3-20-1289/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.09.2020, Tallinn

Haldusasja number

3-20-1289

Haldusasi

Avalanche Laboratory OÜ kaebus Rahandusministeeriumi

vastu nõudega eemaldada riigihangete registrist Avalanche

Laboratory OÜ kohta tehtud rikkumise märge seoses

raamlepinguga nr 1.1-4/2019/388

Menetlusosalised

Kaebaja – Avalanche Laboratory OÜ, volitatud esindaja

vandeadvokaat Ronald Riistan

Vastustaja – Rahandusministeerium, volitatud esindaja Silvi

Uljas

Kolmas isik – Elering AS, volitatud esindaja Karin Täär

Asja läbivaatamine

02.09.2020

RESOLUTSIOON

1. Jätta Avalanche Laboratory OÜ kaebus rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 12.10.2020 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimeta-

misest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS

§ 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-20-1289

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Avalanche Laboratory OÜ ja Elering AS (Elering) sõlmisid riigihanke korras (riigihanke

viitenumber 206560) 09.07.2019 raamlepingu nr 1.1-4/2019/388, mis lõppes 27.06.2020 /

28.06.2020.

2. Eleringi avalduse alusel kanti 06.07.2020 riigihangete registrisse Avalanche Laboratory

OÜ kohta teave 09.07.2019 raamlepinguga seotud rikkumise kohta, mille tulemusena kohaldati

õiguskaitsevahendit, s.o maksti leppetrahvi. Hiljem (13.07.2020) täiendas Elering riigihangete

registrile esitatud teavet ning lisas teabe selle kohta, et kõnesolev leppetrahvi nõue on

vaidlustatud.1

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

3. Avalanche Laboratory OÜ esitas 07.07.2020 Tallinna Halduskohtule kaebuse

(täiendatud suuliselt kohtuistungil) Rahandusministeeriumi (RM) vastu nõudega eemaldada

riigihangete registrist Avalanche Laboratory OÜ kohta tehtud rikkumise märge (maksti

leppetrahvi) seoses 09.07.2019 raamlepinguga.

1) RM on riigihangete registri haldaja ja vastutav töötleja (riigihangete registri põhimääruse

(RRPM) § 3). Eleringi avalduse alusel kandis RM 06.07.2020 riigihangete registrisse kaebaja

kohta leppetrahvi nõudmise märke. Nimelt kaebaja ja Elering sõlmisid riigihanke korras

09.07.2019 raamlepingu, mille alusel tegi kaebaja Eleringile infotehnoloogilisi arendustöid

projektinimedega sprint 3-6. Elering esitas 23.03.2020 kaebajale raamlepingu alusel leppetrahvi

nõude ja tasaarvestuse avalduse põhjusel, et kaebaja on töödega sprint 3-6 hilinenud. Kaebaja

vaidles sellele vastu ning selgitas Eleringile, et sprintide 3-6 näol ei ole vorminõuete täitmata

jätmise tõttu tegemist raamlepingule alluvate töödega, vaid tegemist on tsiviillepinguga.

Tsiviillepingu alusel ei saa ega tohi sisse kanda leppetrahvi nõudmise märget riigihangete

registrisse (RRPM § 14 p 14).

2) Kaebaja on Eesti üks suurimaid IT ettevõtteid, kes tegeleb igapäevaselt väga paljude

riigihangetega. Kõnesolev märge riigihangete registris tähendab kaebaja jaoks märkimisväärset

potentsiaalset käibe ning tulude vähenemise võimalust põhjusel, et kaebaja võidakse tulevastest

riigihangetest kõrvaldada nimetatud märke tõttu (riigihangete seaduse (RHS) § 95 lg 4 p 8).

Kohtupraktikas on ka võetud seisukoht, et uute hankijate kontrollikohustus RHS § 95 lg 4 p 8

märke mõistes piirdub märke sisse kandnud hankija käest märke kohta küsimisega (vt Tallinna

Halduskohtu 30.12.2019 otsus asjas nr 3-19-2155, p 17). Kuigi hilisemas kohtupraktikas on

kohus hankijate uurimispõhimõtet laiendanud, on väheusutav, et iga hankija suudab ja soovib

kohtuga sama pädevalt anda hinnangut vaidlusalusele tsiviilsuhtele. Pigem tekitab praegune

seaduse ja kohtupraktika koosmõju olukorra, kus vältimaks keerulise õigusliku olukorra

hindamist, ei eemalda uus hankija kaebajat küll käesoleva asjaolu alusel (vältides keerulist

põhjendamiskohustust), kuid otsib muud põhjused pakkuja (kaebaja) hankest eemaldamiseks.

Suurte IT-alaste hangete juures ei ole see keeruline, arvestades hangete ohtraid ja põhjalikke

tingimusi.

3) Praegu kehtiva süsteemi järgi ei pidanud RM kontrollima märke õiguslikku tausta, kuid

probleem on kehtivas süsteemis: tõsieluline olukord on, et kande tegemisega, mis on

haldusmenetluse mõttes toiming, on tekkinud olukord, kus kaebaja võib kannatada

ebamõistlikku kahju. Kaebaja nõustub, et olukord on kohtualluvuse mõistes keeruline –

sisuliselt on tegemist tsiviilvaidlusega, kuid kuivõrd otseselt võimalikku kahju tekitav asjaolu

(märge) on sisse kantud riigiasutuse avaliku halduse tegevuse raames, on kaebus õigustatud.

1 https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/procurement/1558181/contracts/2462230

3-20-1289

3(8)

Sellises olukorras peab kaebajal olema siiski võimalus enda õigusi kaitsta ka haldus-

kohtumenetluse raames – oluline ei ole küsimus, kas haldusorgan on otseselt midagi valesti

teinud, vaid küsimus, kas haldusorgani tegevus võib kaasa tuua kahju kaebajale. Kui pärast

selgub, et kaebajal oli tsiviilõiguslikus vaidluses õigus ning vaidlusalused tööd ei allunud

raamlepingule, vaid tegemist oli muu tsiviilõigusliku suhtega, siis oleks märke tõttu kaebaja

eemaldamine selge kahju kaebajale HKMS-i mõttes.

4) Halduskohtumenetluse ülesanne on tagada lünkadeta õiguskaitse. Kaebaja nõustub

vastustaja ja kolmanda isikuga selles, et vastustaja ei ole riigihangete registrit puudutavaid

õigusakte rikkunud. Samuti saab kaebaja vaidlustada leppetrahvi tsiviilkohtus ja seda on

kaebaja ka teinud. Õigusmõistmise printsiipidega / lünkadeta õiguskaitse põhimõttega ei ole

aga kooskõlas olukord, kus avaliku võimu organ teeb haldusvälise isiku osas toiminguid, mida

viimane ei saa halduskohtus vaidlustada. Lisaks on Riigikohtu praktika kohaselt halduskohtu

pädevuses tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamine, kui see on vajalik haldusõigusliku vaidluse

lahendamiseks (Riigikohtu otsus asjas nr 3-31-48-05, p 13). Samuti on leitud, et vaid toimingu

tihe ja selge seos eraõiguslikus vormis täidetavate ülesannetega võib kummutada eelduse, et

toiming on sooritatud avalik-õiguslikus suhtes (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-3-12, p 14).

5) RRPM-s ei ole sätestatud korda, kuidas tsiviilvaidlustes tuvastatud rikkumise puudumine

peaks jõudma riigihangete registrisse. Seal on olemas vaid vaidlustusmenetluse tulemuste

registrisse kandmise kord (RRPM § 16 lg 4). Kaebaja juhibki tähelepanu sellele, mis RRPM-st

puudub. Kui oletada, et kolmanda isiku ja kaebaja vaheline tsiviilvaidlus lahendatakse kaebaja

kasuks, siis ei ole õigusaktides instrumenti vaidlusaluse märke kustutamiseks riigihangete

registrist (ehk kolmas isik ei ole kohustatud teatama märke eemaldamisest ning vastustaja ei ole

seega kohustatud seda märget ka eemaldama). Pärast tsiviilvaidluse lahenemist võib kolmas

isik ja RM kaebajale teada anda, et neil pole RRPM-i järgi kohustust märget kustutada. Uue

kaebuse esitamine sellel hetkel ei saa kaebaja hinnangul olla mõistlik.

6) HKMS § 44 lg-s 1 sätestatud nõudes, et kaebuse võib esitada üksnes „oma õiguste

kaitseks“, tuleb esmalt analüüsida isiku puutumust haldusakti või toiminguga, mis väljendub

tema õiguse riives. Lisaks peab olema tegemist isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse

riivega ning kaebus peab olema isiku õiguste kaitseks sobiv. Praegu riivas kaebaja õigusi

toiming, millega kanti (alusetu) märge registrisse ning kõige sobivamaks lahenduseks sellele on

see, et märge eemaldataks. Õigusrikkumine ei pea ilmtingimata tähendama toimingu vastuolu

seaduse või määrusega. Kohtupraktikas on leitud, et isiku põhjendatud huvist võib välja kasvada

halduskohtus kaitstav õigus, kuid ainult juhul, kui seadus kaitseb või peab kaitsma seda huvi

(Riigikohtu määrus asjas nr 3-3-1-8-01, p 22). Riigikohus on lugenud isiku õiguste riiveks ka

kaudsed riived – näiteks eksitava teabe, mis võib panna isikut tegema kahjulikke väärotsuseid

oma õiguste ja vabaduste teostamisel (Riigikohtu otsus asjas nr 3-3-1-22-15, p 14). RM-i

toiming on riivanud kaebaja ettevõtlusvabadust. Registrisse kantud teave võib panna uusi

hankijaid tegema kahjulikke otsuseid kaebaja osas. Õiguse riiveks tuleb lugeda selle kaitseala

iga ebasoodus mõjutamine (Riigikohtu lahend asjas nr 3-4-1-24-12, p 20). Kaebaja hinnangul

on märge kantud registrisse ebaõigel alusel ja seega tuleb halduskohtul lahendada ka olemuselt

tsiviilõiguse küsimus ehk kas kolmandal isikul oli õigus leppetrahvi määrata.

4. Rahandusministeerium palub 29.07.2020 vastuses jätta Avalanche Laboratory OÜ

kaebus rahuldamata.

1) Kaebaja on ekslikul seisukohal, et tal on kaebuses taotletud eesmärki – riigihangete

registrist lepingu rikkumise märke eemaldamist – võimalik saavutada RM-i tegevuse peale

kaebust esitades. RM on riigihangete registri vastutav töötleja, kuid sellest ei saa tuletada

RM-i vastutust riigihangete registris märgitud andmete õigsuse ja õiguspärasuse eest. Vastupidi,

3-20-1289

4(8)

RRPM § 16 lg-st 2 tulenevalt esitavad registrisse andmed hankija, ettevõtja ja riigihangete

vaidlustuskomisjon ning RRPM § 19 lg-st 1 tulenevalt vastutab registrisse esitatud andmete

õigsuse ja õiguspärasuse eest andmete esitaja. RHS-ist ega ka RRPM-st ei tulene RM-i

kohustust kontrollida hankija poolt esitatud andmete õigsust ja paikapidavust ega õigust hankija

poolt esitatud andmeid muuta.

2) Kaebusest ilmneb, et kaebaja on lepingulises suhtes kolmanda isikuga ning vaidlus on

tõusetunud vastavas lepingulises suhtes kaebajale esitatud leppetrahvi nõuetest. Peale hanke-

lepingu või raamlepingu sõlmimist kohaldub pooltevahelisele lepingulisele suhtele RHS vaid

väga piiratud osas. Muus osas reguleerib pooltevahelist suhet hankeleping või raamleping ning

võlaõigusseadus, mille pinnalt tekkinud vaidlus kuulub lahendamisele tsiviilkohtumenetluses.

Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebajal pöörduda kaebusega maakohtu poole. Vastustajale

teadaolevalt on kaebaja ka maakohtu poole pöördunud ning hankija on peale kaebuse esitamist

teinud riigihangete registrisse märke selle kohta, et leppetrahvi nõue on vaidlustatud. RM pole

riigihanke läbiviimisega seotud ega kaebaja ja kolmanda isiku vahelise lepingulise suhte

pooleks ning ei saa seetõttu kommenteerida kaebuses nn sprintlepingute osas märgitud

asjaolusid ega õiguslikke hinnanguid.

3) Õiged pole kaebaja väited, justkui võiks teised hankijad kaebaja ainuüksi hankelepingu

rikkumise märke tõttu riigihankest kõrvaldada. Tallinna Halduskohtu 30.12.2019 otsuses nr

3-19-2155 väljendatud seisukohad, millele kaebaja kaebuses tugines, on hilisemates Tallinna

Ringkonnakohtu otsustes ümber lükatud. Nimelt on kohus kahes hilisemas lahendis asunud

seisukohale, et hankijal tuleb hinnata pakkuja suhtes varasemate hankelepingute täitmisel

rakendatud sanktsioonide põhjendatust või kehtivust ning uurimispõhimõttest tulenevalt peab

hankija selgitama enne asja otsustamist välja kõik tähtsust omavad asjaolud, sh vajaduse korral

tuvastama tsiviilõiguslike suhete olemasolu või puudumise (vt Tallinna Ringkonnakohtu

11.06.2020 otsuse nr 3-20-80 p-d 19, 27 ja otsuse nr 3-20-334 p-d 14 ja 16). Ka Euroopa Kohus

on leidnud, et pakkuja kõrvaldamiseks varasemate lepingurikkumiste tõttu ei pea lepingu

rikkumine olema kohtu poolt tuvastatud ning hankijad, kes pakkuja kõrvaldamise aluseid

kontrollivad, on varasemate lepingurikkumiste hindamisel autonoomsed (vt Euroopa Kohtu

19.06.2019 otsus C-41/18, p 28). Eeltoodust tulenevalt ei too varasemate lepingute rikkumise

märge kaebaja jaoks kaasa automaatset riigihankest kõrvaldamist, nagu kaebaja kaebuses

märkis, vaid see eeldab hankijatelt põhjendatud kaalutusotsuse tegemist ning kaebajalt

selgituste nõudmist, mille pinnalt saavad hankijad teha otsuse, kas antud rikkumine muudab

kaebaja nende jaoks ebausaldusväärseks.

4) Vaidluse sisuks pole tegelikkuses riigihangete registrisse sisestatud märge, vaid kaebaja ja

Eleringi vahel sõlmitud nn sprintlepingud. Kaebaja on vaidlustanud tema suhtes kohaldatud

leppetrahvid maakohtus ning antud vaidluses kohtuotsuse jõustumisel selgub ka see, kas hankija

on kaebajalt õiguspäraselt leppetrahvi nõudnud. RM hankija poolt registrile esitatud teavet

muuta ei saa ning see poleks ka asjakohane, kuna Elering on kaebajalt leppetrahvi nõudnud,

antud nõue on vaidlustatud ning mõlema asjaolu kohta on riigihangete registrisse tehtud vastav

märge. Eeltoodust tulenevalt on riigihangete registri andmed õiged ning peegeldavad tegelikku

olukorda.

5. Elering AS leiab 13.07.2020 seisukohas (täiendatud suuliselt kohtuistungil), et kaebus ei

ole põhjendatud.

1) Leppetrahvi õiguspärasuse küsimus on tsiviilõiguslik vaidlus, mille osas on kaebaja

esitanud hagi Eleringi vastu. Harju Maakohus on 09.07.2020 kohtumäärusega võtnud asja

menetlusse (tsiviilasi nr 2-20-9794). RM on riigihangete registri pidaja, kuid RM-il ei ole

võimalik otsustada hankija poolt esitatud andmete õiguspärasuse üle ehk leppetrahvi sisulise

3-20-1289

5(8)

vaidluse osas ei saa olla vastustajaks RM. Andmete kontrolli kohustust ja pädevust ei ole

riigihangete registrile antud ei RHS-iga ega RRPM-iga.

2) Tulenevalt RHS § 83 lg 7 p-st 3 tuli Eleringil lisada registrisse märge leppetrahvi ja selle

vaidlustamise kohta, kusjuures viidatud sättest tulenevalt ei olnud Eleringil valikut, kas lisada

see teave registrisse või mitte. Registri üks eesmärke on anda infot ja praegu registrisse kantud

märge näitab selgelt, et vastav leppetrahvi nõue on vaidluse all. Kui tsiviilasi laheneb kaebaja

kasuks, siis Elering eemaldab registrist vastava teabe / märke.

3) RHS § 95 lg 4 p 8 annab hankijale võimaluse, kuid ei pane kohustust pakkuja või taotleja

kõrvaldamiseks hankemenetlusest varasemate hankelepingute rikkumise tõttu. On alusetu väita,

et vastav leppetrahvi märge toob kaasa automaatse kaebaja kõrvaldamise kõikidest

hankemenetlustest. Iga hankija peab ise hindama kõrvaldamise vajalikkust ja põhjendatust.

RHS § 96 lg 5 sätestab üheselt, et pakkuja või taotleja hankemenetlusest kõrvaldamiseks tuleb

teha põhjendatud kirjalik otsus. Kaebajal on võimalik oma õigusi kaitsta hankemenetlusest

kõrvaldamise otsuste vaidlustamise kaudu. Kuna kaebajal on olemas kõik efektiivsed vahendid

hankemenetlustes osalemiseks, siis jääb arusaamatuks, kuidas kõnesolev märge rikub kaebaja

ettevõtlusvabadust.

4) Leppetrahv on õiguspärane. Kaebaja viidatud tööd on tellitud 09.07.2019 raamlepingu

alusel. Vastavat asjaolu ning tööde hilinemist kinnitab kaebaja poolt Eleringile allkirjastamiseks

esitatud tööde üleandmise-vastuvõtmise akt nr 20-01, mille p-s 4 on märgitud järgmist: „4. Töid

ei teostatud nõuetekohaselt, kuna ületati Hankelepingus kehtestatud tähtaegu sprintide 3-6

osas.“. Seega peab Elering põhivaidlust perspektiivituks. Pooltele oli tööde teostamine

raamlepingu alusel selge ning samalaadset tööde tellimist rakendati ka sprintide 1-2 suhtes.

KOHTU PÕHJENDUSED

6. Kohus leiab, et Avalanche Laboratory OÜ kaebus ei kuulu rahuldamisele.

7. Vaidluse asjaoludest nähtub, et kaebaja ja kolmas isik (hankija / Elering) sõlmisid

hankemenetluse tulemusena 09.07.2019 raamlepingu 1.1-4/2019/388, millega kaebaja kohustus

arendama ja hooldama Eleringi kliendiportaali. Kuivõrd Eleringi hinnangul hilines kaebaja

raamlepingu alusel tehtavate arendustöödega, esitas Elering 23.03.2020 kaebajale raamlepingu

alusel leppetrahvi nõude ja tasaarvestuse avalduse (vt kaebuse lisa nr 6). Kaebaja leiab, et

Eleringi esitatud leppetrahvi nõue on alusetu / õigusvastane, mis tähendab, et RM kui

riigihangete registri haldaja ja vastutav töötleja (RRPM § 3) on avaldanud riigihangete registris

teabe, mis võib mõjutada negatiivselt kaebaja võimalusi osaleda edukalt tulevastel riigihangetel

ning seeläbi tuua kaebajale kahju. Sealjuures kaebaja nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga

selles, et vastustaja ei ole rikkunud RRPM-i nõudeid ehk RM-l puudus seaduslik alus jätta

kõnealune leppetrahvi nõudmise märge avaldamata, st praegu kehtiva süsteemi järgi ei pidanud

RM kontrollima märke õiguslikku tausta. Kaebaja ei vaidle sisuliselt vastu ka sellele, et hankijal

(kolmandal isikul) on RHS § 83 lg 7 p-st 3 tulenevalt kohustus esitada riigihangete registrile

teave leppetrahvi tasumise kohta. Kaebaja leiab samas, et praegune regulatsioon (RRPM) on

puudulik ja rikub seeläbi kaebaja ettevõtlusvabadust (Eesti Vabariigi põhiseaduse § 31).

Kaebaja hinnangul ei tohiks riigihangete registris kajastada teavet leppetrahvi kohaldamise

kohta enne, kui on lõppenud vaidlus leppetrahvi nõudmise õiguspärasuse üle. Sealjuures

väljendub RRPM-i puudulikkus selles, et seal ei ole sätestatud korda, kuidas tsiviilvaidlustes

tuvastatud rikkumise puudumine peaks jõudma riigihangete registrisse. Riigihangete registrisse

sisse kantud teave lepingu rikkumise kohta võib aga panna uusi hankijaid tegema kahjulikke

otsuseid kaebaja osas.

3-20-1289

6(8)

8. Kohus leiab esmalt, et RM ei ole rikkunud RRPM-i ega muid õigusakte seonduvalt kaebaja

osas riigihangete registrisse kantud teabega leppetrahvi nõudmise kohta (seonduvalt 09.07.2019

raamlepinguga hankeasjas viitenumbriga 206560).

RRPM § 14 reguleerib seda, millised andmed registrisse esitatakse. Muuhulgas esitatakse

registrisse teave ettevõtjapoolse hankelepingu rikkumise kohta, mille tulemusena on kohaldatud

RHS § 95 lg 4 p-s 8 nimetatud õiguskaitsevahendit, ning teave selle kohta, kas hankija nõue on

vaidlustatud (RRPM § 14 p 14, RHS § 83 lg 7 p 3). RRPM § 16 lg-te 2 ja 3 kohaselt esitavad

registrisse andmed hankija, ettevõtja ja riigihangete vaidlustuskomisjon ning registri vastutav

töötleja tagab, et registris avaldatakse esitatud teated vähemalt kord tööpäevas. RRPM § 19

kohaselt vastutab esitatud andmete õigsuse ja õiguspärasuse eest andmete esitaja. RRPM eelnõu

seletuskirjas2 on märgitud, et „Määrus ei sätesta enam, et registri vastutav töötleja peaks enne

teabe avaldamist andmeid kinnitama, kuivõrd andmete õigsuse ja korrektsuse eest vastutab

nende edastaja.“

RM-il kui riigihangete registri vastutaval töötlejal puudus seega õigusnormidest tulenevalt

seaduslik alus jätta kõnealune leppetrahvi teade avaldamata. Seda sõltumata sellest, et poolte

vahel toimub nõude üle vaidlus.

9. Kohus leiab, et kehtivat regulatsiooni (RRPM-i ja RHS-i) ei saa pidada vaidlusaluses

küsimuses, s.o leppetrahvi nõude avalikustamisega seonduvalt puudulikuks.

Riigihangete registri pidamise eesmärgiks / põhimõtteks on muu hulgas asjakohase

informatsiooni avaldamine (RRPM § 2 p 5). Selliseks informatsiooniks tuleb kehtivast

regulatsioonist tulenevalt pidada ka hankelepingu rikkumisest tingitud leppetrahvi maksmist.

Seejuures näevad RRPM ja RHS ette, et registris tuleb kajastada teave ka selle kohta, kui

hankija vastav nõue on vaidlustatud (RRPM § 14 p 14, RHS § 83 lg 7 p 3). Kohus järeldab

sellest, et registris õiguskaitsevahendite rakendamisega seonduva teabe avaldamise eesmärk on

kajastada jookvalt päevakohast informatsiooni, st õiguskaitsevahendite rakendamisega

seonduvat hetkeseisu. See tähendab, et registris tuleb koheselt (30 päeva jooksul pärast

hankelepingu lõppemist – RHS § 83 lg 7) kajastada leppetrahvi tasumine ning kui nõue

vaidlustatakse, siis ka vastav teave. Nimetatu tagab, et registriandmetega tutvuja saab ülevaate

sel hetkel eksisteerivast õigussuhte seisundist. Kui registris on kanne leppetrahvi tasumise kohta

ja selle vaidlustamise kohta, siis tuleb sellest järeldada, et hankija hinnangul on leppetrahvi

tasumine õigustatud, ettevõtja hinnangul aga (sellisel kujul) mitte ning nimetatud küsimuses

toimub vaidlus, mis võib lõppeda ühel või teisel viisil. Kohtu hinnangul ei saa asuda

seisukohale, et selline regulatsioon oleks puudulik või riivaks õigusvastaselt kaebaja

ettevõtlusvabadust. Iseenesest ei kahtle kohus selles, et leppetrahvi tasumise kohta teabe

avaldamine ei ole ettevõtjale kasulik, st tegemist on ettevõtja majandustegevusele pigem

negatiivset mõju avaldava teabega. Selles kontekstis on mõistetav ka kaebaja huvi seda vältida

(vähemalt kuni vaidluse lõpuni). Samas tuleb arvestada ka näiteks hankijate huviga saada

ülevaade tegelikust hetkeolukorrast. Nimelt ei ole vaidlust selles, et vastav teave, s.o teave

leppetrahvi nõudmise ja tasumise (tasaarveldamise) kohta on tegelikkusele vastav. Juhul, kui

leppetrahvi on tasutud ja nõue on vaidlustatud, siis kajastab kohtu hinnangul tegelikku olukorda

täpsemalt info leppetrahvi nõudmise ja selle vaidlustamise kohta, mitte teave, et leppetrahvi ei

ole nõutud.

Tuleb möönda, et nii hankijal kui ettevõtjal on võimalik õiguskaitsevahendite rakendamise

regulatsiooni kuritarvitada, nt esitada teadlikult põhjendamatu leppetrahvi nõue või siis

teadlikult vaidlustada õiguspärane nõue. See ei muuda aga kohtu hinnangut, et teave leppetrahvi

nõudmise ja selle vaidlustamise kohta annab tasakaalustatud ülevaate tegelikust olukorrast –

2 http://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/212b49b9-4e85-494f-aa3a-ce2847b5d3c9?activity=1#0cFu4dIw

3-20-1289

7(8)

registriandmetega tutvuja peab arvestama mõlema võimalusega, st nii sellega, et leppetrahvi

nõue võidakse tulevikus tühistada, kui ka sellega, et vaidlus leppetrahvi üle võib lõppeda

ettevõtja kahjuks.

10. Registrisse kantud teave ettevõtjapoolsete hankelepingu / raamlepingu rikkumiste kohta ei

tähenda ka seda, justkui annaks see edaspidiselt automaatselt aluse ettevõtja (kaebaja)

kõrvaldamiseks hankemenetlusest. Seda kinnitab ka aktuaalne kohtupraktika. Näiteks on

Tallinna Ringkonnakohus oma 11.06.2020 otsuses asjas nr 3-20-80 (p 27) leidnud järgmist:

„Ringkonnakohus /../ ei nõustu halduskohtu ja vastustaja seisukohaga, et hankijal ei olegi RHS

§ 95 lg 4 p 8 alusel pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise otsustamisel kohustust üldse

hinnata tema suhtes varasemate hankelepingute täitmisel rakendatud sanktsioonide

põhjendatust või kehtivust ning seda eriti olukorras, kus pakkuja on sanktsioonide rakendamise

vaidlustanud. Uurimispõhimõttest tulenevalt peab hankija selgitama enne asja otsustamist välja

kõik tähtsust omavad asjaolud /../ Asjaolude selgitamine võimaldab hankijal teha pakkuja

usaldusväärsuse hindamisel informeeritud kaalutlusotsuse ja vältida seega pakkuja

meelevaldset hankemenetlusest kõrvaldamist. /../ Samuti ei ole määravat tähtsust asjaolul, et

RHS § 181 lg 3 kohaselt vastutab hankija tema poolt riigihangete registrile esitatud andmete

õigsuse eest, sest sellest ei järeldu veel asjaomaste registriandmete õiguslikku siduvust.

/../„Riigihangete registri põhimäärus“ § 4 kohaselt on registriandmetel õiguslik tähendus

üksnes RHS-s sätestatud ulatuses. RHS ei näe ette, et hankija poolt RHS § 83 lg 7 p 3 alusel

esitatud teabel oleks õiguslik tähendus ning igal juhul on see teiste tõenditega põhimõtteliselt

ümber lükatav.“ Eeltoodust tulenevalt on kaebaja ekslikult leidnud seda, et ainuüksi kõnesoleva

rikkumise märke tõttu võib teda tulevastest hankemenetlusest kõrvaldada. Kaebaja väide, et

vaatamata vaidlustamise viitele otsivad uued võimalikud hankijad muud põhjused kaebaja kui

pakkuja hankest eemaldamiseks, on hüpoteetiline. Hankijatel tuleb riigihangete läbiviimisel

järgida RHS §-s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (muu hulgas tegutseda

läbipaistvalt, kontrollitavalt, proportsionaalselt ja kohelda isikuid võrdselt) ning muid RHS-s

sätestatud nõudeid. Samuti näeb RHS ette pakkujale / ettevõtjale efektiivsed õiguskaitse-

vahendid olukorras, kus pakkuja leiab, et hankija poolt RHS rikkumine rikub tema õigusi või

huve (vt RHS 8. peatükk). Seega kaebaja hüpoteetiline väide tema võimalike õiguste rikkumise

kohta tulevikus ei põhjenda samuti piisavalt järeldust, et kehtiv regulatsioon on puudulik.

11. Kaebaja selgitas kohtuistungil muu hulgas, et regulatsiooni puudulikkus väljendub

regulatsiooni puudumises selle kohta, kuidas toimub leppetrahvi tasumise teabe kustutamine

registrist olukorras, kui tsiviilvaidlus leppetrahvi üle laheneb kaebajale soodsalt (leppetrahvi

nõue loetakse õigusvastaseks). Kohtu hinnangul väljub vastav küsimus käesoleva asja vaidluse

esemest. Nimelt oleks ennatlik analüüsida enne tsiviilvaidluse lõppemist küsimust, kas kaebaja

õigused saaksid rikutud juhul kui tsiviilvaidlus laheneks hüpoteetiliselt konkreetsel viisil.

Seejuures kinnitas ka kaebaja kohtuistungil, et praeguses asjas esitatud kohustamisnõude sisuks

on see, et kaebaja hinnangul tuleks leppetrahvi nõudmise kanne kustutada registrist juba enne

selles osas toimuva vaidluse lõppemist.

Kohus peab siinkohal siiski oluliseks välja tuua järgneva. RHS § 181 lg 3 kohaselt vastutab

hankija tema poolt registrile esitatud andmete õigsuse eest. RHS kommenteeritud väljaandes on

RHS § 181 lg 3 osas rõhutatud, et register ei kontrolli andmete õigsust ega vastavust RHS-le

või mõnele muule õigusaktile, riigihangete register on iseteeninduskeskkond ning hankija peab

registri kasutamisel järgima üldist hoolsuskohustust.3 Kohtu arvates kuulub hankija

hoolsuskohustuse hulka kohustus tagada õiguspärased ja asjakohased andmed registris. Seega

olukorras, kus praegune tsiviilvaidlus kaebaja ja kolmanda isiku vahel peaks lahenema

kaebajale soodsalt, tuleb kolmandal isikul / hankijal vastavalt RHS § 181 lg-le 3 muuta ka

3 RHS kommenteeritud väljaanne, koostajad Mari Ann Simovart ja Mart Parind, Juura, Tallinn 2019, lk 1030

3-20-1289

8(8)

varasemalt registrisse sisse kantud andmeid hankelepingu / raamlepingu täitmise kohta. Kohtu

hinnangul on selline toiming iseenesestmõistetav ning ka kolmas isik on käesolevas asjas

toimunud kohtuistungil kinnitanud vastava toimingu tegemist, kui pooltevaheline tsiviilvaidlus

laheneb kaebajale soodsal viisil (ehk vaidlusalune leppetrahvi nõue loetakse õigusvastaseks).

12. Lisaks eelnevale on kaebaja kohtuistungil selgitanud, et halduskohtu pädevuses on

tsiviilõigusliku asjaolu tuvastamine, kui see on vajalik haldusõigusliku vaidluse lahendamiseks

ning seega tuleb halduskohtul lahendada ka olemuselt tsiviilõiguse küsimus ehk kas kolmandal

isikul oli õigus leppetrahvi määrata või mitte. Kohus selgitab, et kuna praeguses asjas ei ole

kohus tuvastanud mistahes RM-i õigusvastast tegevust riigihangete registri haldamisel ega ka

kehtiva regulatsiooni (RRPM-i) puudulikkust, siis puudub alus ja vajadus hakata hindama

vaidlusaluse leppetrahvi sisulist õiguspärasust. Ka Riigikohus on kaebaja viidatud lahendi nr

3-3-1-48-05 p-s 13 märkinud, et halduskohus saab tuvastada tsiviilõiguslikke asjaolusid vaid

juhtumil, kui see on vajalik haldusõigusliku vaidluse lahendamiseks.

Kohtu arvates on praegusel juhul ilmne, et vaidluse tegelik kese seisneb selles, kas Elering on

õiguspäraselt kaebajale esitanud leppetrahvi nõude või mitte. Kohus selgitab, et üldjuhul

alluvad hankelepingud / raamlepingud pärast nende sõlmimist tsiviilõiguslikule regulatsioonile,

kuivõrd hankija ei teosta sellisel juhul enam avalikku võimu. Kõnesoleva raamlepinguga

kohustus kaebaja arendama ja hooldama Eleringi kliendiportaali. Sellise lepingu näol ei ole

kohtu hinnangul tegemist halduslepinguga / avalik-õigusliku funktsiooni täitmiseks sõlmitud

lepinguga. Samuti ei reguleeri raamlepingu täitmist enam RHS ega muud avaliku õiguse

normid. Kohtu vastavat järeldust kinnitab praegu ka asjaolu, et kaebaja on 07.07.2020 esitanud

Harju Maakohtule hagi Eleringi vastu (s.o kõnesoleva leppetrahvi õiguspärasuse küsimuses)

ning Harju Maakohus on 09.07.2020 määrusega asjas nr 2-20-9794 võtnud hagi menetlusse.

Eeltoodust tulenevalt on peamine vaidlusküsimus lahendamisel maakohtus.

Veegi enam, kaebaja kohtuistungil väidetu põhjal mõistab kohus, et kaebaja üheks põhjuseks

praeguse kaebuse esitamisel halduskohtule on olnud ka see, et Eleringi ja kaebaja vaheline

vaidlus leppetrahvi sisulise õiguspärasuse üle lahendatakse halduskohtus tõenäoliselt kiiremini,

kui seda tehakse maakohtus. See asjaolu aga ei õigusta ega anna halduskohtule pädevust

lepinguvaidluse lahendamiseks, milline tuleb lahendada maakohtus.

13. Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et puudub alus RM-i kohustamiseks eemaldada

riigihangete registrist kaebaja kohta tehtud rikkumise märge seoses 09.07.2019 raamlepinguga

nr 1.1-4/2019/388. Kaebaja sellekohane kaebus jääb rahuldamata.

14. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, tuleb menetluskulud jätta kaebaja kanda. Vastustaja ega

kolmas isik ei ole taotlenud menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu jäävad vastustaja

ja kolmanda isiku võimalikud menetluskulud nende endi kanda (HKMS § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

Kohtunik