2-20-11924/8 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Kohtuasja number

2-20-11924

Kohtunik

Kairi Piirisild

Kohtujurist

Eva-Liis Tuul

Määruse tegemise aeg ja koht

10. september 2020 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasi

J S avaldus Energy Broker OÜ (kustutatud)

likvideerimiseks ja likvideerija määramiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja: J S (isikukood xxx), lepingulised esindajad

vandeadvokaat Jüri Sirel ja vandeadvokaadi abi Sandra

Toots

Puudutatud isik: Energy Broker OÜ (kustutatud

08.05.2017, registrikood 12055785)

Menetlustoiming

Avalduse lahendamine ja likvideerija määramine

RESOLUTSIOON

1. Võtta avaldus menetlusse.

2. Rahuldada avaldus ja algatada Energy Broker OÜ (kustutatud, registrikood

12055785) likvideerimismenetlus.

3. Määrata Energy Broker OÜ (kustutatud) likvideerijaks vandeadvokaat Jüri Sirel

(isikukood xxx).

4. Kohustada likvideerijat vandeadvokaat Jüri Sirelit viivitamata kohtule teatama

likvideerimismenetluse lõpetamisest ja Energy Broker OÜ registrist kustutamisest.

Pärast likvideerija tegevuse lõpetamist tuleb esitada kohtule aruanne ülesannete

täitmise ja likvideerimise käigu kohta. Kui juriidilise isiku likvideerimine ei ole

lõppenud ja isikut ei ole 10. juuliks 2021 registrist kustutatud, tuleb nimetatud

kuupäevaks esitada aruanne senise tegevuse kohta (ülevaade likvideerimise käigust,

seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta aruande

esitamise osas) ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud.

Järgnevad aruanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast

kuni registrist kustutamise ja lõpparuande esitamiseni. Teadetes ja aruannetes tuleb

viidata tsiviilasja numbrile.

5. Jätta menetluskulud J S kanda. Hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.

6. Toimetada kohtumäärus kätte avaldajale ja likvideerija kaudu Energy Broker OÜ

(kustutatud). Kohtumäärus kehtib ja kuulub täitmisele alates selle edastamisest

avaldajale ja puudutatud isikule, s.o alates 10.09.2020.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võivad avaldaja või puudutatud isik esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest,

kuid mitte hiljem kui viie kuu jooksul alates määruse tegemisest (tsiviilkohtumenetluse

seadustik (TsMS) § 606 lg 2).

Kohtu selgitused

Osaühingu likvideerija on muu hulgas kohustatud:

 lõpetama osaühingu tegevuse, nõudma sisse võlad, müüma vara ja rahuldama

võlausaldajate nõuded (äriseadustik (ÄS) § 209 lg 2);

 esitama pankrotiavalduse, kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi

nõuete rahuldamiseks (ÄS § 210);

 koostama lõpetamisotsuse vastuvõtmisest alates kolme kuu jooksul majandusaasta aruande

koosseisu kuuluva bilansi kohta sätestatut järgides likvideerimise algbilansi ja seda

selgitava aruande, mis sisaldab raamatupidamise aastaaruande lisade puhul ettenähtud

andmeid (ÄS § 211 lg 2);

 koostama majandusaasta aruande osaühingu lõpetamise ajaks lõppeva ning iga

lõpetamisjärgse majandusaasta lõpu seisuga (ÄS § 211 lg 3);

 avaldama viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded ning saatma teadaolevatele võlausaldajatele likvideerimisteate;

likvideerimisteates tuleb märkida, et võlausaldajad esitaksid oma nõuded nelja kuu jooksul

teate avaldamisest (ÄS § 212);

 rahuldama osaühingule teada olevad võlausaldajate nõuded, sõltumata nõuetest teatamisest

(ÄS § 214 lg 1);

 koostama pärast kõigi võlausaldajate nõuete rahuldamist ja raha deponeerimist lõppbilansi

ja likvideerimisel järelejäänud vara jaotusplaani (ÄS § 215 lg 1);

 esitama lõppbilansi ja vara jaotusplaani osaühingu asukohas tutvumiseks kõigile osanikele

ja sellest osanikele teatama (ÄS § 215 lg 3);

 esitama avalduse osaühingu kustutamiseks äriregistrist pärast likvideerimise lõpetamist,

kuid mitte varem kui kuue kuu möödumisel osaühingu lõpetamise äriregistrisse kandmisest

ja likvideerimisteate avaldamisest ning kolme kuu möödumisel lõppbilansi ja vara

jaotusplaani osanikele tutvumiseks esitamisest osanikele teatamisest ja tingimusel, et

osaühing ei osale Eestis poolena üheski käimasolevas kohtumenetluses (ÄS § 218 lg 1);

 andma osaühingu dokumendid hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule

usaldusväärsele isikule (ÄS § 219 lg 1).

 Kohtu määratud isikut, kes ei täida oma ülesandeid nõuetekohaselt või ei järgi kohtu antud

korraldusi, võib kohus trahvida ja isiku ametist vabastada (TsMS § 477²).

MENETLUSE KÄIK

1. J S esitas 18.08.2020 Harju Maakohtule avalduse Energy Broker OÜ likvideerimismenetluse

läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks, kuna puudutatud isik on registrist kustutatud, kuid

talle kuuluvad AS SEB Pank arvelduskontol olevad rahalised vahendid. Energy Broker OÜ

kustutati registrist äriseadustiku (ÄS) § 60 lg 3 alusel 08.05.2017 ehk majandusaasta aruande

mitteesitamise tõttu. Avaldaja taotleb enda määramist puudutatud isiku likvideerijaks.

2. Kohus jättis avalduse 31.08.2020 määrusega käiguta ja kohustas avaldajat kõrvaldama

avalduse puudused. 01.09.2020 täiendatud avalduses palus avaldaja määrata likvideerijaks oma

lepingulise esindaja vandeadvokaat Jüri Sireli.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

3. Kohus otsustab juriidilise isiku likvideerimismenetluse algatamise ja likvideerija määramise

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 11 alusel hagita menetluses. TsMS § 477

lg 1 sätestab, et hagita asja vaatab kohus läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita

menetluse kohta sätestatud erisusi. Juhindudes TsMS § 477 lg 7 kontrollib kohus avalduse

vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud

vastuväiteid.

4. Kohus, tutvunud esitatud avaldusega ja selle täiendusega, leiab, et avaldus vastab TsMS

sätestatud nõuetele ja ei esine TsMS § 371 sätestatud menetlusse võtmisest keeldumise aluseid.

Kohus võtab avalduse menetlusse.

5. Energy Broker OÜ on äriregistrist kustutatud ÄS § 60 lg 3 alusel. Seega ei saa käesoleval

juhul olla tegemist täiendava likvideerimisega, vaid likvideerimisega ÄS § 60 lg 5 tähenduses.

ÄS § 60 lg 5 kohaselt, kui pärast äriühingu registrist kustutamist ilmneb, et äriühingul oli vara

ja vajalikud on likvideerimisabinõud, võib registripidaja otsustada likvideerimise. Äriühingu

võlausaldaja nõudel võib likvideerimise pärast äriühingu registrist kustutamist ette võtta üksnes

juhul, kui registripidaja ennistab võlausaldaja jaoks likvideerimise taotlemise tähtaja

tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. Äriregistri kohaselt on avaldaja puudutatud

isiku endine juhatuse liige ja osanik, mistõttu ei ole tegemist puudutatud isiku võlausaldajaga

ja likvideerimismenetluse algatamiseks ei ole vajalik tähtaja ennistamine.

6. Kohus tuvastas, et puudutatud isikul on vara (SEB Panga arvelduskonto jääk oli selle

sulgemise hetkel 16 753,13 eurot (tl 20)). Kuna puudutatud isikul on vara, leiab kohus, et

avaldus likvideerimismenetluse algatamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.

Likvideerimismenetluse läbiviimiseks tuleb määrata selleks sobilik likvideerija, kellel on

piisavad oskused ja teadmised äriühingu likvideerimiseks.

7. Avaldaja palub likvideerijaks määrata vandeadvokaat Jüri Sireli. TsMS § 603 lg 1 kohaselt

võib kohus likvideerijaks määrata iga isiku, kes vastab seaduses nimetatud nõuetele ning on

kohtu hinnangul võimeline oma ülesandeid vajalikul tasemel täitma. Likvideerija kandidaat on

andnud nõusoleku enda likvideerijaks määramiseks (TsMS § 603 lg 3). Kohus leiab, et isik

vastab TsMS § 603 lg 1 nõuetele ja on tulenevalt oma kutsekvalifikatsioonist eelduslikult

võimeline likvideerimist vajalikul tasemel korraldama. Seega määrab kohus likvideerijaks

vandeadvokaat Jüri Sireli. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid tema likvideerijaks

nimetamise. Kohus ei tuvastanud, et isiku suhtes oleks kohaldatud ettevõtlus-, tegutsemis- või

ärikeeldu.

8. Likvideerijal on juhatuse või seda asendava organi õigused ja kohustused, mis ei ole

vastuolus likvideerimise eesmärgiga. Likvideerija õigused ja kohustused sätestab ÄS § 209 ‒

220. Sealjuures on likvideerija kohustatud korraldama juriidilise isiku raamatupidamist, sh

koostama majandusaasta aruande ja esitama selle registrile. Kui ilmneb, et juriidilise isiku

varast ei jätku nõuete rahuldamiseks, on likvideerija kohustatud esitama pankrotiavalduse.

Pärast vajalike eelduste täitmist peab likvideerija esitama avalduse juriidilise isiku registrist

kustutamiseks. Likvideerijal tuleb määrata osaühingu dokumentide hoidja ja anda dokumendid

hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule.

9. Tulenevalt TsMS § 477² teostab kohus likvideerija üle järelevalvet ja määrab likvideerijale

tähtajad aruannete esitamiseks. Kohtul on igal ajal õigus nõuda likvideerijalt teavet ülesannete

täitmise kohta.

10. Likvideerija tegevus lõpeb juriidilise isiku registrist kustutamisega, millest tuleb kohut

viivitamata teavitada. Pärast tegevuse lõpetamist (likvideerimise lõppu) tuleb kohtule esitada

lõpparuanne ülesannete täitmise ja likvideerimise käigu kohta (sh kirjeldada läbiviidud

toiminguid, hinnang juriidilise isiku maksevõime kohta ja nimetada muud olulised asjaolud,

millel on likvideerimismenetluse seisukohast tähtsust). Aruande koostamisel tuleb lähtuda

menetlusdokumendile esitatud nõuetest ning viidata tsiviilasja numbrile. Kui juriidilise isiku

likvideerimine ei ole määruse tegemisest 10 kuu jooksul lõppenud ja isikut ei ole registrist

kustutatud, tuleb likvideerijal esitada kohtule vahearuanne likvideerimise käigu kohta hiljemalt

määruse resolutsioonis märgitud kuupäevaks. Aruandes tuleb anda ülevaade likvideerimise

senise käigu kohta, esitada seisukoht pankrotiavalduse esitamise vajalikkuse või majandusaasta

aruande esitamise osas ning teatada põhjus, miks likvideerimist ei ole lõpule viidud. Järgnevad

vahearuanded tuleb esitada iga poole aasta järel alates nimetatud kuupäevast kuni ametiaja

lõpuni ning juriidilise isiku registrist kustutamisel esitada lõpparuanne.

11. Lähtudes TsMS § 605 lg 1 esimesest lausest võib likvideerija nõuda talle tekkinud kulutuste

hüvitamist ja tasu oma tegevuse eest. Ülesannete täitmisega seotud kulud tuleks enamjaolt katta

juriidilise isiku vara arvel, kuna tegevus toimub juriidilise isiku huvides. Likvideerija kinnitas

käesolevas asjas, et ta ei soovi tasude ja kulude hüvitamist.

12. Kohus leiab, et kuna puudutatud isik kustutati registrist seoses majandusaasta aruannete

esitamata jätmisega ajal, mil ka avaldaja oli puudutatud isiku juhatuse liige, on menetluse

põhjustanud avaldaja tegematajätmine. Seetõttu on TsMS § 172 lg 6 alusel õiglane jätta

menetluskulud avaldaja kanda. Kohus määrab TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel

tsiviilasja materjalide põhjal kindlaks, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad. Puudutatud

isikul, s.o registrist kustutatud äriühingul ei ole saanud menetluskulusid tekkida.

13. Kohus saadab kohtulahendi likvideerija ametisse määramise kohta registriosakonnale

kande tegemiseks (ÄS § 208 lg 2). TsMS § 606 lg 1 kohaselt käesolev määrus kehtib ja kuulub

täitmisele alates edastamisest juriidilisele isikule. TsMS § 467 lg 5 kohaselt kuulub käesolev

määrus viivitamatule täitmisele (TsMS § 467 lg 5). ÄS § 33 lg 1¹ kohaselt teeb registripidaja

kandeid jõustunud või viivitamata täitmisele kuuluva kohtulahendi alusel. Isiku ametisse

nimetamine ja kande tegemine ei sõltu seega kohtumääruse jõustumisest.

14. Likvideerija esindusõigus tekib hetkest, mil isikud on kohtu poolt nimetatud ja kohtumäärus

on hakanud kehtima. TsMS § 478 lg 5 kohaselt kehtivad hagita menetluses tehtavad isiku

ametisse nimetamise määrused kõigi isikute suhtes. Registrisse kande tegemisel ei ole

esindusõiguse tekkimise aspektist õiguslikku tähendust. Äriühingu õigusvõime ennistub

tagasiulatuvalt, tekkinud õigusi ega kohustusi ei loeta vahepealse registrist kustutamisega

lõppenuks (Riigikohtu 10.11.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-88-10, p 11 ja Riigikohtu

02.06.2010 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik