maakohtu 27.12.2019 ja 10.01.2020 hagi tagamise määrused jõusse

kuni käesoleva kohtuotsuse täitmiseni.

5. Jätta menetluskulud aktsiaselts Tesman kanda.

6. Määrata hageja menetluskulude suuruseks 7628 eurot.

7. Mõista aktsiaseltsilt Tesman Vertes OÜ kasuks välja menetluskulu 7628 eurot.

8. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (7628 eurot) tuleb Aktsiaseltsil

Tesman tasuda Vertes OÜ kasuks kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

2/7

menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses.

9. Tagastada Vertes OÜ-le enammakstud riigilõiv summas 150 eurot hageja

arveldusarvele nr XXX (Swedbank).

10. Pärast käesoleva otsuse jõustumist tagastada Vertes OÜ-le hagi tagamise tagatis

summas 1020 eurot, kandes vastava summa hageja arveldusarvele nr XXX

(Swedbank).

Toimetada otsus kätte pooltele.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Otsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta

seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja

lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD

1. Vertes OÜ (hageja) esitas 23. detsembril 2019 Tartu Maakohtule Aktsiaselts Tesman

(kostja) vastu hagi töövõtulepingust tuleneva tasu 15 477,81 euro ja viivise saamiseks

põhivõlalt 0,05 % päevas.

Hagi kohaselt sõlmisid pooled 11.09.2019 ehituse töövõtulepingu nr 11/09/19, mille

kohaselt pidi hageja kostjale paigaldama 1,5 mm HDPE geomembraani ja geotekstiili

lägahoidlasse Saaremaal K. s ning kostja kohustus selle eest tasuma 60 110,40 eurot.

Lepingu punkti 6.1 kohaselt pidi kostja hagejale kokkulepitud tasu maksma kolmes osas –

esimese osa lepingu sõlmimisel, teise osa pärast materjalide tarnet objektile ning kolmanda

osa 14 päeva jooksul pärast tööde lõpetamist ning akti ja arve esitamist. Kostja ei ole

tasunud viimasest lepingujärgsest osamaksest 15 477,81 eurot.

2. Kostja vaidleb hagile vastu, leides, et poolte kokkuleppe aluseks oli hageja esitatud

06.09.2019 hinnapakkumine, milles oli välja toodud eeldatav geomembraani ja geotekstiili

kogus ning mõlemat oli arvestatud teostatud tööde jaoks 7 931 m². Kuna hageja poolt

esitatud aktist ja arvest nähtus, et geomembraani tegelik kulu oli 8 415 m² ja geotekstiili

tegelik kulu 9 240 m², siis keeldus kostja akti allkirjastamisest, kuna ei olnud esitatud

tööde teostusjooniseid ning samuti ei olnud tõendatud ega põhjendatud materjali kulu arvel

ja aktil toodud määras. Kostja töötaja poolt 16.10.2019 teostatud 3D mõõdistuse kohaselt

ei saanud geotekstiili ega geomembraani kulu olla suurem kui 7 230 m². Seega on hageja

esitanud tasumise nõude materjali kulu osas, mida tegelikkuses hageja pole kandnud.

Seega ei ole käesoleva hetkeni tööd kostja poolt vastu võetud ning kostjal ei lasu ka arve

tasumise kohustust. Nimetatust tulenevalt on põhjendamatu ka hageja viivisenõue.

3/7

3. Kostja esitas ka tasaarvestusavalduse kostja poolt hageja kasutusse tööde tegemiseks

antud renditud ekskavaatori ja abitööjõu osas summas 14 400 eurot (koos käibemaksuga).

Peale tasaarvestuse tegemist on kostjal nõue hageja vastu 4 707,84 eurot

4. Hageja tasaarvestusavaldusega ei nõustu, kuna tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud on

põhjendamatud. Hageja on kostjale viidanud, et objektil valitses liigvesi (16.10.2019 e-

kiri), samas kui lepingu p 4.2 kohaselt oli veebvaba tööfrondi tagamine tellija ehk kostja

kohustuseks. Nii ekskavaatorit kui ka abitööjõudu oli objektile vaja seoses objektil

valitsenud liigveega. Pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid ekskavaatori ja tööjõu

kasutamiseks seetõttu, et hagejal polnud tehnikat ega tööjõudu kokkulepitud tööde

teostamiseks. Vastupidiselt kostja väidetule olid ekskavaator ja abitööjõud objektile

vajalikud siiski kostja enda kohustuse täitmiseks – kostja tellitud ekskavaator kaevas

objektil kraave, seejärel abitööjõud korraldas kraavist vee väljapumpamise, kraavid lükati

kinni ja alles siis sai hageja asuda oma töölõiku tegema, s.t materjali paigaldama.

KOHTU SEISUKOHT

5. Hageja on esitanud töövõtulepingu alusel tasu maksmise nõude. Pooled ei vaidle selle

üle, et hageja on töövõtulepingu alusel kokkulepitud tööd teinud ning tasu nõue on

põhimõtteliselt sissenõutav. Poolte vahel on vaidlus selles, kas hageja on teostanud töid

lepingus kokkulepitud mahust väiksemas mahus. Kostja väitel kulus hagejal vähem

materjali kui hageja oli aktis ja arvel kajastanud.

6. Ehituse töövõtulepingust nr 11/09/19 p-st 5.1 nähtub, et hageja ja kostja olid kokku

leppinud tööde maksumuse, s.o. 60 111 eurot (sh käibemaks). Lepingu punktis 5.2 olid

pooled kokku leppinud, et tööde tegelike mahtude muutumisel kuni kümme protsenti,

võetakse aluseks hinnapakkumisel näidatud ruutmeetri hind. P 5.3 kohaselt materjalide

ankurdamiseks vajalik materjal ankrukraavis loetakse kaetud pinna hulka. Töövõtja kulu

on materjalide ühendamisel vajalikud tehnoloogilised ülekatted.

7. Kostja märgib, et poolte vahelise töövõtulepingu hinnapakkumises oli toodud välja

geomembraani ja geotekstiili eeldatav kogus ning mõlemat oli arvestatud teostatud tööde

jaoks 7 931 m2. 14.10.2019 edastatud e-kirjas (tlk 14) esitas hageja kostjale aga akti ja

arve, mille kohaselt oli geomembraani tegelik kulu 8 415 m2 ja geotekstiili tegelik kulu 9

240 m2. Ühtegi dokumenti nimetatud materjali tegeliku kulu tõendamiseks hageja kostjale

esitanud ei ole. Kostja poolt teostatud mõõtmistulemuse kohaselt kulus nii geomembraani

kui ka geotekstiili 7 230 m². Kostja vastuväite kohaselt ei teostanud hageja tööd lepingus

kokkulepitud mahus. Kostja selgitab, et asjas tuleb eristada materjaliga kaetud pinda

ruutmeetrites ning selle pinna katmiseks vajaliku materjali kulu ruutmeetrites. Leping

sätestas töövõtja tasu arvestamise lähtekohaks just materjaliga kaetud pinna ruutmeetrite

arvu, mitte materjali kulu. Nimelt sätestas töövõtulepingu p 5.3, et materjalide

ankurdamiseks vajalik materjal ankrukraavis loetakse kaetud pinna hulka ning töövõtja

kulu on materjalide ühendamisel vajalikud tehnoloogilised ülekatted. Seega nägi leping

ette seda, et vähemalt mingi osa materjali ruutmeetrite arvust on igal juhul töövõtja kulu,

mistõttu materjali kulu ruutmeetrites ei saanud olla võrdne materjaliga kaetud pinna

ruutmeetrite arvuga. Sellest tulenevalt on ka oluline reaalselt kaetud pinna ruutmeetrite

arvu tuvastamine. Kostja kontrollmõõtmised näitavad, et tegelikult kaetud pind on

väiksem, kui pakkumuses näidatud ruutmeetrite arv (mis tegelikult käis üldse materjalikulu

ruutmeetrite kohta), millest tulenevalt ei saa kostja tasunõue olla põhjendatud ega

vastavuses töövõtulepinguga. Samas ei kajasta ükski hageja poolt esitatud tõend, kui suure

pindala hageja ära kattis, ehkki just hageja peaks pindala suurust tõendama, kuivõrd sellest

sõltub tema tasu suurus.

4/7

Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on paigaldanud objektile kogu kokkulepitud

ulatuses geotekstiili ja geomembraani. 23.10.2019 on hageja esitanud kostjale

teostusjoonise. Teostusjoonisel on esitatud paigaldatud geomembraani paanid nende

paigaldamise järjekorras ning paanide mõõdud. Kokku on paigaldatud paanide mõõt

teostusjoonise andmete järgi 8 417,5 m². Kostja ei ole kohtu ette toonud tõendeid, millest

nähtuks, et kostja oleks kohtueelselt hageja poolt esitatud andmetele vastu vaielnud.

Vastupidiselt on hoopiski tõendatud, et kostja on tööde eest osaliselt tasunud. Kostja esitas

oma väidete tõendamiseks (materjali väiksema mahu osas) tõenditena kostja töötaja poolt

16.10.2019 teostatud 3D mõõdistuse tulemuse ning hilisemalt ka maamõõdubüroo OÜ H.

30.10.2019 mõõdistustulemused pdf-formaadis ja dwg formaadis ehk toorfailina (I kd, tlk

203). Täiendavalt esitati kostja juhatuse liikme poolt Exceli tabelis koostatud pinnalaotuse

arvestuse, mis põhineb OÜ H. mõõdistustulemustel (tlk 203 pöördel). Kohtuistungil jäi

kostja 30.10.2019 esitatud mõõdistustulemuse juurde ning palus tõendi kohtul vastu võtta

ning sellega asja lahendamisel arvestada. Hageja viitas, et esitatud fail ei tõenda seda, mis

on kaetud pind ning esitatud teostusjoonis ei sisalda andmeid objekti pindala kohta ega ka

objektile paigaldatud geomembraani mahu kohta. Samuti ole kohtule esitatud toorfaili.

Lisaks viitas hageja, et toimiku tlk 203 pöördel olev arvutus ei ole tõend TsMS mõttes.

Kohus jättis 30.10.2019 mõõdistustulemused asja juurde tõendina võtmata, kui asjakohatu

tõendi. Seega on kostja väited lepingulisest mahust materjali väiksemas mahus

paigaldamise osas tõendamata.

Hageja on selgitanud, et esitatud tasunõue põhineb poolte vahelises lepingus kokkulepitud

töömahul. Kuigi hageja oli objektil valitsenud olukorra tõttu sunnitud tegema töid lepingus

ettenähtust suuremas mahus ning paigaldas objektile geomembraani 8 415 m² ning

geotekstiili 9 240 m², esitas hageja kostjale akti ja arve siiski lepinguliste mahtude ehk 7

931 m² alusel. Kuna hageja esitatud tasunõue põhineb poolte vahelises lepingus

kokkulepitud töömahul ja kokkulepitud summas, siis puudub kohtul vajadus analüüsida,

kas töövõtja kannab töö maksumuse riski (Riigikohtu lahend 2-15-15662).

8. Kohus nõustub hageja käsitlusega selles, et isegi siis kui kostja oleks tõendanud ära

hinnapakkumises näidatust väiksemat materjalikulu, ei oleks see andnud kostjale õigust

maksta kokkulepitust väiksemat tasu. VÕS § 639 (pealkirjaga „Eelarve ületamine“)

regulatsiooni peamine eesmärk on siduva eelarve korral keelata töövõtjal eelarvet ületavas

osas tasu nõudmine – s.t kaitsta tellijat kokkulepitust suuremas summas tasunõude eest.

Samas ei ole VÕS § 639 reguleerimisalas ning sellest ka ei tulene, et tellija võiks maksta

kokkulepitust väiksemat tasu, kui kokkulepitud töö tegemiseks vajalik töömaht osutub

lepingus viidatud mahunäitajast väiksemaks. Sellist tellija õigust ei tulene ka ühestki muust

seadusesättest. Kohtupraktikaski on viidatud, et VÕS § 639 dispositiivsuse tõttu võivad

pooled lepinguga kokku leppida näiteks lepingu hinna muutmise õiguses juba ette juhuks,

kui töö maht suureneb (RKTKo 05.11.2008 asjas 3-2-1-79-08). Eeltoodu koosmõjust

tuleneb õiguslik eeldus, et töö käigus selguv töömahu muutus saab ennekõike mõjutada

hinda ülespoole, aga mitte allapoole; ning vastupidine peaks poolte vahel selgelt kokku

lepitud olema. Lepingu punktis 5.2, mis käsitleb töömahtude muutumist, sellist kokkulepet

hinna vähendamiseks poolte vahel ole. Seega tuleb lähtuda eeldusest, et kostja on

minimaalselt seotud lepingulise hinnaga ja hinna korrigeerimine p 5.2 alusel tuleks kõne

alla vaid VÕS § 639 viidatud eelarve ületamise juhtumil. See kehtib seda enam, et kostja

on professionaalne turuosaline, kes pidi praegusel juhul oskama hinnata tellitava töö üldist

sisu, mahtu ja õiglast hinda. Kostja teadis lägahoidla suurust ning tema eesmärk oli saada

vajalik geomembraan ja geotekstiil objektile paigaldatud. Vaidlus puudub selles, et kogu

5/7

objektile on geomembraan ja -tekstiil paigaldatud. See tähendab, et isegi, kui tegelik

töömaht olnuks lepingusse märgitud mahunäitajast väiksem, on kostja lepinguga taotletava

eesmärgi siiski saavutanud ja tal ei ole õigust lepingulise tasu maksmisest keelduda.

9. Kostja on avaldanud, et tööd ei ole käesoleva hetkeni kostja poolt vastu võetud ning

seega ei lasu kostjal ka arve tasumise kohustust.

Riigikohus on lahendis nr 2-17-15317/38 selgitanud, et kuni töö valmimiseni, töö

vastuvõtmiseni või vastuvõetuks lugemiseni VÕS § 640 lg 2 järgi (vt ka VÕS § 638)

kannab töövõtja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisikot. /.../ VÕS § 638 kohaselt on

tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see

on töö omadustest tulenevalt tavaline. /.../ Selleks, et tellija saaks lugeda tööd vastuvõtnuks

VÕS § 638 teise lause kohaselt, peab töövõtja tõendama, et ta on lepingujärgse töö valmis

teinud ja andnud tellijale töö vastuvõtmiseks mõistliku täiendava tähtaja (Riigikohtu 2.

märtsi 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14, p 18). /.../

Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kostja esitanud kohtule mitte ühtegi

asjaolu, millest tulenevalt saaks järeldada, et tööd ei saa lugeda kostja poolt vastuvõetuks.

Kostja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid millest nähtuks, et tööl oleks olulisi puuduseid.

Samas on hageja esitanud kohtule e-kirja, millest nähtub, et tööd on teostatud ja tööde

teostamise akt kostjale edastatud. Kostja ainsaks vastuväiteks oli see, et aktis märgitud

tööde maht on vale. Eelnevast tulenevalt on kohus seisukohal, et kostja ei ole tõendanud

asjaolusid, mille alusel saaks lugeda, et tööd ei ole kostja poolt vastu võetud.

Kuna töövõtulepingus kokku lepitud tööd on teostatud ja tööd on vastuvõetud ning tasu on

muutunud sissenõutavaks, on kostja töövõtulepingu järgi kohustatud hagejale tasuma

15 477,81 eurot. Seega tuleb see kostjalt hageja kasuks välja mõista.

10. Hageja on palunud kostjalt tasu maksmisega viivitamise eest mõista välja ka viivise

0,05% päevas. Kuivõrd kostja on oma tasu maksmise kohustuse täitmisega viivitanud,

tuleb hageja viivisenõue rahuldada.

11. Kostja on esitanud tasaarvestusavalduse kostja poolt hageja kasutusse tööde tegemiseks

antud renditud ekskavaatori ja abitööjõu osas summas 14 400 eurot (koos käibemaksuga).

Kostja selgitab, et kuivõrd hagejal endal puudus osaliselt tööde teostamiseks vajalik

tehnika, siis lepiti täiendavalt kokku, et kostja korraldab objektile ekskavaatori, mida

hageja saab tööde teostamiseks kasutada maksumusega 400 eurot päev 20-ks päevaks.

Samuti ei olnud hagejal piisavalt tööjõudu, millest tulenevalt korraldas kostja nõusolekul

hagejaga objektile abitööjõu koos objektijuhiga. Nimetatud teenuste eest esitas kostja

hagejale 30.12.2019 arve kogusummas 14 400 eurot (koos käibemaksuga) (tlk 146).

Hageja tasaarvestusavaldusega ei nõustu, kuna tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud on

põhjendamatud. Hageja on kostjale viidanud, et objektil valitses liigvesi (16.10.2019 e-

kiri), samas kui lepingu p 4.2 kohaselt oli veevaba tööfrondi tagamine tellija ehk kostja

kohustuseks. Nii ekskavaatorit kui ka abitööjõudu oli objektile vaja seoses objektil

valitsenud liigveega. Pooled ei ole sõlminud kokkuleppeid ekskavaatori ja tööjõu

kasutamiseks seetõttu, et hagejal polnud tehnikat ega tööjõudu kokkulepitud tööde

teostamiseks. Vastupidiselt kostja väidetule olid ekskavaator ja abitööjõud objektile

vajalikud siiski kostja enda kohustuse täitmiseks – kostja tellitud ekskavaator kaevas

objektil kraave, seejärel abitööjõud korraldas kraavist vee väljapumpamise, kraavid lükati

kinni ja alles siis sai hageja asuda oma töölõiku tegema, s.t materjali paigaldama.

6/7

Kohus on seisukohal, et kostja ei ole tõendanud poolte vahelist kokkulepet ekskavaatori ja

tööjõu kasutamiseks seetõttu, et hagejal polnud tehnikat ega tööjõudu kokkulepitud tööde

teostamiseks. Küll nähtub lepingu p-st 4.2, et tellija pidi tagama, et tööfront on veevaba.

Kostja ei ole esitanud vastuväiteid hageja selgitustele, et objektil oli liigvesi, mille

kõrvaldamine oli kostja lepingust tulenevaks kohustuseks. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus

eluliselt usutavaks, et ekskavaator ja abitööjõud objektil olid vajalikud kostja enda

kohustuse täitmiseks, pärast milliste tööde teostamist sai hageja asuda materjali

paigaldama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus kostja tasaarvestusnõude rahuldamata.

12. Kohus jätab menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda.

13. Kohus määrab kostjalt hageja kasuks välja mõistetavate menetluskulude suuruse TsMS

§ 174 lg 2 ja § 177 lg 1 p 1 alusel kindlaks praeguses otsuses, lähtudes hageja esitatud

menetluskulude nimekirjadest. Hageja menetluskulude nimekirjade kohaselt palub hageja

kostjalt välja mõista kokku menetluskulu 8506 eurot, millele lisanduvad 18.08.2020

toimunud kohtuistungi kulud summas 578 eurot.

13. Hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 900 eurot. Hageja on seisukohal, et hagi

esitamisel oleks tulnud tasuda riigilõivu summas 750 eurot.

Tulenevalt TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja lg 2 kujuneb hagihind järgmiselt. Hageja on

esitanud töövõtulepingust tuleneva tasunõude summas 15 477,81 eurot, millele lisandub

sissenõutavaks muutunud viivisnõue summas 23,22 eurot. Samuti nõuab hageja jooksvaid

viiviseid, millest tulenevalt lisandub hagihinnale ühe aasta arvestuslik viiviste summa ehk

0,05% x 365 x 15 477,81 = 2824,70 eurot. Kokku on hagihind seega 15 477,81 + 23,22 +

2824,70 = 18 325,73 eurot. RLS § 59 lg 1 ning seaduse lisa 1 kohaselt kuulub sellise

hagihinnaga hagi esitamisel tasumisele riigilõiv summas 750 eurot, mis on tasutud (lisa

15). Hageja on tasunud riigilõivu ülemäärases summas (900 eurot) ning ülemäärases osas

tasutud riigilõiv tuleb hagejale tagastada. Seega tagastab kohus hagejale 150 eurot hageja

arveldusarvele nr XXXX (Swedbank).

14. Lisaks on hageja esitanud kohtule tagatise tagastamise taotluse. TsMS § 195 lg 1

esimese lause kohaselt kui tagatise andmise põhjus on ära langenud, tagastab tagatise

määranud või selle andmist võimaldanud kohus tagatise andja avalduse alusel tagatise.

TsMS § 391 lg 2 sätestab, et hagi tagamisega tekkida võiva kahju hüvitamiseks hagi

tagamist taotlenud isikult sissenõutud tagatis tagastatakse hagi tagamist taotlenud poolele,

kui teine pool ei ole esitanud hagi kahju hüvitamiseks kahe kuu jooksul TsMS § 391 lg-s 1

nimetatud ajast alates. Vastavalt TsMS § 391 lg 1 p-le 1 peab hagi tagamist taotlenud pool

hüvitama hagi tagamisega teisele poolele tekitatud kahju, kui jõustub kohtulahend, millega

jäetakse tagatud hagi rahuldamata või läbi vaatamata või kui asjas lõpetatakse menetlus

muul alusel kui poolte kompromissi kinnitamisega.

Kohus leiab, et juhul kui maakohtu otsus jõustub osas, milles kohus hagi rahuldas on

tagatise andmise põhjus ära langenud, mistõttu kohus tagastab tasutud tagatise. Vastavalt

hageja taotlusele tagastab kohus otsuse jõustumisel, Vertes OÜ-le hagi tagamise tagatise

summas 1020 eurot, kandes vastava summa hageja arveldusarvele nr XXX (Swedbank).

15. TsMS § 139 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud riigilõiv menetluskuluks. Hageja

palub kostjalt välja mõista riigilõivu 850 eurot. Riigilõiv summas 750 eurot vastab

riigilõivuseaduse Lisa 1 järgi riigilõivule, mis tuleb tasuda hagilt hinnaga 18 325,73 eurot.

Lisaks on hageja tasunud riigilõivu summas 100 eurot kahe hagi tagamise taotluse eest,

mis on rahuldatud. Seega on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv

summas 850 eurot.

7/7

14. Lisaks eelnevale on põhjendatud kostjalt välja nõuda hageja poolt kantud kohtuvälised

kulud TsMS § 144 lg 1 p 5 summas 658 eurot (kohtutäiturikulud summas 648 eurot

(110,24+333,60+333,60) ja väljavõtete tegemise kulud summas 10 eurot (8+2).

15. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistetakse lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja on esindajakuluks märkinud kokku 6998 eurot, millele lisandub

18.08.2020 istungil osalemise kulu summas 578 eurot, seega kokku 7576 eurot.

Hagejale on õigusabikulu osutatud 41,2h ulatuses keskmise tunnihinnaga 169,85 eurot.

Kohus tutvunud hageja esindaja menetluskulude nimekirjaga ning esitatud arvetega on

seisukohal, et tegemist ei ole täies ulatuses põhjendatud ja vajalike menetluskuludega.

Kohus ei nõustu, et 18.08.2020 toimunud istungil osalemise ajakulu mõistlikuks suuruseks

on 9,5 tundi, arvestades, et istungi pikkuseks oli 1 tund ja 18 minutit. Arvestades asja

keerukust ja mahtu ning ka kostja ettevalmistusaega peab kohus siinkohal põhjendatuks

koguajakulu 4 tundi ja 18 minutit.

Seega tuleb pidada põhjendatud ajakuluks 36 tundi. Arvestades seda, et olemuslikult

peaksid hageja menetluskulud olema suuremad kui kostja omad, peab kohus antud ajakulu

võrreldes kostja ajakuluga (28h ja 13 min) proportsionaalseks antud kaasuse kontekstis.

Eelnevast tulenevalt määrab kohus hageja õigusabikulude suuruseks 170*36=6120 eurot.

16. Lähtudes eeltoodust on hageja menetluskulu, mis tuleb kostjalt välja mõista

850+658+6120=7628 eurot.

17. Vastavalt TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus hageja taotlusel, et hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni

menetluskulude tasumiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

18. Hageja on esitanud taotluse kohtuotsuse täitmiseks hagi tagamise raames kohtu

deposiiti kantud summa arvelt. Kohus selgitab, et kohtul puudub alus ilma kostja

nõusolekuta kostja raha käsutamiseks. Seega jäävad hagi tagamise abinõud kehtima kuni

kohtuotsuse täitmiseni. Kohus selgitab, et kostja saab esitada kohtule taotluse deposiiti

kantud rahasumma arvelt haginõude täitmiseks, andes nõusoleku deposiiti kantud summa

üle kandmiseks hageja arvelduskontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Hele Kaldma

kohtunik