Legislator Case Law & Legislation
2-20-11911/3 AI generated

2-20-11911/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-20-11911/3
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Välja mõista MMM elt LLL i kasuks elatis 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot kuus alates 1. septembrist 2020 kuni LLL i, sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni

Legislator headnote

AI generated

2-20-11911/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: septembrist 2020 kuni LLL i, sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

Tsiviilasi nr 2-20-11911

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Hagi õigeksvõtul põhinev otsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Hiie Lindmets

Otsuse

avalikult

teatavaks-

tegemise aeg ja koht

9. september 2020, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-11911

Tsiviilasi

LLL i hagi MMM e vastu elatise nõudes

Tsiviilasja hind

2628 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad

hageja LLL (ik XXX; elukoht XXX);

hageja seaduslik esindaja NNN (ik XXX; elukoht XXX; e-post

XXX);

kostja MMM (ik XXX; elukoht XXX; e-post XXX)

Kohtuistungi toimumise aeg

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada LLL i hagi MMM e vastu elatise nõudes osaliselt.

2. Välja mõista MMM elt LLL i kasuks elatis 292 (kakssada üheksakümmend kaks) eurot

kuus alates 1. septembrist 2020 kuni LLL i, sünd XX.XX.XXXX, täisealiseks saamiseni

XX.XX.XXXX, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga

alammäära.

3. Elatis tasuda iga kalendrikuu eest ette NNN e pangakontole nr XXX (Swedbank AS),

makse selgitusse märkida elatise saaja LLL ja kalendrikuu, mille eest elatist tasutakse.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Menetluskulud jätta MMM e kanda.

6. LLL ile rahaliselt hüvitatavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest.

Kui

apellant

soovib

asja

arutamist

kohtuistungil,

peab

ta

seda

apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja

järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama apellatsioonkaebuse.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

2(2)

1. Tartu Maakohtu menetluses on LLL i (hageja) hagi MMM e (kostja) vastu elatise nõudes. Hageja

palub, et kohus mõistaks kostjalt alates 01.08.2020 hageja kasuks välja elatise miinimummääras.

Elatis palutakse kanda NNN e (hageja seaduslik esindaja) pangakontole nr XXX (Swedbank AS).

2. Kostja vastas hagile kirjalikult 07.09.2020. Vastuses tunnistab kostja, et tal on hageja ülalpidamise

kohustus, kuna ta ei ela alates 15.03.2020 hagejaga koos. Vastuse kohaselt on märtsikuu elatis

makstud enne 01.03.2020 ja augustikuu elatis 07.07.2020.

3. Hageja 08.09.2020 täienduse kohaselt laekus 07.07.2020 juulikuu elatis ja 08.09.2020 augustikuu

elatis. Septembrikuu eest hagejale elatist makstud ei ole. Hageja märgib, et segaduse vältimiseks

tuleks kostjat kohustada elatise kannetesse lisama kalendrikuu nimetus, mille eest elatist makstakse.

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või

kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kuna kostja oma kirjalikus

vastuses hagile vastuväiteid esitanud ei ole, tunnistades hageja ülalpidamise kohustust, on kostja

kohtu hinnangul hagi sisuliselt õigeks võtnud, mistõttu rahuldab kohus LLL i hagi.

5. TsMS § 440 lg 3 sätestab, et kui hagi õigeksvõtmine on esitatud kohtule avalduses, võetakse

avaldus toimikusse. Kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses, lahendab kohus

asja kohtuistungit pidamata. Kuivõrd kostja on võtnud hagi õigeks eelmenetluses, lahendab kohus

asja kirjalikus menetluses.

6. TsMS § 444 lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata. Viidatud sättele tuginedes jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava ja

põhjendava osa, pidades vajalikuks põhjendada hagi osalist rahuldamist elatise väljamõistmise aja

osas. Kuna kostja on hageja kinnitusel 08.09.2020 tasunud augustikuu elatise, on hageja saanud

ülalpidamist ajavahemiku 01.08.2020 kuni 31.08.2020 eest, mistõttu tuleb kostjalt hageja kasuks

elatis välja mõista alates 01.09.2020.

7. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus LLL i hagi MMM e vastu elatise nõudes osaliselt ja mõistab

kostjalt hageja kasuks välja elatise 292 eurot kuus alates 01.09.2020 kuni hageja täisealiseks

saamiseni, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära.

Väljamõistetud elatis tuleb kanda hageja seadusliku esindaja pangakontole nr XXX (Swedbank AS).

8. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus omal algatusel hagi õigeksvõtul põhineva otsuse

tagatiseta viivitamata täidetavaks.

9. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste

vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude

jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja

arvatud kulude rahalise suuruse.

TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui

kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuivõrd kostja oma käitumisega on

andnud põhjust hagi esitamiseks, siis eeltoodust tulenevalt jätab kohus TsMS § 168 lg 6 alusel

menetluskulud kostja kanda.

10. TsMS § 174 lg 1 näeb ette, et menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse

alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega

seoses kulud tekkisid. TsMS § 177 lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

Kuivõrd hageja on kõik menetlustoimingud teinud seadusliku esindaja kaudu ja riigilõivuseaduse

(RLS) § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei võeta riigilõivu elatise hagi läbivaatamise eest, ei ole hagejal

eelduslikult menetluskulusid, mida kohus saaks kindlaks määrata, tekkinud.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik