Legislator Case Law & Legislation
2-20-1288/10 AI generated

2-20-1288/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Case Number 2-20-1288/10
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võtta vastu hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldusest osaline loobumine ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-1288 põhinõude summas 3 189 euro osas.

Legislator headnote

AI generated

2-20-1288/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja: Võtta vastu hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldusest osaline loobumine ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-1288 põhinõude summas 3 189 euro osas.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Liili Lauri

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2020, Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-1288

Tsiviilasi

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Maardu linn,

Keemikute tn 20 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

Avaldaja:

AB

„Lietuvos

draudimas“

Eesti

filiaal

(registrikood 12831829, asukoht Pärnu mnt 141, 11314

Tallinn), lepinguline esindaja A. L. (e-post xxx)

Puudutatud isik: Maardu linn, Keemikute tn 20 korteriühistu

(registrikood 80506050, asukoht Keemikute tn 20, Maardu,

Harjumaa, e-post: info@maket.ee)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine

Resolutsioon

1. Võtta vastu hageja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldusest osaline loobumine ning

lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-20-1288 põhinõude summas 3 189 euro osas.

2. Rahuldada AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali avaldus Maardu linn, Keemikute tn 20

korteriühistu vastu viiviste ja sissenõudmiskulude osas.

3. Välja mõista Maardu linn, Keemikute tn 20 korteriühistult AB „Lietuvos draudimas“ Eesti

filiaali kasuks sissenõutavaks muutunud viivis summas 5,58 eurot ja võla sissenõudmiskulu

summas 40 eurot.

4. Jätta menetluskulud puudutatud isiku Maardu linn, Keemikute tn 20 korteriühistu kanda.

5. Välja mõista puudutatud isikult Maardu linn, Keemikute tn 20 korteriühistu AB „Lietuvos

draudimas“ Eesti filiaali kasuks põhjendatud menetluskulud summas 200 eurot.

6. Puudutatud isikul Maardu linn, Keemikute tn 20 korteriühistu tuleb hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt (200 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord

Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse

Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda

riigilõiv 50 eurot.

Avaldaja nõue ja põhjendused

AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaal esitas 24.01.2020 kohtule avalduse Maardu linn, Keemikute

tn 20 korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes, mille kohaselt palus puudutatud isikult välja

mõista kahju summas 3 189 eurot; viivis põhinõudelt seisuga 24.01.2020 summas 1,40 eurot; viivis

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt alates 25.01.2020 kuni põhinõude

täieliku tasumiseni; võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot; viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras võla sissenõudmiskulult alates 25.01.2020 kuni võla sissenõudmiskulu täieliku

tasumiseni; avaldaja menetluskulu ning avaldaja menetluskulult viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates menetluskulu väljamõistmise otsuse jõustumisest kuni menetluskulu

täieliku tasumiseni.

Avalduse kohaselt on avaldaja kindlustusandja, kes on kindlustanud korteri aadressil xxx Avaldaja

ja korteriomanik on sõlminud korteri kindlustamiseks kindlustuslepingu nr 819652429.

Kindlustusvõtjaks on S. k.. Kindlustuslepingus kokkulepitud omavastutus on 200 eurot. 26.09.2019

sai avaldaja kindlustusvõtjalt kahjuteate. Kahjuteate kohaselt toimus 26.09.2019 Keemikute tn 20-

x korteris kahjujuhtum. Veekahju toimus sellel ajal, kui hoone valitseja X OÜ lülitas sisse hoone

küttesüsteemi. Küttesüsteemi väljalülitamisel vee sissevool korterisse esmalt aeglustus ja mõne aja

möödudes peatus. Korteris nr x said R. K.’i selgituse kohaselt kahjustada koridori põrand, sein,

lagi, lae peal asuv soojustusmaterjal ning ühes toas elektrikaabel. OÜ X akti kohaselt oli 26.09.2019

toimunud veekahju põhjuseks kütte sisse lülitamisel toimunud õhutamise ventiili rike. Korteri nr x

remondiks tegi hinnapakkumise R. OÜ summas 5 071,38 eurot. Avaldaja hinnangul oli korteri

parandamiseks pakutud hind mõistlik. Avaldaja ja kindlustusvõtja pidasid kahju hüvitamise osas

läbirääkimisi ning jõudsid kokkuleppele, et avaldaja hüvitab kahju summas 3 189 eurot Re. K.

arvelduskontole. Avaldaja hüvitas kahju summas 3189 eurot. Põhjusel, et veekahju sai alguse

korteriomanike kaasomandisse kuuluvast küttesüsteemist, esitas avaldaja 08.01.2020 asjast

puudutatud isikule kohtuvälise kahju hüvitamise nõude. Asjast puudutatud isik sai kahjunõude

kätte, kuid ei ole avaldajale kahju hüvitanud. Avaldajal on puudutatud isiku vastu kahju hüvitamise

nõue summas 3189 eurot, viiviste nõue ja võla sissenõudmiskulu hüvitamise nõue summas 40 eurot.

Puudutatud isiku seisukoht

Puudutatud isik Maardu linn, Keemikute tn 20 korteriühistu palub lõpetada menetluse, kuna on

kahjunõude tasunud ning jätta avaldaja menetluskulu ja sissenõudmiskulu avaldaja kanda.

Puudutatud isik tunnistas hüvitise tasumise kohustust ega hakanud avaldajale kirjalikult vastuväiteid

esitama. Selle asemel helistas puudutatud isiku majahaldur 07.01.2020 avaldaja esindajale ning

teatas, et hetkel puudutatud isikul rahalisi vahendeid hüvitise tasumiseks ei ole, aga puudutatud isik

on nõus kahju hüvitama ning hakkab selleks koheselt rahalisi vahendeid otsima. Lisaks palus

majahaldur, et avaldaja ei pöörduks antud asjas kohtusse. Puudutatud isikul oli sõlmitud

vastutuskindlustusleping kindlustusfirmaga G., selle kaudu oli võimalik tasuda avaldajale hüvitis.

Kuna majahaldur ei teadnud, kui kaua kestab vastutuskindlustuse kahjuavalduse menetlus, siis ta

hoiatas avaldajat, et võib olla ei õnnestu kahjunõude hüvitise tasumine ette antud kuupäevaks, s.o

22.01.2020. Avaldaja esindaja väitis, et pole probleemi, maksetähtaega võib pikendada. G. rahuldas

puudutatud isiku poolt esitatud kahjuavalduse ning 28.01.2020 helistas majahaldur teist korda

avaldajale ning teatas, et puudutatud isik tasub lähiajal nõutud hüvitise. Avaldaja esindaja ei öelnud,

et ta on juba esitanud puudutatud isiku vastu kohtusse avalduse. 30.01.2020 tasus puudutatud isik

avaldajale heas usus 3 189 eurot.

Avaldusest osaline loobumine

Avaldaja esitas 17.02.2020 kohtule avalduse nõudest osaliselt loobumiseks. Avalduse kohaselt

laekus avaldajale 30.01.2020 põhinõue summas 3 189 eurot, mistõttu loobub avaldaja oma

põhinõudest. Avalduse kohaselt jääb avaldaja jääb muude nõuete juurde ja nõuab puudutatud isikult

viiviste, võla sissenõudmise kulu ja avaldaja menetluskulu hüvitamist.

Kohtumääruse põhjendused

Kohus vaatab esitatud kahju hüvitamise nõuet läbi tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 475 lg 1 p-st 17 ja 613 lg 1 p 1 hagita menetluses. Vastavalt TsMS § 477 lg 1 vaatab

kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud

erisusi. Sama paragrahvi lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega

asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti ning lg 7 järgi peab

kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta

ei ole esitatud vastuväiteid. Vajaduse korral nõuab kohus avaldajalt tõendite esitamist või kogub

neid omal algatusel. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada

kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise

kohustus. Kuivõrd antud asjas seadus kohtuistungi pidamise kohustust ette ei näe, lahendab kohus

kaebuse kirjalikus menetluses. Käesolevas vaidluses on kohus määranud 09.06.2020 kohtuistugi

tulenevalt TsMS §- st 4 lg 4, et pooled saavutaksid menetluses kompromissi arvestades, et põhinõue

oli tasutud. Kohtu pakutud kompromissiga avaldaja ei nõustunud.

Avaldaja esitas 17.02.2020 kohtule avalduse nõudest osaliselt loobumiseks. Avalduse kohaselt

laekus avaldajale 30.01.2020 põhinõue summas 3 189 eurot, mistõttu loobub avaldaja oma

põhinõudest. Kohus leiab, et loobumine tuleb põhinõude osas vastu võtta ja menetlus 3 189 euro

nõudes kuulub lõpetamisele.

Avalduse kohaselt jääb avaldaja muude nõuete juurde ja nõuab puudutatud isikult viiviste, võla

sissenõudmise kulu ja avaldaja menetluskulu hüvitamist. Puudutatud isik nõustus viivise ja

sissenõudmiskulu 40 euro tasumisega. Seega ei pea kohus vajalikuks nimetatud summa osas

põhjendatust hindama. Seega kuulub puudutatud isikult Maardu linn, Keemikute tn 20

korteriühistult välja mõistmisele avaldaja AB „Lietuvos draudimas“ Eesti filiaali kasuks

sissenõutavaks muutunud viivis summas 5,58 eurot ja võla sissenõudmiskulu summas 40 eurot.

Avaldaja esitas 15.06.2020 oma menetluskulude nimekirja, mille kohaselt nõuab menetluskulude

hüvitamist summas 550 eurot. Avaldaja menetluskulud koosnevad õigusabikuludest summas 500

eurot ja riigilõivust summas 50 eurot. Avaldaja esindaja tunnitasuks on märgitud 120 eurot ning

õigusabi osutamiseks on menetluskulude nimekirja kohaselt kulunud 4 tundi ja 40 minutit.

Puudutatud isik ei nõustunud avaldaja menetluskulude, sh riigilõivu, tasumisega. Avaldaja on

kohtusse pöördunud 24.01.2020 tuginedes asjaolule, et esitas puudutatud isikule kohtuvälise nõude

08.01.2020, maksekohustusega hiljemalt 22.01.2020. Puudutatud isik on seisukohal, et 28.01.2020

helistas majahaldur teist korda avaldajale ning teatas, et puudutatud isik tasub lähiajal nõutud

hüvitise. Avaldaja esindaja ei öelnud, et ta on juba esitanud puudutatud isiku vastu kohtusse

avalduse. 30.01.2020 tasus puudutatud isik avaldajale 3 189 eurot. Seega on menetlusosalistel

vaidlus asjaolu üle, kas menetluskulu kuulub hüvitamisele. Kohus asub seisukohale, et avaldaja

menetluskulu kuulub väljamõistmisele osaliselt. Kuivõrd dokumentaalsed tõendid kinnitavad

tasunõude päeva 22.01.2020 ning makse tasumist 30.01.2020, oli avaldaja õigustatud kohtusse

pöörduma ning seega on riigilõiv põhjendatud. Kohtu hinnangul ei ole arvestades tehtud töö mahtu

ja asja keerukust põhjendatud avaldaja õigusabikulu nõue summas 500 eurot. Tsiviilasja materjale

hinnates leiab kohus, et avaldaja õigusabikulude suurus on ülepaisutatud ja põhjendatud avaldaja

õigusabikulud ei saa olla suuremad kui 150 eurot. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus puudutatud

isikult avaldaja kasuks välja avaldaja põhjendatud menetluskulud summas 200 eurot (riigilõiv 50

eurot + põhjendatud õigusabikulud 150 eurot).

/allkirjastatud digitaalselt/

Liili Lauri

Kohtunik