2-19-18459/19 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Mõtsnik

Otsuse tegemise aeg ja koht

10. september 2020.a, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-18459

Tsiviilasi

T. T.i hagi H. O. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

6100 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: T. T. (isikukood xxx, elukoht: xxx)

Hageja lepinguline esindaja: M. J. (e-post: xxx)

Kostja: H. O. (isikukood xxx, elukoht: xxx, e-post: xxx)

Kostja lepinguline esindaja: advokaat Helen-Lumelille

Tomberg (e-post helen.tomber@tibar.ee)

Kolmas isik: T. O. (isikukood xxx, elukoht xxx

Kolmanda isiku lepinguline esindaja: M. J. (e-post xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada T. T.i hagi H. O. vastu 6100 euro väljamõistmiseks.

2. Välja mõista H. O.lt 6100 eurot T. T.i kasuks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

1. Jätta T. T.i menetluskulud H. O. kanda.

2. Jätta T. O. menetluskulud tema enda kanda.

3. Rahuldada T. T.i avaldus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

4. Määrata kindlaks T. T.i menetluskulude rahaline suurus summas 1027,80 eurot (sh

käibemaks).

5. Välja mõista H. O.lt T. T.i kasuks menetluskulud 1027,80 eurot (sh käibemaks).

6. Välja mõista H. O.lt T. T.i kasuks viivis menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras alates käesoleva määruse jõustumisest kuni

menetluskulude tasumiseni (TsMS § 177 lg 4).

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele

võib

esitada

apellatsioonkaebuse

päeva

joO.ul,

alates

otsuse

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu,

mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks

või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Kui

menetlusosaline

soovib

asja

läbivaatamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima (TsMS § 633 lg 7).

Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

Hageja esitas 25.11.2019 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 12.08.2015 suulise laenulepingu 7000 eurot

laenamiseks. Hageja kandis kostjale 7000 eurot üle 12.08.2015. Viimase osamakse tasus

kostja hagejale 11.07.2018 summas 200 eurot. Maksekorralduse selgitusse on kostja märkinud

„jääk 6100“. 14.11.2019 esitatud ülesütlemisavaldusega ütles hageja erakorraliselt üles

kostjaga sõlmitud laenulepingu, kuna kostja oli viivituses enam kui kahe osa tagastamisega

ning ühe osa tagastamisega kauem kui kolm kuud. Viimase makse teostas kostja hagejale

11.07.2018. Ülesütlemisavalduse kohaselt palus hageja kostjal tasuda võlgnevuse summas 6

100 eurot hiljemalt 21.11.2019. Kostja eeltoodud nõuet ei täitnud.

Kostja seisukohad

Kostja esitas 17.12.2019 vastuse hagiavaldusele, milles märgib, et õige on hageja väide, et

hageja tegi kostja kontole 12.08.2015 ülekande summas 7000 eurot selgitusega „T. auto“ ning

õige on hageja väide, et kostja tegi hageja kontole 11.07.2018 ülekande summas 200 eurot

selgitusega „jääk 6100“. Kostja märgib, et tegelikult vastutavad hageja ees oleva kohustuse

eest aga kostja ja T. O. ühiselt. 12.08.2015 ehk laenu andmise ajal, olid kostja ja T. O. abielus

ning poolte vararežiimiks oli varaühisus. Hageja on T. O. ema. Kostja ja T. O. abielu lahutati

Harju Maakohtu 02.09.2019 otsusega. Kostja selgitab, et soovis osta oma tööandaa auto

Škoda Superb Comfort 1,8 TSI, kuna kostja tööandja soovis autost loobuda. Kuna auto oli

heas korras ning tööandja oli nõus autost loobuma selle jääkväärtusega, otsustasid abikaasad

selle osta. Hageja andis abikaasadele laenu, sest abikaasadel endil raha ei olnud. Kostja toob

esile, et maanteeameti väljatrükilt nähtub, et auto on siiani kostja nimel ning ühisvara on

jagamata. Tegelikult on auto alates selle omandamisest olnud T. O. igapäevases kasutuses ja

on seda katkematult ka käesoleval ajal. Kostja on seisukohal, et hagejalt saadud laen on

kasutatud kostja ja T. O. ühisvara huvides ja laen kvalifitseerus seega abikaasade

solidaarkohustusena PKS § 29 lg-te 1 ja 4 järgi. Kostjale teadaolevalt on T. O. hagejale laenu

tagastanud. Nimetatud info tuleneb O. esitatud hagiavaldusest ühisvara jagamiseks, mida

käsitlev vaidlus on käesoleval ajal kohtus pooleli tsiviilasjas nr 2-19-13203. T. O.

hagiavalduses ühisvara jagamiseks ei ole ühise kohustuse olemasolu hageja ees märgitud,

millest järeldub, et T. O. on abielu kestel poolte ühise kohustuse hageja vastu täitnud. Kostja

märgib, et hageja nimel saatis kostjale talle võõras isik lepingu ülesütlemisavalduse, kuid

puudus esindusõigust kinnitav volikiri. Seega võib kostja hinnangul olla tekkinud olukord, et

hagi ei ole põhjendatud.

08.01.2020 määrusega rahuldas kohus kostja taotluse ning kaasas T. O. menetlusse iseseisva

nõudeta kolmanda isikuna kostja poolel.

Kolmanda isiku seisukohad

02.03.2020 esitas kolmas isik seisukoha hagiavaldusele ja kostja vastusele. Kolmandal isikul

puuduvad vastuväited hageja poolt hagiavalduses esitatud nõuetele, kuid kolmas isik ei nõustu

kostja faktiliste väidetega. Kolmas isik leiab, et ebaõige ning paljasõnaline on kostja väide, et

temale teadaolevalt on kolmas isik hagejale laenu tagastanud ning et kolmanda isiku

hagiavalduses ühisvara jagamiseks ei ole kohustuste olemasolu hageja ees märgitud, millest

järeldub, et kolmas isik on abielu joO.ul ühise kohustuse hageja vastu täitnud. Kolmas isik

märgib, et tal puudub hagejalt laenu saamise osas igasugune kokkupuude, laenu on võtnud

hagejalt ainuisikuliselt kostja ning see ei ole võetud perekonna vajaduste rahuldamiseks PKS

§ 18 lg 1 tähenduses, millest tulenevalt ei tekkinud abikaasade solidaarkohustust (VÕS § 65 lg

2). Kostja võttis hagejalt laenu kolmandale isikule kingituse tegemiseks (sõiduauto

soetamiseks). Et kostja sõiduauto ostis, tõendab kostja vastusele lisatud liiklusregistri

väljavõte ning et kostja kolmandale isikule eelnimetatud sõiduauto kinkis, tõendavad

kolmanda isiku poolt 03.01.2020.a kohtule esitatud foto kaardist ja foto sõiduautost. Kolmas

isik on seisukohal, et tema ei ole hageja ja kostja vahel sõlmitud laenulepingu pooleks.

Kohtuotsuse põhjendused

Kohus, kuulanud kohtuistungil ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud seadusest juhindudes

kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning hinnanud neid kogumis, leiab, et

hagi on põhjendatud, tõendatud ja tuleb rahuldada täies ulatuses.

Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud

asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne

õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui

vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei

vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne

ka poole muudest avaldustest.

Pooltel puudub vaidlus selles, et pooled on 12.08.2015 sõlminud suulise laenulepingu

summas 7000 eurot. Hageja tegi kostja kontole 12.08.2015 maksekorraldusega nr 35 ülekande

summas 7000 eurot selgitusega „T. auto“. Kostja tegi hageja kontole 11.07.2018 viimase

osamakse ülekande summas 200 eurot selgitusega „jääk 6100“. 14.11.2019 esitatud

ülesütlemisavaldusega ütles hageja kostjaga sõlmitud laenulepingu üles ja palus tasuda

võlgnevuse summas 6100 eurot hiljemalt 21.11.2019. Kohus loeb antud asjaolud tuvastatuks.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja)

andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga

kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja

sama kvaliteediga.

Pooled vaidevad selle üle, kas kostja ja kolmas isik on solidaarvõlgnikud ja kas kolmas isik

on hageja ees oleva laenulepingust tuleneva kohustuse täitnud.

Kostja on seisukohal, et kolmas isik on hagejale laenu tagastanud. Kostja seisukoha kohaselt

tuleneb nimetatud teave kolmanda isiku esitatud hagiavaldusest ühisvara jagamiseks, mida

käsitlev vaidlus on käesoleval ajal kohtus pooleli tsiviilasjas nr 2-19-13203. Kostja leiab, et

kuivõrd kolmanda isiku hagiavalduses ühisvara jagamiseks ei ole ühise kohustuse olemasolu

hageja ees märgitud, siis on kolmas isik poolte ühise kohustuse hageja ees täitnud. Kolmas

isik sellega ei nõustunud, märkides, et tema ei ole laenulepingu pooleks, millest tulenevalt ei

pidanud tema ka võetud laenu tagastama. Kolmas isik leiab, et kostja võttis hagejalt laenu

kolmandale isikule kingituse tegemiseks.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid,

millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.

Kohus leiab, et kostja ei ole esitanud kohtule mingeid tõendeid selle kohta, et kolmas isik

oleks laenu hagejale tagastanud. Kolmanda isiku tsiviilasjas nr 2-19-13203 esitatud

hagiavaldusest nimetatud järeldust teha ei saa, kuivõrd kolmas isik on seisukohal, et tema ei

ole laenulepingu pooleks ja kostja on võtnud laenu hagejalt kolmandale isikule kingituse

tegemiseks. Kolmas isik on märkinud, et tema laenu võtnud ei ole ja ei ole seda ka hagejale

tagasi maksnud. Seega ei ole tõendatud kolmanda isiku poolt laenu tagastamine hagejale.

Samuti ei ole saadud laenusummat haginõude ulatuses tasunud kostja ise.

Kohus leiab, et käesoleva vaidluse lahendamisel ei oma tähendust, kas võetud laen oli

abikaasade ühine kohustus hageja ees või mitte, kuivõrd käesoleval juhul on hagi esitatud

pooltevahelisest laenulepingust tulenevalt kostja vastu, kes oli suulise laenulepingu pooleks.

TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. TsMS § 205 lg 2 alusel on kostjaks isik, kelle vastu on hagi esitatud.

Laenulepingust tuleneva nõude lahendamisel ei oma tähendust asjaolu, millisel eesmärgil

saadud laenusummat kasutatakse, kuivõrd laenusaaja vastusoorituseks laenulepingu alusel on

saadud rahasumma tagastamise kohustus. Eelneva tõttu jätab kohus tähelepanuta

menetlusosaliste vastavad väited ja vastuväited ning nende kinnitamiseks esitatud tõendid,

kuivõrd need ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähendust. Kohus märgib, et vaidlus

selle üle, kas vaidlusalune laen on võetud PKS § 18 lg 1 tähenduses perekonna huvides ja on

sellest tulenevalt abikaasade ühine kohustus, lahendatakse tsiviilasjas nr 2-19-13203.

VÕS § 101 sätestab õiguskaitsevahendid kohustuse rikkumise puhuks. VÕS § 108 lg 1

kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.

Kuivõrd kostjal on hageja ees laenulepingust tulenev kohustus täitmata, kuulub hagi täies

ulatuses rahuldamisele ja nõutud rahasumma 6100 eurot tuleb kostjalt hageja kasuks välja

mõista.

Menetluskulude jaotus ja menetluskulude kindlaksmääramine

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas,

millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka

siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks

menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 järgi määrab maakohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui

menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse

tegemist.

TsMS § 162 lg 1 alusel kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi

rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud jätta täies ulatuses kostja kanda. Kohtu

hinnangul ei esine asjaolusid, mis annaksid alust kõrvale kalduda menetluskulude jaotamisel

TsMS § 162 lg 1 sätestatust.

TsMS § 167 lg 1 alusel hüvitab iseseisva nõudeta kolmanda isiku menetluskulud tema poole

vastaspool samade reeglite järgi kui poolele niivõrd, kuivõrd vastaspool kannab

menetluskulud vastavalt TsMS 18. peatüki 4. jaos sätestatule. TsMS § 167 lg 2 esimese lause

kohaselt jäävad kulud iseseisva nõudeta kolmanda isiku kanda, kui vastaspool ei pea kulusid

hüvitama. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 167 lg 2 alusel iseseisva nõudeta

kolmanda isiku menetluskulud tema enda kanda, kuna kolmas isik oli menetlusse kaasatud

kostja poolel ning kohus jättis hagi rahuldamise tõttu menetluskulud kostja kanda ja hageja ei

pea menetluskulusid hüvitama.

TsMS § 175 lg 1 järgi kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv 450 eurot ja

õigusabikulud 815,40 eurot, kokku 1265,40 eurot. Hageja lepingulise esindaja töötunnid

moodustavad 7 tundi ja 33 minutit ning tunnitasumäär 90 eurot (käibemaksuta).

Kostja on seisukohal, et hageja 25.11.2019 ja 09.01.2020 menetlustoimingutele kulunud aeg

on põhjendatud. Kostja märgib, et arusaadav ei ole aga 17.12.2019-02.01.2020 kulude

kujunemine, sest hageja ei ole detailselt lahti kirjutanud, millise toimingu tegemisele kui palju

aega kulus. Täiendavalt leiab kostja, et 15.06.2020 kohtuistung kestis 40 minutit ning

ettevalmistumine ei saanud võtta üle 30 minuti, mistõttu põhjendatud ajakulu on 1 tund ja 10

minutit, mitte 2 tundi ja 5 minutit. Samuti leiab kostja, et menetluskulude kindlaksmääramise

taotluse ja nimekirja koostamise ajakulu 50 minutit ei ole põhjendatud.

Kohus on seisukohal, et hageja menetluskulude nimekirjas toodud lepingulise esindaja kulud

on osaliselt põhjendamatult suured. Kohus nõustub kostjaga, et perioodil 17.12.2019-

02.01.2020 tehtud toimingute (e-kirja koostamine, kostja 17.12.2019 vastusega tutvumine ja

seisukoha koostamine) põhjendatud ajakulu on 1 tund ja 50 minutit, arvestades kohtule

esitatud dokumentide mahtu ja sisu. Kohus on seisukohal, et 15.06.2020 toimunud

kohtuistungiks ettevalmistumise ja kohtuistungil osalemise põhjendatud ajakulu kokku on 1

tund ja 2 minutit. Kohtuistungi protokolli järgi kestis istung 31 minutit, millest tulenevalt on

kohtuistungiks valmistumise põhjendatud ajakulu võrdeline kohtuistungi toimumise ajaga.

Täiendavalt leiab kohus, et menetluskulude kindlaksmääramise taotluse ja nimekirja

koostamise ning esitamise ajakulu 50 eurot ei ole põhjendatud. Arvestades taotluse ja

nimekirja mahtu, on põhjendatud ajakulu 16.06.2020 menetlustoimingu osas 20 minutit.

Kohtu hinnangul ei sisalda ülejäänud menetluskulude nimekiri põhjendamatuid või

ebavajalikke kulusid. Tunnitasu määr (90 eurot tunnis, käibemaksuta) ei ületa kohtupraktika

kohaselt lepingulise esindaja tunnitasu põhjendatud ja vajalikku määra. Eeltoodust tulenevalt

on hageja põhjendatud ajakulu kokku 5 tundi ja 21 minutit ning põhjendatud ja vajalike

menetluskulude suurus 1027,80 eurot (sh õigusabikulud 577,80 eurot (sh käibemaks) ja

riigilõiv 450 eurot).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja esitas avalduse

kooskõlas TsMS § 177 lg 4. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis

menetluskulult alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud

määras.

TsMS § 178 lg 2 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Mõtsnik

Kohtunik